Pärnumaa Ettevõtlus- ja arenduskeskus
Aida 5,  80010 Pärnu (II korrus)
5551 7755
info[at]peak.ee
http://peak.ee/

Pärnumaa Ettevõtlusinkubaator (PEIn)
Uus 5, 80010 Pärnu
5551 7755
http://www.peak.ee

Koostöötamiskeskus Forwardspace
Akadeemia 1, 80011 Pärnu
56965771
info[at]forwardspace.ee
https://www.forwardspace.ee/

Maksu- ja Tolliameti Pärnu teenindusbüroo

Riia mnt 233A, 80010 Pärnu 
Üldinfo telefon: 1811
laane[at]emta.ee
http://www.emta.ee

Eesti Kaubandus- ja Tööstuskoja Pärnu esindus

Rüütli 39, 80011 Pärnu
443 0989
parnu[at]koda.ee
http://www.koda.ee/

T
ööinspektsiooni Pärnu kontor
Uus 2, 80010 Pärnu
447 0450
http://www.ti.ee

Töötukassa Pärnumaa osakond
Hommiku 1, 80010 Pärnu
447 9300
parnu[at]tootukassa.ee
https://www.tootukassa.ee

Eesti Tööandjate Keskliit
Kiriku 6, 10130 Tallinn
699 9301
ettk[at]ettk.ee
www.tooandjad.ee

Viktoriini „Meie Pärnu“ 2017 küsimused ja vastused

7.-9. klass

Pärnu Eesti omariikluse loomise päevil

1. 1914. aasta juulis algas Esimene maailmasõda, mis haaras suurema osa maailma riikidest ja rahvastest. Eesti riik polnud veel sündinud, kuid ümmarguselt sada tuhat eestlast olid saadetud sõjatandrile. Millise riigi lipu all eestlased Esimeses maailmasõjas võitlesid?
VASTUS: Vene keisririigi

2. Pärast linnaduuma ehk volikogu moodustamist 1878. aastal olid haldusvõimu ohjad aastakümneid Pärnus baltisakslaste käes. Nimeta aasta, mil eestlased said esimest korda Pärnu linnavolikogu valimistel ülekaalu, kuid linnavalitsuse koosseis jäi samaks.
VASTUS: 1913. aasta valimistel

3. Pärast keisrivõimu kukutamist 1917. aasta veebruaris, võttis Venemaa Ajutine Valitsus vastu uue omavalitsuskorra, mille alusel toimusid 23. juulil 1917 linnavolikogu valimised ka Pärnus. Linnapeaks sai esimene eestlane – advokaat Jaan Leesment. Milline oli peamine valijaid puudutav erinevus 1917. aasta ja eelnenud valmiste vahel?
VASTUS: Esmakordselt toimusid valimised varandusliku tsensuse rakendamiseta.

4. Vene keisririigi valitsuse all oli eestlaste asuala jagatud kaheks Eestimaa ja Liivimaa kubermangude vahel. Venemaa Ajutine Valitsus täitis eestlaste põhinõude – liita need alad üheks kubermanguks. Kuidas nimetati pärast eestlaste alade ühendamist tekkinud kubermangu omavalitsusorganit?
VASTUS: Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu. Mitteametlikult nimetatud ka Eesti Maapäev.

5. Kes valiti Pärnu linna esindajaks Maanõukogusse?
VASTUS: Advokaat Hugo Kuusner

6. Miks nimetatakse Pärnut ka Eesti Vabariigi sünnilinnaks?
VASTUS: Siin loeti 23. veebruaril 1918. aastal esmakordselt ette iseseisvusmanifest.

Pärnu kuurort 180

7. Mis asutus asus praeguses Ammende Villas 1930-ndatel? Ettevõte mängis olulist rolli Pärnu suvitus- ja meelelahutuselus.
VASTUS: Suvekasiino
Kommentaar: 1927- Ammendede perekond otsustas kolida tagasi Saksamaale ning uhke hoone müüdi Pärnu linnale. Esialgu oli linnal kavatsus kasutada maja Kurhaus’i ja rannahotellina. 1929 aastaks valmisid ka linnaarhitekt Olev Siinmaal alumise korruse ümberehituse kavad. Uus kujundus lähtus traditsionalismi vaimust. 1935- Ammende Villa anti rendile perekonnale, kes pidas siin suvekasiinot 1940. aastani, mil maja läks üle vene sõjaväevõimude kätte. Saksa okupatsiooni ajal tegutses villas ohvitseride kasiino. Sõjajärgsel perioodil olid majas erinevatel aegadel sanatoorium, raamatukogu ja restoran.

