Linnapead 1879–1944

Oscar Alexander Brackmann

(1841–1927)
Linnapea aastatel 1879–1915, 1918

Oscar Brackmann oli eesrindliku maailmanägemisega baltisaksa omavalitsustegelane. Ta pani aluse Pärnu parkide ja puiesteede plaanipärasele arendamisele, esimesena Vene impeeriumis võeti Pärnus plahvatusohtliku gaasivalgustuse asemel tarvitusele elektrivalgustus.

Oscar Brackmann hoolitses järjekindalt linna sanitaarse olukorra ja vee puhtuse parandamise eest: Pärnu varustati süvapuurkaevude võrguga ning 1900. a asuti kesklinna rajama kanalisatsioonisüsteemi. Tema initsiatiivil osteti 1898. aastal eravaldajalt supelasutus ning asuti seda moderniseerima. O. Brackmann suri Pärnus 10. veebruaril 1927. a ning ta maeti Alevi kalmistule. Tema kodutänav nimetati ümber Brackmanni tänavaks.

• Kuidas Pärnu sai linnapea (Hilja Treuberg)
• Kui Pärnu sai omale linnapea (Olaf Esna, Pärnu Postimees 27.01.2009)
• Oscar Alexander Brackmann. Fakte, meenutusi, mälestusi

Jaan Leesment

(1870–1941)
Linnapea aastatel 1917–1918

Aastatel 1905–1916 oli Jaan Leesment Pärnu Linnavolikogu liige ja 1917. a sai temast esimene eesti rahvusest linnapea Pärnus, olles enne seda asendanud ka linnapea Brackmanni kui viimane küüditati Siberisse aastal 1915. Jaan Leesment oli paljude Eesti kultuuri- ja majandusseltside ning -ühingute asutajaliige, osaledes ka nende juhtimises. Ta kuulus Endla seltsi juhatusse ja osutas seltsile olulist abi teatrimaja ehitamise käigus. Samuti osales ta Pärnu Kirjanduse seltsi tegevuses. Jaan Leesment suri 8. jaanuaril 1941 ning ta maeti Pärnu Alevi kalmistule.

Hugo Kuusner

(1887–1942)
Linnapea aastatel 1918–1919

Kiievi Ülikoolis õigusteadust õppinud Hugo Kuusner töötas advokaadina Riias ja seejärel Pärnus. Võttis aktiivselt osa rahvuslikust liikumisest ja poliitilisest võitlusest Eesti iseseivuse eest. Samuti osales innukalt eestlaste ja sakslaste vahelises võimuvõitluses omavalitsuse ümber. 1930ndate keskpaiku loobus Hugo Kuusner poliitikast, samuti advokaadipraksisest ning pühendus aiandusele. 1941. a ta arreteeriti, perekond küüditati Siberisse. Hugo Kuusneri hukkumise kohaks ja ajaks on märgitud Tavda 23.03.1942. a.

Jaan Timusk

(1886–1957)
Linnapea aastatel 1920–1921

Jaan Timusk sündis Kallastel Kokora küla kõrtsmiku pojana. Pärast õigusteaduskonna lõpetamist töötas ta Pärnus rahukohtunikuna. 1918.a. sündmuste ajal oli Jaan Timusk Pärnu abilinnapea, võttis osa Eesti Vabariigi väljakuulutamisest ja selle poliitiliselt tähtsa sündmuse ettevalmistamisest. Ta oli ka üks nendest, kes kirjutasid alla iseseisvuse kuulutamise aktile. Peale linnapea kohustest vabastamist aastal 1921 töötas ta taas rahukohtunikuna Pärnus. Jaan Timusk oli üks vähesesi omavalitsustegelasi, kes pääses suurematest repressioonidest nii 1940. a saksa okupatsioni päevil kui ka pärast sõda. Jaan Timusk suri 19. septembril 1957. a ja on maetud Pärnu Alevi kalmistule.

Hendrik Soo

(1879–1939)
Linnapea aastatel 1921–1924 ja 1936–1939

Pärnumaalt Voltvetilt pärit Hendrik Soo töötas 1916. aastani Pärnus eraadvokaadina. Esimese maailmasõja järel oli ta Pärnu miilitsaülem. 1918-1920 oli Hendrik Soo Pärnu linnanõunik, ning valiti kahel korral Pärnu linnapeaks. Hendrik Soo jätkas teisel linnapea-perioodil eelkäija Oskar Kase tegevuse edasiarendamist kaasaegseks puhkelinnaks. Hendrik Soo suri paar tundi pärast valimiseelset organiseerimiskoosolekut oma kodus infarkti tagajärjel, ning maeti Pärnus Alevi kalmistule.

Oskar Kask

(1898–1942)
Linnapea aastatel 1924–1936

Pärnus sündinud Oskar Kask sai juristidiplomi Tartu Ülikoolist. Seejärel töötas lühikest aega Pärnus vandeadvokaadi abina, misjärel valiti linnapeaks aastal 1924 ja Riigikogu liikmeks aastal 1926. Linnapeana töötas Oskar Kask 1936. aastani, mil riigivanem määras ta sotsiaalministriks. Oskar Kask viis linnapeana läbi mitmeid linna arengule olulisi üritusi: tema algatusel asuti Pärnu kuurordi taastamisele ja edasiarendamisele esinduslikuks supellinnaks. Ta oli eestvedajaks Pärnu-Eidapere raudtee ja Pärnu jõgedele ajakohaste sildade ehitamisel, hoolitses linna heakorra ja haljastuse eest, kandis hoolt sotsiaalküsimuste ning hariduselu probleemide lahendamise eest. Oskar Kask lasti maha Sverdlovskis 13. aprillil 1942.

Priit Suve

(1901–1942)
Linnapea aastatel 1939–1940

Pärnumaalt Uulu vallast pärit Priit Suve (Friedrich Zube) lõpetas Tartu Ülikooli õigusteaduskonna 1929. aastal, ning tegutses seejärel vannutatud advokaadi abina Pärnus. Ta oli aktiivne osaleja nii ühiskondlikus tegevuses kui poliitilises elus. Oli Pärnumaa saadikuna Eesti Rahvukogu I koja liige, ning võttis osa Eesti uue põhiseaduse väljatöötamisest. 1934. aastast alates võttis Priit Suve aktiivselt osa linna omavalitsuse tegevusest: ta valiti linnavolikogu liikmeks, 1936 a. linnanõunikuks ning pärast linnapea Hendrik Soo surma 1939. a septembris Pärnu linnapeaks. Priit Suve hukkus 20. aprillil 1942 Sosva vangilaagris. 

