|
Leia kiirelt |
Uudised, teated
• Audru osavalla põhimäärus
Tunnustuse omistamise eesmärgiks on tähtsustada õpetaja rolli ning tunnustada Audru osavalla koolide ja lasteaedade õpetajaid, kelle töö ja isiklik eeskuju on kaasa aidanud noorte kujunemisele mitmekülgselt arenenud isiksusteks ning kelle tegevus on positiivselt mõjutanud Audru osavalla arengut.
• Ettepanekuid võivad esitada kõik soovijad. Isikut, kellele on tunnustus juba omistatud, ei saa kandidaadiks uuesti esitada enne viie aasta möödumist.
• Audru osavalla aasta õpetaja tiitlite omistamise otsustab Audru osavallakogu
Kandidaatide esitamise vormid:
• Aasta õpetaja
• Aasta lasteaiaõpetaja
Ettepanekud saata Audru osavallakeskusele aadressil linnavalitsus[at]parnu.ee või Pärna allee 7, 88301 Audru alevik, Pärnu linn
Tunnustatud õpetajad
Aasta õpetaja
2022 - Ülle Haavasaar
2021 - Helle Kirsi
2020 - Kaja Nurk Audru Koolist
2019 - Anu Kurm
Aasta lasteaiaõpetaja
2022 - Anneli Kala
2021 - Ene Peterson
2020 - Eve Naudi Lindi Lasteaed-Algkoolist
2019 - Marja-Liisa Kesküla
Audru valla aasta õpetaja
Tiitlit anti välja 2017. aastani
2017 Tiia Tamm
Jõõpre Põhikooli muusikaõpetaja 1979-1980. Audru Koolis alates 01.08.1984.
Andnud muusikatunde kõikides kooliastmetes, juhendanud poiste-, mudilas-, laste- sega- ja naiskoore. Samuti tegelenud ansamblite, solistide, rahvamuusikaansambli juhendamisega ning olnud rahvatantsurühmade kontsermeister. Juhendab naiskoori „Leelo" ning Audru valla segakoori. Audru kiriku organist. Oma ainealase professionaalsusega on Tiia Tamm õpetaja, kelle käe alla tullakse laulma hea meelega. Tema juhendatavatel kollektiividel on kõrge tase ning erinevatel kooli üritustel palutakse Tiialt tihti abi klassiõhtu, kontserdi vm läbi viimisel.
Kooride juhendamine on pikaajaline protsess ning sõltub suures osas õpilaste liikumisest klassist klassi. Laulupeo protsessis osalemine tähndab iga viie aasa tagant kategooriale laulmist. Kõik Tiia juhentatud koorid on välja laulnud I, II või III kategooria ning enamasti osalenud ka laulupidudel. Käesoleva aasta laulupeo protsess alles käib ning tulemusi ei ole veel teada.
Ansamblite ning solistidega on saavutatud Pärnumaa Kaunim Metsalaul 2016 8.-9. klasside ansambliga III koht, Kaunim Metsalaul 2015 8.-9.klasside ansambliga I koht, Kaunim Metsalaul 2015 solist II koht, Sügisulg 2015 – solist 4.-5.koht. Võtnud õpilasega edukalt osa lauluvõistlustest KooliCanto ja Väike Canto. Ära märgitud solistide ja ansamblite kategoorias Väike Canto 2016. Oma tundides suudab Tiia pilli mängima panna kõik õpilased, laulma paljud nendest ning samuti saavad kõik õpilased oskused noodikirja mõista ning teadmised muusikamaailmas toimuvast.
Tiia Tamm on nõudlik õpetaja. Tema juhendamisel on muusikaharidust omandanud sajad lapsed. Paljud neist on jätkanud muusikaõpinguid kõrgkoolides või harrastusmuusikutena. Oma kollektiividelt nõuab Tiia pühendumist ja kvaliteeti. Erialane enesetäiendamine nõuab igalt õpetajalt aega ja kannatust õpitut oma töös rakendada. Õpetaja Tiia on hoidnud enda professionaalsuse pidevas arenemises. Tema kogemusi ja nõuandeid arvestatakse maakondlike laulupidude orgeniseerimisel, kooli ühisürituste läbi viimisel jm.
Oma tundides suudab õpetaja Tiia pilli mängima panna kõik õpilased ning laulma panna paljud nendest. Kooli jõulukontsert Audru kirikus ja kevadine laulupäev on hinnatud ja tunnustatud üritused kogu vallas.
Audru Kooli kauaaegse muusikaõpetajana on Tiia Tammel suur kogemuste- ja repertuaaripagas, mida ta meeleldi jagab nii kooli, valla kui maakondlike ürituste läbiviimiseks. Olnud kooride üldjuhiks Pärnumaa laulupidudel. Tema juhendatavad kollektiivid on üles astunud Eesti erinevates paikades, Soomes, Kreekas, Walesis.
Õpetaja Tiia nõustab oma suurte kogemustega kooli arendamist eelkõige kultuuri valdkonnas. Teeb kolleegidega koostööd erinevate õpilaste ülesastumiste osas nii koolimajas kui väljaspool seda. Õppetöös hätta jäänud õpilastega leiab lahenduse koostöös tugispetsialistide ja lastevanematega.
Pärnumaa muusikaõpetajate ainesektsiooni aktiivne liige.
Audru valla vapimärk nr 26
2017 Ivi Sutt
lvi Sutt asus tööle Jõõpre 8. kl. Kooli 1986.aastal ning 2016.a. sügisel täitus tal Jõõpre Koolis 30 tööaastat. Hetkel on ta kunsti, käsitöö ja kodunduse õpetaja. Ta on olnud klassijuhatajaks aastani 2012 ning juhendanud nii käsitöö kui ka kunstiringe. Õpetaja lvi Sutt teeb koolis ka sekretäritööd.
Õpetaja lvi Sutt rakendab õpetamisviise, mis loovad keskkonna, kus tema õpilased õpivad innustunult. Ta toetab teadliku tegevuse ning suure töökogemusega õpilaste väärtushoiakute ja õpioskuste kujunemist. Ta rakendab erinevaid meetodeid, sealhulgas digitehnoloogia ja Interneti võimalusi õppimise toetamiseks ja jagab neid ka kolleegidega oma ainevaldkondades. Tänu järjepidevusele nõudmistes ning hoolivale suhtumisele õpilastesse on ta pälvinud nii õpilaste kui ka lapsevanemate usalduse. lvi Sutt on toetav ning abivalmis kolleeg.
lvi Sutt töötab õpetajana ka Audru Huvialakeskuses, nii Jõõpre kui ka Audru koolis (kunstiõpetaja) ning aitab korraldada kunstilaagreid ja ühisüritusi; ta juhendab lõputöid ning korraldab erinevaid kunsti- ja käsitöönäitusi. lvi Sutt on olnud juhendajaks valla ürituste töötubades. Ta on olnud ka täiskasvanute ringide juhendajaks. Oma tegevusega on lvi Sutt positiivselt mõjutanud nii Jõõpre Kooli kui ka Audru valla arengut.
Ta on aktiivne koostöös ja ühisprojektides Paikuse Huvikooliga, osaleb kunstikoolide arenguprogrammis. lvi Sutt nõustab vajadusel algklasside õpetajaid kunsti- ja käsitöötundide läbiviimisel, jagab oma töökogemusi ning tutvustab koolitustel omandatut.
lvi Sutt on Jõõpre Kooli digimeeskorma liige, olles administraatoriks nii EHIS-es kui ka ElS-is. Ta juhendab õpetajaid ning on tugiisikuks EIS infosüsteemi kasutamises. lvi Sutt tegutseb aktiivselt Pärnumaa kunsti- ja käsitööõpetajate ainesektsiooni juhatuses.
2016 Kaire Leetsaar
Õpetaja Kaire Leetsar on eeskujuks kõikidele oma õpilastele, lastevanematele ja kolleegidele. Ta on aus, lojaalne, sõbralik, hea huumorisoonega, aktiivne, ettevõtlik, teadmishimuline, jne. Lapsevanemad hindavad õpetaja panust ning soovivad, et K. Leetsar oleks just nende õpetajaks.
Lapsevanem: „Vanemate toetus ja suunav abi on teretulnud, aga õpetaja tuletab ikka meelde, et lapsed püüaksid oma kodused tööd ise teha, õppima peavad ju nemad ja tööd hinnates tahaks hinnata õpilase tööd. Ausus, teistest lugupidamine ja teistega arvestamine, aktiivne eluhoiak on väärtused, millest õpetaja ise lugu peab ja ka õpilastes arendada püüab".
Lisaks mitmekesisele õppetööle suunab Kaire Leetsar õpilasi igakülgselt ka ainetundide väliselt. Aastaid on ta juhendanud näiteringe. Esinemas on käidud valla haridusasutustes. Osa võetud valla-, maakonna- ja vabariiklikest algklasside näidendite konkurssidest (Pärnumaa esindaja vabariiklikul kooliteatrite festivalil: 2002 – laureaat, 2008 ning 2016 – eripreemia leidlike lavaliste lahenduste eest). Pärnumaa algklasside kirjandusmängul Anniemäng saavutati II koht. Õppetöös kasutab ta aktiivselt oma õpilaste jaoks loodud blogi, kus on üleval kõik harjutamiseks mõeldud materjalid,tunni ülesanded, iseseisvad tööd, õpilaste tööd.
Lapsevanem: „Õpiprotsessis õpetaja märkab õpilaste vajadusi ja lähtub õpilase võimetest. See ongi märk, et õpetaja teeb oma tööd hingega". "Õpetaja püüab erinevate võimalike õppematerjalide hulgast valida just need, mis teda kõnetavad ja mis oleksid võimalikult erinevatele õpilastele sobivad ja toetaksidjärgmisele astmele üleminekut."
2016 Anne Rebane
Loomult otsekohene, töökas ja õiglane, kelle tarka nõu ja abi hindavad tema töökaaslased ja lapsevanemad kõrgelt. Tänu oma konkreetsusele selgelt arusaadav nii lastele, kui täiskasvanutele. Võtab kõiki lapsi võrdselt, on ühtviisi õiglane iga lapse suhtes, ta oskab tunnustada igat last ja lapsevanemat.
