• Tagasi esilehele

Kogukonna ohutus, piirkonna ohud

Tuleohutus
• Üldine tuleohutusinfo (Päästeamet)
• Tuleõnnetuste statistika 

Veeohutus
• Pärnu üleujutusalade kaart
• Üleujutusalade kaart (Maa-ameti geoportaal)
• Üldine veeohutusinfo (Päästeamet) 

• Veeõnnetuste statistika
• Veetase reaalajas (Riigi ilmateenistus)
• Mereveetaseme kaart (Meresüsteemide Instituut)

Vaata lisaks:
• Avalikud supluskohad 
• Pärnu rand

Muud ohud
• Ohtlikud ja suurõnnetuse ohuga ettevõtted (Päästeamet)  
• Ohtlikud ettevõtted ja vesivarustus (Maa-ameti geoportaal)
• Ilmastikust tingitud hädaolukorrad (Päästeamet)

• Tagasi esilehele

Kodused varud

Mõelge läbi, mida vajab teie pere selleks, et iseseisvalt ühe nädala jooksul hakkama saada. Arvestage võimalusega, et hädaolukorra tõttu ei saa te kodust lahkuda, kaubad ei ole kauplustest kättesaadavad või eluliselt tähtsad teenused (elekter, veevarustus jm) ei toimi.

Joogivesi
• Hoidke kodus ühe nädala joogivee varu, kui teil pole veekatkestuse korral muid puhta vee saamise võimalusi.
• Iga inimese kohta peaks olema arvestatud kaks liitrit päevas, lisaks üks liiter inimese kohta toidu valmistamiseks.
• Säilitage joogivett suletud klaas- või plastpakendis jahedas ja pimedas ruumis, ostetud joogivee puhul jälgige säilivustähtaegu.

Toit
• Arvestage pere vähemalt ühe nädala toiduvaru hankimisel kõigi pereliikmete vajaduste (allergia, toidutalumatus, väikelaste toit jmt) ja mitmekesise toitumisega (piisavalt süsivesikuid, rasvu, valke ja kiudaineid).
• Jälgige, et pool toiduvarudest ei vajaks valmistamist (konservid, kuivikud, küpsised, pähklid, kuivatatud puuviljad, müslibatoonid, maiustused jne), varuge toiduaineid, mida saab säilitada toatemperatuuril.
• Eelistage toitu, mille säilivusaeg on vähemalt kuus kuud, hoidke varusid kuivas kohas jälgides, et pakendid oleksid tugevad ja niiskuskindlad.
• Igale inimesele peab hädaolukorras jätkuma energiat 1900 kcal ööpäevas, kuni kahe-aastastel lastel 1000 kcal ööpäevas. Organismi veevajadus on 28-35 ml iga kehakaalu kilogrammi kohta.
• Täiskasvanute toiduks on soovitatav varuda erinevaid konserve (liha-, kala-, segu- ja kaunviljakonservid), pakisuppe, püreepulbreid, helbeid, valmis makaroni-, köögivilja-, teravilja- või kaunviljaroogi lihaga (mida saab süüa ka kuumutamata), teraviljatooteid (kuivikleib, soolase või neutraalse maitsega küpsis), süsivesikuterikkaid tooteid (magusad küpsised, karamellid, konserveeritud ja kuivatatud puuviljad, halvaa, mesi, kondenspiim).

Esmaabitarbed ja ravimid, hügieenivahendid
• Hoidke kodus esmaabivahendeid ja selliseid ravimeid, mida oskate ise kasutada.
• Ostke retseptiravimeid ja muid regulaarselt tarvitatavaid ravimeid nii, et oleks vähemalt ühe nädala varu.
• Ravimeid varudes mõelge, mida võib vaja minna ootamatu haigestumise puhul (valuvaigistid, palavikualandajad, seedehäirete ravimid, külmetus- ja allergiavastased ravimid, põletusvastased vahendid jne).
• Kontrollige regulaarselt ravimite aegumistähtaegu.
• Seep, niisked puhastuslapid, desinfitseerimisvahendid, tualett- ja majapidamispaber, 50 liitrised suured prügikotid jne.

Elektrist sõltumatud seadmed, töö- ja söögiriistad
• Patareitoitel raadio ja varupatareid (ärge hoidke patareisid sees, kui te ei kasuta raadiot regulaarselt), taskulamp ja selle varupatareid, patareidega töötav lamp või latern, akupank mobiilsete seadmete laadimiseks, tikud ja küünlad, küünlalatern, priimus, gaasiga matkapliit või väligrill. Soetage vaid seda, mis sobib teie kodus kasutamiseks.
• Konserviavaja, ühekordsed toidunõud, taskunuga, käärid, kleeplint ja kile.