• 28.07.1940 vabastati ametist viimane sõjaeelne linnavalitsus. Linnapea kohusetäitjaks määrati töölisvanem Robert Terase.
• Täitevkomitee esimehed kuni Saksa okupatsioonivägede saabumiseni 1941. aasta juulis olid Vladimir Saar ja Jaak Nessler.

Arthur Peetre

(1907–1989)
Linnapea aastatel 1941–1942

Kuramaalt pärit Arthur Peetre (Peterson) elas nooruspõlves koos vanematega nii Riias, Tartus kui Orjolis Venemaal. 1925. aastal lõpetas ta cum laude Tartu Ülikooli õigusteaduskonna, ning peale kaitseväe suurtükiväe spetsialistide komandos alul aja-, hiljem üleajateenistuse läbimist asus Pärnusse tööle vandeadvokaadina. Siin abiellus ta esimese eesti rahvusest linnapea Jaan Leesmendi tütre Lindaga. Arthur Peetre oli linnapeaks saksa okupatsiooni ajal. Arthur Peetre põgenes sügisel 1944 koos perekonnaga Rootsi. Arthur Peetre suri 1989. aastal Lundis.

Voldemar Ernesaks

(1903–1989)
Linnapea aastatel 1942–1944

Tallinnas kaupmehe perekonnas sündinud Voldemar Ernesaks siirdus pärast Tartu Ülikooli õigusteaduskonna lõpetamist tööle pangandusse, olles kümme aastat ametis ka Tallinna Krediitpanga Pärnu osakonna juhatajana. Ta oli aktiivne seltskonnategelane, Pärnu Tenniseklubi esimees, Reservohvitseride Koondise juhatuse liige jne. Pärast Arthur Peetre taandumist Pärnu linnapea postilt, astus asemele Voldemar Ernesaks, kes oli sellel kohal kuni põgenemiseni Saksamaale 1944. a. septembris. Koos perega siirdus Voldemar Ernesaks hiljem Kanadasse, kus muuhulgas sai temast üks Toronto Eesti Ühispanga asutajaid. Voldemar Ernesaks suri oma 87ndal eluaastal Torontos.

Nõukogude periood 1944–1989

Linna juhtimine allus Pärnu Linna Rahvasaadikute Nõukogu Täitevkomiteele. Selle esimehed läbi aastate:
1944–1946 Jaak Nessler
1946–1953 Villem Lombak
1953–1957 Eduard Mettus
1857–1959 Elmar Hallmägi
1959–1962 Vladimir Makarov
1962–1965 Valter Hallmägi
1965–1974 Vladimir Makarov
1974–1982 Henn Lõmps
1982–1987 Mihhail Trofimov
1987–1989 Valeri Dejev

Omavalitsuse taastamine 1989

5. jaanuaril 1990 toimus Pärnu Linna RSN Täitevkomitee istung, kus tollane täitevkomitee esimees Valeri Dejev andis võimu üle uuele linnapeale, ning 19. jaanuaril nimetati täitevkomitee ümber linnavalitsuseks.

Jaak Saarniit

(sünd 1952)
Linnapea aastatel 1989–1992

Pärnus sündinud Jaak Saarniit lõpetas Tartu Ülikooli majandusteaduskonna 1974. aastal ja suunati tööle Pärnu Toitlustustrusti. Peale komsomolitööd Pärnus, Moskvas ja Tallinnas, oli ta mitmetel vastutavatel ametikohtadel EKP kesk- ja linnakomiteedes Tallinnas. 1989. a 27. detsembri otsusega nimetas Pärnu Linna volikogu Jaak Saarniidu Pärnu linnapeaks. 1992. aastal astus Jaak Saarniit linnapea kohalt tagasi, ning on seejärel tegutsena ettevõtluses, olnud Tallinna aselinnapea ja Eesti Suurettevõtete assotsiatsiooni tegevjuhina.

Rein Kask

(sünd 1947)
Linnapea aastatel 1992–1995

Pärnus sündinud Rein Kask lõpetas Tallinna Polütehnilise instituudi mehhanikainsenerina, ning asus seejärel tööle kodulinna masinatehasesse insenerina. 1977. aastal edutati ta Pärnu Kalakombinaadi peainseneriks, kus põhitöö kõrvalt võttis osa mitmesuguste ühiskondlike organisatsioonide tegevusest. Alates 1983. aastast valiti Rein Kask Pärnu Linna RSN Täitevkomitee liikmeks ja esimehe asetäitjaks. 1990. a. jaanuaris nimetati Rein Kask Pärnu uue linnavalitsuse kommunaalnõunikuks, 1991. a. märtsis abilinnapeaks. Pärast Jaak Saarniidu tagasiastumist valiti Rein Kask 23. aprillil 1992. aastal Pärnu linnapeaks. Pärast siirdumist Riigikogusse 1995. aastal, lõppesid tema volitused linnapeana. Hiljem on Rein Kask tegevuses olnud ettevõtlusega.

Väino Linde

(sünd 1959)
Linnapea aastatel 1995–1996

Tallinnas sündinud, kuid Pärnus põhihariduse omandanud Väino Linde asus peale Tartu Riikliku Ülikooli õigusteaduskonna lõpetamist esmalt tööle Tallinna Lenini raj. prokuratuuri, ning aastast 1985 Pärnu rajooni abiprokurörina. 1993. aastast praktiseeris Väino Linde vandeadvokaadina, ning aastatel 1994-1995 töötas linnasekretärina. Peale Rein Kase lahkumist riigikokku valiti Väino Linde 1995. a. märtsis Pärnu linnapeaks. Väino Linde oli linnapea kuni korraliste valimisteni 1996. a. oktoobris. Seejärel töötas ta advokaadibüroo HETA Pärnu osakonna juhatajana. 1999. aastal valiti Väino Linde Reformierakonna nimekirjas Riigikokku, ning sama aasta oktoobrist sai temast ka Pärnu linnavolikogu uue koosseisu palgata esimees.