8. Nimeta hetkel Pärnus tegutsevad spaahotellid. 
VASTUS: Hedon Spa ja Hotel (Supeluse Hotell OÜ), Tervise Paradiis spaa hotell ja veekeskus (Tervise Paradiis OÜ), Tervis ravispaahotell (Sanatoorium Tervis AS), Taastusravi ja hotell Wasa (MMG Ravikeskused OÜ), Viiking Spaa Hotell (AS Tastusravikeskus Viiking), Strand Spaa ja Konverentsihotell (Strand AS), Estonia Medical Spa ja Hotell, Estonia Resort Hotel ja Spa. 
Kommentaar: Kokku 8 Spaad. Hakkame Strandist tulema ja iga 500 – 600 meetri järgi on üks Spaa

9. Rannapargi rajamist alustati 1882.aastal. Kes oli see Pärnu linnapea (1841-1927), kelle algatusel ja ettevõtmistel seda tehti?
VASTUS: Oscar Alexander Brackmann
Kommentaar: 1882 alustatakse rannapargi rajamist looduspargina. 1889 valmib Riia parkide direktorilt G. Kuphaldtilt tellitud Pärnu linnasüdame haljastamise projekt, mille põhjal alustatakse endisele linna kindlustuse alale rajatud alleede ja parkidevöö ühendamist Rannapargi ja Supeluse alleega. Eelarve kuludest nähakse ette 15% heakorra eest hoolitsemiseks.

10. Milline sündmus 20. saj. alguses lõpetas Pärnu kuurordi esimese hiilgeaja .
VASTUS: 1915. a augustis põles maha Pärnu supelasutus.

11. Pärnus tegutseb tänapäeval mitu spaad, vee- ja taastusravikeskust. Millist nimetust kandsid kuurortraviasutused nõukogude perioodil?
VASTUS: sanatoorium
Võõrsõnade leksikon: sanat`oorium -i> (< keskld sanatorius raviv < ld sanare ravima) • med kindla päevarežiimiga ravila soodsa kliimaga paigas eeskätt liigese-, kopsu-, närvi- ja südamehaigeile, kus profülaktika ja ravi eesmärgil kasut massaaži, muda-, elekter-, dieet- jm ravi ning vajaduse korral ka ravimeid

12. Kuurortlinnana omandas Pärnu 30-ndatel aastatel Eesti Vabariigi esinduskuurordi maine ning samal ajal kinnistus meie linnale ka tiitel, mille suutsime uuesti taastada 90-ndate keskel. Millisest tiitlist on jutt?
VASTUS: Eesti suvepealinn (nimetatud ajakirjas Maret 1937 ning Tallinnas anti uuesti tiitel üle 1996)

Pärnu Postimehe küsimused

13. Millisest sõjast võtsid eestlased osa 80 aastat tagasi?
VASTUS: Hispaania kodusõjast (juuli 1936- aprill 1939). Vabariiklaste ehk nn valitsusvägede poolel võitles 92 eestlast.

14. Kes valiti Pärnu linnavolikogu esimeheks?
VASTUS: Isamaa ja Res Publica Liitu kuuluv riigikogu liige Andres Metsoja.

15. Millised Läänemaa vallad tulid haldusreformiga Pärnumaa koosseisu?
VASTUS: Hanila ja Lihula, mis koos Varbla ja Koonga vallaga moodustavad Pärnumaal Lääneranna valla.


10.-12. klass 

Pärnu Eesti omariikluse loomise päevil

1. Pärast keisri kukutamist moodustatud Venemaa Ajutine Valitsus tegi mitmeid järeleandmisi eestlaste nõudmistele. Milline oli nendest peamise tähtsusega, pidades silmas iseseisva Eesti riigi väljakuulutamist aasta pärast?
VASTUS: Kahe kubermangu vahel jagatud eestlaste asuala ühendamine 1917. aastal üheks Eesti kubermanguks ühtse juhtimise all.

2. Millal toimusid Eestimaa Kubermangu Ajutise Maanõukogu valimised ja mitu saadikut oli Pärnu linnal selles nõukogus? Nimetage aasta ja kuu ning Pärnu linna saadikute arv.
VASTUS: Valimised olid 1917. a. juunis, vana kalendri järgi mais. Pärnu linn sai ühe mandaadi.

3. Miks püsis haldusvõim Pärnus aastakümneid kohalike sakslaste käes, ehkki viimaste arv oli elanikkonna hulgas väike?
VASTUS: See tulenes peamiselt tollasest valimisseadusest, mis kehtestas karmi varandusliku tsensuse ja nägi valimistes osalemiseks ette teatud väärtuses kinnisvara olemasolu.

4. Kuidas on Pärnu advokaadi Jaan Leesmendi isik seotud daatumiga 23. juuli 1917?
VASTUS: Pärnus toimusid siis esimesed tsensusevabad valimised ning Jaan Leesment valiti linnapeaks.

5. Kaks tihedasti Pärnuga seotud meest – Konstantin Päts ja Jüri Vilms ning Tartu mees Konstantin Konik moodustasid kolmiku, millel oli Eesti Vabariigi sünniloos ülisuur tähendus. Kuidas seda kolmikut nimetati ja mis oli selle ülesanne?
VASTUS: Nad olid Maanõukogu juhatuse ja vanematekogu poolt moodustatud Eestimaa Päästmise Komitee liikmed ning pidid bolševike terrori tingimustes olema Maanõukogu täidesaatvaks organiks omariikluse kehtestamise teel.

6. Milline ainulaadne dokument allkirjastati Pärnu raekojas 1918. aasta 24. veebruaril?
VASTUS: See oli akt Eesti Vabariigi väljakuulutamise kohta Pärnus 23. veebruari õhtul 1918.aastal.

