|
|
KUHU MINNA, MIDA VAADATA
Rohkelt infot erinevate majutus- ja puhkamisvõimaluste, tegevuste ja vaatamisväärsuste kohta leiab
» puhkaeestis.ee
» visitparnu.com
Mõned viited: suvitus- ja supluskoht Valgerand, puhke- ja konverentsikeskus Villa Andropoff, Saulepa rannamaja Saulepa külas, Sassi talu Kabriste külas, Kipperi puhkemaja Kabriste külas, Sarnakõrtsi talu Kabriste külas, Ojako turismitalu Marksa külas.
Audru mõisakompleks ja muuseum
19. saj algusest pärit Audru mõisakompleks on tüüpiline 18. sajandi mõisahoonete ansambel. Enamus suurest parun Pilar von Pilchaule kuulunud mõisaansamblist on tänaseni hästi säilinud ja arhitektuurimälestiseks on kinnitatud 14 hoonet.
Mõisa ümbritseb kaunis park, kus saad nautida rohelust ja Audru jõge selle nelja sillaga. Park asub Aleviku südames kokku 9,7 hektaril ning selle eripäraks on jõesaari ühendavad rippsillad. Pargis paikneb rahvapidude tarbeks ehitatud vabaõhulava koos istekohtadega.
• Vaata lähemalt...
Audru kirik ja kirikupark
Audru kirikupark on Eesti ainus kirikut ümbritsev arboreetum, mis on liikide arvu ja mitmete Eestis kasvavate põõsaste ning puude tõttu väärtuslik dendropark. Kirikuaias on mälestustahvliga kivi heliloojatele ja koorijuhtidele vendadele Aleksander Kunileiule ja Friedrich August Saebelmannile.
• Vaata lähemalt...
Audru polder
Audru Roostikukaitseala ja 2000 ha suurune Audru Polder jääb Valgerannast lääne poole ning on pesitsus- ja läbirände paigaks paljudele linnuliikidele. Polder rajati 1938. aastal üleujutuste vältimiseks Pärnu lahe rannikumaal. Audru polder on Natura 2000 võrgustiku linnuala.
• Asukoht kaardil
Nätsi-Võlla looduskaitseala
Nätsi-Võlla looduskaitseala pindala on 9830 hektarit. Kunagisest suurest veekogust kujunenud hiiglaslik Nätsi-Võlla rabalaam on Lääne-Eestile iselookuulik järsu nõlva ja tasase laega lageraba, mida ümbritsevad kitsa ribana soometsad. Ääretult ühetoonilist mätlikku soomaastikku liigestavad suured, raskesti läbipääsetavad älvestikud ja laukalabürindid ning metsased rabasaared.
Kaht erisuunalist laugastikku eraldab vesisest märest ümbritsetud Punaoja, mille lätted on raba idaosas soolangendiku kohale kerkivate Salusaarte all. Rabas on haruldaste mesimurakate kasvukoht. Kaitseala idapiiril kasvavad tamme, saare, jalaka, pärna ja vahtraga salumetsad- endised puisniidud ja karjamaad, kus leidub palju mets-õunapuid ning käpalisi.
Säilinud on tammikud, kus puude vanus küündib 300 aastani ja tüve läbimõõt üle meetri Avar rabamaastik on linnurikas, haudeliike on registreeritud 46. Siin elavad paljud tüüpilised rabalinnud- väike-koovitaja, mustsaba-vigle, niidurüdi, rüüt, mudatilder, teder, punaselg-õgija sookurg, soo- ja roo-loorkull, aga ka haruldased rabapüü ja tutkas. Põline pesitseja on kaljukotkas, soos elavad ka laululuik ning väikepistrik.
Vaata lisaks:
• Asukoht kaardil
• Nätsi-Võlla looduskaitseala ja Nätsi-Võlla hoiuala (Keskkonnaamet)
• Loodusmatkad
• Neitsiraba külastuskeskus
Lindi looduskaitseala
Lindi looduskaitseala on loodud kaitsealuste liikide, soobiotoopide ja neid ümbritsevate metsade kaitseks. Kaitseala asub viie lahustükine Tõstamaa ja Audru valla piirides.
