Omavalitsus Pärnu linn

Pärnu linn on avalik-õiguslik juriidiline isik, keda esindavad Pärnu linnavolikogu, volikogu esimees, Pärnu linnavalitsus ning linnapea või nende poolt volitatud esindajad. Volikogu on kohaliku omavalitsusüksuse esinduskogu, valitsus volikogu poolt moodustatav täitevorgan.

1. novembril 2017 jõustus Audru valla, Paikuse valla, Pärnu linna ja Tõstamaa valla ühinemine ning moodustus uus omavalitsusüksus Pärnu linn.
» Linna koosseisus on moodustatud kolm osavalda: Audru osavald, Paikuse osavald ja Tõstamaa osavald.
» Omavalitsus tegutseb Pärnu linna põhimääruse alusel 
» Omavalitsuse sümboolikana on kasutusel Pärnu linna sümboolika

» Õigusaktid (korrad, eeskirjad jne) kehtivad uute, ühtsete õigusaktide vastuvõtmiseni edasi sellel territooriumil, kus nad olid enne ühinemist kehtestatud (nt Audru valla õigusaktid Audru osavalla territooriumil, Pärnu linna õigusaktid Pärnu territooriumil jne). St, et õigusaktid on seotud valla/linna kui territooriumiga, mitte valla/linnavalitsuse kui asutusega. 

» Üleminekuperiood. Ühinemisele järgneb üleminekuperiood, mil kujundatakse välja uus valitsemis- ja haldamiskorraldus. Muudatused viiakse sisse sammhaaval, ümberkorraldusteks on aega 2021. aasta kohaliku omavalitsuse volikogu valimisteni.


15.08.2018

Sel aastal ehitatakse Pärnus 13,9 kilomeetri ulatuses uusi kergliiklusteid, millest enamik on juba valmis.

Läinud aastal valmis Liivi teed ja Paide maanteed ühendav 750 meetri pikkune kergliiklustee lõik, mis läks maksma 110 000 eurot. Alustati Haapsalu ja Tallinna maantee kergliiklustee ehitamist ning Pärnu kesklinna Lottemaaga ühendava tee rajamist.

Kevadel valmisid pooleteist kilomeetri pikkune Haapsalu maantee kergliiklustee Siimu sillast linnapiirini (maksumus 350 000 eurot) ning kahe kilomeetri pikkune Tallinna maantee kergliiklustee kesklinna sillast Härma kaubahoovini ja Ehitajate tee ristmikust linnapiirini (maksumus 250 000 eurot). Suvel sai valmis 1,4 kilomeetri pikkune Jaansoni raja lõik Suur-Jõekalda 4a majast Raba tänavani (maksumus 1 075 000 eurot).

Kõige kauem on aega võtnud üheksa kilomeetri pikkuse Lottemaa kergliiklustee ehitamine, mis maksab 1 435 000 eurot. Mullu valmis sellest osa, mis viib kesklinna silla juurest mööda Akadeemia, Lõuna ja Kuninga tänavat läbi Vanapargi Väike-Kuke tänava alguseni. Tänavu ehitas AS Tref Nord kergliiklusteed edasi mööda Väike-Kuke, Liiva, Suur-Kuke, Mai ja Papiniidu tänavat, kus tee hargneb kaheks. Väiksem osa viib mööda Papiniidu tänavat varasema Mai kergliiklustee lõpuni, pikem osa mööda mereäärt Kalevi puiesteeni ning sealt Lääne ja Merimetsa tänava ja Rannametsa tee kaudu Riia maantee äärest linnapiirini.

Linnapiirist Lottemaani ehitab kergliiklustee Häädemeeste vald. Kergliiklustee asukohta planeerides on arvestatud sellega, et linnapiirist Uulu ristmikuni ehitatakse sõidutee neljarealiseks. Esialgu paigaldatakse Rannametsa tee juurde tupikumärk, sest 450 meetri pärast lõpeb tee ära. Tee kasutajad peavad ootama, kuni Häädemeeste vald ehitusega pihta hakkab ja teed ühendab.