Anne peab rühma töös kõige olulisemaks koostööd kogu rühma meeskonnaga. Koos paarilisega lepitakse kokku ühtsetes rühma reeglites ja nõudmistes, mis tagab rahuliku ja mängulise õhkkonna rühmas. Anne rühma lapsed on iseseisvad ja loovad, on õpetaja saanud kolleegidelt, juhtkonnalt, Audru Kooli algklasside õpetajatelt ja palju tänusõnu lapsevanematelt. Anne on hinnatud kolleeg kogu lasteaia personali hulgas. Ta valiti Audru lasteaia kõige esimeseks maja sõbraks.
Kuigi Anne omab lastega töötamisel väga pikaajalist staaži, on temas ikka varjul uusi oskusi ja lihtsaid võtteid, kuidas laste igapäevast elu huvitavaks ja kaasahaaravaks kujundada.
Anne leiab, et õpikeskkond loob meeleolu ja õpitava tajumise, selleks püüab ta luua rühmas vaimse ja füüsiliselt turvalise keskkonna. Lastel on võimalus mängida erinevates töö-ja mängunurkades, tegutsedes erinevast materjalist vahenditega. Lapsi jälgides ennetab käitumisprobleeme ja lahendab vajadusel. Ei sekku alati vaid laseb lihtsamaid probleeme lahendada lastel endil, siis õpivad lapsed iseseisvalt kompromisse leidma. Õpetamisel arvestab lapse õpiraskusi ja isiksuse probleeme. See on suureks abiks, sest selliste lastega on palju vaja teha individuaalset tööd.
Anne rühma lapsed on head mängijad, julged, üksteisega arvestavad ja iseseisvad. Iga laps vajab tunnustust ja eduelamust. Ta annab lapsele tagasisidet tema tegemistest ja tulemustest. Ta peab oluliseks väikelastel kujundada eneseteenindamise oskusi ja iseseisvust, mis on lapse kohanemise juures lasteaias üks olulisemaid aspekte. Kooliminevate laste rühmas peab vajalikuks arendada eneseväljendamise oskust, julgust abi küsida ning kollektiivis kehtestatud reeglitest kinni pidamist Tulenevalt lasteaia üldeesmärgist - iga uus avastus kasvatab uudishimu, valmisid laste omal algatusel etendused, dekoratsioonid, mängud.
Alates 2007 aastast Pärnumaa alushariduse ainesektsiooni liige – korraldanud erinevaid maakondlikke õppepäevi, töötubasid. Oma oskuste ja kiire reageerimisvõimele on Anne olnud mitmeid aastaid Männituka Lasteaias esmaabiandjaks. Aktiivne liige Audru Lastekaitse Ühingu töös – aidanud läbi viia Audru lastekaitsepäevi, osalenud konverentsidel, koolitustel ja suvelaagris.
2015 Kai Oraste
Pärnumaa Aasta Õpetaja 2015
Audru Kooli vene keele ja kirjanduse õpetaja. Töötanud Audru Koolis alates 1982.aastast vene keele õpetaja, klassijuhataja, pioneerijuhi, kodutütarde juhi, loovtööde juhendajana. Kai Orastele on omistatud vanempedagoogi tiitel (2011). Ta on Audru Kooli humanitaarainete sektsiooni juht ning valitud kolleegide poolt kooli direktsiooni liikmeks esindamaks teisi õpetajaid. Õpetaja Kai Oraste on õpilaste poolt aastaid valitud kooli sõbralikumaksõpetajaks.
Klassijuhataja töös on õpetaja Oraste pühendunud ning abivalmis kaaslane kõigile õpilastele. Ta kaasab ja innustab oma õpilasi osalemaks erinevates ettevõtmistes ning suudab kujundada õppimiseks ja sotsiaalseks arenguks soodsa keskkonna. Oma tööülesandeid täidab õpetaja Oraste kohusetundlikult, tunneb huvi lisateadmiste vastu, mida edastab ka oma õpilastele järjekindlalt.
Õpetajana suunab õpilasi motiveeritult iseseisvale tööle ning abistab mahajääjaid. Lisaks oma klassi üritustele on kavandanud ja ellu viinud või aidanud korraldada ka ülekoolilisi ettevõtmisi. Kai Oraste juhendatud õpilased osalesid edukalt sõjalis-militaarsel mängul Kivid ja Kännud (III ja IV koht) ning Läti Vabariigis Grobinas korraldatud sõjalis-militaarsel mängul (I koht). On kõik oma tööaastad olnud klassijuhataja, kes suhtub „oma lastesse" mõistvalt, sõbralikult, innustavalt. Koos käiakse metsas, õppekäikudel ja teatriski, vaatamata sellele, et on kooliaeg, vaheaeg, kevad, suvi, sügis või talv. Ja nii juba 28 aastat järjest.
Suvisel koolivaheajal on Kai Oraste õpilasmaleva rühmajuht, soovides õpilastes kasvatada töötegemise harjumusi. Aastaid on õpetaja Oraste olnud aktiivne õpilasmaleva rühmade juhendaja ning noorsoo-organisatsioonide Kodutütred ja Noorkotkad eestvedaja Audru Koolis. Lisaks on õpetaja Oraste aastast 2008 Kaitseliidu Pärnumaa Maleva, Audru valla hariduskomisjoni ning tantsurühma Meie Valla Eided liige.
Ühe vilistlase ütlemine oma klassijuhataja kohta: „Kai on harvaesinev näide tõeliselt heast õpetajast, kes „oma laste" nimel on nõus tegema ka asju, mis ei ole tema töölepingus kirjas. Silmatorkavalt aktiivne, ilus ja tark naine".
2015 Aili Elend
Aili Elend töötab Aruvälja Lasteaed-Algkoolis alates 2005. a rühmaõpetajana, muusika- ja liikumisõpetajana, folklooriringi juhendajana ja Audru Huvialakeskuse Aruvälja osakonna solfedžoõpetajana. On Aruvälja Lasteaed-Algkool direktor aastast 2010.
Oma tööga on Aili teeninud nii laste, lastevanemate, kui ka kolleegide usalduse ja poolehoiu. Tal on oskus kaasata kõiki ja märgata igaüht. Tema eesvedamisel on loodud hea õpi- ja kasvukeskkond, mis on väike, koduse õhkkonnaga ja lapsesõbralik. Läbi individuaalse lähenemise, kaasates õppeprotsessi rahvapärimust ja pilliõpet, toetab laste mitmekülgset arengut. Läbi isikliku eeskuju ja suure muusikaarmastuse, toetab laste mitmekülgset arengut, väärtushinnangute kujunemist ja esinemisjulgust.
Ta ei ole pelgalt ainult muusikaõpetaja. Kogu tegevus lõimituna rühmatööga, moodustab ühtse terviku. Õppetegevustest on olulisel kohal iga lapse individuaalsus. Läbi mitmekülgsete õppemeetodite, mängu ja väärtuskasvatuse leiab sujuvalt tee iga lapseni.
Aili osales lastega Audru vallapäevadel, lastekaitsepäevade ja kohaliku külaseltsi üritustel jpm. Lasteaia üritused on kogukonda kaasavad, eri põlvkondi väärtustavad ja pereväärtusi toetavad.
Saanud innustust läbitud koolitusest "Sissejuhatus pärimusmuusikasse" , tõi uue suuna meie lasteaia tegemistesse. Läbi pärimuskultuuri on lastel võimalus lähemalt tutvuda meie ajalooga. See hõlmab endas traditsioone, riietust, liikumist, muusikat ja pille. Aili on disaininud ja õmmelnud rahvuslikud riided lasteaia lastele.
Lasteaia juhina on see tema töö osa ja ta teeb seda suurima hea meelega. Ta on juht, kelle tööaeg on kindlasti pikem kui 8 h tööpäeval. Ta on alati kättesaadav nii kolleegidele ja lastevanematele. Tihti on teda näha tegutsemas nii nädalavahetustel, aga ka suvepuhkuse ajal. Tal on suurepärane oskus kaasata ühistegemistesse kollektiivi, aga ka lapsevanemaid ning kogukonda. Aili seisab nii valla kui ka kogukonna huvide eest. Näeb edasiviiva jõuna koostööd ja mõlema osapoole kaasamist. On Audru vallavolikogu liige, Audru lastekaitse Laste kaitse ühingu liige ja On MTÜ Aruvälja Suurküla Seltsi juhatuses.
2014 Ene Jaanimägi
Ene Jaanimägi töötab Audru Vikerkaare Lasteaias alates selle avamisest aastal 2007. Ta alustas õpetajaabina rühmas, kuid kuna oli asunud õppima Tallinna Ülikooli alushariduse pedagoogika erialale, siis avanes tal juba järgmisel õppeaastal võimalus end proovile õpetajana. Alushariduse pedagoogi eriala oli Enele uus väljakutse, kuna eelnevalt oli Enel omandatud juuksuri eriala, kellena oli töötatud seitse aastat.
Enel on olnud võimalus töötada erinevas vanuses lastega, ta on saanud koolis omandatud teoreetilisi teadmisi koheselt praktikasse rakendada. Ene ülesandeks sai koos noorte ja teotahteliste kolleegidega hakata kujundama uue lasteaia nägu, kuhu on oodatud iga laps koos oma vanematega. Rühma töös peab Ene vajalikuks töötada ühtse meeskonnana, kaasates nii õpetajaabi, kui ka oma rühma lapsevanemaid. Lasteaias on Ene tihti olnud mitme kordaläinud ürituse eestvedajaks, samuti on ta koostöös oma rühma meeskonnaga korraldanud meeleolukaid üritusi kogu maja personalile.
Ene on südamlik, õiglane , tahab koostööd teha lastevanematega ning olla lasteaias toeks oma kolleegidele. Väga oluliseks peab ta oma igapäevatöös kuulamisoskust. Kui õpetajal on alati aega lapsi ära kuulata, saab see eeskujuks ka lastele, kes omakorda õpivad kuulama nii täiskasvanut kui ka eakaaslasi.
