88303 Jõõpre küla, Pärnu linn
446 5531
Jõõpre Kodu on Tammiste Hooldekodu piirkondlik üksus
tammiste.ee

• Tammiste hooldekodu põhimäärus
• Pärnu linna sotsiaalteenuste osutamise kord

Jõõpre Kodu asub Audru osavallas,  Jõõpre külas., Pärnu linnast 18 km kaugusel. Vaikse ja hea ümbrusega hooldekodu pakub hooldust 18 kliendile. 

Vaata lisaks: 
• Kuidas elanikuks saada?
• Palju maksab?

 

TÕSTAMAA RAHVAMAJA

Varbla mnt 3, 88101 Tõstamaa alevik, Pärnu linn
Facebook
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Juhataja: Gerti Marus, 523 6350, See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
Majaperenaine: Karin Miidu, 523 0596
Helitehnik: Urmas Reinfeldt, 523 3755          

• Tõstamaa rahvamaja põhimäärus
• Tõstamaa Rahvamaja hinnakiri

• Huvitegevus Tõstamaa rahvamajas viimase 26 aasta jooksul
• Rahvamajas tegutsenud ansamblid
• Isetegevuslaste kroonika 2012-2014

Tõstamaa Rahvamaja on osavalla keskne kultuuriasutus. 1988. aastal valminud majas asuvad lavaga universaalsaal kultuuri ja spordi tarbeks, saal-fuajee, loengu ja näituste ruum, ringiruumid, jõusaal, dušširuumid ja baar. Maja kasutatakse pidude korraldamiseks, koosolekuteks, erinevate ringide tööks, spordiüritusteks, näituste korraldamiseks, kooli kehalise kasvatuse tundide läbiviimiseks, spordiklubi üritusteks, treeninguteks jpm.

Läbi aasta on kõige suurema traditsiooniga üritused aastavahetuspidu, sõbrapäev noortele, vabariigiaastapäeva pidu, valla laste laulukonkurss, jaanipäev, vallapäevad, kadrikarneval ja jõulupidu. Iga kolme kuu järel avatakse mõni hariv näitus.

Rahvamajas tegutseb ka Tõstamaa Spordiklubi, kus korraldatakse võrk- ja korvpallitreeninguid. Kasutusel on jõusaal ja kord kuus toimuvad ülevallalised mälumänguturniirid. Spordiklubi traditsioonilised üritused on vastlapäev, jürijooks, Tõstamaa jooks, korv-, võrk- ja jalgpalliturniirid.

Rahvamajal on looduslikult kaunis kohas paisjärve ääres asuv vabaõhulava. Seal toimuvad jaanituled, laadad, kontserdid, vallapäevade jt. üritused.

Ruumid
» väike saal (kohtade arv 100)
» baariruum (kohtade arv 30)
» näitusesaal (kohtade arv 40)
» suure lavaga saal (kohtade arv 300) 
(tegemist on spordisaaliga, kus akustika ei ole teatri- ja muusikaürituste läbi viimiseks sobiv, kuid on lahendatav helitehniliste võimalustega) (lava mõõtmed: laius – 6 m, kõrgus – 4 m, sügavus – 7 m)

Hinnakiri:

» näitusesaal: 1 tund 10 eurot ; ööpäev 50 eurot
» väike saal: 1 tund 15 eurot ; ööpäev 100 eurot
» suur saal: 1 tund 25 eurot ; ööpäev 200 eurot
» noortekeskuse ruumid: 4 tundi 25 eurot
» jõusaali kasutamine: 2 eurot külastus ; kuni 18aastastele Pärnu linna lastele ja noortele tasuta
» laululava: 1 tund 25 eurot ; ööpäev 150 eurot
» piletiga üritused, teatrid, kontserdid: vähemalt 10 % piletimüügi tulust

Kasutamine on tasuta:
» huviringidele, mis on suunatud Pärnu linna lastele ja noortele;
» laulu- ja tantsupeo protsessis osalejatele;
» avatud noorsootööle;
» Tõstamaa osavalla munitsipaalasutustele.