Muud varud
• Mask hingamisteede kaitseks (näiteks tolmumask), ühe nädala sularahavaru, tulekustuti ja –tekk, lemmikloomatoit, autokütus (hoidke kütusepaak alati vähemalt pooltäis), muud teie pere jaoks vajalikud varud ja vahendid.
• Osa evakueerumiseks vajalikke vahendeid on mõistlik hoida autos, näiteks mobiiltelefoni akulaadijat, teedeatlast, lumelabidat jmt.

• Tagasi esilehele

Võimalikud hädaolukorrad

Teede sõidetavus
Hädaolukorras lähtutakse kohalike teede sõidetavuse tagamisel põhimõttest: kõige suurema mõjuga tegevused esimesena. See tähendab, et esmalt taastatakse sõidetavus peatänavatel, teel oluliste objektideni (sealhulgas haiglani) ja abivajajateni. Esmatähtis on ka operatiivteenistuste töö tagamine. Kõigi ülejäänud tänavate sõidetavas taastatakse esimesel võimalusel.

Toasoe
Soojusettevõtja võib ulatuslikust või raskete tagajärgedega katkestustest põhjustatud hädaolukorras või muus sarnases olukorras langetada teenuse taset, vähendades mõistlikus ulatuses toodangu mahtu või langetades süsteemi juhitava vee temperatuuri talutava piirini. Esmalt taastatakse teenus olulistel objektidel ja tiheasustusaladel. Linnavalitsus aitab vajadusel korraldada inimeste evakueerimist ja annab sellest hädaolukorras teada.

• Soojavarustuse katkestuse korral lülitage välja hoone sundventilatsioon, sulgege uksed, aknad ja ventilatsiooniavad ning tihendage kohad, kust soojus võib hoonest väljuda.
• Riietuge kodus soojalt, püsige teiste pereliikmetega ühes toas, sest iga inimene annab sooja juurde.
• Kui hapnik hakkab otsa saama, tuulutage ruumi lühidalt, kuid korralikult. Tuulutage sagedamini, kui kasutate soojuse või valguse saamiseks küünalt või kaminat.
• Kasutage sooja hoidmiseks vaid ühte ruumi, mis on teistest isoleeritud. Soovituslik on kasutada ruumi, mille aknad on lõuna poole. Katke põrand vaibaga, soojustage aken ja tõmmake ööseks kardinad ette.
• Kui teistes ruumides langeb temperatuur nii madalale, et vee- ja küttetorustik võib külmuda, soojendage torusid täiendavalt riietega. Veetorude külmumisoht väheneb, kui lasete vett järelevalve all aeg-ajalt kraanist voolata.
• Kui soojendate tuba kamina või ahjuga, tehke seda vaid siis, kui olete ärkvel ja kustutage kütteallikad enne uinumist.
• Ärge kasutage siseruumis lahtist tuld, kui selleks ei ole tuleohutuid tingimusi.

Vesi ja kanalisatsioon
Vee-ettevõtja võib hädaolukorras või muus sarnases olukorras ajutiselt, kuid mitte kauemaks kui 16 tunniks piirata vee tarbimist ja kanalisatsiooni kasutamist.  Vähemalt 24 tundi kestva katkestuse korral tagab vee-ettevõtja ajutise veevõtu võimaluse esmasteks vajadusteks.

• Hinnake, millised probleemid kodus tekivad, kui vett ei ole.
• Tehke selgeks lähimad puhta vee saamise võimalused (kaev, allikas vmt) ja siseveekogud muu tarbevee võtmiseks.
• Uurige, kust ja kui palju võib katkestuse korral kodust vett saada (veeboiler, tualetipoti loputuskast). 
• Varuge koju niiskeid puhastuslappe, käte desinfitseerimisvahendit ja veepuhastustablette või veefiltreid.
• Ärge unustage laste, eakate, erivajadustega inimeste ja koduloomade joogi- ja hügieenivajadusi.

• Veevarustuse või kanalisatsiooniteenuse katkestuse korral mõelge läbi, kuidas tavapärast veetarbimist vähendada.
• Laske veetorudesse jäänud vesi anumatesse, keetke looduslikust veekogust võetud või kauem seisnud vett enne joomist, toidu valmistamist ja pesemist 3-5 minutit.
• Isikliku hügieeni eest hoolitsemiseks saab kasutada pesulappe või niiskeid salvrätikuid, hambaid võib harjaga puhastada ka siis, kui suud ei saa veega loputada.
• Kanalisatsiooni toimimise tõrgete korral võidakse ummistuste vältimiseks keelata kanalisatsiooni kasutamine.
• Kasutage jäätmete jaoks solgiämbrit ja tualetis mitmekihilisi prügikotte, kuhu on soovitav lisada ajalehti, saepuru, turvast või muud imavat materjali.