Ene leiab oma töö kõrval aega tegeleda ka paljude hobidega, mille abil tal õnnestub ka laste elu põnevamaks muuta. Tänu lauluoskusele lavastas ta koos oma eelmise rühma laste ja meeskonnaga üheskoos Riine Pajusaare seatud muusikali „Ühes šokolaadilinnas". Etendus oli hästi meeleolukas, kogu rühm nautis oma etteastet. Näidendit etendati ka Männituka maja ja Pillerpalli lasteaia vanematele rühmadele.
Ene on ühiskondlikult aktiivne, ta osaleb Audru lastekaitseühingu töös, laulab Audru segakooris, on alati nõus kaasa lööma erinevates lastele korraldatud üritustes. Ene oma peres kasvab kolm toredat last ning üheskoos oma abikaasaga on loodud soe ja hubane kodu Audru valda.
Iga laps ja tema vanem leiab hommikul lasteaeda tulles eest naerusilmse ja heatujulise õpetaja Ene, kes oskab lahke sõnaga toeks olla igale oma kolleegile. Sellel õppeaastal alustas Ene jälle uut ringi koos kõige väiksematega. Jõudu ja ikka sära silmadesse meie kõigi poolt!
2014 Kaia Vettik
Õpetaja Kaial on lasteaiaõpetaja staaži juba ligi 30 aastat. Selline kogemustepagas on suureks eeliseks laste mitmekülgsele arengule kaasaaitamisel. Pidev enesetäiendamine aitab tänapäeva lastega sammu pidada. Suur teadmistepagas teeb Kaiast suurepärase mentori, mida ta on olnud ka uutele kolleegidele Aruvälja Lasteaed-Algkoolis.
Õp. Kaia on väga hinnatud nii lastevanemate kui kolleegide poolt. Särava ja positiivse õpetajana tervitab ta igat last, kes hommikul lasteaeda tuleb. Tema entusiastlik ja rahulik ellusuhtumine muudab lasteaia selliseks kohaks, kuhu lapsevanemad tahavad rõõmuga oma lapsi tuua.
Kuigi õp. Kaia ei saa saata pisikesi olümpiaadidele, tunnevad meie lapsevanemad pidevat võidurõõmu tema heast tööst, sest näevad oma laste arenemist tänu tema tublile panusele.
2013 Kairi Ojakäär
Kairi Ojakäär tuli Vikerkaare lasteaeda tööle selle avamisel 2007. aastal. Ta on Papsaare lasteaia noore kollektiivi eestvedajaks ja innustajaks. Ta on mitmekülgne, kõrge missioonitundega loov inimene. Kairil on palju huvitavaid ideid ürituste korraldamisel lastele, lasteaia personalile ja lastevanematele. Tema tugevad küljed on meeskonnatöö, kannatlikkus ja
tähelepanelikkus. Kairi jaoks ei ole ületamatuid raskusi, ta leiab alati igale probleemile lahenduse ja ei heida meelt. Ta on olnud õppekava koordinaator, kes oskab näha seoseid erinevate valdkondade vahel ja peab oluliseks õppekava rakendumist igapäevases töös. Kairi ettepanekul koostati lapse arenguhindamise tabelite täitmiseks arengukast, mis sisaldab materjale hindamisprotsessi läbiviimiseks erinevates vanustes. Kairi on õpetajana väga sihikindel ja saab hakkama ka probleemsete lastega. Tal on oskus näha probleemsete laste puhul nende häid külgi ja nende alustel leida võimalust lapse tunnustamiseks.
Õppekasvatustöös peab Kairi esmatähtsaks positiivset, emotsionaalset stressivaba õhkkonda, mis innustab lapsi tegutsema.
Kairi hobideks on koorilaul ja käsitöö. Kairi on nende aastatega olnud mentoriks ja praktika juhendajaks mitmele noorele õpetajale. Ta on toetav kolleeg, kes jagab lahkelt oma teadmisi, annab nõu, on otsekohene, ütleb, mida mõtleb.
Kairi on juba 6 aastat osalenud aktiivselt Pärnumaa alushariduse ainesektsiooni töös. Ta on aidanud korraldada Pärnumaa lasteaedade loomepäevi ning saanud sealt häid juhtimise ja organiseerimise kogemusi. Kairi on oma tööd tutvustanud lahtistes tegevustes, ainesektsiooni töötubades ja laste tööde kaudu nii oma majas kui ka Pärnu maakonnas lasteaia õpetajatele.
2012 Ene Säde
Pärnumaa Aasta õpetaja 2012
Ene Säde on 30 aastat olnud osakeseks Lindi koolielust ning andnud oma tugeva panuse kooliarengut toetavas töös. Ene ei ole jaganud oma teadmisi ainult väljaspool maja, ta on olnud Lindi kooli peamiseks mentoriks noortele õpetajatele nii koolis kui lasteaias. Õpetaja Ene on suure algustähega õpetaja, keda oskavad hinnata nii lapsevanemad, kolleegid ja loomulikult kõige rohkem lapsed ise. Lapsevanemate hinnangul on õpetaja Ene suurimaks väärtuseks oskus lastele „Elu" õpetada. Seda lähtudes ajast ja hetkest, mil teemad noore inimese elus päevakorda tekivad.
Õpetajad peavad oluliseks õpetaja Ene oskust ennast lapsega samastada ja jagada oma kogemusi lapse vanusest lähtuvalt. Koolijuht hindab pikapäevarühmatööd kooli suurimaks väärtuseks. Seal saavad üheks õppe-ja kasvatustöö ning läbi erinevate projektipõhiste tegevuste on võimalik pakkuda lastele lisaväärtusena laialdasi teadmisi ning praktilisi oskusi.
Ene ise tugineb mõttele, et teadmised on küll elus tähtsad, kuid alles väärtused annavad lapsele kätte õige suuna ja mõtte. Õpetaja Ene on loonud lastele õhkkonna ja turvalise kooli, kus igale ideele on alati ruumi ja võimalusi, kus iga laps on eraldi tähtis ja oluline. Õpetaja Ene on aastate jooksul algatanud mitmeid traditsioonilisi üritusi nagu Lindivisioon, Lõikuspidu, Kuldsuu jne. Mõned neist üritustest on Lindil kanda kinnitanud juba 20 aastat.
Lisaks Audru vallale nimetas ka Pärnumaa Omavalitsuste Liidu ja Pärnu Maavalitsuse ühine hariduspreemiate komisjon Pärnu maakonna haridusasutuste 2012. aasta parimad. Aasta õpetaja tiitli pälvis Ene Säde. Väljaspool Audru valda on Enet märgatud seoses projektiga „Merebioloogia õpe Lindi Lasteaed-Algkoolis", mida ta on koos Jüri Tensoniga eestvedanud alates 2010. aastast.
2012 Evi Vaher
Evi Vaher töötab Audru Lasteaias alates 2006. aastast. Audru Lasteaias on Evi olnud nii muusika- kui ka rühmaõpetaja, tänu millele ta oskab lõimida muusikategevused kõikide teiste valdkondade tegevustega ja toetada seeläbi laste mitmekülgset arengut. Evi on pühendanud end folkloorile ning selle õpetamisele lasteaialastele. Alates 2000. aastast toimub Audru Lasteaia õues traditsiooniline folklooripidu „Karjapoiss on kuningas", millest on välja kujunenud lasteaia traditsiooniline üritus ning mis on äramärkimist leidnud ka Eesti Folkloori nõukogu poolt.
Lisaks Audru lasteaiale on Evi väga hinnatud Audru kogukonnaliige. Ta juhendab lauluringi, juhendab ja saadab tantsurühmasid, tegutseb organistina Tõstamaa Maarja kirikus, on suureks abiks Audru Püha Risti kirikus, laulab valla segakooris, mängib kandleansamblis Roosi ning juhendab ja mängib ansamblis Kupparimuorid. Evi lööb igati aktiivselt kaasa kogu valla kultuurielus. Iga-aastaselt aitab Evi kaasa Audru Lastekaitse Ühingu liikmena Lastekaitsepäeva korraldamisel. Kolleegide seas on Evi kõrgelt hinnatud ja austatud õpetaja, kelle poole võib alati abi saamiseks pöörduda. Samuti naudivad Evi seltskonda ka lapsed, kes tema juhendamisel muusikaga esimesed meeldivad tutvused teevad.
