Pärnu linna elanikel võimalik osta turuhinnast odavamalt biolagunevate jäätmete konteinereid ja biolagunevate jäätmete kiirkompostreid. Kogused on piiratud, ostusoove võetakse vastu kuni kõik on müüdud.

NB! Ostetud kompostri saab kätte 8. juunil kl 12–12.30 Pärnus Raba 30a platsil. Kaasa ID-kaart! Muul ajal järeletulemiseks saab aja kokku leppida e-posti aadressil See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Biojäätmete konteinerite müük korteriühistutele
Kontenereid müüakse kolme kuni 16 korteriga korteriühistutele, kelle hallata on Pärnu linna haldusterritooriumi tiheasustusalal või tihedalt asustatud hoonestatud alal hoonestatud kinnistu, mis on liitunud Pärnu linna korraldatud olmejäätmeveoga ja mille aadressil elab rahvastikuregistri andmetel alaliselt vähemalt üks inimene. 

• Konteineri müük korteriühistule 
• 140liitrise konteineri soetushind oli 81,48 eurot, millest ostja peab omaosalusena tasuma 21,18

Biolagunevate jäätmete kiirkompostrite müük eraisikutele
Kiirkompostreid müüakse eramajade omanikele, kellele kuulub Pärnu linna haldusterritooriumi tiheasustusalal või tihedalt asustatud hoonestatud alal hoonestatud kinnistu, mis on liitunud haldusterritooriumil korraldatud jäätmeveoga ja mille aadressil elab rahvastikuregistri andmetel alaliselt vähemalt üks inimene. 

• Kompostri müük eraisikule 
• Kompostri tutvustus ja kasutusjuhend 
• Kompostri mõõt 115x58x58
• 200liitrise kompostri soetushind oli 279,10 eurot, millest ostja peab omaosalusena tasuma 95,60. 

Ostusoovi saab iga isik esitada ühe korra, ühe kinnistu või aadressi kohta on võimalik esitada üks taotlus.

Taotleja on kohustatud temale müüdud inventari kasutama sihtotstarbeliselt ja nõuetekohaselt taotluses märgitud kinnistul vähemalt kolm aastat alates lepingu sõlmimisest ja inventari üleandmisest. Kui taotleja kolmeaastase perioodi jooksul kinnisvara võõrandab ja kohustust justkui enam täita ei saa, tuleb tal inventar ja sellega seotud kohustused uuele omanikule üle anda.


• Vaata lisaks: Köögi- ja sööklajäätmete kompostimisest teatamine


Lisainfo:
Kadri Kõresaar
Pärnu linnavalitsuse keskkonna ja heakorra peaspetsialist
5853 9958
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Langenud puulehti ei tarvitse kõikjalt koristada

Helen Kivisild
Keskkonnaameti keskkonnateadlikkuse spetsialist


Sügisel haaravad paljud meist innukalt reha järele ja asuvad maha langenud puulehti kokku riisuma. Paikades, kus lehed meid tegelikult ei sega, tasub need jätta looduse loomulikku aineringlusse.

Mis oleks, kui jätaksime koduaias, haljasaladel ja parkides lehed riisumata? Eluslooduse loomulik aineringe on täiuslik süsteem, millest tasub eeskuju võtta! Metsas langenud lehti ei riisuta, need lagunevad kohapeal ja rikastavad mulda toitainetega. Midagi ei lähe kaotsi ega jää üle. Ka aias või pargis jõuavad lehtede lagunedes toitained tagasi mulda, sealt aga uuesti juurte kaudu taimedesse. Lagunevad lehed on nii murule, puudele kui ka põõsastele loomulikuks väetiseks.

