Jäta menüü vahele
Pärnu linn. parnu.ee avalehele

AUDRU MÕISAKOMPLEKS


Audru mõis 

Keskajast pärinevat Audru mõisat (saksa k Audern) on esmamainitud 1449. aastal. Tollal oli ta Saare-Lääne piiskopkonnale kuulunud piiskopimõis. Liivi sõja järgselt ehk Poola ajal oli mõis riigi omanduses. Rootsi ajal kinkid kuningas Gustav II Adolf mõisa 1627. aastal von Thurnidele, kuid sama sajandi lõpul läks ta de la Gardie'de aadliperekonna kätte.

19. saj algusest pärit Audru mõisakompleks on tüüpiline 18. sajandi mõisahoonete ansambel. Enamus suurest parun Pilar von Pilchaule kuulunud mõisaansamblist on tänaseni hästi säilinud ja arhitektuurimälestiseks on kinnitatud 14 hoonet.

Kaunimad on 1902–1909 ehitatud viinavabrik (praegu kasutuses kultuurikeskusena, 19. sajandist pärit valitsejamaja (praegu muuseum ja raamatukogu), juustuvabrik ja tornimaja ning magasiait (praegu kauplus), samuti kirikukõrts (praegu elamu). Parandamist ootavad mõisa härrastemaja ning õunapuuaia kivimüür.

Audru mõis riigistati 1922. aastal. Mõisamaad jaotati taludeks, talude omandamise eesõigus oli Eesti Vabadussõjast osavõtjatel. Teise Maailmasõja keerulistel aegadel õnnestus eestlastel saavutada iseseisvus ja rajada oma vabariik, kuigi teame, et väga lühikeseks ajaks, 1921–1939. Audrulaste peamiseks tuluallkiaks sai põllundus, karjandus ja metsandus. Tööstus oli vaevalt nimetamisväärne: Audru jahu-ja villatööstus, Võlla-Roogoja lauasaagimis- ja jahuveski, Saulepa telliskivitehas ning mõned motor – ja tuuleveskid.

Vaata lisaks:
Asukoht kaardil
Audru mõis (Eesti mõisad) 

Mõisa park

Mõisa ümbritseb kaunis park, kus saad nautida rohelust ja Audru jõge selle nelja sillaga. Park asub Aleviku südames kokku 9,7 hektaril ning selle eripäraks on jõesaari ühendavad rippsillad. Pargis paikneb rahvapidude tarbeks ehitatud vabaõhulava koos istekohtadega. Mõisa kõrvalhooned ja park on muinsuskaitse all. Park on looduskaitse all aastast 1958, selle pindala on 16,3 hektarit.

Vaata lisaks:
• Kultuurimälestite register

Audru muuseum

Audru muuseum on asutatud 1996. aastal. Muuseum asub kahes hoones. Majamuuseumis, endises Audru suvemõisa hoones asub püsiekspositsioon, mis tutvustab Audru rahva elu-olu läbi sajandite siin eksponeeritud esemete, kirjutiste, mälestiste, jne. kaudu.

Ekspositsiooni aitab teha huvitavamaks endisel kujul hästirestaureeritud mõisahoone. Eriti huvipakkuvad on ülakorrusel vaadeldavad haruldased pükskorstnad ja rohkearvulised mitmekesised museaalid, näiteks vana-aegsed tikandid, koolitarbed, puust ja kasetohust tarberiistad ning palju muud. Hetkel küündib museaalide arv pea 4000-ni. Museaalid on saadud annetusena Audru elanikelt. Muuseumi kaminasaalis korraldatakse pidevalt näitusi, vestlusi, luuleõhtuid, kohtumisi huvitavate inimestega, jne.

Õuemuuseum on sisustatud endisaegsesse Audru mõisa viinakeldrisse. Nimetatud hoone lugu on huvipakkuv. Esimene otstarve hoonel oli olla piiritustoodete ladu, kuna tollane viinaköök asus keskusest kaugel - Saulepas. Hiljem leidis hoone kasutust juurviljalaona, sõiduhobuste tallina, jahuveskina ja alates 2001. aastast - muuseumina. Et ruum on avar, on siia paigutatud suured esemed. Esindatud on kõikvõimalikud endisaegsed põllutööriistad ja sõiduvahendid. Siin saab näha isegi rehepeksumasinat.

Muuseumi külastab üle 1000 inimese aastas. Muuseumipere võib suhelda eesti, inglise, soome ja vene keeles. Lisaks korraldab muuseum matku ja ekskursioone, pakkudes matkajuhi teenust nii Audrus kui üle kogu Eesti.

Asukoht kaardil
• Muuseumi veebileht
• Kultuurimälestiste register


Audru Püha Risti kirik

EELK Pärnu praostkond
Lihula mnt 12-5, 88301 Audru alevik, Pärnu linn
Registrikood: 80210237
Koguduse arveldusarve: EE762200221011576506

• Koguduse õpetaja: Preester Lembit Tammsalu, 553 0045
• Kiriku vöörmünder: Ester Osjamets, 5193 6761, audru[ät]eelk.ee
• Jumalateenistused pühapäeviti 11.00

Audru kiriku ehitamist alustati 1636. aastal, siis asus samas kohas puukirik, mis oli esimene luteri kirik Liivimaal. Audru Püha Risti kirik on ehitatud aastatel 1677–1680 läti ehitusmeistri Jürgen Grobingi juhendamisel. Kirikutorn ehitati 1715. aastal. 