Pärnu Kuurort 180

7. 1896. a oktoobris sai Pärnu esimest korda raudteeühenduse muu maailmaga. Kuid mille poolest on Pärnu raudteeühenduse ja seega ka kuurordi arenguloos oluline aasta 1928?
VASTUS: 1928. a sai Pärnu otseühenduse Tallinnaga (Tallinn -Eidapere - Lelle-Pärnu). Teekond Tallinnast Pärnusse kestis nüüd endise 14 tunni asemel vaid 4 tundi.
Kommentaar: Lelle–Papiniidu–Pärnu raudtee ehitati aastatel 1925–1928 sõiduaja vähendamiseks Tallinna ja Pärnu vahel. Varem toimus raudteeühendus Pärnuga Tallinna–Viljandi raudteeliini ja Viljandi–Mõisaküla–Pärnu raudtee kaudu läbi Viljandi ja Mõisaküla. Liini ehitust alustati 1925. aastal Lelle –Eidapere harutee pikendamisega, liin avati 16. veebruaril 1928. Koos sellega valmis ka harutee Viluverest Vana-Vändrasse. Lelle–Papiniidu kitsarööpmelisel raudteelõigul oli 46 silda, millest suurimad olid 127 m pikkune Sindi raudbetoonsild ja 32 m pikkune terassild.

8. Teadaolevalt hakati 1904. aastal Pärnu kuurordis esmakordselt pakkuma uut ravivõimalust - helioteraapiat. Millega oli tegemist?
VASTUS: raviotstarbeline alasti päikese- ja õhuvannide võtmine- helioteraapia
Kommentaar: Päikese(valgus)ravi ehk helioteraapia tähendab päikesekiirguse kasutamist ravi otstarbel. Päikesevalgus avaldab organismile mitmeti kasulikku toimet – parandab naha ainevahetust, tõstab immuunsüsteemi kaitsevõimet.

9. 1904 eraldati Pärnu rannas liivavallidega 4 erinevat ala: naistele, meestele, perekondadele. Millisele sihtgrupile eraldati neljas ala? Need alad jäid sellise jaotuse järgi pea kaheks aastakümneks kasutusse.
VASTUS: koeraomanikele.
Kommentaar: 1904 aastal eraldati osa rannast alasti päikese ja õhuvannide võtmiseks taraga. Ehitati eraldi suplussillad meestele ja naistele. Naiste-, meeste-, pere- ja koerarannad, mida üksteisest eraldasid liivaluited, eksisteerisid veel möödunud sajandi kahekümnendatel aastatel. Kaugetest tavadest on tänaseni säilinud veel naisterand.

10. Millises Pärnu tuntud hoones esines enne II maailmasõda ja ka peale sõda helilooja ja muusik Raimond Valgre (1913-1949)? Kus asub tema järgi nime saanud restoran “Raimond”?
VASTUS: Raimond Valgre esines Rannasalongis (Kuursaal). Restoran Raimond asub Hedon Spas (Mudaravila).
Kommentaar: Valgre teenis elatist restoranimuusikuna, mängis klaverit, akordioni, kitarri ja laulis. Enamikele oma viisidele kirjutas ise teksti. Raimond Valgre mängis mitmetes orkestrites ja töötas viimased sõjaeelsed suved Pärnus ja esines Rannasalongis. 1939 tutvus ta Pärnu neiu Alice Feilletiga, kes oli inspiratsiooniallikaks nii mõnelegi Valgre laulule. Ka peale II maailmasõda esines ta Pärnus. 31. detsembril 1949 Raimond Valgre suri. Tema looming oli keelatud mitmed aastad, sest seda seostati lääneliku kultuuriga, mis ei sobinud nõukogude inimesele. Aastaid hiljem on tema laulud tuntud ja neid lauldakse siiani.

11. 1939. a suvel peeti Pärnu kuurordi 100. sünniaastapäeva. Milliseid linnapildis siiani olulised ehitised valmisid aastatel 1937-1939?
VASTUS: Pärnu Rannahotell, Siimu sild, Hotellpansion Vasa, Pärnu Suursild, Rannakohvik

12. Vanimaid Pärnu kuurordiga seotud tänavaid on Supeluse tänav. Milline on aga teadaolevalt vanim ajaloolises kuurordi piirkonnas säilinud hoone ja kus see asub?
VASTUS: Oscar von Bööcke suvemõis e Bööckenhof (Supeluse 25)

Pärnu Postimehe küsimused

13. 1992. aasta oktoobris-novembris korraldas Eesti enneolematu evakueerimis-operatsiooni lennukitel. Keda ja kust evakueeriti?
VASTUS: Kolme lennureisiga toimetati Eestisse suur osa Abhaasia eestlasi, sest seal oli puhkenud kodusõda.

14. Millest räägib reservkolonelleitnant Leo Kunnase raamat “Sõda 2023”?
VASTUS: Leo Kunnas esitab selles raamatus kaks erinevat arengustsenaariumit, kuidas areneksid sündmused Eestis Venemaa sõjalise kallaletungi korral.