TÕSTAMAA VALLA AASTA TEGU JA TEGIJA 2002–2016
Kõik tunnstatud Tõstamaa valla tegijad
2016
Aasta tegu - Sillametsa talu taimeaed Tõstamaal
II Ermistu puhkeküla areng, loodusõpe-matkad, seminarikuur
III Disc-golfi pargirada
4. Tõstamaa kooli 7. klassi võistkond Nuputa võistlusel Eestis 2. koht
5. Kõpu kiriku tornikatus ja üritused
6. Kaduva kino päev
7. Suveteater Karlsonson
8. Liina Laasma – osalemine OM-il, Eesti rekord, Pärnumaa parim naissportlane
9. Kaidi Feldmann kantriplaat
10. Tõstamaa segakoori taastamine
11. Munalaiu uuendatud sadamahoone
2015
Aasta tegu - Lepaspää – Kihlepa tee remont ja mustkate
II Swedbank pangaautomaat Tõstamaale
III Lasteaia kapitaalremondi lõpetamine
4. 5 aastat Tõstamaa suveteatrit, etendus Skvottijad
5. Tõstamaa mõisakooli arendusprojekt
6. Sooselja talu uus viljakuivati
7. Vaiste Rannahäärber Maakodu konkursi võitja
8. Näiteringi etendus Atentaat
9. Kõpu kiriku katus kapitaalremont
10. Manija majaka rekonstrueerimine
11. Tõhela kultuur ja järvemängud
12. Ermistu ohvrikivi ümbruse korrastamine
2014
Aasta tegu - OÜ Grüne Tekstiil käivitamine, koostööprojekt
II Liina Laasma Eesti rekord, Pärnumaa parim naissportlane
III Suveteateri etendus Tsepeliin
4. Kinomuuseumi tegevus, kinoõhtud
5. Tõstamaa näiteringi tegevus
6. Manija muuseumihoone 1. Järk
7. Tõstamaa kaupluse ehitus FoodMarketiks
8. Tõstamaa mõisa tegevus haridus-kultuurikeskusena, koostööprojekt
2013
1. Aasta tegu - Tõstamaa suveteater 2013, etendused „Vanameestesuvi“, „Surm, sünd ja laulatus“, stiilne teatripuhvet
2. Liina Laasmaa Eesti rekord 62.50 naiste odaviskes, osalemine MM-il, Pärnumaa parim naissportlane
3. Apteegi taasavamine ühel päeval nädalas
4. Maria talu ratsamaneez, Jõuluvana talu, Oktooberfest, Kõpu kiriku tegevus
5. Tõstamaa komando Pärnumaa päästjate kutsemeisterlikkuse võistluste võitja
6. Värati tee mustkate
7.-8. Tõstamaa hooldekodu remont
7.-8. Ermistu puhkeküla tegevus
9. Räimewest
10. Vallapäevad, haridus 125
11. Munalaiu sadama kaid ja süvendus, ca 2 milj. EUR
12. Tõstamaa jooks 30
13. Rahvamaja remondi lõpetamine, ventilatsiooniprojekt
14. RMK Tõstamaa ja Potsepa maaparandussüsteem, ca 1miljon eurot, pindala 1155 ha, teed 12,65 km
15. Tõstamaa mõisasauna remont
16. Sooselja talu uus kombain
17. Värati paadisadama ehitus
2012
Aasta tegu - Tõstamaa mõisakooli pea- ja tallidemaja kütte-ventilatsioonisüsteemi ja katlamaja ehitus CO2 projekti vahenditega
II Hooldekodu remont
III Tõstamaa – Tõhela tee mustkate
4. Käsitöökeskuse tegevus ja kaupluse avamine
5. Tõstamaa päästekomando jätkamine ja depoo remont CO2 projekti vahenditega
6. Valgustatud suusa- ja terviserada
7. Lasteaia mänguväljak
8. Mõisaetendus „Surm, sünd ja laulatus“
9. Leader tegevus vallas, 42 projekti
10. Lao kalasadama remont
11. Püsinäitus „Kino ajalugu esemetes“ mõisakeldris
2011
Aasta tegu - Liina Laasma juunioride meistritiitel odaviskes ja koostöö treener Jaan Tammega
II Tõstamaa mõisaetendus „Pruutide kool“
III RäimeWest
4. Cotze söögimaja avamine
5. OÜ Sufe poolt KIK-i projektidega Tõstamaa veesüsteemi ja küttetrasside rekonstrueerimine
6. Tõstamaa Tervisekeskus Eesti 24 parema hulgas
2010
Aasta tegu - Noortekeskuse ehitus
II Käsitöökeskuse tegevus ja uued ruumid
III Liina Laasma spordiaasta
4.Rahvamaja saali renoveerimine (Külade meetme projekt)
5.Riigikaitsepäev Tõstamaal (Kolonel Lauritsa mälestuskivi, näidislahing jne.)
6.Tõstamaa vald Rannamängude võitja
7.Madis Veskimägi filmitegevus (Film Haigrupäev jt.)
8.Toomas Mitti fototegevus (Tõstamaa kalender jne.)
9.Tõstamaa mõisapargi korrastamine (KIK projekt)
10. Tõhela järvepäev
11. Maret Palusalu koidulauliku konkursil Eesti III (Pärnu I)
12. Tõhela meierei päevakeskuseks ümberehituse jätkumine
2009
Aasta tegu - Liina Laasma Eesti rekordid U 18 neidude odaviskes ja võidud Olümpiapäevadel Helsingis ja Koolinoorte Gümnasiaadil Kataris
2008
Aasta tegu - Ehitajate tee rekonstrueerimine
II Liina Laasmaa Eesti noorterekordid odaviskes
III Valla puhkekohtade korrastusprojekt
4. Lasteaia 2. rühma renoveerimine ja parkla
5. Hooldekodu ehitusprojekti valmimine
6. Viie valla jäätmeveokonkursi korraldamine
7. Hõljuki soetamine
8. Manija sadama uus praamikai ja aparell
9. Valla üldplaneeringu kehtestamine
10. Vaike Hangu raamat „Männikuste küla“
11. Tõstamaaa kiriku uus katus
12. Tõhela külabussi renoveerimine
13. Metsaprojekt
14. T69, Eesti parim tudengibänd
15. Seliste kiriku kujusein
2007
Aasta tegu - Tõstamaa vee- ja kanalisatsioonitrasside laiendus
II Lasteaia remondiga alustamine ja 1. rühma renoveerimine
III Medalid Tõstamaa koolis
4. Seliste meierei korrastamine
5. Ujumissillad supluskohtadesse
6. -7. Tervisekeskuse tegevus ja uus röntgeniaparaat
6. -7. Liina Laasma Eesti rekord tüdrukute B klassi odaviskes
8. Bensiinijaama uus teenindushoone
9. Rahvamaja kohviku- ja riietusruumide remont
10. Kavaru paadisadam-külakeskuse ehitus
11. Pootsi kuuri korrastamine
12. Comeniuse projekt Tõstamaa koolis
13. Manija majapidamisteni viivate teede remont
2006
Aasta tegu - Vee- ja kanalisatsioonisüsteemide korrastamine (Tõstamaa veetrass, Tõhela kanalisatsioonitrass; Seliste kortermaja vee- ja kanalisatsioonisüsteem, Pootsi kortermaja veesüsteem)
II Pootsi veski korrastamine
III Tõstamaa muuseumi käivitamine
4. Rauakaupluse taasavamine
5. Tõstamaa mõisa turismiinfopunkt käivitumine
6. Pootsi saun
7.-8. Raamat Tõstamaa vaatamisväärsused
7.-8. Tõstamaa vallaleht
9. Tõstamaa ilusalongi avamine
10. Munalaiu sadamahoone
11. Juurikute elamu katuse ehitus sotsiaalabi korras
12. Raamat Omar Volmer Tõstamaa kihelkonna ajalugu XIII – XX saj.
13. Tõstamaa raamatukogu remondi II järk
14. Manija sadama paadikai
15. Tõstamaa kooli kuur
16.-17. Raamat Vaike Hang Häidaste küla
16.-17. Tõhela laululava
18. Noorpere Pilvi ja Enno maja ehitus
19. Tõhela kauplus
2005
Aasta tegu - Valla heakord (Pärnumaa kauneim kool Tõstamaa. Pärnumaa heakorrakonkursi võitjad
Tõhela külakeskus ja Tõstamaa alev, ümbrusest hoolivad inimesed)
II Tõstamaa bussijaama korrastamine
III Tevisekeskuse tegevus ja Madis Veskimägi 10
4. Vallateedel korrastamine (Karbiküla, Metsa tn. ja Kavaru mustkate Kruusakatete parandused, Erateede toetus Alu karjääri II järk)
5. Tõhela mustkatte ehitus, Pärnu Teedevalitsus
6. Tõhela kaupluse taasavamine
7. Tõhela Farmid OÜ tegevus ja investeeringud
8. Vallapäevad 2005
9. Tõstamaa vald (Pärnumaa koolitussõbralikum omavalitsus, Pärnumaa kodanikuühiskonna arendamise aasta tegija)
10. Tõstamaa kalender 10
11. Vallaleht 10
12. Tõstamaa fotokonkurss
13. Manija projektid (sadamakuur, traktor, tee)
14. Tõhela ja Pootsi pumbajaamade remont
15. Töötute rehabilitatsioonikeskuse loomine
16. Kihnu väina merepargi keskuse loomine
Jahimeeste koda
Kastna kirik
2004
Aasta tegu - Tõstamaa kooli remondi lõpetamine
II Alu karjääri avamine - Tõhela tee ja vallateed
III Pootsi laat ja rallid
4. Valla heakord
5. Seliste - Pärnumaa aasta küla
6. Vallapäevad Tõstamaa mõis 200
7. Tõhela laste mänguväljak
8. Seliste kiriku siseremont
9. Vallamaja -Lucia teelaiendus jalakäijatele
10. Tõhela Farmid OÜ
11. Taltsi talu tegevus
12. Teeristi poe taasavamine
13. Seliste internet
14. Ermistu külapäev
15. Kastna kiriku remont
16. Tõhela kodukohapäev
17. Vaike Hangu raamat Alu küla
2003
Aasta tegu - Kooli kõnnitee
II Tõstamaa katlamaja
III Kooli remont - I korrus ja kelder
4. Endise vana kõrtsi kasutuselevõtt
5. Jäätmepunkt
6. Tõhela – Pärnumaa aasta küla
7. Pootsi soparallid
8. Pootsi avalik internetipunkt
9. Lasteaia köök
10. Laste mänguväljak
11. Taltsi talu – metsamajanduskonkursi võitja
12. Seliste külatoa tegevus
13. Shalomi tegevus
14. Kastna kiriku säilitusremont
15. Jõusaal
16. Vallapäevad 2003
Pärnumaa suvemängud
Kõpu, Vihakse, Puti teede remont
Tõhela veetrass
Avahooldussüsteemi ja –töötaja rakendumine
Rahvamaja, lasteaia, Tõhela saalide põrandad
Tõstamaa rahvamaja tegevus
Konstaabli rakendumine
2002
Aasta tegu - Tõstamaa joogivesi puhastussüsteem
II Juta Nõmme korjandus Göteborgis ja selle abil tehtud Seliste kiriku välisremont.
III Shalomi keskuse tegevus
Hooldekodu uus katus ja välisremont
Tõhela külaseltsi tegemised
Tõstamaa alevikeskuse jalgteed ja Päästeameti esise asfalteerimine
Pootsi romurallid ja laadad
Tomek Jaansoo tegevus Tõstamaa töökojas
Tõhela muuseumitoa loomine ja tegevus
Puhkpillistuudio tegevus
Tõstamaa matkarada
Exwoodi puidutööstuse tegevus Tõhelas
Diagnostikakeskus
Valla teed
Vaike Hangu raamat Leelaste küla
Seliste külatoa tegemised
Tõhela biopuhasti rekonstrueerimine
Tõhela kodukohapäev
Tõstamaa kooli õpilaskodu ehitus
Tõstamaa vallapäevad
Valla prügimäe rekultiveerimine
Võidu tee remont
Tõstamaa valla esindus Rannamängude võitja
1997–2016
Konkursil hinnatI talude, eramute, mitmekorruseliste majade, asutuste ja suvilate territooriumite korrashoidu, hoonete väljanägemist ja ka haljastust. Parimad selgitati välja elanike arvamuste ja etetpanekute põhjal.