17. sajandil oli kirikutel tähtis kaitseülesanne, on ka Audru kirik ehitatud paksude paekivist müüridega. Kirikuparki osaliselt ümbritsev maakividest aed pärineb aastast 1838. Kirikus on 200 istekohta. 16.10.2008 anti välja Audru Püha Risti kiriku postmark. 

Vaata lisaks:
• Kultuurimälestiste register

Audru kirikupark
Liigirikas kirikupark on rajatud Raimond Erik Prentseli (1927–1996) poolt.  Audru kirikupark on Eesti ainus kirikut ümbritsev arboreetum, mis on liikide arvu ja mitmete Eestis kasvavate põõsaste ning puude tõttu väärtuslik dendropark. Audru arboreetumi kollektsiooni peetakse ka Balti- ja Põhjamaades silmapaistvaks võõrliikide arvu ja mõõtmete poolest. Arboreetumis on 268 erinevat liiki puittaime, kasvab mitmeid haruldasi liike: Fraseri nulg, Korea seedermänd, tähkvaher, kollane kask, Ameerika pärn, Jaapani jalakas jt.

Kirikuaias on mälestustahvliga kivi heliloojatele ja koorijuhtidele vendadele Aleksander Kunileiule ja Friedrich August Saebelmannile.

Vaata lisaks:
• Asukoht kaardil
• Audru kirikupark – Baltimaade esinduslikem (Hiiu leht, 02.02.2018)
• Audru kiriku ümbruse muudavad puud ja põõsad Baltikumi pärliks (Pärnu Postimees, 04.07.2003)


Jõõpre Püha Suurkannataja Georgiuse kirik

EAÕK Jõõpre Püha Suurkannataja Georgiuse Kogudus
88303 Jõõpre küla, Pärnu linn
Registrikood: 80209949
Koguduse arveldusarve: EE101010220056804017

• Preester: Agaton Paalberg, 5384 1350
• Kontaktisik: Helju Holm 5196 8992

Jõõpre Püha Suurkannataja Georgiuse Apostliku Õigeusu kirik on ehitatud aastatel 1876-1879. ja pühitseti 8. septembril 1879 Riia ja Miitavi piiskop Filareti (Filaretov) poolt püha Suurkannataja Georgiuse auks. Kiriku nimepäeva püha, s.o. märter Georgiuse mälestuspäev on 23. aprillil.

Vaata lisaks:
Kultuurimälestiste register

Uruste Issanda Taevaminemise kirik

EAÕK Uruste Issanda Taevaminemise kogudus
Uruste, 88305 Kihlepa küla, Pärnu linn

• Preester ja kontaktisik: Agaton Paalberg, 5384 1350

Uruste Issanda Taevaminemise kogudus on abikogudus EAÕK Jõõpre Püha Suurkannataja Georgiuse Koguduse juures.

Vaata lisaks:
Kultuurimälestiste register

Pane tähele!

Erateede kruusatoetus (taotluste esitamine kuni 15.06.23)
Loomestipendium (taotluste esitamine kuni 20.06.23)
Jõuluturu korraldaja (pakkumiste esitamine kuni 22.06.23 kl 12)
Pärnu kaasav eelarve 2023 (ideede esitamine kuni 19.06.23)

 Biojäätmete konteinerite ja kiirkompostrite soodusmüük
• Köögi- ja sööklajäätmete kompostimisest teatamine

• Pärast südaööd lõppevad üritused 2023

Aitame Ukrainat! • Інформація для українських біженців

Võimalused Ukraina inimeste abistamiseks (sh Pärnus)
Інформація для українських біженців (UKR)
Информация для военных беженцев из Украины (RUS)

• Pärnu linna sõjapõgenike abistamise fond
Kõik kes soovivad ukrainlasi aidata, saavad teha ülekande SEB pangas asuvale Pärnu linnavalitsuse kontole EE021010902001671005. Loe lähemalt: Ukraina abistamise fondist toetuste maksmise kord

Pärnus ja tema osavaldades elavatel ning ajutise kaitse saanud Ukraina kodanikel ja nende pereliikmetel või sõjapõgenikke abistaval organisatsioonil on võimalik Ukraina abistamise fondist toetust küsida. Loe lähemalt: Sõjapõgenikud saavad Ukraina fondist toetust

Linnavalitsus ja linnavolikogu

Suur-Sepa 16
80098 Pärnu linn, Pärnu linn
Tööaeg: E–N 8–17 ; R: 8–16

• 444 8200 (linnavalitsus)
• 444 8103 (volikogu)
• linnavalitsus[at]parnu.ee

Kõik kontaktid, vastuvõtud
Broneeri aeg
• Anna teada

Nädala eelinfo
Linnavalitsuse istungid
Linnavolikogu istungid

Pärnu kultuurikalender - Vaata, kuhu minna, mida teha

Audru osavalla veebileht audru.ee
Paikuse osavalla veebileht paikuse.ee
Tõstamaa osavalla veebileht tostamaa.ee

Pärnu linna kaardikogu

visitparnu.ee

parnumaa.ee

Veebilehel kasutatakse küpsiseid