Lagunemise protsessi kiirendamiseks purustavad paljud aiapidajad lehti muruniidukiga, et kevadeks neist maapinnale palju alles ei jääks. Seda ei tasu tingimata teha eelkõige seetõttu, et nii võivad viga saada ka paljud lehekihis toimetavad elusolendid. Lehtede all talvituvad näiteks siilid, selgrootud ja teiste seas paljud aiale kasulikud putukad, kes söövad aiakahjureid. Niisiis tasub ka elurikkuse toetamiseks vähemasti mõnedes paikades jätta lehed riisumata. Aeglasemalt lagunevaid tammelehti sobib kasutada näiteks põõsaste all multšina, talvel kaitsevad langenud lehed ka puujuuri külma eest.

Veel soovitame lehti aiast riisumata jätta sinu enda aja ja energia kokku hoidmiseks, aga ka keskkonna säästmise vaatevinklist. Lehtede inimjõul riisumine ja lehepuhuri abil koristamine, kilekottidesse panemine ja vedu komposteerimisväljakutele on energiakulukad tegevused, mis ei olegi alati otstarbekad.

Millal siiski tasub lehed kokku riisuda?
Ohutuse huvides on mõistlik kõnniteedelt lehed kokku korjata ja läheduses sobilikus kohas kompostida. Kuna kütusega töötavad lehepuhurid saastavad õhku ja teevad häirivat müra, soovitame nende asemel eelistada reha või luuda. Lehtede koduaias põletamine pole aga hea mõte, sest madalal temperatuuril põledes tekivad tervisele kahjulikud lenduvad mürgised ühendid. Pigem tasub lehtede põletamise asemel eelistada kompostimist.

NB! Pärnu linna ja selle osavaldade tihedalt asustatud ja hoonestatud elamualadel on puuokste, -lehtede ja muude haljastusjäätmete põletamine keelatud.

Juhul, kui koduaias on võõrliikidest nälkjaid nagu hispaania teetigusid või mustpeanälkjaid, siis soovitame aiast siiski lehed kokku korjata. Ka hobukastani-keerukoidega nakatunud kastani või saaresurmaga saarepuu lehti on mõistlik puude alt koristada ja kompostida, et järgmisel kevadel oleks nakkusohtlikke tegelasi vähem. Võõrnälkjatega lehti ei tohiks koduaiast mujale viia – komposti need aias ja kaeva hunnik enne talvekülmasid läbi, et teomunad ei saaks sügaval hunnikus kevadel arenema hakata. Kui kahjulikele võõrliikidele võimalikke talvitumispaikasid vähendada, siis on järgmisel kevadel palju vähem isendeid, keda kokku korjata.

Metsa alla ega mujale loodusesse ei tohi kokku riisutud lehehunnikuid viia seetõttu, et nii reisivad kaasa teiste seas võõrliikide seemned ning kahjurid. Metsaalustest aiaprügi hunnikutest ongi juba laiali kandunud mujalt sissetunginud ehk invasiivseid võõrliike nagu kanada kuldvitsa, verevat lemmmaltsa, pargitatraid ja hispaania teetigusid. Lehehunnikuid liigutamata seda ohtu ei teki.

Üldjuhul soovitame aga lehtede koristamisse suhtuda laisalt – tee seda nii palju kui vajalik ja nii vähe kui võimalik.

Biolagunevad jäätmed - kõik jäätmed, mida on võimalik kas aeroobselt või anaeroobselt lagundada. Need on toidu- ja köögijäätmed ning aia-ja haljastujäätmed (puulehed, oksad, muru ja niitmisjäägid, saepuru ja puukoor, kalmistujäätmed).

• Biolagunevad jäätmeid ei tohi panna segaolmejäätmete konteinerisse.
• Jäätmed tuleb koguda eraldi ning tellida äravedu või kompostida oma aias. 
• Haljastujäätmete, sh ka puulehtede ja -okste, põletamine koduaedades ei ole lubatud nii Pärnu keskuslinnas kui ka Audru, Tõstamaa ja Paikuse osavaldade tihedalt asustatud ja hoonestatud elamualadel. Taimset päritolu prügi lõkkes või tulekoldes hävitamine saastab õhku ja õhusaaste kahjustab tervist.
• Metsa, parki ega võsa vahele aias tekkinud jäätmeid viia ei tohi, sest lisaks prügistamisele võib sel viisil loodusesse sattuda looduse tasakaalu ohustavaid võõrliike.

