Hansalinn Pärnu

Keskaegne Pärnu

13.-14. sajandil oli Saksa Ordu üks tugipunkte Liivimaal Perona linn, mis paiknes samanimelise jõe kaldal. 1263.aastal toimus Perona linnakese rüüstamine ja põletamine leedulaste poolt pärast mida asusid linna kodanikud tõenäoliselt elama praeguse Pärnu jõesuudme vastaskaldale. Sinna ehitas Saksa Ordu linnuse ja pani ametisse komtuuri.

Uus-Pärnu linn asustati 5. aprillil 1265 Saksa Ordu Liivimaa meistri privileegiga. Linna asukoha valikul sai määravaks soodne sadamapaik. Uus-Pärnu oli üks viiest ringmüüriga ümbritsetud Eesti linnast koos Tallinna, Tartu, Narva ja Viljandiga. Arvata võib, et tollane linn ordulossi ees ei olnud palju suurem kui 5 hektarit, mis tegi aga Uus-Pärnust ühe suurema linna Liivimaal.

16. sajandil elas siin ligikaudu 600, koos eeslinnadega umbes 1100 elanikku. Keset Uus-Pärnut paiknes turuplats, mis oli linna süda. Idaküljel asus Nikolai kirik Püha Risti kabeliga, põhjaküljel asus raekoda ja vaekoda. Põhjast lõunasse läbis linna peatänav, mis kulges turuplatsi ja linnakiriku vahelt Riia väravani, kust viis tee mööda mereranda Riiga.

Linnaväravaist sisenejaile algas teine maailm, elu käis linnaõigusesse koondatud reeglite, kohustuste ja vabaduste järgi. Linnas olid keelatud hasartmängud. Kuna tuli laastas linna mitmeid kordi, kutsuti kodanikke üles ka tuleohutusele: „Igaüks vaadaku oma tule järele enne, kui häda tõuseb". Kuid linnamüüridest väljaspool lubati palju rohkem. Näiteks „Kui keegi tabatakse teise mehe aias, sündigu temale seal mis tahes, selle üle pole kohut".

Kõrvuti asunud piirilinnad Vana-Pärnu ja Uus-Pärnu olid mõlemad konkurendid kaubanduses. Eriti pidi end kindlustama Hansa Liitu mittekuuluv väike Vana-Pärnu, mille kodanikel oli keelatud Uus-Pärnu omadelt kauplemiseks raha, soola või ühtegi muud kaupa võtta. Kahe linna vahel pidas ühendust parvemees, kes tegutses piiskopliku patendi alusel.

Hansa Liit oli 13.-17. sajandil tegutsenud, umbes sadat kaubalinna siduv liit, kus ülekaalus olid Põhja-Saksa linnad eesotsas Lübecki, Hamburgi ja Kölniga.

Alates 14. sajandi keskpaigast võib juba täie õigusega rääkida Hansa Liidust kui kindla struktuuri, juhtimise ja eesmärkidega kaubandus-poliitilisest ühendusest. Kõigile võrdsetele täisliikmetele anti ühised õigused, samal ajal said aga mõned liikmed või piirkonnad ka eriõigusi. Hansa Liidu üks esmaseid kohustusi oli kindlustada ohutus maal ja merel. Samuti aitas ta kaasa kaunite kunstide arengule, käsitööoskuste levikule Skandinaavia ja Liivimaa linnades, soodustas reformatsiooni, mõjutas kirjakeelte arengut ja ergutas Rostocki ülikooli loomist.

Eesti keskaegsetest linnadest kuulusid Hansa Liitu Tartu, Tallinn, Uus-Pärnu ja Viljandi. Kaubanduslikult igati soodsalt paiknenud Narva jäeti aga Tallinna vastuseisu tõttu hansalinnade hulgast välja. Pärnu oli oluline sisseveosadam, kuhu toodi kaupu peamiselt Lübeckist.