2016
Tõstamaa alevikus Varbla mnt 56 perekond Vallimäe kodu
Tõstamaa alevikus Varbla mnt 54 Elfi Noppeli kodu
Ranniku külas Ranna 41 Tuuli Mathiseni ja Tarmo Virkuse pere suvekodu
2015
Poe kinnistu Seliste külas- Kaie Leova, Jaan Pall
Ehitajate tee 1 Tõstamaa alevikus - Epp Tuisk, Tomek Jaansoo
kaunis ettevõte - Ermistu Puhkeküla, OÜ Tekamer
2014
Lao külas Kaapre talu perekond Reesi kodu
Tõstamaa alevikus Varbla mnt 52a Valdis Noppeli looduslähedane kodu
Tõstamaa alevikus Metsa tänav 14 Enda Väli kodu
2013
perekond Palusalu kodu Seliste külas,
perekond Jansoni kodu Tõstamaa alevikus,
perekond Haravee looduslähedane suvekodu Kastna külas,
Eha Kosenkraniuse ja Urmas Mändi roositalu Ermistu külas.
2012
eramu - perekond Niine kodu Varbla mnt 28 Tõstamaa alevikus
eramu - perekond Blaseni kodu Varbla mnt 30 Tõstamaa alevikus
suvekodu - perekond Peetsalu suvekodu Seliste külas, Tammetõru kinnistu
uusarendus - Erkko Saluste Kastna külas, Antsu kinnistu
korterelamu - Pootsi korteriühistu
2011
Eramu –Marelle ja Heino Kriisa kodu Tõstamaa alevikus.
Kena looduslähedase kodu - Helen Ojakallas Ermistu külas
Suvekodu - Anelle ja Einar Kaelepil Ranniku külas
Kõige heakorrastatum tootmistalu - Ruth ja Aivar Vene Taltsi talu Kastna külas
2010
eramu - Perekond Räbuse kodu Tõstamaa alevikus
talu - Jaanus Heinsoo ja Lea Õismaa Roni talu Kiraste külas
valla heakorra tegu - Kõpu kiriku ümbruse korrastamine
2009
maakodu – Sepamaa talu Ranniku külas (Epp-Maria Kokamägi ja Jaak Arro);
suvekodu – Suti talu Värati külas (Helen Tedre ja Meelis Metsamärt);
tootmistalu – Aadu talu Kavaru külas (Udo ja Elsa Rand);
elamu – Kärdi talu Seliste külas (Maarika Karotamm)
2008
eramu - Ana Audova Tänava kinnistu Pootsi külas;
ettevõte, asutus - Erika Tambre Tõhela kauplus Männikuste külas;
suvila - Sirje-Heidi Suur Kasepõlde kinnistu Ranniku külas;
hoonetekompleks - OÜ Jalmer Kastna puhkeküla Kastna külas.
2007
Eramu – Lehte Tuisk (Tõstamaa alevik Kalli mnt. 15)
Talu – perekond Märksoo Toa talu (Kõpu küla)
Ettevõte, asutus – OÜ Saarte Liinid Munalaiu sadam
Eripreemia – Eha ja Urmas Kosenkranius Järveotsa talu (Ermistu küla)
2006
eramu – Ruth ja Peeter Mäe Pootsis
suvekodu –Peetri suvila (Tarmo Peterson) Kastnas
asutus - Maria talu (Enn Rand)
mitmekorruseline elamu – jääb välja andmata, selle asemel...
hoonetegrupid – Varbla mnt. ja Metsa tänav Tõstamaa alevikus
2005
talu – Viruna talu, Kiraste küla, peremees Mart Vahtel
eramu - Ehitajate tee 12, Tõstamaa alevik, Varje Vesker ja Jaak Jaanso
asutus – Tõstamaa Keskkool, Tõstamaa alevik, direktor Toomas Mitt
suvekodu – Pileõue talu, Lao küla, omanik Mati Roossaar
mitmekorruseline elamu – jääb välja andmata, selle asemel...
kõige arhailisem suvekodu - Kadaka talu, Kastna küla, Mikk Otsmann
2004
talu –Toominga maaüksus, Kalli mnt 12, Tõstamaa alevik, Helju ja Heino Tamm
eramu – Raudsepa maaüksus, Männikuste küla, Ene Vahuvee
asutus – Tõhela Rahvamaja, Männikuste küla, rahvamaja juhataja Silvi Rand ja MTÜ Tõhela Külaselts
suvekodu –Merineitsi maaüksus, Seliste küla, Elgi ja Rein Sang
mitmekorruseline elamu – jääb välja andmata, selle asemel...
kaluritalu – Lauri maaüksus, Pootsi küla, Asta ja Eeri Kivimaa
2003
talu – mesindustalu, Tõstamaa alevik, Aima ja Arnold Nurm
eramu - Ermistu küla, Tiina Irdt ja Aivar Männamäe
asutus – Jaani äri, Seliste küla, Kaie Leova ja Jaan Pall
suvekodu – Oja talu, Manija saar, Vallo Paal
mitmekorruseline elamu – jäi välja andmata, selle asemel....
Valla heakorra tegu 2003 – aukiri ja rahaline preemina Enn Rannale ja Kõpu küla rahvale Kõpu kiriku võsast välja raiumise eest.
2002
talu – Taltsitoa talu, Kõpu Küla, perekond Märksoo,
eramu – Lepiku talu, Päraküla, perekond Kuusk
mitmekorruseline elamu - Ringi 19, Tõstamaa alevik, korteriühistu esindaja Ando Lomp
asutus – Tõstamaa bensiinijaam ETAM, Tõstamaa alevik, Ermo Tamm
suvekodu –Lehtla talu, Kastna küla, perekond Raid
2001
talu – Riida turismitalu, Manija küla, Ülle Tamm ja Tiit Pilt
eramu – Mihklipoe talu, Tõhela küla, Aare Sutt ja Birgit Pere
mitmekorruseline elamu – Nooruse 4, Tõstamaa, ühistu esindajana Ants Pirso
asutus – Maria talu, Kõpu küla, perekond Rand
suvekodu – Tõlli küla, perekond Uustalu
2000
talu – Aadu talu, Kavaru küla, perekond Rand
eramu – Tehvandi talu, Kavaru küla, perekond Lahe
mitmekorruseline elamu – välja andmata, selle asemel kõige kaunim…
Tõstamaa kooli aed, kooli direktor Toomas Mitt, aia eest hoolitseb Elli Teras
asutus – Maria talu, Kõpu küla, perekond Rand
suvila – Leesoja talu, Ranniku küla, Ly ja Agamaa ja Raimond Melts
1999
talu - Kärneri talu, Lõuka küla, perekond Kärner
eramu -Kaapre talu, Lao küla,
mitmekorruseline elamu - Ringi 19, Tõstamaa alevik
asutus - Pootsi kool, Pootsi küla, kooli direktor Toomas Mitt
suvila - Suurenina suvila, Kastnas küla,
1998
talu - Pedaka talu, Ermistu küla, perekond Metsamärt
eramu –Tõstamaa alevik, perekond Randmaa
mitmekorruseline elamu - Ringi 19, Tõstamaa alevik
asutus – Tõstamaa bensiinijaam, Tõstamaa alevik, FIE Ermo Tamm
suvila –Päraküla, perekond Palginõmm
1997
talu - Taltsitoa talu, Kavaru küla, perekond Märksoo
eramu - Jõe 2, Tõstamaa alevik, perekond Jaansoo
mitmekorruseline elamu - Ringi 19, Tõstamaa alevik
asutus – Tõstamaa bensiinijaam, Tõstamaa alevik, FIE Ermo Tamm
suvila - Sepamaa talu, Kastna küla, Epp-Maria Kokamägi ja Jaak Arro
Aasta tegijad määras vallavalitsus ja volikogu, aasta tegu valiti vallavalitsuse ja volikogu aastalõpuvastuvõtul salajase hääletamise tulemusena.