• NB! Biojäätmete konteinerite ja kiirkompostrite soodusmüük
• NB!Köögi- ja sööklajäätmete kompostimisest teatamine

Aia- ja haljastujäätmed

Nendeks on näiteks kokku riisutud puulehed ja muru, aga ka peenramaalt, kasvuhoonest ja viljapuude alt ära viskamisele minevad viljad, lillepealsed ja saadused. 

Aia- ja haljastujäätmete käitlemiseks on mitu võimalust:
1) kompostida jäätmed oma aias
2) koguda jäätmed konteinerisse või biolagunevatesse kottidesse ja tellida siis Ragn-Sellsilt tasuta äravedu
3) viia ka OÜ Paikre prügila kompostimisplatsile. Võetakse puuoksi, võsa ja muid puidujäätmeid vastu aastaringselt. Teenus on tasuline.

Kõige keskkonnasõbralikum ja odavam on aia- ja haljastujäätmeid oma aias ise ära kompostida. Puuoksi võib ka purustada ja kasutada aias multši, täite- või kattematerjalina. 

Loe lisaks: 
• Langenud puulehti ei tarvitse kõikjalt koristada
• Prügi põletamine saastab õhku ja ohustab inimeste tervist
• Abiks aiapidajale. Mida teha aia- ja haljastujäätmetega?
• Tasuta äraveoks tuleb aia- ja haljastujäätmed õigesti pakendada
• Aiasaaduste koht ei ole pargipuude all

Biolagunevate aia- ja haljastujäätmete tasuta äravedu

• Pärnu linna elanikelt viib õigesti pakendatud aia- ja haljastujäätmed Ragn-Sells ära tasuta
• Kogutud puulehed, muru, umbrohi, peened oksad, õunad jmt tuleb pakendada biolagunevast materjalist kottidesse või eraldi konteinerisse, kus ongi vaid need biolagunevad aiajäätmed, mitte muu prügi. 

• Puuoksad ja -kännud tasuta äraveoteenuse alla ei käi.
• Aprillist novembri lõpuni saab aia- ja haljastujäätmete tasuta veo tellida oma jäätmevedajalt


Aiajäätmete konteinerid
• aiajäätmete konteiner võib olla kõige tavalisem plastikust prügikast või- konteiner, mida müüvad nii jäätmekäitlusettevõtted kui aiandus- ja ehituspoed
• oluline on, et konteinerisse kogutaks ainult aia- ja haljastujäätmeid
• konteinereid saab tellida ka Ragn-Sells'-st

Biolagunevaid kotte saab osta
• Pakendikeskusest (Pae 1), 442 0054, 509 4633, parnu[at]pakendikeskus.ee 
• Ursus OÜ (Kirsi 48), 447 6090, info[at]ursus.ee

Kottide ja konteinerite äravedu saab tellida Ragn-Sells'-st. Tellimisel teata:
• aadress, kust jäätmeid soovid ära anda
• kliendi tuvastamiseks lepingu number (selle saab arvelt)
• äraantavate kottide arv ja asukoht (kas on aias või tänava ääres. soovitav on panna kotid veopäeval jäätmeveokile võimalikult ligipääsetavasse kohta)
• pärast tellimuse esitamist teatab Ragn-Sells päeva, millal vedu toimub
• täidetud kott ei tohi kaaluda üle 20 kg (raskem kott võib tõstmisel puruneda ning autojuhil on keeruline neid kõrgele visata)

Ragn-Sells
info[at]ragnsells.ee
606 0439
konteineri tellimine veebis