15. Nimetage Pärnu uue linnavalitsuse koosseis.
VASTUS: Linnapea, Romek Kosenkranius (Valimisliit Pärnu Ühendab), planeeringute abilinnapea Rainer Aavik (Valimisliit Pärnu Ühendab), rahanduse abilinnapea Meelis Kukk (IRL), linnamajanduse abilinnapea Siim Suursild (IRL), hariduse, kultuuri ja sotsiaalvaldkonna linnapea Marko Šorin (Keskerakond).

2018/2019. õppeaasta sisseastumiskatsed gümnaasiumitesse


Pärnu Koidula Gümnaasium 14. aprill 2018
Pärnu Ühisgümnaasium 19.-20. aprill 2018
Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium 21.- 22. aprill 2018

Koolivalik tuleb kinnitada hiljemalt 4. mail 2018
Õpilane, kes on edukalt sooritanud gümnaasiumi sisseastumiskatsed või kellele pakutakse gümnaasiumikohta katseteväliselt (edu olümpiaadidel, stipendium, kutse):
- kinnitab koolivaliku hiljemalt 4. mail 2018, teavitades oma otsusest gümnaasiumi
- kes gümnaasiumi õppima asumist selleks ajaks ei kinnita, vabastab koha 

Gümnaasium ei või õppima asumise kinnitust nõuda enne 4. maid 2018
- selle ajani garanteerib gümnaasium õpilasele, kes on sisseastumiskatsed edukalt sooritanud või katseteta (olümpiaad, stipendium, kutse) õppima oodatud,  pakutud koha 2018/19. õppeaasta kümnendas klassis 
- 4. maiks 2018 kinnitamata kohad võib gümnaasium täita paremusjärjestuses järgmiste kandidaatidega.

(2013- 1. november 2017)

Pärnu Linnavolikogu 8. koosseisus oli moodustatud neli fraktsiooni.

Keskfraktsioon
Esimees: Arvo Reedik
Aseesimees: Hillar Talvik
Liikmed: Margus Tammekivi, Svetlana Tšipurina, Karmo Konts, Anne Betker, Tatjana Gussarova, Ivi Altmäe, Anatoli Vetkin

IRL Pärnu fraktsioon
Esimees: Annely Akkermann
Aseesimees: Priit Sutt
Liikmed: Krista Nõmm, Viljo Vetik, Peeter Prisk, Jüri Kask

Toomas Kivimägi Valimisliidu fraktsioon
Esimees: Vahur Mäe
Aseesimees: Silja Kikerpill
Liikmed: Tarvi Markson, Eino-Jüri Laarmann, Jaana Junson, Riho Alliksoo, Raido Ilp, Andrus Kärpuk, Enn Raadik, Riivo Eensalu, Mait Käbin

Reformierakonna fraktsioon
Esimees: Jüri Lebedev
Aseesimees: Andrei Korobenik
Liikmed: Vladimir Klevtsov, Peeter Saunpere, Urmas Sule

Pärnu linna pindala

Pindala – 33,15 km²
Asustustihedus – 1 195,2 elanikku km² kohta

Pärnu linna kaardid 

Google Maps
Maa-ameti kaart
Delfi kaart
Pärnu kaart .pdf

lipp kodukalePärnu linna lipp on sinisel põhjal valge rist.
- laiuse ja pikkuse suhe on 5:8
- normaalsuurus 1000 x 1600 mm




Pärnu linna lipp heisatakse:

- alaliselt Pärnu raekoja, volikogu ja linnavalitsuse, koolide, lasteaedade ja teiste linnavalitsuse hallatavate asutuste hoonetel
- alaliselt Keskpargis
- ajutiselt linna pidupäevadel ja avalikel üritustel

- lipp heisatakse hoone peasissekäigu juurde või mujale selleks sobivasse kohta kas lipuvardaga vastavasse hoidjasse või lipumasti
- kui Pärnu linna lipp heisatakse koos Eesti riigilipuga, mõne teise riigi või tema omavalitsusüksuse, mõne Eesti maakonna, valla või muu lipuga, asub linna lipp lippude poolt vaadatuna vasakul Eesti riigilipust, mõne teise riigi või tema omavalitsusüksuse, mõne Eesti maakonna, valla või muust lipust
- maapinnast tõusva lipumasti kõrgus on ligikaudu kuus korda suurem lipu laiusest, seinalipuvarda pikkus on ligikaudu kolm korda suurem lipu laiusest
- heisatud linna lipul jääb lipukanga alumine serv maapinnast vähemalt kolme meetri kõrgusele
- igaühel on õigus heisata ja kasutada Pärnu linna lippu, järgides linna põhimääruse sätteid ja head tava
- lipp peab olema puhas ja terve

Pärnu linna sümbolid on Pärnu linna vapp, Pärnu linna lipp ja Pärnu linna logo.

Pärnu vapp ja lipp
Pärnu linna põhimäärus
Pärnu linna vapi ja lipu kasutamise loa väljastamise kord 

Pärnu linna põhimääruses sätestamata juhtudel võib linna vappi,  lippu ja püstlippu ning nende kujutist kasutada vaid Pärnu Linnavalitsuse loal. 
Loa saamiseks tuleb esitada kirjalik taotlus, milles peavad sisalduma:
1) taotleja nimi, elu- või asukoht, isiku- või registrikood;
2) taotluse esitamise kuupäev ja taotleja allkiri;
3) loa kättetoimetamise soovitav viis ning selleks vajalikud kontaktandmed;
4) vapi, lipu kujutise või püstlipu kasutamise kirjeldus ning eskiis või näidis.