Vello Järvesalu

(1953–2019)
Linnapea aastatel 1996–1999

Pärnumaalt Tali vallast pärit Vello Järvesalu on Eesti Põllumajanduse Akadeemias omandanud ökonomisti hariduse, ning seejärel töötanud esialgu peamiselt tehnilistel aladel. Aastast 1988 asus ta tööle trükikoja Pärnutrükk direktorina, ning hiljem sai temast AS Trükk juhatuse esimees. Alates 1989ndast aastast Pärnu linnavolikogusse kuulunud Vello Järvesalu valiti 1996. a. valimiste järel Pärnu linnapeaks. Tema valitsusajal ehitati TÜ Pärnu Kolledži hoone ja jalakäijate sild üle Sauga jõe. Alustati uue raamatukogu ehitamist Vallikääru kõrvale, kutsuti ellu David Oistrahhi festival. Oma volituste täisperioodi lõppemiseni 1999ndal aastal linnapea ametipostil olnud Vello Järvesalu on hiljem olnud tegevuses ettevõtluses, ning valitud Pärnu linnavolikogu liikmeks.

Andres Sooniste

(sünd 1966)
Linnapea aastatel 1999–2000

Pärnus sündinud Andres Sooniste töötas vastavalt oma Eesti Põllumajandusülikoolis omandatud maakorralduse eriharidusele aastaid Pärnu Linnavalitsuse ametnikuna - alul maa-ameti juhataja asetäitjana, hiljem ka Väino Linde meeskonnas abilinnapeana arengu, planeerimise ja maareformi küsimustes. Seejärel siirdus Andres Sooniste tööle Eesti Kindlustuse Pärnu esinduse juhiks. 1999. a. oktoobris valiti Andres Sooniste Isamaaliidu nimekirjast suure häälteenamusega linnavolikokku ning 1. novembril sai temast linnapea. Tema juhitud linnavalitsus alustas ulatuslikku linna juhtimise reformimist. Ligi veerand ametnikkonnast koondati. Esimesi samme astuti ka Pärnu koolivõrgu ümberkorraldamiseks. Aasta pärast ametinimetamist umbusaldusavalduse tõttu tagasi astunud Andres Sooniste jäi edasi linnavolikogu liikmeks.

Einar Kelder

(1948–2014)
Linnapea aastatel 2000–2002

Eesti Põllumajanduse Akadeemia insner-tehnikuna lõpetanud Einar Kelder töötas Pärnus erinevatel ametikohtadel alates 1972. aastast. Reformierakonna liikmena valiti eraettevõtjana tegutsenud Einar Kelder 1999. a sügisel linnavolikokku ja seejärel abilinnapeaks. Pärnu linnapeaks valiti Einar Kelder 2000. a oktoobris. Tema juhitud linnavalitsuse tegutsemisajal asuti ehitama Pärnu Kontserdimaja ja uut raamatukoguhoonet. Valmis uus purskkaev Rüütli platsil. Pärnu randa tunnustati sinilipuga. Peale linnapea ametikohustuste lõppemist 2002. a novembris jätkas Einar Kelder jätkanud tegevust eraettevõtluses. Oktoobris 2013 valiti Einar Kelder Pärnu Linnavolikogu 8. koosseisu aseesimeheks.

Väino Hallikmägi

(sünd 1953)
Linnapea aastatel 2002–2005

1980ndal aastal Tallinna Tehnikaülikooli Ehitusteaduskonna lõpetanud Väino Hallikmägi töövaldkond puudutas aastaid eelkõige teedeehitust. Viimaseks ametiks enne linnapea kohale asumist oli sillaehitusettevõtte AS Via Pont juhtimine. Reformierakonna nimekirjas Pärnu linna volikokku pääsenuna valiti ta 2002 aastal Pärnu linnapeaks. Ametiaja peamiste kordaminekute hulka tuleb lugeda uue haiglahoone valmimist, ka tööde käimalükkamist kesklinnakoolide võimla ja niidupargi kallasraja ehitusel. Umbusaldusavalduse tõttu lõpetati tema volitused 2005. aasta kevadel, ning Väino Hallikmägi siirdus tagasi volikogu liikmeks, ning määrati revisjonikomisjoni esimeheks.

Ahti Kõo

(sünd 1952)
Linnapea 28. aprill 2005 kuni 1. november 2005

1975. aastal Tartu Üllikooli juristina lõpetanud Ahti Kõo on töötanud prokurörina ja vandeadvokaadina. Aaastatel 1990 kuni 1992 oli Eesti Vabariigi Ülemnõukogu liige. Viimaseks ametiks enne linnapea kohale asumist oli omanimelise advokaadibüroo juhtimine ning vandeadvokaadina töötamine. Ahti Kõo on olnud Pärnu linnavolikogu aseesimees aastatel 1993-1996 ning 1999-2002. Res Publica nimekirjas Pärnu linnavolikokku pääsenuna valiti ta erakorralisel istungil 28. aprillil 2005 Pärnu linnapeaks. Lühikese ametiaja tõttu saab kordaminekutena rääkida pigem uutest algatustest. Ahti Kõo juhtimisel moodustunud uus Res Publica ja Keskerakonna koalitsioon seadis endale eesmärgiks linna juhtimisel saavutada suurem avatus ning parem suhtlemine linnakodanikega. Selle eesmärgi suunas ka liiguti, asudes regulaarselt korraldama kohtumisi elanikega linnaosades. Aktiivselt tegutseti mitmete seni seiskunud ettevõtmiste edasiarendamisega. Nii saavutati seni pikalt vindunud vaidlustes kokkulepe Kalevi staadioni omandi kuuluvuses. Püüti võtta suund linnaruumi planeerimise korraldamiseks läbimõeldumalt ja inimkesksemalt. Intensiivselt alustati kruusakattega tänavate pindamist, Rüütli tänava rekonstrueerimist ja rannapromenaadi ehitust. Pärast linnapea volituste lõppemist valiti Ahti Kõo Pärnu Linnavolikogu esimeheks.