Aasta tegijad
2016
Karin Mitt – Pärnumaa parim põhikooli matemaatikaõpetaja
Laura Jõe – Tõstamaa kooli kuldmedaliga lõpetaja, Rahvusvaheline Zonta preemia aktiivsele maanoorele
Rain Veinjärv – Eesti Aasta Insener
Madis Veskimägi – Äripäeva küsitlusel üks 2016 enim Eesti meditsiini mõjutanutest
Liina Laasma – Osalemine Rio olümpial, Eesti rekord odaviskes, Pärnumaa parim naissportlane
Kristiina Sireli – Eesti parim noorkokk
Janne Raud – Eesti meister lilleseades
2016
Karin Mitt – Pärnumaa parim põhikooli matemaatikaõpetaja
Laura Jõe – Tõstamaa kooli kuldmedaliga lõpetaja, Rahvusvaheline Zonta preemia aktiivsele maanoorele
Rain Veinjärv – Eesti Aasta Insener
Madis Veskimägi – Äripäeva küsitlusel üks 2016 enim Eesti meditsiini mõjutanutest
Liina Laasma – Osalemine Rio olümpial, Eesti rekord odaviskes, Pärnumaa parim naissportlane
Kristiina Sireli – Eesti parim noorkokk
Janne Raud – Eesti meister lilleseades
2015
Karoliine Kask – Pärnumaa parim noorsootöötaja 2016
Madis Veskimägi – 20 aastat meditsiinikunsti Tõstamaal
Ruth ja Aivar Vene – Taltsi talu 30
Anu Tugim ja Kalev Kulvere – pagariväikeettevõtte käivitamine
Õnne ja Jüri Vainukivi – Vaiste rannahäärber kaunis maakodu
2014
Grüne Tekstiil – õmblusettevõtte käivitamine PLPK, Töötukassa, PEAK, Pambu OÜ ja Tõstamaa vallavalitsuse ühisprojektina
Tõstamaa mõis – edukas utegevus haridus- ja kultuurikeskusena
2013
Riina ja Enn Rand
2012
Martin Minhof – Energiasäästuprojektiga Tõstamaa mõisa küttesüsteemi ehituse projektijuht
Jaanus Metsa - Energiasäästuprojektiga Tõstamaa mõisa küttesüsteemi ehitusjuht
Kalev Päit – Tõstamaa mõisa renoveerimise ja küttesüsteemi ehituse ehitusjuht
Gerda Kordemets – Tõstamaa suveteatri eestvedaja
Elle ja Jaak Elling – Tõstamaa mõisa kinomuuseumi rajajad
Maido Kaja – kalandusbrigaadi juht, Lao kalasadama korrastamise eestvedaja
2011
Gerda Kordemets – suvel Tõstamaa mõisas etendunud „Pruutide kooli“ autor ja lavastaja. Lavastus sai ka Eesti Rahvuskultuuri Fondi preemia ja tunnistati Pärnumaa kultuurivaldkonna aasta üllatuseks
Liina Laasma – Euroopa juunioride meister odaviskes, püstitas 2 uut Eesti juunioride rekordit, Pärnumaa parim spordineiu
Jaan Tamm – Liina Laasma treener, Eestimaa spordiliit Jõud ja Pärnumaa aasta parim noortetreener
Pille Paalam – RäimeWesti korraldaja. Üritus valiti ka Pärnumaa kodanikuühiskonna aasta teoks
Ülle Tamm – Manija saarevaht, RäimeWesti korraldaja
Toomas Mitt – Eesti aasta õpetaja, Pärnumaa aasta koolijuht, Tõstamaa kooli ja SA Tõstamaa mõis juht, vallaelu jäädvustaja läbi fotoobjektiivi
2010
Anu Randmaa - Tõstamaa käsitöökeskuse käivitumine ja uued ruumid
Perekond Palusalu - Mailis kuldmedal Tõstamaa keskkooli lõpetamisel, Maret III koht üleriigilisel Koidulauliku konkursil , olümpiaadivõidud
Liina Laasma - 2 Eesti juunioride rekordit odaviskes, 3 Bigpanga kuldliiga etapivõitu, Eesti edetabelijuht, Pärnumaa parim noorsportlane
2009
Liina Laasma - Pärnumaa parim noorsportlane 2009
Jaan Tamm - Pärnumaa parim noortetreener 2009
Aro Kütt - C.R. Jakobsoni noortaluniku preemia 2009
2008
Inga Halme ja Andres Kalbach - Eesti parimad noortalunikud 2008
T 69 (Andres Tölp, Marvin Mitt, Viljar Soosaar, Fritjo Pukk) - Eesti parim tudengibänd 2008
Merilin Mitt - Keskkooli lõpetamine kuldmedaliga
Liina Laasmaa - Eesti noorterekordid odaviskes, Pärnumaa parim noorsportlane 2008 (treener Jaan Tamm)
Perekond Jaansoo (Õie, Viktor, Marek, Janek, Tomek) - Vallaelu edendav pere
2007
Lya Vesik - Tõstamaa kooli õppealajuhataja, Pärnumaa aasta koolijuht
Tiia Schär- Rahvakultuuri edendaja, Jakobsoni kultuuripreemia
Rando Rand- Seliste meierei korrastamine
Liisa Randmäe- Lõpetas kuldmedaliga Tõstamaa keskkooli
Marie Kriisa- Lõpetas kuldmedaliga Tõstamaa keskkooli
Raili Männamäe- Lõpetas kuldmedaliga Tõstamaa keskkooli
Liina Laasma- Eesti rekord tüdrukute B vkl. odaviskes
2006
Perekond Kalbach- Inga Halme ja Andres Kalbach
Perekond Kasearu - Liivi ja Johannes Kasearu
Perekond Tuulmees- Merike ja Janek Tuulmees
2005
Tõhela Farmid OÜ - OÜ tegevus ja investeeringud
Madis Martson - aasta talunik, talu investeeringud
Jaan Tamm - Pärnumaa aasta õpetaja
Perekond Rand - Pootsi laat ja soparallid
2004
Toomas Mitt - Tõstamaa Keskkooli direktor
Seliste külaselts - MTÜ Pärnumaa Kodukant poolt tunnistatud Pärnumaa aasta küla
Margus Tuulmees - talupidaja
2003
Taltsi talu - Erametsa liidu poolt korraldatud talumetsa majandamise konkursi võitja
Tõhela külaselts - MTÜ Pärnumaa Kodukant poolt tunnistatud Pärnumaa aasta küla
2002
Silvi Rand - Pärnumaa aasta kultuuritöötaja
Eve Rõhu - Pärnumaa aasta õpetaja
Milvi Rand - C.R. Jakobsoni Sihtasutuse aasta ettevõtlikema inimesed preemia omanik
Aasta tegu
2016 - Sillametsa talu taimeaed Tõstamaal
2015 - Lepaspää – Kihlepa tee remont ja mustkate
2014 - OÜ Grüne Tekstiil käivitamine, koostööprojekt
2013 - Tõstamaa suveteater 2013, etendused „Vanameestesuvi“, „Surm, sünd ja laulatus“, stiilne teatripuhvet
2012 - Tõstamaa mõisakooli pea- ja tallidemaja kütte-ventilatsioonisüsteemi ja katlamaja ehitus CO2 projekti vahenditega
2011 - Liina Laasma juunioride meistritiitel odaviskes ja koostöö treener Jaan Tammega
2010 - Noortekeskuse ehitus
2009 - Liina Laasma Eesti rekordid U 18 neidude odaviskes ja võidud Olümpiapäevadel Helsingis ja Koolinoorte Gümnasiaadil Kataris
2008 - Ehitajate tee rekonstrueerimine
2007 - Tõstamaa vee- ja kanalisatsioonitrasside laiendus (KIK projekt)
2006 - Vee- ja kanalisatsioonisüsteemide korrastamine (Tõstamaa veetrass, Tõhela kanalisatsioonitrass; Seliste kortermaja vee- ja kanalisatsioonisüsteem, Pootsi kortermaja veesüsteem)
2005 - Valla heakord (Pärnumaa kauneim kool Tõstamaa Pärnumaa heakorrakonkursi võitjad Tõhela külakeskus ja Tõstamaa alev Ümbrusest hoolivad inimesed)
2004 - Tõstamaa kooli remondi lõpetamine
2003 - Kooli kõnnitee ehitamine
2002 - Tõstamaa joogivee puhastussüsteemi rajamine
Vaata lisaks: Kõik Tõstamaa valla aasta tegijad 2002-2016
Tõstamaa osavalla vapimärk
• Tõstamaa osavalla põhimäärus
• Osavalla kõrgeimaks autasuks on vapimärk, mis antakse isikule, kes oma tegevusega on oluliselt kaasa aidanud osavalla arengule või elanike heaolule, saavutanud tähelepanuväärseid tulemusi või üldise tunnustuse kultuuri, hariduse, majanduse, eestluse jmt edendamisel.
• Tõstamaa osavalla vapimärgil on osavalla vapi kujutis, mis on piiratud pärjaga.
Vapimärgi andmine
• Vapimärgi andmise otsustab osavallakogu koosseisu häälteenamusega. Osavallakogu võib määrata vapimärgi saajale ka ühekordse rahalise preemia.
• Vapimärgi kandmise õigust tõendab vastav tunnistus, millel on osavalla vapp, vapimärgi number ja saaja nimi. Tunnistusele kirjutab alla osavallakogu esimees.
• Vapimärk ja tunnistus antakse üldjuhul üle Eesti Vabariigi aastapäeva tähistaval üritusel.
• Vapimärk antakse isikule üks kord.
• Ettepanekuid vapimärgi andmiseks võivad teha kõik soovijad.
Kirjalik ettepanek saata osavallakeskusele 15. jaanuariks:
- Sadama tee 2, 88101 Tõstamaa alevik, Pärnu linn või
- linnavalitsus[at]parnu.ee
Ettepanekusse märkida:
1) kandidaadi ees- ja perekonnanimi
2) põhjendus, mille eest tunnustust avaldatakse
3) ettepaneku esitaja nimi, kontaktandmed, kuupäev ja allkiri
Vapimärklased
2022 Karin Miidu - Tõstamaa ja Kastna kultuuri-, seltsi- ja külalelu edendamise eest
2022 Urve Merila - kauaaegse kohusetundliku tegevuse eest Tõstamaa meditsiinitöötajana
2021 Ülle Palits - Pootsi külapoe traditsioonide jätkamise, kaupluse kui kogukonnakeskuse töös hoidmise, Manija saareelanike kaubanduslikule teenindamisele kaasaaitamise ning piirkonna elanike huvidest lähtuva sõbraliku teenindamise eest
2021 Janek Jaansoo - piirkonna elu ja kohaliku ettevõtluse edendamise eest ehitusettevõtjana, aktiivse kaasalöömise eest kohalikus spordi- ja kultuurielus nii osaleja kui korraldajana
2020 Birgit Pere - kogukondliku ja kultuurialase tegevuse eest Tõstamaa osavallas
2020 Andres Kalbach - põllumajanduse ja talupidamise edendamise eest Tõstamaa osavallas
2019 Ülle Tamm – Manija elu edendamise eest
2019 Viivi Karlep – Tõstamaa kultuurielu edendamise eest
2018 Toomas Rõhu – kauaaegse Tõstamaa vallavanemana kohaliku elu edendamise eest
2018 Helle Vahemäe – kauaaegse korrektse ja kohusetundliku töö eest maanõunikuna ja elanike nõustamise eest maaküsimustes
Tõstamaa valla vapimärklased 1999–2017
2017 Anu Randmaa
2017 Aivar Vene
2016 Kalev Martson
2016 Hilja Mändla
2015 Õnnela Lees
2015 Avo Miidu
2014 Villem Jaansoo
2014 Andres Laur
2013 Õie Jaansoo
2013 Ellen Aava
2012 Tiia Schär
2012 Milvi Rand
2011 Eve Käär
2011 Eili Oks
2010 Leo Salk
2010 Heino Tamm
2009 Lya Vesik
2009 Rita Algpeus
2008 Eeri Kivimaa
2008 Peeter Lapp
2007 Elli Teras
2007 Toomas Mitt
2006 Ülle Juurik
2006 Tiit Pilt
2005 Efeline Liiv
2005 Maimu Juhkam
2004 Ain Birk
2004 Liivi Heamets
2003 Heino Laanemets
2003 Madis Veskimägi
2002 Verner Kuusik
2002 Elfi Vool
2002 Silvi Rand
2001 Eimar Rand
2001 Ants Pirso
2000 Õilme Vaarma
2000 Vaike Hang
1999 Andrei Udu (postuumselt)
1999 Endel Tõnisson
• Audru osavalla põhimäärus
• Osavalla kõrgeimaks autasuks on vapimärk, mis antakse isikule, kes oma tegevusega on oluliselt kaasa aidanud osavalla arengule või elanike heaolule, saavutanud tähelepanuväärseid tulemusi või üldise tunnustuse kultuuri, hariduse, majanduse, eestluse jmt edendamisel.
