Pärnu - Eesti Vabariigi sünnilinn!

20. veebruar 1918
Pärnumaa tööliste ja soldatite saadikute täitevkomitee käsul tegid enamlikud soldatid ja madrused katse vangi võtta Pärnu pataljoni staap. Leides eest lahinguvalmis eesti sõdurid, lahkusid nad võitluseta.

21. veebruar 1918
Vene relvaüksused ja täidesaatev komitee lahkus Pärnust koos toitlustuskomitee juhatusega.

22. veebruar 1918
Päevakäsuga nr. 41 võttis Pärnu pataljoni komandör F. Tannebaum täidesaatva võimu Pärnus ja Pärnu maakonnas pataljoni kätte.
Kell 16 tuli kokku linnavolikogu ning volikogu esimehe J. Pajo juhtimisel nimetati esindajad toitlustusasjade ja korrakaitse organiseerimiseks. Koostati üleskutse linnakodanikele koguneda Endla teatrisse koosolekule.
Kell 18 toimus teatrimajas rahvarohke koosolek, mis tervitas Eesti iseseisvuse väljakuulutamist ning pidas vajalikuks erapooletu seisukoha võtmist välisriikide suhtes. Pärnusse saabus Tallinnas enamlaste käes vangis olnud Maapäeva saadik Hugo Kuusner.

23. veebruar 1918
H. Kuusneri korterisse jõudis Eesti Maapäeva asjadevalitseja J. Soop ning tõi kaasa iseseisvusmanifesti teksti korraldusega see veel samal päeval avalikult ette lugeda. Korraldati manifesti trükkimine A. Jürvetsoni trükikojas ning linnarahva kokkukutsumine.
Kell 20 luges H. Kuusner Endla teatri rõdult suurele rahvahulgale manifesti ette, teatrimajale kerkis rahvusvärvides lipp.

24. veebruar 1918
Endla ees peeti kõnesid, rongkäik Pärnu pataljoni ja orkestri saatel suundus raekoja juurde. Raekojas koostati akt iseseisvusmanifesti ettelugemise kohta Pärnus. Eliisabeti kirikus luges manifesti teksti kogudusele ette pastor Hasselblatt. Kaubanduskoolis pidasid seltside esindajad ja omavalitsuse liikmed nõu ning otsustati saabuvad saksa väed võtta vastu ei sõbralikult ega vaenulikult, deklareerides nendele, et Eesti on iseseisev ning Vene-Saksa sõjas erapooletu riik.

Ööl vastu 25. veebruari saabusid Pärnusse esimesed saksa väeosad. Teiste hulgas arreteeriti peatselt ka iseseisvus-manifesti väljakuulutaja Hugo Kuusner. Tegelik võim linnas jäigi saksa sõjaväe kätte ning algas ümmarguselt 9 kuud kestnud karm okupatsioon.

1. Ajaloolise Endla teatri asukohta tähistav mälestusmärk (Rüütli 44)
2. Eesti Vabariigi väljakuulutamise mälestusmärk Iseseisvuse väljakul 
3. Rahvuslike poliitikute peakorter (Rüütli 47)
4. Mälestustahvel Hospidali 14 hoonel, A. Jürvetsoni trükikoja asupaigas
5. Kaubanduskooli hoone, Pärnu pataljoni staap 23.-24. veebruaril 1918
6. Eliisabeti kirik (Nikolai 22)
7. Pärnu Raekoda (Nikolai 3) 
8. Pärnu Poeglaste Gümnaasiumi hoone ja mälestusmärk "Ajahetk" (Kuninga 29)
9. Iseseisvuse väljakuulutamise lavastus Pärnu Muuseumi (Aida 3) püsinäitusel «11000 aastat ajalugu»

1. Ajaloolise Endla teatri hoone asukohta tähistav mälestusmärk

Kutselise Endla teatri esimene maja asus Pärnu linna südames Rüütli platsi ääres. See oli Pärnu kontekstis suurejooneline juugendstiilis hoone, mis ehitati suures osas linnarahvalt korjatud raha eest. Arhitektideks olid Georg Hellat, Alfred Jung ja Erich von Wolffeldt. Uus teatrihoone avati pidulikult 22. oktoobril 1911. 