Taotlus saata Pärnu linnavalitsusele aadressil Suur-Sepa 16, 80098 Pärnu või linnavalitsus[at]lv.parnu.ee.

Pärnu logo
Pärnu logo ja tema stiilielementide ning kasutamise kord
Pärnu logo kasutamise juhend
- Logofailid .pdf (vektoris avatav) ; .jpg (neg) ; .jpg (pos)

Pärnu logo, suvepealinna logo on vabalt ja tasuta kasutatav igaühe poolt, välja arvatud kasutamine tubakatoodete ja alkohoolsete jookidega seonduvalt. Pärnu logo, suvepealinna logo kasutamisel tuleb järgida logo kasutamise korra nõudeid


(2013- 1. november 2017)

Pärnu Linnavolikogu 8. kooseisu komisjonid:

- haridus- ja kultuurikomisjon
- majanduskomisjon
- noortekogu komisjon
- planeeringukomisjon
- sotsiaalkomisjon
- revisjonikomisjon

Komisjoni töövorm on koosolek, mis toimub reeglina üks kord kuus.
Komisjonide koosolekutest osavõtt


Haridus- ja kultuurikomisjon
Esimees: Jüri Lebedev
Aseesimees: Riho Alliksoo
Liikmed: Mari Suurväli, Tatjana Gussarova, Liina Hansen, Jaana Junson, Silja Kikerpill, Vladimir Klevtsov, Ülli Kont, Urve Krause, Karin Kurvits, Mait Käbin, Tarvi Markson, Erki Melts, Liilia Oberg, Valter Parve, Meeli Pärna, Anneli Rabbi, Pille Tahker, Margus Tammekivi, Varje Tipp, Svetlana Tsipurina, Siim Tõnismäe, Külli Pärtelson


Koosolekuprotokollid
Tegevusaruanne 2014
Tegevusaruanne 2015
Tegevusaruanne 2016


Majanduskomisjon
Esimees: Peeter Prisk
Aseesimees: Andrus Kärpuk
Liikmed: Eino Jüri Laarmann, Ivi Altmäe, Jüri Kask, Jüri Lebedev, Krista Nõmm, Peeter Saunpere, Piret Hallik-Sass, Raido Ilp, Urmas Sule, Annely Akkermann, Olavi Post, Rene Järvmägi, Riivo Eensalu, Taimi Vilgas, Andres Laasma, Arvo Reedik, Priit Sutt

Koosolekuprotokollid
Tegevusaruanne 2014
Tegevusaruanne 2015
Tegevusaruanne 2016


Planeeringukomisjon
Esimees: Enn Raadik
Aseesimees: Viljo Vetik
Liikmed: Piret Hallik-Sass, Peeter Saunpere, Väino Hallikmägi, Peeter Prisk, Viljo Vetik, Mark Soosaar, Marika Laidna, Anne Betker, Hillar Talvik, Margit Kõrts, Vahur Mäe, Andrus Kärpuk, Margus Maiste, Tiiu Pärn, Aivar Allikivi, Enn Saard, Arvo Reedik, Priit Sutt

Koosolekuprotokollid
Tegevusaruanne 2014
Tegevusaruanne 2015
Tegevusaruanne 2016


Sotsiaalkomisjon
Esimees: Krista Nõmm
Aseesimees: Vladimir Klevtsov
Liikmed: Riho Alliksoo, Anne Betker, Jüri Kask, Krista Nõmm, Valter Parve, Toomas Mihkelson, Aime Nikopensius, Sirje Peetri, Ilme Seepere, Margit Seppik, Siivi Teinfeldt, Tatjana Gussarova, Andrei Korobeinik, Andri Arula

Koosolekuprotokollid
Tegevusaruanne 2014
Tegevusaruanne 2015


Noortekogu komisjon
Esimees: Jaana Junson
Aseesimees: Silja Kikerpill
Liikmed: Mait Käbin, Jane Gridassov, Tõnis Kalmu, Laura Kiviselg, Anatoli Vetkin, Ilja Leštšenko, Karel Paan, Eliise Haljas, Svetlana Tšipurina, Tarvi Markson

Koosolekuprotokollid
Tegevusaruanne 2014
Tegevusaruanne 2015
Tegevusaruanne 2016


Revisjonikomisjon
Esimees: Arvo Reedik
Aseesimes: Eino-Jüri Laarmann
Liiikmed: Piret Hallik-Sass

Koosolekuprotokollid
Tegevusaruanne 2015
Tegevusaruanne 2016

 


Soodustused üldhariduskooli õpilastele
- tasuta koolilõuna I- IX klassi õpilastele
- tasuta töövihikute komplektid I-IX klassi õpilastele
- tasuta õpikute kasutamine I-XII klassi õpilastele
- tasuta osalemine kooli huviringides

Soodustused huvikooli õpilastele (vabastuse võimalus õppetasust)
- Muusikakoolis, Kunstikoolis, Kunstide Majas ja Spordikoolis - kuni 20% õpilastest
- Loodusmajas ning Tehnika ja Tööõpetusmajas - kuni 40% õpilastest

Konkursile laekus 18 äriideed. Ideed hõlmasid erinevaid valdkondi, tootmisest teenuste osutamiseni. Sellel aastal võeti koolitusprogrammi vastu kõik 18 laekunud ideed, lõppvooru jõudis neist 9.

