koroonanb5
koroonanb rus

Pärnu Haldusteenused

Suur-Sepa 16
80098 Pärnu linn, Pärnu linn
443 3877; 5300 0550
info[at]haldusteenused.ee
http://www.haldusteenused.ee

» Parkimisloa taotlus

Pärnu linna ja Soomet seovad pikaajalised koostöö- ja sõbrasuhted.

Soome läänerannikul Pohjanmaa maakonnas asuv Vaasa on Pärnu vanim sõpruslinn (juba aastast 1956), paljudel Pärnu koolidel ja lasteaedadel on ülelahe naabrite juures oma sõpruslinnad, kellega tihedalt lävitakse, Eesti suvepealinnas toimetab mitmeid soomlaste osalusega ettevõtteid.

Pärnut ja soomlasi ei ühenda aga pelgalt institutsionaalsed ja ärilised sidemed, vaid ka tõsiasi, et meie põhjanaabrid armastavad siin puhkamas käia – nii kohalikes majutusasutustes kui ka suvekorterites.

Ei ole liialdus väita, et soome keel on Pärnu spaades olulisem suhtlusvahend kui inglise või vene keel. Linna pealgi kuuleb sugulaskeelt vahel sagedamini kui eest keelt, sest Soome turistid on aastaid olnud Eesti inimeste järel aktiivsemad Pärnu linna külastajad.

Mõistmaks paremini hõimurahva ootusi kohalikele puhke- ja teenindusasutustele, kaubandusele, meelelahutusvõimalustele ja taristule, tellib Pärnu linn järjepidevalt Soome turiste käsitlevaid uuringuid, korraldab Soome turgu käsitlevaid seminare ja küsitlusi ning Soome sihtturule suunatud turundus- ja reklaamikampaaniaid.

» Mida teeb Pärnu Soome turul? (ettekanne)
» Soome turist Pärnus 2019 (uuring)
» Mida soomlased Eestis reisides soovivad näha ja teha? (ettekanne)

14.03.2020


Täna hommikuks on Pärnumaal saanud kinnituse 6 COVID-19-viiruse juhtumit, kindlasti on viiruse kandjaid meie seas juba veelgi rohkem. Viiruse leviku pidurdamiseks kuulutati kogu riigis 12. märtsi õhtul välja eriolukord kuni 1. maini 2020.

Hädaolukorra seaduse alusel on kohaliku omavalitsuse kriisikomisjonid kehtestanud erinevad piirangud ja juhised. Oleme valmis selleks, et viiruse levik laieneb ja seetõttu on eriti oluline täita riigi ja omavalitsuste poolt kehtestatud käitumisjuhiseid. Esmalt on vaja mõelda oma tervise julgeoleku peale ja käituda vastavalt.

Viige oma kohtumised teiste inimestega miinimumini: ei mingeid külastusi, kohtumisi, shoppamist kaubanduskeksustes, toitlustuskohtade külastamist, sõprade või vanematega koos ajaveetmist! Karantiinis või terve inimese isolatsioonis viibimine tähendab seda, et ta on kodus ja ei liigu ringi. See kehtib eriti koolilaste kohta, kes jäävad esmaspäevast koju koduõppele. Ärge lahkuge kodust ilma äärmise vajaduseta. Viibige värskes õhus, kuid seda teistest inimestest eemale hoides.

Kui siiski tekib äärmine vajadus külastada poodi või apteeki, kasutage hingamiskaitsevahendeid ja vältige lähikontakti. Inimestevaheline kaugus peab olema vähemalt 2 meetrit, sest just niikaugele võib sülg suust lennelda. Terviseamet loeb haigega kontaktis olnud isikuteks neid, kes on olnud haigele lähemal kui 2 meetrit. Võimalusel kasutage poodides iseteeninduskassasid, jälgides rangelt hügieeninõudeid: puudutage nuppe-puuteekraane kas kinnastes, või kui seda võimalust pole, desinfitseerige käed kohe vastava ainega.