Mart Viisitamm

(sünd 1980)
Linnapea 1. november 2005 kuni 19. november 2009

Keskhariduse omandas aastatel 1987-1998 Tallinna Väike-Õismäe Keskkoolis. Pärast keskkooli lõpetamist jätkusid õpingud Õigusinstituudis, mille Viisitamm lõpetas 2002. aastal rahvusvahelise õiguse bakalaureusena. Keskerakonna ja selle noortekoguga liitus Mart Viisitamm 19. jaanuaril 1999. Aastal 2002 nimetati Mart Viisitamm Keskerakonna Noortekogu välissekretäriks ja volikogu esimeheks. 28. aprillist 1. novembrini 2005 oli Viisitamm Pärnu abilinnapea, alates 1. novembrist 2005 Pärnu linnapea. Linna juhtimist alustati koalitsioonileppe alusel, mis haaras neli osapoolt: Keskerakond, Res Publica, Isamaaliit ja Rahvaliit, linnavalitsuse koosseisu kuulusid linnapea kõrval viis abilinnapead. Volitusteperioodi ajal koalitsioon selles kooseisus lagunes, linnavalitsusse jäi alles kolm abilinnapead, sh üks nendest esindas uut partnerit - Reformi-erakonda. M. Viisitamme juhitud linnavalitsuse silmapaistvamateks tegemisteks olid linnavalitsuse osakondade ümberkolimine Suur-Sepa tänavale, Papiniidu liiklussõlme väljaehitamine, Rannapromenaadi valmimine, Pärnu Keskraamatukogu ehituse lõpetamine, sotsiaalmajade ja spordihalli ehitamine.

Toomas Kivimägi

(sünd 1963)
Linnapea 19. november 2009 kuni 16. aprill 2015

Toomas Kivimägi on lõpetanud Tartu ülikooli õigusteaduskonna 1986. aastal juristi erialal kiitusega (cum laude). Aastatel 1993-2009 töötas ta Pärnu maavanemana. Selle tööperioodi tähtsamateks kordaminekuteks peab ta Tartu ülikooli Pärnu kolledži loomist ja Pärnu uue haigla valmimist.

2009. aasta Pärnu linnavolikogu valimisteks moodustas Toomas Kivimägi omanimelise valimisliidu, mis võitis nii 2009. kui ka 2013. aasta valimised Pärnus. Toomas Kivimägi valiti teist korda Pärnu linnapeaks 7. novembril 2013.

Aastate 2009–2013 olulisemateks saavutusteks on Pärnu linna võlakoormuse vähendamine, linna finantsstabiilsuse tagamine, Pärnu Vallikääru rekonstrueerimine, Ehitajate tee ja Liivi tee valmimine, suuremahulised vee- ja kanalisatsiooniprojektid ning koos sellega kaasnenud ulatuslikud linnatänavate korrastamised, Pärnu haigla uute korpuste valmimine, ülimenukas kultuurielu (sh lahkunud kultuurisündmuste tagasitulek), uued lasteaiakohad jpm. Uue perioodi suurimateks väljakutseteks on lasteaiakohtade järjekorra kaotamine, linnaelanike ja linna sissetulekute suurenemine, Loode-Pärnu tööstusküla käivitamine, Kalevi staadioni korrastamine, koolide ja lasteaedade kapitaalremont, Jaansoni raja ehituse lõpetamine, Rail Balticu peatuse kindlustamine Pärnus, erakapitali eestvedamisel kino rajamine Pärnusse ja Mudaravila rekonstrueerimine jpm.

Toomas Kivimägi on CPMR Poliitilise Büroo liige, Pärnu muuseumi ja SA teater Endla liige; Pärnu Rotary Klubi ja Valgeranna Golfiklubi liige. Toomas Kivimägi on autasustatud Eesti Vabariigi Presidendi poolt antud Punase Risti II klassi teenetemärgi ja Valgetähe III klassi teenetemärgiga, Norra Kuningriigi Suurohvitseri II klassi ordeni, EVEA kuldmärgi jt autasudega.

Alates 27. oktoobrist 2014 kuulub Toomas Kivimägi Eesti Reformierakonda. 2015 valiti ta esimest korda Riigikogu liikmeks ning uuesti 2019. aasta Riigikogu valimistel.

Romek Kosenkranius

(sünd 1969)
Linnapea alates 16. aprillist 2015
(linnapea valimised 16.04.2015, 13.11.2017, 22.11.2021)

Romek Kosenkranius sündis 1969. aastal Pärnus, lõpetas Tallinna 17. keskkooli ja omandas juristihariduse Tallinna majanduskoolis. Hiljem õppis Tartu ülikoolis ajakirjandust ja teabekorraldust, tal on ühiskonnateaduste magistrikraad. Ta on 2005. aastal läbinud erialaohvitseride kursused Tartus Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuse juures ja tal on kapteni sõjaline auaste. Ta on töötanud Pärnu KEKis, Pärnu politseiprefektuuris politseiametnikuna, linnavalitsuses nõunikuna ja olnud ligi 10 aastat ettevõtja, s.h. juhtinud Port Arturi kaubanduskeskuseid.

Toomas Kivimägi Valimisliit ühe asutajana valiti ta 2009. aastal linnavolikokku ja nimetati abilinnapeaks majanduse- ja planeeringute alal. 2013. aastal valiti Kosenkranius teistkordselt volikokku ja ta jätkas abilinnapeana kuni 2015. aasta aprillini, mil volikogu valis ta Pärnu linnapeaks. Linnapeana juhtis ta komisjoni, mis viis läbi Pärnu haldusreformi ja ühendas Pärnu 858-ruutkilomeetriseks omavalitsuseks ning muutis linnavalitsuse struktuuri. Teistkordselt valis volikogu Kosenkraniuse linnapeaks 2017. aasta KOV valimise järel valimisliit Pärnu Ühendab liidrina. Kolmandat korda valiti ta Pärnu linnapeaks 2021. aasta KOV valimiste järel. Linnapeana kuulub ta CPMR BSC Täitevkomiteesse ja on SA Pärnu Haigla nõukogu liige.