Lõppvooru jõudsid:
1. Airboat – paadi tootmine
2. Jutuvestja – teenuste arendus ja turundusteenus suunaga sotsiaalsetele ettevõtetele
3. Keltik – kohvimasinate parandus
4. Käsitöökosmeetika
5. Loomepuhvet
6. Pesuliisu pesukuivatusrestid
7. Ricobox – mobiilne tööjaam
8. Tesselfloor – puidust konstruktorid
9. Valgekrae – meeste aksessuaaride e-pood ja elustiiliblogi

 Kuuenda hooaja võitsid Tiina Viira ja Mairi Laide ideega "Pesuliisu," mis tegeleb puidust pesukuivatusrestidega.

Teise koha vääriliseks hindas komisjon idee "Ricobox,“ mille autoriteks on Keimo Mitt ja Americo Kaevand. Kolmanda koha sai Veiko Taal ideega "Airboat."


Toetajad
toetajad 5hooaeg


 
 
kuldne oaas 2017 kodukas2
Anna oma lemmikutest teada hiljemalt 24. septembril!

Täida allolev küsitlusvorm ja saada teele. Kõikide vastanute vahel loositakse välja auhind

Loomestipendium
Küsimused, vastused

1. Mille poolest erineb stipendium linna kultuuritoetusest? 
- Stipendium antakse üksikisikule - loovisikule tema taotluses nimetatud teose( kujutava kunsti või muusikateos, raamat, näidend, film, jne.) loomise soodustamiseks. 
- Linnapoolsed kultuuriprojektide toetused on kultuurisündmuste korraldajatele, neid toetusi saavad taotleda füüsilisest isikust ettevõtjad ja juriidilised isikud.
- Kultuuriühingute tegevustoetusi saavad taotleda meie linnas rahvakultuuri valdkonnas tegutsevad MTÜ-d. Nende toetuste eesmärk on arendada Pärnus kultuurialast huvitegevust pärnakate omaalgatuse toetamise kaudu.
- Avatud kultuurikeskuste toetus antakse juriidilisele isikule. Taotleja peab olema avatud kultuuritöö põhimõttel Pärnus tegutsenud vähemalt 1 aasta.

2.Kas see on mõeldud pigem üksikisikule või kollektiivile? 
Üksikisikule, kes elab või tegutseb Pärnus või Pärnu heaks ja soovib luua teost, mis rikastab nimelt Pärnu kultuuripilti.

3. Kas stipendium on mõeldud millegi kindla välja toomiseks / loomiseks või saab seda kasutada ka enese arengu tarbeks Pärnu linnas? Ehk siis kas stipendiumi saamise eelduseks peab olema kindel ja tõestatav produkt?
Stipendium on mõeldud konkreetse teose loomise soodustamiseks. Taotluses tuleb see ära näidata.

4. Mis on stipendiumite võimalikud summad ja kas stipendium on ühekordne või igakuine mingi aja vältel?
Stipendium on ühekordne, kindla teose loomiseks. Aastas antakse välja kuni viis stipendiumi. Stipendiumite eraldamise otsustab linnavalitsus komisjoni ettepanekul. Stipendiumite suurus oleneb vastava aasta eelarve võimalustest. Sobivate kandidaatide puudumisel on linnavalitsusel õigus jätta stipendiumid  välja andmata.

5. Kas stipendiumi saamise korral on vajalik ka pärastine aruandlus või toimub mingisugune muu protsessikontroll ja kui, siis milline?
Aruandlus on tingimata vajalik. Haridus-ja kultuuriosakond sõlmib stipendiumi saajaga lepingu stipendiumi kasutamise kohta. Lepinguga määratakse stipendiumi kasutamise sihtotstarve, poolte õigused ja kohustused, stipendiumi kasutamise aruandlus, vastutus lepingu rikkumise korral

6. Miks on oluline välja tuua teised saadud toetused? Kas nende välja toomine on pigem abiks (näitab tõsiseltvõetavust) või kahjuks (tema saab juba niigi)?
Teiste toetuste väljatoomine näitab kindlasti looja kavatsuse tõsiseltvõetavust.

- Kampaania “Värvid linna!” tingimused
Avaldus

Kampaania “Värvid linna!” eesmärk on elukeskkonna väärtustamine, Pärnu linna visuaalse ilme parandamine ning puit- ja kiviarhitektuuri säilitamine, ehitiste välisfassaadide korrastamine.

- Linnavalitsus hüvitab kampaanias osalenud ja tähtajaks värvimistööd lõpetanud isikule osa värviostuga seotud kuludest.
- Kampaania tingimustega ei piirata ega suunata osaleja eelistusi värvitootjate ega edasimüüjate valikul. Värviostul rakenduvad tavapärased, kaupluste vm edasimüüjate poolt korraldatavad allahindlused, kliendikaardi soodustused jne.