TÕSTAMAA RAAMATUKOGU

Varbla mnt 24, 88101 Tõstamaa alevik, Pärnu linn
449 6184
tostamaa[at]pkr.ee
Facebook

Raamatukoguhoidja: Marge Päästel     
Avatud: T-R 10.00-18.00; L 11.00-16.00 

Pärnu Keskraamatukogu haruraamatukogu alates 1. maist 2018
» Pärnu Keskraamatukogu
» Pärnu Keskraamatukogu põhimäärus
» Haruraamatukogude kasutamise eeskiri
» Tasuliste teenuste hinnakiri

TÕHELA RAAMATUKOGU

88102 Tõhela küla, Pärnu linn
Asub Tõhela rahvamaja ruumides
449 6523
tohela[at]pkr.ee   

Avatud:
T, N: 11.00–18.00
L: 10.00–15.00

Raamatukoguhoidja: Birgit Pere-Päästel                                                         

On Pärnu Keskraamatukogu haruraamatukogu alates 1. maist 2018
» Pärnu Keskraamatukogu
» Pärnu Keskraamatukogu põhimäärus 
» Haruraamatukogude kasutamise eeskiri
» Tasuliste teenuste hinnakiri

Tõhela raamatukogu ajalugu
3. aprillil 1917 kogunesid Tõhela kandi ärksama vaimuga inimesed Tõhela koolimajja ja asutasid Tõhela Noorsoo Seltsi. Noorsooselts otsustas kohe, et tuleb avada oma raamatukogu. Et saada raha raamatute ostmiseks, selleks pandi ava-koosolekul toime korjandus. Korjandusest laekus 92 rubla 14 kopikat. Kellel oli kodus raamatuid, need kinkisid mõned avatavale raamatukogule. 1920. aasta aruandest võime lugeda, et raamatukogus on 262 raamatut. Raamatukogu oli avatud tolleaegse kooli teisel korrusel ja raamatute laenutamist korraldasid seltsi liikmed igal pühapäeval.

1922. aastal suurendati seltsi raamatukogu. Selleks eraldas Noorsoo Selts oma tuludest 3500 marka, Pärnu Maakonna Haridusosakond 1000 marka, 1923. aastal laskis selts raamatute jaoks kapi teha.

1924. aasta lõpuks oli raamatukogus 152 raamatut, neist 105 ilukirjandusliku ja 47 teadusliku sisuga. Sel aastal oli 49 lugejat ja 219 laenutust, köideti 74 raamatut.

1925. aasta 25. oktoobril saabus Pärnu Maakonna Koolivalitsuselt kiri, milles tehti ettepanek Noorsooseltsi raamatukogu võtta avalike raamatukogude võrku ja teoks sai see 4. veebruaril 1926. aastal. Raamatukogu sai abi Haridusministeeriumilt, Tõstamaa vallalt ja Tõhela Noorsooseltsilt. Esimeseks raamatukogu juhatajaks valiti kooliõpetaja Martha Tolli ja tema palgaks oli 80 krooni aastas. 1927. aastal andis Noorsooselts ühe peoõhtu sissetuleku raamatukogule.

1929. aastal lahkus Martha Tolli ja uueks juhatajaks sai Aleksander Koppel. 1930. aastal üüriti raamatukogule Tõhela kirikumajas tühjalt seisev tuba, sest koolimajas oli ruumi vähe.

1935. aasta 31. märtsil palus A.Koppel end ametist vabastada. Uueks juhatajaks valiti Andrei Madisson (Vello Madise). 5.oktoobril peeti kooli ruumes raamatuaasta aktus. Külastajaid oli rohkesti, aga raamatuid osteti vähe.

1937. aastal asus raamatukogu juhatajana tööle Arnold Vilgats,kes omakorda andis raamatukogu üle Laine Soobikule (Jõe)

1945. aasta 1. veebruarist asus raamatukogu juhatajana tööle Asta Kirikal. Mais kolis raamatukogu tagasi kirikumajja, millise on enda kasutusse saanud vastloodud riiklik rahvamaja. Vahepeal oli raamatukogu jõudnud kolida Johannes Mihkelsi elamusse. Raamatukogu oli avatud 2 korda nädalas, puude puudusel. Raamatuid oli 1650 eksemplari, lugejaid 50.

1946. aasta 1. augustist asus raamatukogu juhatajana tööle Saima Mardi (Parve), 1948. aasta 1. märtsist Asta Ravik ja 1949. aasta 1. juunist Helju Vilgats (Laur). Raamatufond oli küll kasvanud, kuid 1949.aastal kustutati fondist 708 raamatut, neist jäid küüditamise tõttu kogusse tagastamata 192. Enamus kustutatutest aga läksid nende raamatute arvele, mida ei peetud ideeliselt õigeiks.