Olulisematest sisseveoartiklitest oli esikohal kalev, järgnesid õlu, humalad, sool, linane riie, heeringad, kuivatatud tursk ja mitmesugused veinid. Lübeckisse veeti kohalikust kaubast lina (92,5% Pärnu ekspordi koguväärtusest), rukist, tuhka, tõrva, hülgerasva, sokusarvi, kanepiheiet ja kasetohtu.

1541. aastal peetud Liivimaa linnade maapäeval kaebasid Riia, Tallinna ja Tartu linnade saadikud uuspärnakate salakaubanduse üle, väites, et Pärnust veetakse välja keelatud kaupu - otra, linnaseid ja linaseemet.

Riikide suurenemise ja kaubateede ümberpaiknemise tõttu hakkas Hansa Liidu tähtsus järk-järgult vähenema ja see lagunes Kolmekümneaastase sõja ajal (1616 -1648).

Tekst: Risto Tamm, Ilona Must


Kaasaegne hansaliikumine

980. aastal algatasid Hollandi linnad jälle hansapäevade traditsiooni. Zwollesse kutsuti kokku linna 750. aastapäeva puhul endised hansalinnad. Esimese kokkusaamisele tulid 43 hansalinna esindajad, kes taastasid hansa idee kaasaegsel kujul.

Kaasaegse hansaliikumise eesmärgiks on:
* taaselustada piireületava hansamõtte ja ajaloolise kogemuse alusel Euroopa linnade mõte ja vaim;
* toetada hansalinnade iseteadlikkust ja arendada koostööd nende linnade vahel eesmärgiga anda panus Euroopa kultuurilisele, sotsiaalsele ja riiklikule ühinemisele ning selle kaudu tugevdada linnade eneseteadvust;
* propageerida hansalinnade ühiseid jooni, edastada informatsiooni;
* tugevdada majandus- ja kaubanduskontakte;
* korraldada teadmiste ja kultuurivahetust;
* arendada turismi.

Kaasaegse hansaliikumisega on tänaseks ühinenud ajaloolisse Hansa Liitu kuulunud hansalinnad, hansakontorid ja hansa kaubahoovid. Kord aastas saadakse kokku ühisel hansapäeval. Hansaliikumise keskuseks on Lübeck. Hansa liidu kõrgeimaks organiks on hansalinnade delegaatide aastakoosolek. 2001.a. on moodustati Saksamaa, Rootsi, Belgia, Hollandi, Eesti, Läti, Soome, Norra, Poola ja Venemaa esindajatest komisjon, kes organiseerib kaasaegse hansaliidu tööd aastakoosolekute vahepeal. 2005-2010 esindas Eestit komisjonis Pärnu.

1998. a hansapäevadel Visbys otsustasid hansalinnade noored luua oma ühenduse Youth Hansa, mille eesmärgiks tõhustada 16 kuni 25 aastaste noorte omavahelist suhtlemist ühisprojektide, kogemuste vahetamise ja sõprussuhete kaudu. Hansapäevadel erinevates linnades on käinud linnavolikogu saadikud, mitmed kultuurikollektiivid jpt. Eriliseks ülesandeks hansapäevadel on Pärnu linna tutvustamine, olgu selleks siis infobrošüürid erinevates keeltes, käsitöö, rahvamuusika ja -tants, ning Pärnule omane atribuutika.

Pärnu on hansaliikumises osalenud alates 1988. aastast. 30. Rahvusvahelised Hansapäevad toimusid Pärnus 2010. aastal.

Rohkem infot kaasaegsest hansaliikumisest: http://www.hanse.org/

Parnu kindluslinn EAA-copy

Kindluslinn Rootsi arhiiv

Tallinna v2rav Liina Hansen
Tallinna värav (Foto: Liina Hansen)

Punane Torn Tarvi SitsPunane Torn (Foto: Tarvi Sits)

Mudaravila Margit Kurvits
Mudaravila (Foto: Margit Kurvits)