Tema juhitud linnavalitsuse olulisteks saavutusteks Loode-Pärnu tööstusküla väljaehitamine, Rannastaadioni valmimine, Pärnu Iseseisvuse väljaku ja kesklinna-uue bussijaama ümberehitused, Pärnu rannaala arendamine, Vanalinna, Mai, Tammsaare, Päikese Kooli ja Rääma kooli uuendamine, uute kergliiklusteede rajamine, linna tänavavalgustuse kaasajastamine. Viimastel aastatel on Pärnus valminud moodne Raja lasteaed ja uus linnaujula, altjahutusega uisuväljak, kaks uut hooldekodu hoonet, nüüdisaegne linna üürimaja ning mitmed taristuobjektid (nt muuli kergliiklustee, Aia tänava pikendus) jne. Ees ootab kolmanda silla ehitamine Pärnusse, uue kunstihoone ja Rehepapi jalgpallikeskuse valmimine ning Raeküla kooli renoveerimine.

Kosenkranius kuulub Eesti Reservohvitseride Kogusse. Pikaajalise Eesti Kaitseliidu (KL) liikmena kuulub ta 2013. aastast vanematekogusse ja on Pärnumaa malevapealiku abi. Teda on autasustatud KL teenetemedali II ja III klassi, KL eriteenete medali, Soome V-S RUL kuldse teenetemedali (1. kl), Päästeteenistuse Hõberisti, Tartu Ülikooli Pärnu Kolledži kuldse teenetemärgi ja teiste tunnustustega. Vabatahtlikuna tegeleb Kosenkranius veel abipolitseiniku ning abi- ja teraapiakoerte ühingu liikmena.

Pärast tsaarivõimu kukutamist 1917. aastal valiti Pärnu linnapea toolile esimene eestlane, advokaat Jaan Leesment. Ka volikogu juhatajaks sai eestlane - loomaarst Johan Pajo. Kuni 1938.a. uue linnaseaduseni valiti volikogu juhataja üheks aastaks ning tema põhiülesanne oligi istungite juhtimine. Kuni Teise maailmasõjani olid oma tegevuse haardelt silmapaistvad volikogu eesistujad Johan Pajo ja Julius Kurg.

Linnavolikogu juhatajad

Johan Pajo (1877–1942)
Loomaarst. Sündis 23.01.1877 Viljandimaal taluomaniku peres. Õppis Treffneri ja Pärnu gümnaasiumides, eriala omandas Tartu Veterinaaria Instituudis. 1904. a nimetati J. Pajo Pärnu maakonna loomaarstiks, 1919. a sai temast Pärnu tapamaja juhataja. Tollases baltisaksalikus väikelinnas võitles ta aktiivselt eestlaste mõju tugevdamise eest linna volikogus ja majanduselus. Ta oli üks Pärnu Majanduse Ühisuse asutajaid, kuulus Endla seltsimaja ehitamise komisjoni, pöördeaegadel osales korra kindlustamises ja miilitsa loomises. 1917. a valiti ta linnavolikogu juhatajaks ja ta aitas kujundada esimest eestlastest koosnevat linnavalitsust. Johan Pajo arreteeriti nõukogude jõuorganite poolt 1941. aastal ning ta hukkus Siberi surmalaagris 1942. aastal.

Julius Kurg (1888–1942)
Kohtunik. Sündis 10.04.1888 Pärnumaal Taali vallas. 1908.a. lõpetas Pärnu gümnaasiumi, õppis õigusteadust Tartu ja Peterburi ülikoolides. Ta tegutses advokaadina Riias, Pärnus ja Peterburis, oli Eesti Vabadussõjas sõjaringkonnakohtu uurija ja selle alaline liige. 1921. aastast töötas J. Kurg Pärnus kohtunikuna kuni punaste võimuhaaramiseni 1940. aastal. Uue linnaseaduse kehtestamiseni 1938. a oli ta pikaaegseim ja korduvalt valitud linnavolikogu juhataja Pärnus. Oma põhitöö ja tegutsemise kõrval volikogus on ta olnud skautide maleva rühmavanem, Pärnu Eesti Kooliseltsi ja Endla seltsi juhatuste liige. J. Kurg arreteeriti 1941.a. nõukogude võimuorganite poolt ning ta hukkus Siberis 1942. aastal.

Nõukogude võimu aastatel tähendasid valimised tegelikult ühe kandidaadi poolt hääletamist. Sellisel viisil kujundatud esindus nimetati linnanõukoguks ja igal istungjärgul valiti selle juhataja ning sekretär kohalolevate liikmete seast.

Eesti taasiseseisvumise protsessis taasnimetati linnaelanike esinduskogu volikoguks ning selle eesistuja nimetati volikogu esimeheks. Esimees valitakse terveks koosseisu volituste perioodiks ja tema ülesanded volikogu ning selle organite ladusa töö tagamiseks on kunagise istungi juhataja omadest tunduvalt laiemad.

Linnavolikogu esimehed

Margus Tammekivi (sünd 1956)
Linnavolikogu esimees aastatel 1989–1993 ja 2002–2005
Jurist

Sündis 23.01.1956 Viljandimaal. Pärast TÜ õigusteaduskonna lõpetamist 1979. a töötas prokuratuuri uurijana Tallinnas ja Pärnus ning hiljem ka Pärnu rajooni prokurörina. 1989. aastal valiti M. Tammekivi taasiseseisvumise aja esimese Pärnu linnavolikogu esimeheks ning kandis ühena alustajatest selle ajajärgu muutuste ning ümberkujundamiste raskust ja vastutust. Alates sellest on teda järjepidevalt valitud volikogu koosseisu. Kaks korda on ta nimetatud volikogu esimeheks, kahes linnavalitsuse koosseisus on ta olnud abilinnapea ametis. Kogenud omavalitsustegelasena on M. Tammekivi olnud osaline paljude Pärnule oluliste otsuste tegemisel ja elluviimisel. Ta kuulus ka Eesti Linnade Liidu taastajate hulka ja on olnud selle juhatuse liige.