Vabariigi periood möödus Endla teatrile tõusude ja mõõnadega, kutseline teater koges nii suurt publikumenu kui ka majanduslikku kitsikust ja rahvaarmastuse kadumist, mis viis kultuuriasutuse üsna kehva seisu.

1944. aasta septembris süütasid nõukogude armee eest taganevad sakslased Endla teatrihoone. Kuigi sisu hävis, seisid müürid ja vahelaed visalt püsti. Sellele vaatamata otsustas punavõim 1950ndatel, et ajaloolist teatrimaja taastama ei hakata ja Pärnusse rajatakse uus teatrihoone südalinna teise serva, sõjas põlenud kvartalite asemele rajatud puiestee äärde.

Täna asub kunagise teatrimaja asukohas hotell Pärnu. Selle kõrval on Endla ajaloolise maja pronksist makett, mis püstitati siia 1989. aastal, kui Eesti NSV ülemnõukogu presiidium kinnitas 24. veebruari Eesti iseseisvuspäevaks. Pronksmonumendi autor on skulptor Mati Karmin.

2. Eesti Vabariigi väljakuulutamise mälestusmärk Iseseisvuse väljakul

1918. aasta 23. veebruaril luges pärnakas Hugo Kuusner Endla teatrimaja rõdult ette „Manifesti kõigile Eestimaa rahvastele“. Selle sündmuse mälestuseks avati 23. veebruaril 2008 iseseisvuse väljakul (toona Rüütli plats) Eesti Vabariigi väljakuulutamisele pühendatud mälestusmärk.

Graniidist elusuuruses ajaloolise Endla teatri rõdu kujutava monumendi autorid on Kaarel Eelma, Mart Aas ja Mikk Mutso. Mälestusmärgi keskmes on klaassein, millele on graveeritud iseseisvusmanifesti tekst. Mälestusmärgi ideekavandite konkursi korraldas Pärnu linnavalitsus, monumendi avasid Pärnu linnapea Mart Viisitamm ja president Toomas Hendrik Ilves.

3. Rahvuslike poliitikute peakorter

Aadressil Rüütli 47 asub täna nõukogude perioodil valminud hall silikaattellistest maja. Enne II ilmasõda paiknes siinsamas, Rüütli-Ringi nurgal, laevakapten August Kleinile kuulunud uhke puithoone. Klein oli üks aktiviste, kes Endla teatrimaja ehitust organiseeris.

Kleinile kuuluvas Rüütli tänava majas asus raamatukaupmees-ajalehetoimetaja, Eesti demokraatliku erakonna Pärnu osakonna juhi Jaan Karu korter. Härra Karu korterisse kogunesid rahvuslikud poliitikud 23. veebruari õhtupoolikul, et panna paika edasine tegevusplaan ja minna üheskoos teatrimajja iseseisvusmanifesti ettelugemisele.

4. Mälestustahvel Hospidali 14 hoonel, Aleksander Jürvetsoni trükikoja asupaigas

Hospidali tänaval pidas Meie Kodumaa nimelist trükikoda Aleksander Jürvetson. Tema poole pöördus 23. veebruaril Eesti ajutise maavalitsuse asjadevalitseja Jaan Soop, kellele oli tehtud ülesandeks leida võimalus iseseisvusmanifest välja kuulutada. Manifesti tekst oli trükitud kahele õhukesele paberilehele, mida Soop kandis kalossi voodri vahel.

Manifest laoti keskpäeval, trükkimine jäeti õhtuks, kui enamik töölisi oli hoonest lahkunud. Manifesti trükkimist korraldas suures osas Aleksander Jürvetsoni abikaasa Maria Jürvetson. Esimesed trükisoojad manifestid läksid kohe tänavatele, kus need käest kätte levisid, järgmise päeva hommikuks oli tiražeeritud 10 000 eksemplari.