• Vapimärgi keskel on emailitud hõbe taustal osavalla vapp, mida ümbritsevad hõbedased tammelehed. Vapimärgi ülaservas on graveeritud kiri AUDRU. Märgi kõrgus on 22,5 mm ja laius 21,5 mm.
Vapimärgi andmine
• Vapimärgi andmise otsustab osavallakogu koosseisu häälteenamusega. Osavallakogu võib määrata vapimärgi saajale ka ühekordse rahalise preemia.
• Vapimärgi kandmise õigust tõendab vastav tunnistus, millel on osavalla vapp, vapimärgi number ja saaja nimi. Tunnistusele kirjutab alla osavallakogu esimees.
• Vapimärk ja tunnistus antakse üldjuhul üle Eesti Vabariigi aastapäeva tähistaval üritusel.
• Vapimärk antakse isikule üks kord.
• Ettepanekuid vapimärgi andmiseks võivad teha kõik soovijad.
Kirjalik ettepanek saata osavallakeskusele 15. jaanuariks
- Pärna allee 7, 88301 Audru alevik, Pärnu linn või
- linnavalitsus[at]parnu.ee
Ettepanekusse märkida:
1) kandidaadi ees- ja perekonnanimi
2) põhjendus, mille eest tunnustust avaldatakse
3) ettepaneku esitaja nimi, kontaktandmed, kuupäev ja allkiri
Vapimärklased
2023 Priit Annus
2022 Ulla Orgusaar
2021 Kai Oraste
2021 Siim Suursild
2020 Jekaterina Kuru
2019 Liili Napp, perearst
2018 Harri Lelle
Audru valla vapimärklased 1996–2017
2017 Ly Oja
2017 Ervin Hansalu
2017 Jaanus Põldmaa
2016 Helle Kirsi
2016 Ado Kirsi
2015 Peep Tarre
2015 Evi Rubin
2014 Ljubov Petrova
2014 Anne Saulski
2013 Ain Leppik
2013 Veljo Saar
2012 Jüri Kirss
2012 Malle Kiis
2011 Aili Tamm
2010 Ivo Tart
2009 Anneli Suits
2008 Tiia Tamm
2008 Milvi Rebane
2008 Martin Tuuling
2008 Harri Luks
2008 Dora-Alviine Kesper
2008 Henno Miido
2007 Rein Aaspere
2007 Leida Rehtla
2007 Kulno Laas (postuumselt)
2007 Jüri Poolak
2007 Leili Nõmm
2006 Jaan Moorits
2006 Mercedes Merimaa
2005 Mati Puust
2004 Jüri Kivirand
2003 Luule Aomere
2002 Aino Aitaja
2002 Üürike Klamas
2001 Tiiu Jalakas
2001 Mati Sutt
2001 Sirje Meister
2000 Sirje Osipov
2000 Helgi Roots
1999 Milvi Andres
1999 Linda Mulk
1999 Elma Killing
1998 Valve Tamm
1998 Malle Jürgenstein
1997 Florida Naut
1996 Raul Arnemann
1996 Raimond Prentsel (postuumselt)
1996 Kristjan Saarsoo
1996 Aili Koodi
• Paikuse osavalla põhimäärus
• Osavallal on oma vapp ja lipp, mida kasutatakse piirkonna sümboolikana. Osavalla tutvustamiseks kasutatakse ka tunnuslauset ja logo
• Vapi ja lipu kasutamine põhimääruses loetlemata juhtudel toimub osavallakeskuse juhataja loa alusel
• Osavalla sümbolite kasutamine on tasuta.
• Osavalla sümboleid ei tohi kasutada vääritul moel.
Vapp
Paikuse osavalla vapi paremalt rohelise ja vasakult poolelt kuldse kilbi ülemised kolmnurgad on vastupidiste värvidega. Kilbi keskel asetseb juurtega puu, mis paremalt poolelt kujutab kuuske (kuldne) ja vasakult mändi (roheline). Valla vapil on üks kuju.
Vapi parempoolne ülemine lõik sümboliseerib Pärnu jõge ja vasak Reiu jõge. Graafiliselt moodustab jõgede ristumiskoht sümboolse kodukatuse. Paikkonna iidsust ja ajaloolist arengut ja keskkonda iseloomustab vapi keskel asetsev kuusk/mänd. Värvused tähistavad Pärnumaad ja tunnused Paikuse piirkonda, kuna inimtegevus toimus siin juba mesoliitikumis ja territoorium on kaetud enamuses kuuse - männimetsaga.
Vapi kasutamine
1) osavalla esindushoonetel ja –ruumides, samuti muudel hoonetel, kuhu vapp on ajalooliselt kuulunud, koos linna vapiga;
2) osavallakogu, osavallakeskuse ja osavallakeskuse juhataja plankidel ja väljaantavatel dokumentidel koos linna vapiga;
3) osavalla pitseritel, autasudel, meenetel, reklaamidel ja ametlikel trükistel;
4) üritusi või projekte tutvustavatel reklaamidel, trükistel ja mujal tähistamaks osavalla poolt vastava ürituse või projekti toetamist;
5) osavalla piiritähisel.
Lipp
Paikuse osavalla lipp on ristkülikukujuline. Lipukanga parem pool on kollane ja vasak pool roheline, keskel asetseb juurtega puu, mis paremalt poolelt kujutab mändi (roheline) ja vasakult kuuske (kollane). Lipu roheline toon on rahvusvahelise PANTONE värvitabeli järgi 553 ja kollane 114. Lipu normaalsuurus on 100 x 120 sentimeetrit.
Lipp heisatakse:
1) alaliselt hoonel, kus asuvad osavallakogu ja osavallakeskus, koos linna lipuga;
2) osavalla territooriumil asuvate koolide, lasteaedade ja teiste linna ametiasutuse hallatavate asutuste hoonetel alaliselt või vastava asutuse tööajal koos linna lipuga;
3) ajutiselt hoonel või kohas, kus toimub osavalla ametlik tseremoonia.
• Igaühel on õigus osavalla territooriumil heisata ja kasutada osavalla lippu, järgides põhimääruse sätteid ja head tava.
• Osavalla lipp heisatakse hoone peasissekäigu juurde või mujale selleks sobivasse kohta kas lipuvardaga vastavasse hoidjasse või lipumasti.
• Maapinnalt tõusva lipumasti kõrgus on ligikaudu kuus korda suurem lipu laiusest, seinalipuvarda pikkus on ligikaudu 2,5 korda suurem lipu laiusest.
• Heisatud lipul jääb lipukanga alumine serv maapinnast vähemalt kolme meetri kõrgusele.
Tunnuslause ja logo
• Paikuse osavalla tunnuslause on „Paikuse - parim paik, kus elada”.
• Paikuse osavalla logo on stiliseeritud kujutis endisest Paikuse vallast ning näitab seda piirkonda kui parimat elupaika. Logo keskel asuv sinine L kujuline joon sümboliseerib Pärnu ja Reiu jõge. Paremal asuv roheline kuuse siluetti, profiilis inimese nägu ja ka kaasaegse maja viilkatust kujutav joon märgib ümbritseva kauni looduse rüpes asuvat kaasaegset asustust. Vasakul asuvad rohelised jooned kujutavad püstkoda, mis sümboliseerib kiviaegset asulakohta. Täpp logo paremas osas markeerib osavalla keskust ning on ka kui kohaliku elaniku silm, mis jälgib, et kaunis ja tervislik elukeskkond säiliks.
• Tunnuslauset ja logo kasutatakse osavalda tutvustavatel trükistel, meenetel, üritustel, osavalla esitlustel, meedias ja muudes kohtades.
• Paikuse osavalla logo (.pdf)
• Tõstamaa osavalla põhimäärus
• Osavallal on oma vapp ja lipp, mida kasutatakse piirkonna sümboolikana.
• Vapi ja lipu kasutamine põhimääruses loetlemata juhtudel toimub osavallakeskuse juhataja loa alusel
• Osavalla sümbolite kasutamine on tasuta.
• Osavalla sümboleid ei tohi kasutada vääritul moel.
• Sümbolid võeti kasutusele 21. mail 1997
Vapp
• Tõstamaa osavalla vapil on põigiti poolitatud sini-kuldsel kilbil kuldmust kaheksakodaraline ratas, mille ülemisel poolel on laevarooli käepidemed.
• Sinine tähistab merd, tõde ja lootust. Neitsi Maarja tunnusvärvina viitab ta ka Tõstamaa kirikule. Kuld tähistab maad, Tõstamaa liivaluiteid. Märgib õnne ja heaolu. Kuld ja must on Pärnumaa vapi-värvused. Ratas on päikese ja elu, liikumise ning arengu sümbol. Rooliratas osutab rannasõidule ja kalapüügile.
Vapi kasutamine
1) osavalla esindushoonetel ja –ruumides, samuti muudel hoonetel, kuhu vapp on ajalooliselt kuulunud, koos linna vapiga;
2) osavallakogu, osavallakeskuse ja osavallakeskuse juhataja plankidel ja väljaantavatel dokumentidel koos linna vapiga;
3) osavalla pitseritel, autasudel, meenetel, reklaamidel ja ametlikel trükistel;
4) üritusi või projekte tutvustavatel reklaamidel, trükistel ja mujal tähistamaks osavalla poolt vastava ürituse või projekti toetamist;
5) osavalla piiritähisel.