Kampaanis osalemine
- Osaleda võivad kõik Pärnu linnas ehitisi omavad füüsilised ja juriidilised isikud.
- Osalemiseks esitab ehitise omanik Pärnu linnavalitsusele kirjaliku avalduse. Avalduse võib esitada ka omaniku volitatud esindaja.
- Avaldusele tuleb lisada seisukorra fikseerimiseks foto värvitavast ehitisest.

Avaldusi sai esitada kuni 15. septembrini 2017
Kampaanias osalevate ehitiste värvimistööd pidi lõpetatama hiljemalt 15. oktoobriks 2017
Linnavalitsus hindab kampaanias osalenud ehitisi 16.-20. oktoobril 2017

Täidetud ja (digi)allkirjastatud avaldused saata Pärnu Linnavalitsusele või tuua linnavalitsuse infolauda.
- Suur-Sepa 16, 80098 Pärnu või
- linnavalitsus[at]lv.parnu.ee

Kulude hüvitamine
- Rahalised kuluhüvitised ja eripreemiad makstakse välja pärast kampaania lõppu.
- Kulude hüvitamine ja hüvitamise suurus sõltuvad ehitise renoveerimise kvaliteedist, terviklikkusest ning ehitise omaniku omaosaluse (värvikoguse) suurusest.
- Vastava otsuse tegemiseks esitab ehitise omanik linnavalitsusele kampaaniaga seotud värviostu kuludokumendid. 
- Linnavalitsus kontrollib kuludokumentide õigsust ja värvimise tulemust ning kinnitab kampaania tulemused.

Kuluhüvitised füüsilisele isikule:
- 20-100 liitri värvikoguse (omaosaluse) puhul on hüvitatav summa 50% värvi maksumusest;
- 101 ja rohkema liitri värvikoguse (omaosaluse) puhul on hüvitatav summa 40% värvi maksumusest.
- Füüsilistele isikutele makstavatelt eripreemiatelt peetakse kinni tulumaks 20%.

Kuluhüvitised juriidilisele isikule:
- 20-100 liitri värvikoguse (omaosaluse) puhul on hüvitatav summa 40% värvi maksumusest;
- 101 ja rohkema liitri värvikoguse (omaosaluse) puhul on hüvitatav summa 30% värvi maksumusest, kuid mitte rohkem kui 1000 eurot.

Lisaks annab linnavalitsus 2017. aastal renoveeritud ehitiste omanikele Tallinna, Riia ja Haapsalu maantee ääres eripreemia á 300 eurot eeldusel, et ehitise omanik esitab linnavalitsusele kampaanias osalemise avalduse.

Palun siia juttu, et mis ja mida jne, Et linnavalitsus teegi ettepaneku muuta jne,

et anna teada, vali, märgi, mida iganes, et kas jätta alles praegune nimi, sobib uus nimi või tee omapoolne ettepanek


Pärnu kergliiklusteed ja terviserajad

Pärnu on roheline linn: kogu linnast on viiendik kaetud parkide, haljasalade, puiesteede ja teiste rohealadega. Pärnus on jalgratta- ja rulluisusõiduks head võimalused, mis aastatega järjest paranevad.

2013. aastal avati 1,3 km pikkune kergliiklustee, mis ühendab Mai piirkonda rannaga. 2014. aasta 1. juunil avati ka Pärnu jõe vasakkaldale, kahe silla vahelisele alale rajatud 4 km pikkune Jüri Jaansoni rada. Koos jõe paremkaldal oleva rajaga moodustub 8 km pikkune kergliiklustee. Raja äärde on paigaldatud valgustus, jalgrattahoidjad, prügikastid ja pingid. Sellega on Pärnu linna kergliiklusteede võrgustik ligikaudu 40 kilomeetrit pikk.

Liikumisvõimaluste mitmekesistamiseks on Pärnusse, ranna lähistele rajatud mitu märgistatud terviserada - 2,8 km ja 2,9 km.

Kui linnas asuvad terviserajad on läbi proovitud, siis tasub ette võtta linnalähistel asuvad kaunid terviserajad. Pärnu linna vahetus läheduses asub Tammiste 2,8 km pikkune RMK matkarada. Reiu-Raeküla kaunis männikus on aga tervisespordisõpradel võimalik kasutada 3, 5 ja 10 km radasid. Õhtusel ja pimedal ajal on võimalik sportida valgustatud 3 km rajal.

Vaata lisaks: Pärnu linna jalgratturite loendus ja küsitlus 2011 

2017.-2018. aastal ehitatavad kergliiklusteed

1)      Liivi teed ja Paide mnt ühendav kergliiklustee 
2)      Haapsalu mnt kergliiklustee  
3)      Tallinna mnt kergliiklustee
4)      Kergliiklustee Pärnu kesklinna ja Lottemaa ühendamiseks (Pärnu linna läbiv osa) 
5)      Jüri Jaansoni raja rekonstrueerimine ja pikendus Pärnu jõe paremkaldal 


kergliiklusteed planeeritavad

kauniskoduKonkurss "Eesti kaunis kodu" hõlmab traditsioonilisi kodusid/objekte – valitakse välja igast (maakonnast) 3 kaunimat kodu, kohalikke omavalitsusi ning alljärgnevaid eriobjekte:
• parim tööstusmaastik
• parim tervisespordikeskus
• kaunis muinsuskaitse objekt (koostöös Muinsuskaitseametiga)
• kauneim kortermaja (koostöös Korteriomanike Liiduga)

Konkurss „Energiasäästlik kaunis kodu“ toimub 3 kategoorias – eramu, korteriühistu ja ühiskondlik hoone.