Jürvetsoni trükikojale pühendatud mälestustahvel avati Hospidali 14 hoonel 23. veebruaril 2011. Mälestustahvli idee autor on kapten Priit Rööp, sellel oleva teksti kooskõlastas Pärnu muuseumi direktor Aldur Vunk. Mälestustahvli valmimist rahastas MTÜ Pärnu Pataljoni Kogu, teostas Lova talu kiviraidur Ülo Kirt.

5. Kaubanduskooli hoone, Pärnu pataljoni staap 23.-24. veebruaril 1918

23. ja 24. veebruaril 1918 asus kaubanduskooli majas (praegu Pargi 1) Pärnu Eesti pataljoni staap kapten Feliks-Johannes Tannebaumi juhtimisel.

Päev varem enamlike vägede Pärnust lahkumise järel ainsa relvastatud jõuna linna jäänud pataljon võttis osa vabariigi väljakuulutamisest Endla teatri ees, andes selle auks püssidest mitu kogupauku.

Koolihoone ees väljakul kogunes pataljon täies sõjariistus ka järgmisel hommikul kell 11.30, misjärel suunduti tseremoniaalmarsile, ehk uue Eesti Vabariigi esimesele sõjaväeparaadile läbi Pärnu kesklinna.

6. Eliisabeti kirik

24. veebruaril 1918 luges manifesti ette koguduse pastor Ferdinand Alexander Hasselblatt

24. veebruar oli 1918. aastal pühapäev ehk kirikupäev. Hommikul oli linn lipuehteis ja Eliisabeti kiriku Eesti koguduse pastor Ferdinand Alexander Hasselblatt luges kirikusse jutlusele tulnutele ette eelmisel õhtul avaldatud iseseisvusmanifesti teksti.

7. Pärnu raekoda

24. veebruaril 1918 toimus Pärnus rongkäik. Rongkäigu järel kogunesid selles osalenud Pärnu organisatsioonide ja ühenduste liikmed raekojahoonesse, kus koostati „Akt Eesti demokraatliku vabariigi väljakuulutamise kohta Pärnu linnas“.

Aktis anti hiljutistest sündmustest ülevaade ning kinnitati nende toimumis kohalviibijate allkirjadega. See on ainulaadne dokument vabariigi väljakuulutamise kohta.

8. Pärnu poeglaste gümnaasiumi hoone ja mälestusmärk "Ajahetk"

Pärnu poeglaste gümnaasiumis (täna asub siin Pärnu Kuninga tänava põhikool (Kuninga 29)) on õppinud suur osa iseseisvumise väljakuulutamisega seotud isikutest. Kooli koridoride seintel on tänapäeval vaadata portreed Konstantin Pätsist, Hugo Kuusnerist, Oskar Kasest, Jaan Teemantist (autor Vello Paluoja), samuti Jüri Vilmsi büst (autor Mare Mikoff).

Sada aastat pärast omariikluse välja kuulutamist Pärnus, avasid pärnu linnapea Romek Kosenkranius ja president Kersti Kaljulaid Kuninga kooli ees mälestusmärgi nimega „Ajahetk“. Mälestusmärk on pühendatud neljale Eesti vabariigi loojale, kelleks olid Eestimaa Päästekomitee liikmed Konstantin Päts, Jüri Vilms ja Konstantin Konik ning iseseisvusmanifesti ette lugenud Hugo Kuusner.

Mälestusmärgi autoriteks on ideekonkursi võitnud Margus Kadarik ja Mart Kadarik. Mälestusmärgi rajamist toetasid Pärnu linn, kohalikud asutused ja eraisikud.

9. Iseseisvuse väljakuulutamise lavastus Pärnu muuseumi püsinäitusel „11 000 aastat ajalugu“

Pärnu muuseumi püsinäitusel 11 000 aastat ajalugu on omaette peatükiks taaslavastus hetkest, mil Hugo Kuusner luges Endla teatri rõdult ette iseseisvusmanifesti. www.parnumuuseum.ee