Audru osavald - maa mere ääres
388,69 km2 suurune Audru osavald asub Pärnumaal, vahetult Pärnu linnast läänes. Osavallal on 23 km pikkune merepiir, millest 3 km on valge liivaga kaetud rannariba – suvitus- ja supluskoht Valgerand.
Suurest parklast viib läbi metsatuka randa valgustatud promenaad. Valgele liivaribale lisaks leiad vaatetorni, lastemänguväljaku, vahva seikluspargi. Terviserada Valgeranna metsas kutsub igal aastaajal. Valgerannast lääne poole jääb roostikukaitseala ja 2000 ha suurune poldriala, mis on pesitsus- ja läbirändepaigaks paljudele linnuliikidele. Audru polder on Natura 2000 võrgustiku linnuala.
Osavalda läbiv 30,3 km pikkune Audru jõgi on kujutatud ka Audru osavalla vapil. Loodes asuv Nätsi-Võlla looduskaitseala on hiid Pärnumaa kaitsealade seas, üksiti rahvusvahelise tähtsusega IBA-ala (Important Bird Area) ja tulevane RAMSAR-i märgala, mille alla kuuluvad Nätsi, Võlla, Eassalu ja Neitsi raba. Edelas asub Lindi Looduskaitseala.
Audru alevikus on Eesti ainus kirikut ümbritsev arboreetrum. Rippsildadega Audru park Audru keskuses on endine mõisapark.
Audru osavallas on 25 küla ja keskuseks olev Audru alevik. Piirkondlikeks keskusteks ühismajandite ajast on Audru alevik, Ahaste, Jõõpre ja Lindi külad ning Lavassaare alev, kus asuvad lasteaed-alg- ja põhikoolid, kauplused, raamatukogud koos internetipunktidega, rahvamajad jne. Pärnu linna mõjusfääris oleva Audru osavalla elanikkond suureneb aasta aastalt. See toimub enamjaolt elamuehituse arvelt Papsaare, Lemmetsa ja Valgeranna külades.
Mererand ja looduskaunid puhkealad on mõnelegi majutuskohale suureks tõmbenumbriks: puhke- ja konverentsikeskus Villa Andropoff Valgeranna külas, Doberani rannamaja Valgeranna külas, koolituskeskus Saulepa rannamaja Saulepa külas, Sassi talu Kabriste külas, Kipperi puhkemaja Kabriste külas, Sarnakõrtsi talu Kabriste külas, Ojako turismitalu Marksa külas.
Põlised tegevusalad on olnud põlluharimine ja loomakasvatus, kalapüük ja -töötlemine, metsa ülestöötamine ja puidu töötlemine. Osavallale avaldab mõju maakonnakeskuseks oleva Pärnu linn paremate õppimis- ja töötamis- ja huvitegevusvõimaluste lähedus. Tänu soodsale asukohale areneb jõudsalt elamumajandus ning see annab osavallale võimaluse investeerida sotsiaalsfääri arengusse.
Suurimateks tööandjateks on AQ Lasertool OÜ, Valmos OÜ, Milectria Est OÜ ja kohaliku omavalitsuse hallatavad asutused: Audru kool, Jõõpre kool koos Aruvälja ja Lavassaare lasteaedadega, Lindi lasteaed-algkool, Audru lasteaed, Audru kultuuri- ja spordikeskus, Audru spordihoone, Jõõpre rahvamaja, Lindi rahvamaja, Aruvälja rahvamaja, Lavassaare rahvamaja, Sanga seltsimaja, Audru raamatukogu, Jõõpre raamatukogu, Lindi raamatukogu, Aruvälja raamatukogu, Lavassaare raamatukogu, Jõõpre vanuritekodu, Audru muuseum.
Audru mõisaansamblisse kuuluvad hooned ja rajatised: kunagine peahoone on ümberehitatud ja ei oma seetõttu muinsuskaitselist väärtust, valitsejamaja (praegu muuseum ja raamatukoguhoone), viinaköök (praegu kultuurikeskus), juustuvabrik, tornimaja (praegu elamu), kõrtsimaja (praegu elamu), magasiait (praegu kauplus), mõisapark ja kalmistu.
Audru alevikus, endises Audru mõisa valitsejamajas, tutvustab kohalikku ajalugu muuseum. Lavassaare alevis asuv raudteemuuseum on Eestis unikaalne turismiobjekt. Audru mõisast 2 kilomeetrit idas Pärnu suunas asub 1820tel aastatel mõisa poolt ehitatud klassitsistlik sammastikuga Kuld Lõvi kõrts, mis on renoveeritud trahteriks. Seoses maantee õgvendamisega on kunagine maanteeäärne kõrts jäänud uuest teest veidi põhja poole.
Traditsiooniks on saanud igal aastal toimuv osavalla külasid ühendav Audru osavalla päevad, kus esinevad kohalikud isetegevuslased ja külalised, laadal müüakse kohalikke käsitöötooteid. Pika traditsiooniga on Pärnu maakonna valdu ühendav üritus Rannamängud, kust ei puudu ka Audru sportlik rahvas. Elurõõmsaid inimesi koondavad liikumised ja seltsid.
Vaata lisaks: Kuhu minna, mida vaadata
Sõprusvallad
Audru osavallal on sõprusvallad Soomes, nendeks on Paimio - Turu ja Ähtäri - Vaasa Läänis. Suhtlemine Paimioga on käinud alates 1992 oktoobrist. Sõprus ja koostööleping sõlmiti Paimioga 1993 juunis ja 1993 oktoobris järgnes sellele analoogne leping Ähtäriga.
1996. aastal sõlmiti omavalitsusüksuste vaheline sõprus ja koostööleping ka Hallstahammarikommuuniga Rootsis. Koostööleping on sõlmitud ka Kurikka linnaga Soomest.