Elekter
• Tehke selgeks, millised on elektrikatkestuse mõjud teie kodus ja mõelge läbi, kuidas neid leevendada. Näiteks ei pruugi te kortermaja trepikotta ilma võtmeta pääseda, parkla tõkkepuu on suletud jpm.
• Uurige, kas olulistel seadmetel on elektrikatkestuse korral reservtoiteallikas. Varuge koju elektrist sõltumatuid valgusallikaid, näiteks aku või patareiga valgusti, taskulamp, tormilatern, gaasilamp, petrooleumlamp, küünlad ja tikud. Hoidke neid kohas, kust pereliikmed need ka pimedas üles leiaksid. 
• Elektrikatkestuse korral lülitage välja elektriseadmed, kasutage alternatiivseid võimalusi kodu kütmiseks, vee kättesaamiseks, toidu valmistamiseks ja info saamiseks, järgides ohutusnõudeid.
• Külmkappi ei maksa põhjuseta avada, alternatiivseid elektriallikaid tuleks kasutada säästlikult, et nende tööiga oleks pikem.

Kriisideks valmisolek, elanikkonnakaitse Pärnu linnas

Teie ja teie pere hakkamasaamine hädaolukorras sõltub eelkõige teist endist. Ennast ja oma pere saate kaitsta kõige paremini, kui valmistute võimalikeks ohtudeks ette. Ärge jääge lootma üksnes riigile või omavalitsusele. Olge teadlik, mis võib teid ohustada, kuidas see mõjub teie igapäevaelule, õpetage pereliikmeid, tehke koostööd naabrite ja kogukonnaga.

Kriisideks valmistudes pea silmas järgmist:
• Mida suurem on kriis, seda kauem jõuab kohaliku omavalitsuse või riigi abi sinuni
• Ole valmis vähemalt seitse päeva iseseisvalt hakkama saama
• Tee koostööd kogukonnaga – naabrite, korteriühistu ja külaseltsiga!

Arutage koos pereliikmetega võimalikke ohte ja püüdke leida vastuseid järgmistele küsimustele:
• Kas kõik pereliikmed teavad, millal, kellelt ja kuidas abi kutsuda?
• Kas kõik pereliikmed teavad, kuidas vajadusel elektrit välja lülitada, vett või gaasi kinni keerata?
• Kes teie lähedastest või tuttavatest hädaolukordades abi võib vajada? Kes ja kuidas nendega ühendust peab? Kes hoolitseb koduloomade eest?
• Millised on teie kodused toidu-, joogi- ja ravimivarud? Kas neist piisab, kui kauaks neist abi on?
• Millal tuleks kindlasti kodust lahkuda ja millal jääda siseruumidesse?
• Kas kõik pereliikmed teavad, mida tuleks kiiresti kodust lahkudes kindlasti kaasa võtta ja kus vajalikud asjad asuvad?
• Kuhu te saaksite ohu korral ajutiselt minna? Naabrite, sõprade või sugulaste juurde, maale suvilasse?

Ohud, juhised ja nõuanded

• Võimalikud hädaolukorrad
• Kodused varud
• Kogukonna ohutus, piirkonna ohud
• Kriisiabi telefonid ja hädaolukorra lahendajad

Käitumisjuhiseid ja nõuandeid kriisiolukordadeks leiab veebilehelt "Ole valmis", nt
• Kuidas valmistuda kriisiolukordadeks
• Elektrivarustuse katkemine 
• Käitumisjuhiste äpp „Ole valmis!“ (rakenduse saab tasuta alla laadida, kasutatav ka ilma internetiühenduseta)

• Kriisideks valmistumine (kriis.ee)
• Hädaolukorraks valmistumine (Päästeamet)
• Kogukondade kriisiks valmisoleku hindamise töövihik
• Kriisiaja retseptiraamat

Evakuatsioon, avalikud varjumiskohad Pärnus

Pärnu linnas on esialgu välja valitud 6 avalikku varjumiskohta, mis on mõeldud ohu korral kõigile abivajajatele ning need on tähistatud tsiviilkaitse märgiga:

- Port Artur I (Hommiku 2, Pärnu)
- Port Arturi parkimismaja (Lai 7, Pärnu)
- Pärnu Keskus (Aida 7, Pärnu)
- Vanalinna kooli võimla (Pühavaimu 19, Pärnu)
- Paikuse endine vallamaja (Pärnade pst 11, Paikuse)
- Tõstamaa mõis (Kalli mnt 13, Tõstamaa)


• Avalike varjumiskohtade kaart
• Varjumiskohtade kirjeldus
• Evakuatsiooni- ja käitumisjuhised kriisiolukorras (Ole valmis!)

Vaata lisaks:
• Pärnus märgistati tsiviilkaitse märgistega esimesed avalikud varjumiskohad
• Avalikud varjumiskohad (Päästeamet)

Hakake vabatahtlikuks
Kui soovite vabatahtlikuna teisi abistada ja ühiskonna heaks tegutseda, liitu mõne vabatahtliku organisatsiooniga: Vabatahtlik päästja, Abipolitseinik, Kaitseliit, Naiskodukaitse