Märt Mere (sünd 1945)
Linnavolikogu esimees aastatel 1993–1996 ja 1996–1999
Autotranspordi spetsialist

Sündis 02.08.1945 Pärnus. 1970. aastal lõpetas Tallinna Polütehnilise Instituudi autotranspordi erialal ning jäi valitud erialale truuks ka edasipidises elus. Tööalast karjääri alustas ta Pärnu Auto-Taksopargis ohutustehnika alal, hiljem töötas siin direktori asetäitjana. Aastatel 1972-1983 oli M. Mere Pärnu Autoinspektsiooni ülem, hiljem siseasjade osakonna ülema asetäitja ning edasi juba Pärnu Politseiprefektuuris abiprefekt. 1993. aastal valiti M. Mere Pärnu linnavolikogusse ja ühtlasi ka volikogu palgaliseks esimeheks. Volikogu esimehena näitas ta võimekust otsida ja leida kompromisslahendusi ning ta valiti 1996. aastal samasse ametisse teiseks volituste perioodiks. M. Mere on osalenud mitme ühiskondliku organisatsiooni või liikumise juhtimises: ta on olnud Eesti Linnade Liidu juhatuse esimehe asetäitja, töötanud kaasa Balti Linnade Liidus ja kuulunud jalgratta tänavasõidu eestvedajate hulka Pärnus. Paul Kerese mälestusmärgi püstitamise ühe eestvedajana oli ta ka selle ettevõtmise komisjoni esimees.


Väino Linde (sünd 1959)
Linnavolikogu esimees aastatel 1999–2002
Jurist

Sündis 31.01.1959 Tallinnas. Keskhariduse omandas Pärnu IV Keskkoolis, juristidiplomi sai TRÜ õigusteaduskonna lõpetamisel 1983. a. Aastatel 1985-1993 töötas ta juristina Pärnus, sh ka maakonna abiprokurörina, hiljem prokurörina. Pärnu linna omavalitsusega sidus V. Linde ennast 1994. a, mil ta kutsuti sekretärina tööle Pärnu linnavalitsusse. Pärast linnapea R. Kase lahkumist valiti V. Linde 1995. aastal Pärnu linnapeaks ning oli sellel toolil kuni korraliste valimisteni 1996. a oktoobris. Tema lühikesel linnapea ametiajal vähendati osakondade arv seitsmeteistkümnelt kaheteistkümnele ja toodi Pärnusse Eestimaa suvepealinna tiitel. Pärast ümbervalimist töötas V. Linde advokaadibüroo HETA Pärnu osakonna juhatajana ning täitis samal ajal Pärnu linnavolikogu revisjonikomisjoni esimehe ülesandeid. 1999. a märtsis valiti V. Linde reformierakonna nimekirjas Eesti Vabariigi Riigikogusse ning samal aastal sai temast ka Pärnu linnavolikogu uue koosseisu palgata esimees kuni 2002. aasta kohalike valimisteni. Ta valiti ka järgnevatesse riigikogu koosseisudesse ning on kandnud erinevates komisjonides esimehe vastutust.


Ahti Kõo (sünd 1952)
Linnavolikogu esimees aastatel 2005–2009
Jurist

Sündis 1952, lõpetas Tartu Riikliku Ülikooli juristidiplomiga 1975 ning on töötanud nii vandeadvokaadina kui prokurörina. Aastatel 1990–1992 oli ta Eesti Vabariigi Ülemnõukogu liige ja tegi aktiivselt kaasa Eesti taasiseseisvumise protsessi. Erksa sotsiaalse närvi ning suure kogemustepagasiga poliitikuna kuulus A. Kõo pikki aastaid Pärnu linnavolikogu koosseisu, oli aastatel 1993-1996 ja 1999-2002 volikogu aseesimees, valiti 2005. aastal linnapeaks ning samal aastal toimunud valimistel Pärnu linnavolikogu esimeheks. Nii volikogus kui linnapeana taotles A. Kõo omavalitsusorganite võimalikult regulaarset ja avatud suhtlemist linna elanikonnaga ning osales alati ka ise nendel kohtumistel.


Cardo Remmel (1953–2018)
Linnavolikogu esimees aastast 2009 kuni 2011 juuni
Ehitusinsener

Sündis 1953. a Pärnus ja lõpetas siin L. Koidula nim. 2. Keskkooli. Kõrghariduse omandas Tallinna Polütehnilises Instituudis ning tööalast karjääri alustas ehitusmeistrina. Ta on läbinud mitmed täienduskoolitused, muude hulgas Eesti Majandusjuhtide Instituudis ja IMD juhtimiskoolis Lausanne´is. C. Remmel on olnud mitme ettevõtte juhiks, sh 17 aastat Saku Õlletehases. Ta on juhtinud ka Eesti Toiduainetööstuse Liitu, Eesti Golfiliitu, on kuulunud Eesti Kaubandus- ja Tööstuskoja juhatusse ja mitmetesse nõukogudesse, olnud Eesti Olümpiakomitee liige ja SA Pärnu Haigla nõukogu esimees. Majandusalase kogemuse kõrval on ta osalenud juhtivalt ka kohaliku omavalitsuse tegevuses – ta oli abilinnapea M. Viisitamme linnavalitsuse koosseisus ning 2009. aastal valiti linnavolikogu esimeheks. 2011. a pöördus C. Remmel tagasi majandustööle asudes AS TRK Estonia juhataja kohale.


Vahur Mäe (sünd 1980)
Linnavolikogu esimees 2011 juunist - 2013 valimisteni

Ta sündis 1980. aastal Pärnus, lõpetas 1998. a Pärnu Humanitaargümnaasiumi, rakendusliku kõrghariduse sotsiaaltöö korralduse valdkonnas omandas Tartu Ülikooli Pärnu Kolledžis. Gümnaasiumiaastatel õppis ta klarnetimängu kohalikus muusikakoolis ning hakkas harrastama erinevaid spordialasid: ujumist, aerutamist, sõudmist, jooksmist ja suusatamist. Lemmikalaks kujunes sõudmine, milles on saavutanud seitse eesti meistritiitlit ning kaheksapaadil pronksmedali üliõpilaste maailma-meistrivõistlustel 2004. aastal. V. Mäe põhitöökohaks on projektijuhi amet Pärnumaa Spordiliidus, kus ta veab veebilehe toimetamist, projektinõustamist ja võistluste korraldamist. Kümmekond aastat on ta toimetanud ka Eesti Sõudeliidu veebilehte. V. Mäe kuulub 2001. aastast Jüri Jaansoni nimelise jooksuvõistluse korralduskomiteesse, kus ta on olnud mitme liikumisharrastusürituse peakorraldaja. Pärnu Kahe Silla Klubi tuntakse ka kui olulist survegruppi Pärnu jõe kallasradade väljaarendamise vajaduse teadvustamisel. 2009. aastal kandideeris Vahur Mäe Pärnu Linnavolikokku Toomas Kivimägi valimisliidu nimekirjas ning pärast C. Remmeli üleminekut majandustööle valiti 2011. a juunis linnavolikogu esimeheks.


