22.05.2018

Pärnu linnavalitsus arutas koos kultuuritegelastega, kas linnal tasub 2024. aasta Euroopa kultuuripealinnaks kandideerida, otsus langetatakse hiljemalt 31. augustiks.

Linnapea Romek Kosenkraniuse sõnul oleks Pärnul sõltumata kandideerimise edukusest oluline teada, millega ta teistest kandidaatlinnadest eristub. Mis teeb Pärnu eriliseks, kuidas muudaks kultuuripealinna tiitel linna arengut?
Pärnu Linnagalerii juhataja Alar Raudoja meenutas, et 2005. aastal pääses Pärnu koos Tallinna ja Tartuga kandidaatlinnadest esimese kolme sekka. Tookord valiti Tallinn, kes jättis osa lubadusi täitmata ja korraldas rea tavalisi kultuuriüritusi.

Raudoja hinnangul võib eeltöö nüüdki tühja minna, sest tõenäoliselt langetatakse poliitiline otsus Narva kasuks. „Sisu poolest poleks meil vaja pead murda, sest Pärnus on piisavalt rahvusvahelisi festivale, mida finantstoega saaks suuremaks muuta. Ka kultuuriobjektide pärast ei peaks häbenema,“ rääkis ta. Raudoja rõhutas, et lisaks sisule on ülioluline imagoloogiline väljanägemine ja turunduskulud võivad minna üsna suureks. „Kui välja minna, siis kõige vingemalt, mitte poole vinnaga,“ lausus ta.

Erinevad töögrupid sõelusid välja, mille poolest Pärnu teistest eristub ja mida kultuuripealinna tiitel talle annaks. Pärnu kandis on elanud juba 11 000 aastat tagasi, siin sündis Eesti vabariik. Pindalalt üks suuremaid Euroopa linnu suudab pakkuda looduslähedust ja loomingulist õhkkonda, kesklinnast kümnekonna kilomeetri kaugusel võib jõhvikaid korjata.

2024. aastaks on uuendatud Pärnu lennujaam, mis võimaldab Kesk- ja Lääne-Soomest, Rootsist ja mujalt pärit turistidel Pärnusse lennata. Paarisaja kilomeetri kaugusel on Riia ja Tallinna lennujaam, mis pakuvad ühendust teiste sihtkohtadega.

Pärnu konverentsiruumid on aastaringselt täidetud, Rail Baltic (mis valmib küll pärast 2024. aastat) võib linna elanike arvu märkimisväärselt kasvatada. Mida rohkem inimesi Pärnut külastab ning siinse elukeskkonna ja kultuurieluga rahule jääb, seda enam on neis huvi Pärnusse elama jääda.

Enamik kokkutulnutest leidis, et Pärnul oleksid kõik eeldused Euroopa kultuuripealinnaks saada. Iseasi, kas teha seda nüüd või kasvada rahvusvahelisemaks ilma tiitliteta.
Arutelu Euroopa kultuuripealinnaks kandideerimise plusside ja miinuste üle jätkub.

Teet Roosaar
Pärnu linnavalitsuse meedianõunik
444 8272, 510 3444
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Foto: Arutelu Endla teatri sammassaalis. Autor Marko Šorin
Kultuuripealinna arutelu