Äärmiselt oluline on isiklik hügieen ja eriti kätepesu. Parim vahend on ikkagi soe vesi ja seep ning võimalikult tihe kätepesu. Desinfitseerimisvahendid on hädapärasteks olukordadeks, kui kätepesu võimalus puudub. Mõistlik on abi saamiseks või teiste inimestega suhtlemiseks kasutada telefoni ja interneti-põhiseid suhtluskanaleid.

Kriisikomisjoni otsusega on suletud kõik koolid ja huvikoolid. Palun ärge lubage oma lapsi trenni, võistlustele või sõpradega välja! Hetkel on õigel kohal nutisõltuvus, kuna interneti kaudu COVID-19 ei levi. 30. märtsini on suletud ka kõik kultuuri- ja külakeskused, huviringid ning keelatud on igasugune ühistegevus. Pärnu linnas on suletud vanemaealiste päevakeskused ja noortekeskused, samuti raamatukogud ja muud asutused, kus on inimeste kogunemise tõttu võimalik saada viirus.

Lasteaiad on küll avatud, kuna riigi toimimiseks on vaja tagada töötajatele laste hoid, kuid neis asutustes rakendatakse täiendavaid hügieenireegleid ja igat haigestumist käsitletakse juhtumipõhiselt, kuni lasteaia sulgemiseni välja. Kriisikomisjon soovitab lapsi, keda on võimalik kodus hoida, mitte lasteaeda tuua. Kõigile linna allasutuste töötajatele on edastatud juhised, kuidas eriolukorras ja haigusjuhtude ilmnemisel käituda.

Kuni 1. maini on ära jäetud igasugused koosolekud, õppused, koolitused ja avalikud üritused, suletud on muuseumid, kontserdi- ja etendusasutused. Tungiv soovitus on vältida igasuguseid rahvarohkeid kohti, mitte minna rahvarohketesse söögikohtadesse või ööklubidesse. Soovitav on mitte pidada ka erapidusid ja sünnipäevi, kuhu on oodata rohkem tuttavaid-sõpru.

Oluline on vältida paanikaga kaasa minemist ja paanika tekitamist. Eriolukord riigis tähendabki seda, et meie tavapärane elu käib teiste reeglite järgi ja kõik asjad ei toimi harjumuspäraselt. Pole mõtet toitu ja hügieenitarbeid suurtes kogustes kokku osta, sest kaubandusettevõtted on kinnitanud: tarneahelad töötavad ja ajutiselt tühjad riiulid on tingitud sellest, et kaupa ei jõuta lihtsalt nii palju välja panna, kui korraga ära ostetakse. Toidu kokkuostmise puhul on oht, et see rikneb ja tuleb hiljem asjatult ära visata.

Mõistlik on hoiduda kuulujuttude levitamisest. Ärge mõistke hukka neid, kes on nakatunud. Haigete inimeste vaenamine ja nende häbivääristamine ei tee neid terveks ega terveid haigeks. Paanika asemel tuleks jälgida isikliku hügieeni reegleid, hoida end füüsilisest kokkupuutest teiste inimestega (min vahe 2 meetrit!) ja mitte väljuda põhjuseta kodust.

Töölkäivad inimesed peavad kindlasti jälgima tööandja juhiseid. Tööandja otsustab, kas ja kui pikaks ajaks töötajad sundpuhkusele saadetakse, kuidas töö ümber korraldatakse, nt tiimidesse või lukustatud tsoonidesse, kas võimaldatakse kodutöötamist või jätkatakse tööd rakendades kõrgendatud isikukaitsemeetmeid töökohtades. Kui tööandja saadab töötaja koju haiguskahtluse tõttu, siis see tähendab rangelt kodus viibimist, mitte sõprade külastamist või töötamist teise tööandja juures.