Krista Nõmm (sünd 1972)
Linnavolikogu esimees 01.11.2013–2015

28. märtsil 1972 Pärnus sündinud Krista Nõmm tegutseb kinnisvara alal. Ta on lõpetanud Pärnu IV Keskkooli ning Tartu Ülikooli bioloogia-geograafiateaduskonna. Kohalike omavalitsuste volikogude valimistel 2013. aastal kandideeris Krista Nõmm Erakonna Isamaa ja Res Publica Liit nimekirjas, osutus valituks ning temast sai volikogu esimees kuni 31. detsembrini 2014.


Andrei Korobeinik (sünd 1980)
Linnavolikogu esimees 01.01.2015–06.11.2017 ja 28.05.2020–14.10.2022

5. novembril 1980 Pärnus sündinud Andrei Korobeinik on IT-ettevõtja ja poliitik. Ta lõpetas aastal 1998 Pärnu Vene Gümnaasiumi ning asus samal aastal õppima Tartu Ülikooli matemaatika-informaatikateaduskonda. Korobeinik on XII ja XIV Riigikogu koosseisu liige ning kuulub Eesti Keskerakonda. Ta valiti aastatel 2013, 2017 ja 2021 Pärnu linnavolikogu liikmeks ja on kolmel korral valitud linnavolikogu esimeheks. Andrei Korobeinik on ingel-investor ning erinevate IT-firmade kaasasutaja või osanik.


Andres Metsoja (sünd 1978)
Linnavolikogu esimees 2017–11.03.2020 ja alates 14.10.2022–

25. novembril 1978 Vändras sündinud Andres Metsoja on poliitik ja Riigikogu liige (XIII ja XIV koosseis). Ta lõpetas 1997. aastal Järvakandi Gümnaasiumi ja 2004. aastal Audentese Ülikooli ärikorralduse erialal. Metsoja töötas aastatel 2002–2007 Kaisma vallavanemana, 2007–2010 Pärnumaa Omavalitsuste Liidu juhatuse esimehena ja 2010–2015 Pärnu maavanemana, alates 2004. aastast on ta Res Publica / Isamaa liige. Aastatel 2013, 2017 ja 2021 valiti ta Pärnu linnavolikogu liikmeks, aastatel 2017-2020 oli volikogu esimees. Metsoja on alates 2015. aastast Riigimetsa Majandamise Keskuse nõukogu liige ja 2018-2020 Pärnumaa Omavalitsuste Liidu üldkogu esimees. Kuulub Lions klubisse LC Pärnu, 2015. aastal omistati talle Pärnumaa vapimärk.


Meelis Kukk (sünd 1959)
Linnavolikogu esimees 11.03.2020–28.05.2020

26. juulil 1959 Kablis sündinud Meelis Kukk on tippjuht ja poliitik. Ta lõpetas 1977. aastal Pärnu II Keskkooli ja 1982. aastal Tallinna Polütehnilise Instituudi (TPI) puidutöötlemise tehnoloogia erialal. Pärast seda töötas ta aktsiaseltsis Viisnurk erinevatel ametikohtadel, olles aastatel 1990-2002 ettevõtte direktor ja juhatuse esimees. Viisnurgast lahkumise järel oli Kukk OÜ Viram tegevdirektor, Pärnu linnavalitsuse majandusosakonna juhataja, AS Pärnu Vesi juhatuse liige ja ERGO Kindlustuse korporatiivkliendi haldur, 2011. aastast töötab Pärnu linnavalitsuses abilinnapeana. Aastatel 2013, 2017 ja 2021 valiti Meelis Kukk Pärnu linnavolikogu liikmeks, 11.03.2020-28.05.2020 oli ta volikogu esimees. 1993. aastal tunnustati teda Eesti Vabariigi majanduspreemia, 2001. aastal Pärnu linna vapimärgi ja 2003. aastal Valgetähe V klassi teenetemärgiga.

Hilja Treuberg
26. jaanuar 2009

Tänasel kuupäeval 130 aastat tagasi kogunesid 1878. aasta novembris valitud linnavolikogu liikmed oma esimesele töökoosolekule. Venemaa Balti kubermangudes 1877. aastal teostatud linnareformiga kaotasid haldusvõimu raad ja bürgermeister. Nende asemele asusid kinnisvaraomanikest maksumaksjate poolt valitud volikogu ja viimase moodustatud linnavalitsus eesotsas linnapeaga.

1878. aasta valimistest oli juttu selle ajalehe üle-eelmises numbris, täna püüame koltunud Pernausche Zeitungi abil heita pilgu Pärnu Aleksandri Gümnaasiumi saali, kus volikogu esimene istung teoks sai. Tänagi kaunistab see auväärne hoone meie südalinna, kuid kunagi ka Pärnu Poeglaste Gümnaasiumiks nimetatud maja annab nüüd varju Kuninga tänava põhikooli perele. Raekojas tollal veel nii suurt ruumi polnud, mis sobinuks 48-liikmelisele volikogule istungite saaliks, volikogu tarbeks tehtud juurdeehitus valmis alles 1911. aastal.

26. jaanuaril 1879. aastal kell 18 avas linnavolikogu istungi hetkel veel ametis olnud Pärnu justiitsbürgermeister F.Rambach. Kohal oli 44 volimeest, kolm puudusid ametisõitude ja üks haiguse tõttu. Istungi päevakorda kinnitati kaks tähtsat punkti: need olid tulevasele linnapeale palga määramine ja linnapea valimine.

Kas ärijuhi palk kõlbab ka linnapeale?
Kui teise päevakorrapunkti menetlemine kulges tõrgeteta, siis linnapea palga ümber tekkis värsketel volimeestel tõsine vaidlus. Toonase rubla kaalu silmas pidades tehti ettepanekuid üsna laial skaalal. Esimesena pakuti linnapea aastapalgaks 4000 rubla. Selle ettepaneku laitis aga järgmine sõnavõtja kohe maha, arvates parajaks mõõduks 3000 rubla aastas.