Lipp
Tõstamaa osavalla lipp on vapilipp. Kandelipu suurus on 105x135 cm. Lipu laiuse ja pikkuse suhe on 7:9. Lipul asendub vapi kuldne kollasega.
Lipp heisatakse:
1) alaliselt hoonel, kus asuvad osavallakogu ja osavallakeskus, koos linna lipuga;
2) osavalla territooriumil asuvate koolide, lasteaedade ja teiste linna ametiasutuse hallatavate asutuste hoonetel alaliselt või vastava asutuse tööajal koos linna lipuga;
3) ajutiselt hoonel või kohas, kus toimub osavalla ametlik tseremoonia.
• Igaühel on õigus osavalla territooriumil heisata ja kasutada osavalla lippu, järgides põhimääruse sätteid ja head tava.
• Osavalla lipp heisatakse hoone peasissekäigu juurde või mujale selleks sobivasse kohta kas lipuvardaga vastavasse hoidjasse või lipumasti.
• Maapinnalt tõusva lipumasti kõrgus on ligikaudu kuus korda suurem lipu laiusest, seinalipuvarda pikkus on ligikaudu 2,5 korda suurem lipu laiusest.
• Heisatud lipul jääb lipukanga alumine serv maapinnast vähemalt kolme meetri kõrgusele.
• Audru osavalla põhimäärus
• Omavalitsuse sümboolikana on kasutusel Pärnu linna sümboolika
• Osavallal on oma vapp ja lipp, mida kasutatakse piirkonna sümboolikana. Osavalla tutvustamiseks kasutatakse ka tunnuslauset ja logo
• Vapi ja lipu kasutamine põhimääruses loetlemata juhtudel toimub osavallakeskuse juhataja loa alusel
• Osavalla sümbolite kasutamine on tasuta.
• Osavalla sümboleid ei tohi kasutada vääritul moel.
Vapp
Audru osavalla vapil on S-lõikeline vasakult langeva hõbedase vardaga kaldjaostatud kilp, mille ülemisel rohelisel väljal on tähtristist ja tammelehtedest moodustuv kaheksaharuline rist, mille iga haru vahel on üks hõbedane ring. Risti keskel on roheline võru. Vapi alumine väli on must. Vapikilpi ümbritseb peen hõbedane raamjoon.
Hõbedane loogeline lint sümboliseerib Audru jõge, mis algab Lavassaare järvest ja suubub Pärnu lahte. Must pind sümboliseerib soid ja rabasid, roheline pind - metsa ja põllumaad.
Vapi kasutamine
1) osavalla esindushoonetel ja –ruumides, samuti muudel hoonetel, kuhu vapp on ajalooliselt kuulunud, koos linna vapiga;
2) osavallakogu, osavallakeskuse ja osavallakeskuse juhataja plankidel ja väljaantavatel dokumentidel koos linna vapiga;
3) osavalla pitseritel, autasudel, meenetel, reklaamidel ja ametlikel trükistel;
4) üritusi või projekte tutvustavatel reklaamidel, trükistel ja mujal tähistamaks osavalla poolt vastava ürituse või projekti toetamist;
5) osavalla piiritähisel.
Lipp
• Audru osavalla lipp on horisontaalselt jaotatud kolmeks värvilaiuks, ülemine on roheline laiusega 65 cm, keskmine valge või hõbedane laiusega 10 cm ja alumine must laiusega 30 cm.
• Lipu roheline toon on rahvusvahelise Pantone värvitabeli järgi 355C.
• Lipu normaalsuurus on 165x105 cm.
Lipp heisatakse:
1) alaliselt hoonel, kus asuvad osavallakogu ja osavallakeskus, koos linna lipuga;
2) osavalla territooriumil asuvate koolide, lasteaedade ja teiste linna ametiasutuse hallatavate asutuste hoonetel alaliselt või vastava asutuse tööajal koos linna lipuga;
3) ajutiselt hoonel või kohas, kus toimub osavalla ametlik tseremoonia.
• Igaühel on õigus osavalla territooriumil heisata ja kasutada osavalla lippu, järgides põhimääruse sätteid ja head tava.
• Osavalla lipp heisatakse hoone peasissekäigu juurde või mujale selleks sobivasse kohta kas lipuvardaga vastavasse hoidjasse või lipumasti.
• Maapinnalt tõusva lipumasti kõrgus on ligikaudu kuus korda suurem lipu laiusest, seinalipuvarda pikkus on ligikaudu 2,5 korda suurem lipu laiusest.
• Heisatud lipul jääb lipukanga alumine serv maapinnast vähemalt kolme meetri kõrgusele.
Tunnuslause ja logo
• Osavalla tunnuslause on „Maa mere ääres!“.
• Osavalla logo on mereäärse maastiku kujutis, millele on märgitud sõna „Audru“ ja tunnuslause „Maa mere ääres“.
• Tunnuslauset ja logo kasutatakse osavalda tutvustavatel trükistel, meenetel, üritustel, osavalla esitlustel, meedias ja muudes kohtades.
• Audru osavalla logo (.pdf)
Osavalla kõrgeimaks autasuks on vapimärk, mis antakse isikule, kes oma tegevusega on oluliselt kaasa aidanud osavalla arengule või elanike heaolule, saavutanud tähelepanuväärseid tulemusi või üldise tunnustuse kultuuri, hariduse, majanduse, eestluse jmt edendamisel.
Tunnustust avaldatakse ka osavallakogu esimehe tänukirja andmisega. Osavallakogul on osavalla nimel õigus avaldada tunnustust ka muu autasu või aunimetuse andmise või tunnustusavalduse vormis.
Vapimärk
Audru osavalla vapimärk
Vapimärgi keskel on emailitud hõbe taustal osavalla vapp, mida ümbritsevad hõbedased tammelehed. Vapimärgi ülaservas on graveeritud kiri AUDRU. Märgi kõrgus on 22,5 mm ja laius 21,5 mm.
Paikuse osavalla vapimärk
Vapimärk on `925 hõbedast rinnamärk, mille 1. kihiks on 22x20 mm tammelehtedest pärg `925 hõbedast ning 2. kihiks 10x13 mm osavalla vapp `925 hõbedast, kullatud `999 kullaga, kuumemailitud.
Tõstamaa osavalla vapimärk
Vapimärgil on osavalla vapi kujutis, mis on piiratud pärjaga.
Vapimärgi andmine
• Vapimärgi andmise otsustab osavallakogu koosseisu häälteenamusega. Osavallakogu võib määrata vapimärgi saajale ka ühekordse rahalise preemia.
• Vapimärgi kandmise õigust tõendab vastav tunnistus, millel on osavalla vapp, vapimärgi number ja saaja nimi. Tunnistusele kirjutab alla osavallakogu esimees.
• Vapimärk ja tunnistus antakse üldjuhul üle Eesti Vabariigi aastapäeva tähistaval üritusel.
• Vapimärk antakse isikule üks kord.
Ettepanekute esitamine
• Ettepanekuid vapimärgi andmiseks võivad teha kõik soovijad.
• Kirjalik ettepanek tuleb esitada osavallakeskusele 15. jaanuariks
Ettepanekusse märkida:
1) kandidaadi ees- ja perekonnanimi;
2) põhjendus, mille eest tunnustust avaldatakse;
3) ettepaneku esitaja nimi, kontaktandmed, kuupäev ja allkiri.
Osavallakogu esimehe tänukiri
• Tänukirjal on osavalla vapp, tekst autasustatu nimega ning selgitus, mille eest tänukiri antakse. Tänukirjale kirjutab alla osavallakogu esimees.
• Tänukirja andmine otsustatakse osavallakogu esimehe otsusega.
• Tänukirja võib ühele isikule anda mitu korda.
Ettepanekute esitamine
• Ettepaneku tänukirja andmiseks võib teha osavallakogu liige, linna ametiasutuse teenistuja ja osavalla territooriumil asuva linna ametiasutuse hallatava asutuse juht
• Ettepanekusse märkida põhjendus, mille eest tänukiri antakse ning tänukirja üleandmise aeg ja koht.
Vaata lisaks:
Audru osavalla tunnustused
Paikuse osavalla tunnustused
Tõstamaa osavalla tunnustused
Liikluskorralduse teated
Pane tähele!
• Erateede kruusatoetus (taotluste esitamine kuni 15.06.23)
• Loomestipendium (taotluste esitamine kuni 20.06.23)
• Jõuluturu korraldaja (pakkumiste esitamine kuni 22.06.23 kl 12)
• Pärnu kaasav eelarve 2023 (ideede esitamine kuni 19.06.23)
• Biojäätmete konteinerite ja kiirkompostrite soodusmüük
• Köögi- ja sööklajäätmete kompostimisest teatamine
• Pärast südaööd lõppevad üritused 2023
Aitame Ukrainat! • Інформація для українських біженців
•• Võimalused Ukraina inimeste abistamiseks (sh Pärnus)
•• Інформація для українських біженців (UKR)
•• Информация для военных беженцев из Украины (RUS)
• Pärnu linna sõjapõgenike abistamise fond
Kõik kes soovivad ukrainlasi aidata, saavad teha ülekande SEB pangas asuvale Pärnu linnavalitsuse kontole EE021010902001671005. Loe lähemalt: Ukraina abistamise fondist toetuste maksmise kord
Pärnus ja tema osavaldades elavatel ning ajutise kaitse saanud Ukraina kodanikel ja nende pereliikmetel või sõjapõgenikke abistaval organisatsioonil on võimalik Ukraina abistamise fondist toetust küsida. Loe lähemalt: Sõjapõgenikud saavad Ukraina fondist toetust
Linnavalitsus ja linnavolikogu
Suur-Sepa 16
80098 Pärnu linn, Pärnu linn
Tööaeg: E–N 8–17 ; R: 8–16
• 444 8200 (linnavalitsus)
• 444 8103 (volikogu)
• linnavalitsus[at]parnu.ee
• Kõik kontaktid, vastuvõtud
• Broneeri aeg
• Anna teada
• Nädala eelinfo
• Linnavalitsuse istungid
• Linnavolikogu istungid