Iga inimene, kes tunneb end halvasti, ilmnevad haigusnähud või on teadlik, et on kokku puutunud haigustkandva isikuga (kontakt lähemal kui 2 meetrit!), peab end iseseisvalt koju isoleerima ja võtma ühendust oma perearstiga, et saada juhiseid tervenemiseks. Kindlasti mitte minna ise arsti otsima või asuda seisukohale, et „pole hullu midagi, ega mina ei haigestu ega nakata teisi“! Sellise käitumisega seate veelgi suuremasse ohtu enda tervise ja aitate kaasa viiruse levikule - see on vastutustundetu käitumine!

Palun järgida Terviseameti, riigi ja kohaliku omavalitsuse kriisikomisjonide juhiseid asutuste kodulehtedelt, meedia ja sotsiaalmeedia vahendusel ning kindlasti juhinduda nende korraldustest ja juhistest. Need ei ole välja mõeldud selleks, et inimesi kiusata, vaid vähendada ülinakkava viiruse levikut ja kaitsta inimeste tervist ning elu. Rakendades eelpool toodud käitumisjuhiseid, iga üks individuaalselt, on meil võimalik kaitsta ennast ja oma pere ning kaaskodanikke ohtlikult kiiresti leviva viiruse eest ning meid ähvardav oht seljatada.


Rahulikku meelt ja tervist!

Romek Kosenkranius
Pärnu linna kriisikomisjoni esimees






14.03.2020

Сегодня утром в Пярнуском уезде получило подтверждение 19 случаев заболевания коронaвирусом COVID-19. Наверняка носителей вируса среди нас намного больше. 12 марта для предотвращения распространения вируса в государстве объявлено чрезвычайное положение до 1 мая 2020.

На основании закона о чрезвычайном положении кризисные комиссии местного самоуправления ввели разные ограничения и руководства. Мы готовы к тому, что вирус будет распространяться. Ввиду этого особенно важно выполнять руководства, установленные государством и органами местного самоуправления. В первую очередь нужно подумать о безопасности своего здоровья и вести себя соответственно. 

Доведите контакты с другими людьми до минимума: никаких гостей, встреч, шопингов, торговых центров, посещений мест общественного питания, проведения времени с друзьями или родителями! Карантин или нахождение здорового человека в изоляции означает, что он находится дома. Это особенно относится к школьникам, которые с понедельника переходят на дистанционное обучение. Не выходите из дома без крайней необходимости. Находитесь на свежем воздухе, при этом не контактируйте с другими людьми.

Если всё же возникла необходимость пойти в магазин или аптеку, используйте медицинскую маску и избегайте контактов. Расстояние между людьми должно быть не меньше 2 метров, так как именно на таком расстоянии слюна воздушно-капельным путём может попасть на вас. Департамент здоровья считает людей, бывших в контакте с больным именно тех, кто был к больному на расстоянии меньше 2 метров. По возможности пользуйтесь в магазинах кассами самообслуживания, помня при этом правила гигиены: дотрагивайтесь до кнопок и экрана в перчатках, если такой возможности нет, то сразу после использования пульта или экрана продесинфицируйте руки соответствующим средством 

Крайне важна личная гигиена, особенно мытьё рук. Лучшее средство всё же вода, мыло и частое мытьё рук. Десинфицирующие средства нужны для крайних ситуаций, когда мытьё рук невозможно. Для получения помощи и общения с другими людьми разумно пользоваться телефоном и интернетом.

По решению кризисной комиссии закрыты все школы и школы по интересам. Пожалуйста не позволяйте своим детям ходить на тренировки, соревнования и встречаться с друзьями! На данный момент очень уместна компьютерная зависимость, поскольку COVID-19 не распространяется по интернету. До 30 марта закрыты все культурные учреждения и центры, кружки по интересам и запрещена какая-либо совместная деятельность.  В городе Пярну закрыты дневные центры и центры для молодёжи, также библиотеки и прочие учреждения, в которых из-за скопления людей может заразиться вирусом. 