Pärnu linna piiridesse jääval Lottemaa teel on veel paigaldamata liiklusmärgid ja teekattemärgistus. Asfalt on igal pool maas ja inimesed kasutavad teed aktiivselt. Ainsana vajavad veel asfalteerimist Papiniidu tänava lõppu jääv parkla koos selle äärde jääva sõidutee osaga (varem oli sõiduteel freesasfalt) ja Mai 53 ees asuv parkla.

„Iga päev ületab kesklinna silda üle 2700 jalgratturi,“ ütles linnapea Romek Kosenkranius. „Uutel teedel hakati sõitma kohe, kui asfalt maas. Enne eelmist aastat võisid jalgratturid kasutada ligi 46 kilomeetrit märgistatud teedevõrku. Kuigi sel ja eelmisel aastal valmis 14,6 kilomeetrit kergliiklusteid, ei tasu neid kahte arvu siiski liita, sest osaliselt on jalgrattateid juba rekonstrueerima hakatud.“

Uued kergliiklusteed valmivad Euroopa Liidu struktuurifondide kaasrahastamisel. Edaspidi on kavas ehitada kergliikustee Uus-Sauga suunal ning suurendada eelarvevahendeid olemasolevate jalakäijate teede rekonstrueerimiseks ja laiendamiseks.

Teet Roosaar
Pärnu linnavalitsuse meedianõunik
444 8272, 510 3444
teet.roosaar[at]parnu.ee


pindalakokku
Omavalitsuse territoorium

Uue omavalitsuse territoorium moodustub Audru, Paikuse ja Tõstamaa valla ning Pärnu linna territooriumide summana ja piir kulgeb mööda ühinenud omavalitsuste välispiiri. 

Omavalitsuse, mille nimi on PÄRNU LINN, pindala on 858,07 km2
» Pärnu linna kui asula suurus ei muutu, selle pindala on endiselt 33,15 km2

Omavalitsuse koosseisu kuuluvad asulad

1 linn: Pärnu linn
2 alevikku: Audru ja Tõstamaa
2 alevit: Paikuse ja Lavassaare
49 küla, sh Manija saar

Külad:
» Audru osavallas: Ahaste, Aruvälja, Eassalu, Jõõpre, Kabriste, Kihlepa, Kõima, Kärbu, Lemmetsa, Liiva, Lindi, Liu, Malda, Marksa, Oara, Papsaare, Põhara, Põldeotsa, Ridalepa, Saari, Saulepa, Soeva, Soomra, Tuuraste ja Valgeranna küla
» Paikuse osavallas: Põlendmaa, Seljametsa, Silla, Tammuru ja Vaskrääma küla
» Tõstamaa osavallas: Alu, Ermistu, Kastna, Kavaru, Kiraste, Kõpu, Lao, Lõuka, Manija, Männikuste, Peerni, Pootsi, Päraküla, Rammuka, Ranniku, Seliste, Tõhela, Tõlli ja Värati küla

Omavalitsuses elanikke 51 877 

01.10.2018
» Pärnu linnas: 40 772
» Audru osavallas 5 892 (sh Audru alevikus 1 465 ja Lavassare alevis 455)
» Paikuse osavallas 3 955 (sh Paikuse alevis 3 054)
» Tõstamaa osavallas 1 258 (sh Tõstamaa alevikus 467)

01.01.2018 - 51 649
» Pärnu linnas: 40 664
» Audru osavallas 5 796 (sh Audru alevikus 1 443 ja Lavassare alevis 450)
» Paikuse osavallas 3 914 (sh Paikuse alevis 3 007)
» Tõstamaa osavallas 1 287 (sh Tõstamaa alevikus 474)

Elanike arv ühinemisel 31.10.2017 -  51 655
» Audru vallas 5 861
» Paikuse vallas 3 938
» Pärnu linnas 40 558
» Tõstamaa vallas 1 298 

Vaata lisaks: 
» Pärnu linna elanike arv
» Seoses ühinemisega muutusid postiaadressid.