1949. aastal kolis raamatukogu praegusesse rahvamajja, kus ta sai alumisel korrusel 20 ruutmeetrise toa.

1958. aastal asus raamatukogu juhatajana tööle Silvi Rand. 1959. a kolis raamatukogu sama maja teisele korrusele 33 ruutmeetrisesse tuppa, 1969.aastal lisandus lugemistuba. 1999. aastal sai raamatukogu remondi käigus täiesti uue näo. Raamatukogu kasutada on 72 ruutmeetrine tuba. Fondis on 7500 raamatut, tellitud on 16 ajakirja. Raamatukogus on avalik internetipunkt. 2000. aastal avati väike muuseum ehk koduloopööning, milles on palju esemeid, fotosid ja käsikirjalist materjali piirkonnas olnu kohta.

POOTSI RAAMATUKOGU

88115 Pootsi küla, Pärnu linn
449 6330
pootsi[at]pkr.ee 

Avatud: K, R: 11.00-18.00 
Raamatukoguhoidja: Birgit Pere                                                     

Raamatukogu on Pärnu Keskraamatukogu haruraamatukogu 
» Pärnu Keskraamatukogu
» Pärnu Keskraamatukogu põhimäärus 
» Haruraamatukogude kasutamise eeskiri
» Tasuliste teenuste hinnakiri

» Ajaloost

Seljametsa rahvamaja ja muuseum

86601 Seljametsa küla, Pärnu linn
Muuseum ja rahvamaja asuvad endise Pustuski meierei hoones

Seljametsa Muuseum: 5193 3710, muuseum[at]paikuse.ee
Seljametsa Rahvamaja 5196 0017, rahvamaja[at]paikuse.ee
Facebook

Muuseum avatud: K, N, R: 9–13
Muul ajal kokkuleppel 

Seljametsa Muuseum on Seljametsa Rahvamaja struktuuriüksus.
• Seljametsa Rahvamaja põhimäärus
• Seljametsa Muuseumi arengukava
• Teenuste hinnakiri (Pärnu linnavalitsuse 18.05.2020 korraldus nr 308)

Muuseum asutati 2001. aasta suvel Paikuse valla kodu-uurijate initsiatiivil ja vallavalitsuse toetusel, et tagada kodulooliste väärtuste säilimine ja rahvakultuuri traditsioonide kestmine Paikuse vallas. 

2004. aasta oktoobrist asub muuseum 1911. aastal ehitatud endises Pustuski meierei renoveeritud ruumides. 2007. aastal sai muuseum juurde suure ekspositsiooniruumi sõiduvahendite ning suuremate tööriistade ja masinate näitamiseks.

Seljametsa Muuseum - see on:
- erinevatel aegadel koduses majapidamises kasutatud esemed, põllutöö- ja kalapüügiriistad,
- endisaegsed kooliõpikud ja -tarbed,
- esivanemate valmistatud käsitööd,
- vallaelanike mälestused ja ülestähendused,
- fotod, dokumendid, postkaardid (19.- 21. saj),
- ajalehed ja -kirjad, raamatud (19. -21. saj),
- Paikuse vallas asunud endiste asutuste dokumendid, auraamatud, albumid, sildid, fotod, karikad jms.
- võimalus ise proovida tegevusi, mida tavaelus enam eriti ei praktiseerita,
- muuseumitunnid rahvakalendri tähtpäevadest, traditsioonidest, kodukandi elu- ja ajaloost.

Paide mnt 19, 86602 Paikuse alev, Pärnu linn
Paikuse spordi- ja tervisekeskuse kompleksis
445 5225
paikuse[at]pkr.ee
http://www.paikuseraamatukogu.ee/

Avatud:
E: 8.00-15.00
T: 8.00-18.00
L:  10.00-14.00
Kuu viimasel reedel raamatukogu suletud

Raamatukoguhoidja: Gerli Lehemets 

On Pärnu Keskraamatukogu haruraamatukogu alates 1. maist 2018
» Pärnu Keskraamatukogu
» Pärnu Keskraamatukogu põhimäärus 
» Haruraamatukogude kasutamise eeskiri
» Tasuliste teenuste hinnakiri