Lindi soo asub Pärnu madaliku edelaosas loode-kagu suunalises nõos. Soo loodeosas kasvab männi-kase segamets, siirdesoo männikut esineb servaaladel. Põhiosa soost hõlmab lageraba, kus on palju mudaälveid ja laukaid. Idaosas on kaks peaaegu kinnikasvanud järve. Lindi soo pindala on 1361 ha.
Vaata lisaks:
• Asukoht kaardil
• Lindi looduskaitseala vaatetorn (puhkaeestis.ee)
• Kaitseala andmed (Keskkonnaagentuur)
Valgerand
Valgerand asub Pärnust 6 km kaugusel ning on läbi aastate olnud populaarne suvitus ja supluskoht. Valgerand on oma nime saanud pika lõunasse avaneva valge liivariba järgi.
Randa viib valgustatud promenaad. Rannas on vaatetorni, seikluspark, vesijalgrataste ja purjeka laenutus. Valgerannas asub vetelpäästetorn koos teenindushoonega, on välikäimlad ja riietuskabiinid. Lastel on võimalik aega veeta mänguväljakul ja kiikedel. Seikluspargi lähedusse jääb Valgeranna Golfiväljak
Vaata lisaks:
• Asukoht kaardil
• Valgerand (Puhka Eestis)
• Valgeranna puhkekoht (RMK)
• Valgeranna puhkekeskus
Püha Martinuse kabel
Kabel asus Lindi külas, endisel matmispaigal. Püha Martinuse kabel ehitati 13. sajandil ebajumal Marduse hiie kohale, hävis 1617. a Poola-Rootsi sõjas. 1866. a püstitati selle kohale malmrist tekstiga "martini kirik 1617".
Martinuse kabeli hävitamine (Uus Eesti Pärnu Uudised, nr. 82, 29 august 1936)
"Audru kiriku 300 aastase juubeli puhul ei ole huvituseta tuletada meelde kiriku eelkäijat wanade eestlaste püha hiide ja selle asemele ehitatud Martinuse kabeli hävitamist. Audru Sarwi küla kohal kõrgemal merekaldal seisab praegu raudrist. Kauges minewikus asetses siin kohal wanade eestlaste püha hiis. Peale ristiusu sissetungimist püha hiis, mis kandis Marduse nime, hävitati ja asemele kerkis St. Martinuse kabel. Hiis häwitati. kuid matusepaik jäi esialgu sinna. Praegu leitakse sealt rohkesti surnuluid Kuid ka kabel ei jäänud igaweseks püsima. Rootsi Poola sõja aja! see häwitati. Kusjuures rahwa jutu järele kabelis saanud surma palju kohalikke elanikke. See oli aastal 1617. Selle järele oli Audru kihelkond 19 aastat ilma jumalakojata, kuni 1636. a. ehitati praegune kirik."
Vaata lisaks:
• Asukoht kaardil
• Kultuurimälestiste register
Audru Kuld Lõvi kõrts
Trahter asub Audrust 2 km Pärnu pool, Papsaare külas.
Kõrtsi täpne ehitusaeg on teadmata, ent tõenäoliselt ehitati see aastatel 1827–1832. Mõisa poolt ehitatud klassitsistlik sammastikuga postijaam ja kõrts Kuld Lõvi on eesti postijaamadest kõige paremini säilinud ja seda on korduvalt restaureeritud. Kõrts likvideeriti 1900, töötas edasi viina monopolikauplusena kuni 1914, seejärel kasutati elamuna. Kohandati taas kõrtsiks 1977. aastal.
Vaata lisaks:
• Asukoht kaardil
• Kultuurimälestiste register
• Trahter Kuld Lõvi nukker saatus (Pärnu Postimees, 19.11.2016)
Video Audru osavallast (2013)
Audru muuseum
Audru mõisapark (Foto Nele Rent)
Audru polder (Foto Kai Pitk)
Lindi loodukaitseala (Foto Elen Juurma)
Valgeranna vaatlustorn