Oma piirkonna kaunimad kodud valib välja iga omavalitsus ning esitab need piirkondlikule konkursile. Nende hulgast valivad piirkondlikud hindamiskomisjonid koduaedu külastades ja vastavalt EKKÜ Volinike Kogu koordineeritud hindamiskriteeriumitele välja parimad, mis esitatakse autasustamiseks Vabariigi Presidendile.

Konkursi „Eesti kaunis kodu“ kohta rohkem infot Eesti Kodukaunistamise Ühenduse kodulehel ja kõrvalolevas voldikus


Mälestusmärk "Ajahetk" on pühendatud Eesti Vabariigi loojatele, kelleks olid Eestimaa Päästekomitee liikmed Konstantin Päts, Jüri Vilms ja Konstantin Konik ning Pärnus iseseisvusmanifesti ette lugenud Hugo Kuusner. 

Skulpturaalse kompositsiooni ülesehituses on lähtutud ajateljest, millega iseloomustatakse Eesti rahva kannatusterohket teekonda iseseisvumiseni. Ajakulg pingestub alumiiniumplaatidest loodud aja ja ruumi joonel ning tekkinud pinge saab lahenduse iseseisvusmanifesti väljakuulutamise hetkel. Mälestusmärgi kunstiline keel on lihtne, kuid väljendusrikas.

Teose tagaküljel asuv betoonplaatidest jalgtee juhatab vaataja alumiiniumlehtedest välja lõigatud sümboolse, Eesti rahvast kujutava inimfiguurini. Figuurist moodustunud ava väljendab Päästekomitee liikmete ja rahva otsustavust, julgust ning teotahet iseseisvuse väljakuulutamisel. Teosele on freesitud Konstantin Pätsi, Jüri Vilmsi, Konstantin Koniku ning Hugo Kuusneri näokujutised.

Mälestusmärk püstitatakse Pärnu Kuninga Tänava Põhikooli esisele alale Eesti Vabariigi 100. aastapäevaks. Avamine toimub 23. veebruaril 2018.

Toeta mälestusmärgi valmimist
Kõigil, kes soovivad toetada Eesti Vabariigi loojatele pühendatud mälestusmärgi valmimist, on selleks võimalus. Pärnu Linnavalitsus avas pangakonto EE251010220259738223, kuhu saab oma toetuse kanda. Ülekande tegemisel palume kindlasti kirjutada selgitusse märksõna „AUSAMMAS“.


Mälestusmärgi kavandi leidmiseks korraldati ideekonkurss, mille võitis Margus ja Mart Kadariku töö nimega „Ajahetk“. 
» Ideekavandi "Ajahetk" kirjeldus ja joonised
» Ideekonkurss ja kõik esitatud ideekavandid
» Selgus Eesti Vabariigi loojatele pühendatud mälestusmärgi ideekonkursi võitja

Fotod: Indrek Aija
ajahetk1 Aijaajahetk2 Aija
ajahetk3 Aija

ajahetk4 Aija

 

Sihtasutused
Mittetulundusühingud
Äriühingud

Pärnu linna poolt sihtasutuses ja mittetulundusühingus osalemise kord (Pärnu Linnavolikogu 19.04.2007 määrus nr 9)
Pärnu linna poolt äriühingus osalemise kord (Pärnu Linnavolikogu 20.04.2006 määrus nr 19)
Nõukogu liikmete ja esimeeste tasu suuruse määramine
(Pärnu Linnavalitsuse 10.02.2014 korraldus nr 80)
Palgaandmed


NB! Alates 1. juulist 2016 on Muinsuskaitseameti ja Pärnu Linnavolikogu vaheline haldusleping peatatud ja Pärnu Linnavalitsus ei täida enam riiklikke muinsuskaitsealaseid ülesandeid: ei kooskõlasta projekte ja planeeringuid ega anna kirjalikke lubasid ehitus- ja raietöödele, kasutusloa-, reklaami- ja infokandjate ning suvekaubandusega seotud taotlustele. 

Kooskõlastuste ja lubade saamiseks tuleb pöörduda Muinsuskaitseameti poole:
Pikk 2, 10123 Tallinn
640 3050
info[at]muinas.ee  
http://www.muinas.ee

Pärnumaa vaneminspektor Nele Rent
Akadeemia 2, 80011 Pärnu (Maavalitsuse hoone, kab 103)
443 1046
nele.rent[at]muinas.ee

Taotlusvormid


v2rvidlinnalogo2

Planeerimisosakond

Suur-Sepa 16, 80098 Pärnu
444 8330
planeerimine[at]lv.parnu.ee

Vastuvõtt:
T: 13.00-17.00, N: 9.00-12.00

Linnakunstnik
Janno Poopuu
Suur-Sepa 16, kab 313
444 8346
janno.poopuu[at]lv.parnu.ee