Ta manitses volikogu mõistlikkusele, soovitas arvestada keskmist elatustaset ja seda, et linnapea palk on teatavaks mõõdupuuks ka teiste munitsipaalametnike palkadele. Kolmas sõnavõtja pidas omakorda eelmist ettepanekut lausa sündmatuks, kuna iga suurema kaubakontori tegevjuht saavat sama suurt palka. Ta soovitas palgamäära aluseks võtta mingi konkreetne kuutöötasu, näiteks 300 rubla.

Viimane ettepanek leidiski ¾ volikogu liikmete heakskiidu ning linnapea aastapalgaks kinnitati 3600 rubla. Lisaks võib siinkohal meenutada, et siis ei seotud ametnike palkasid mingite indeksitega ega muudetud neid igal aastal- elatustase püsis pikka aega üsna stabiilsena. Kunagi hakkas linnapea Brackmann tõesti palgaks saama 4000 rubla, kuid see sündis üle kahe aastakümne hiljem.

Üksmeelne valik
Kui rahaasjades oli üksmeelt leida keeruline, siis linnapea enda valimine kulges libedasti. Esitati ainult üks kandidaat - senine rae sündik* Oscar Alexander Brackmann. Hääletamine näitas tulemust 43:1. Kellelt tuli see üks vastuhääl, seda kirjatüki kokkuseadja ei tea. Mõnes allikas on märgitud, et Brackmann valiti ühehäälselt. Ehk oli siis vastuhääl tema enda oma, vahest oli nõnda kombeks.

Ajalehtede teatel tänas vastvalitud linnapea oma toetajaid südamlike ja soojade sõnadega ning avaldas lootust edasisele heale koostööle linnavolikoguga. Ta ütles mõistvat, millise koorma ta oma õlgadele võttis, kuid lisas, et siiski pole kellelgi õigust keelduda, kui kogukond kriitilisel ajal tema jõudu ja kaastööd vajab. Istungit lõpetades avaldas ka justiitsbürgermeister Rambach soovi, et uus linnapea võimalikult kiiresti oma õigustesse astuks ja tooks Pärnu välja pikaleveninud üleminekuaja tõttu tekkinud stagnatsioonist.

Arhiivi ei viidudki Pärnust Riiga
Rambach ei eksinud - O.A.Brackmannist sai oma aja silmapaistev linnaarendaja. Ta asus linnapea toolile äärmiselt keerulisel ajal: muutusid linnajuhtimise põhialused, kohe viidi asjaajamine saksa keelelt vene keelele, kohe hakati kõrvaldama baltisakslastest linnajuhte, ees seisis ränk venestamisperiood?

Aga Brackmann jäi püsima ja suutis võidelda mõnegi juhmi korraldusega, mis vana süsteemi lõhkumise käigus tuli kubermangu keskusest Riiast. Muuhulgas suutis linnapea vastu seista linnaarhiivi üleviimisele Pärnust Riiga. Aga mida ei suutnud saavutada asjamehed Riiast, seda saavutasid hiljuti asjamehed Tallinnast. Ju see peab kinnitama riigi tugevust ja pealinna ülimuslikkust provintsi ees.

Saksa võim ja saksa vaim jäid
Ei maksa muidugi arvata, et rae kõrvaletõrjumisega andis linnareform ohjad põlisrahva kätte. Linnamajanduses ringles ju endiselt suures osas saksa kapital ja ka järgmistes linnavolikogu koosseisudes esinesid ikka ja jälle paljud samad nimed: Schmidtid, Rambachid, Ammended, parun Pilar von Pilchau?

Poliitiline võitlus võimu eest sakslaste ja eestlaste vahel seisis alles kaugel ees. Kuid tuleviku tarvis oli kindlasti tähtis, et vahetati välja institutsioon - väikesearvulise rae asemele asus võimu juurde 48-liikmeline valitav volikogu, kuhu pürgisid järjest uued inimesed, sh vähehaaval ka eestlased. Kuni sündiski, et 1913. aastal valimistel said eestlased linnavolikogus ülekaalu.

1878. aastal Pärnu eestlaste silm selleni veel ei seletanud ega unistused küündinud.

* sündik - kõrgem juriidilisi küsimusi lahendav raeametnik (EE)

1878. aasta novembris valisid Pärnu kinnisvaraomanikest maksumaksjad eneste seast linna uue võimuorgani - linnavolikogu. Balti aladel kehtestatud Vene linnaseaduse alusel astus volikogu senini kohalikku võimu teostanud rae asemele.

26. jaanuaril 1879 kogunes Pärnu linnavolikogu oma esimesele istungile ning valis moodustatava linnaameti etteotsa linnapea. Selleks sai jurist Oscar Alexander Brackmann, kes oli üle 30 aasta Pärnu linnapea ja linna arendaja. Uus etapp Pärnu omavalitsuse ja linna ajaloos oli alanud.

Omavalitsuse taastamine aastal 1989
10. detsembril 1989 toimusid uue saadikutekogu valimised ning 22. detsembril 1989 toimunud istungil valiti linnavolikogu esimeheks Margus Tammekivi. 5 päeva hiljem toimus linnavolikogu 1. istungjärgu 2. istung ja volikogu seadis sisse linnapea ameti ning linnapeaks valiti Jaak Saarniit. 5. jaanuaril 1990 toimus Pärnu Linna RSN Täitevkomitee istung, kus tollane täitevkomitee esimees Valeri Dejev andis võimu üle uuele linnapeale ning 19. jaanuaril nimetati täitevkomitee ümber linnavalitsuseks.

Vaata lähemalt:
• Linnavolikogu juhatajad ja esimehed
• Linnavalitsuste koosseisud
• Pärnu linnapead

Loe lisaks:
• Kuidas Pärnu sai linnapea (Hilja Treuberg)
• Kui Pärnu sai omale linnapea (Olaf Esna, Pärnu Postimees 27.01.2009)
• Oscar Alexander Brackmann. Fakte, meenutusi, mälestusi