Детские сады открыты, поскольку для работы государства мы должны обеспечить работающим людям возможность отводить детей в детский сад. При этом в детских садах будут соблюдаться дополнительные правила гигиены, каждый случай будут рассматривать отдельно, вплоть до закрытия детского сада.  Кризисная комиссия рекомендует при возможности оставлять детей дома и не приводить их в детский сад. Всем подведомственным городу работникам передано руководство, как поступать при обнаружении случаев заболевания. 

До 1 мая отменены все собрания, обучения, курсы и публичные мероприятия, закрыты музеи, концертные залы и театры. Настойчиво рекомендуем избегать все места массового скопления людей, не ходить в места общественного питания и ночные клубы. Рекомендуем не проводить праздники и не отмечать дни рождения, куда может прийти много друзей и знакомых.

Важно не создавать панику и не поддаваться ей. Чрезвычайное положение в государстве означает, что наша повседневная жизнь организована по другим правилам и все идет не по привычному пути. Нет смысла скупать продукты и туалетную бумагу в больших количествах, так как торговые предприятия заверили, что поставка товаров работает и временно пустые полки обусловлены тем, что товар не успевают так быстро разложить на полки. Закупка товаров грозит тем, что его не успеют реализовать и позже придётся выбросить.

Разумно не распространять слухи. Не осуждайте тех, кто заражен. Осуждение больных людей не вылечит их и не поможет здоровым. Вместо паники соблюдайте правила гигиены, избегайте контактов с другими людьми (минимальное расстояние 2 метра!) и не выходите без причины из дома.

Работающие люди должны обязательно следить за указаниями работодателя. Работодатель решит, останутся ли работники работать или на какое время их отправят в вынужденный отпуск, как реорганизуют работу, например, в командах или в закрытых зонах, можно ли будет работать дома или нужно продолжить работу на рабочем месте с использованием средств защиты. Если работодатель отправит домой работника с подозрением на болезнь, то это означает строго домашний режим, никаких встреч с друзьями или работы у другого работодателя.

Каждый человек, который почувствует себя плохо, у которого появятся признаки заболевания или он знает, что общался с больным человеком (контакт ближе чем 2 метра!), должен самостоятельно изолировать себя и остаться дома, а также связаться с семейным врачом, чтобы получить указания для лечения. Нельзя самому идти к врачу или принять позицию «ничего страшного, я не заболею и не заражу других!». При таком поведении подвергнете опасности прежде всего своё здоровье, а также поможете распространению вируса – это поведение безответственного человека!  

Пожалуйста следите за руководством Департамента здоровья, кризисных комиссий государства и местного самоуправления на вэб-станицах учреждений и предприятий, по медиа каналам и в соцсетях, руководствуйтесь этими распоряжениями. Они придуманы не из-за вредности, а для того, чтобы предотвратить распространение сверхзаразного вируса и защитить здоровье и жизнь людей.  Применяя вышеуказанные меры, каждый индивидуально, у нас будет возможность защитить себя, свою семью и сограждан от быстро распространяющегося вируса и победить вирус.



Спокойного настроения и здоровья!

Ромек Косенкраниус
председатель кризисной комиссии гор Пярну

Pärnu rannaniidu eest hoolitsevad linnalehmad

Lehmade Pärnusse tuleku on tinginud suvepealinna geograafiline asukoht ja siinne eriline loodus: nimelt paikneb Pärnu linna rannikul, Kesklinna, Mai, Raeküla ja Vana-Pärnu linnaosades, Pärnu rannaniidu looduskaitseala. 375-hektarilisel looduskaitsealal on umbes 250 hektarit hooldust vajavaid poollooduslikke kooslusi, enamasti rannaniite.

Neid niite on ajalooliselt rannakarjamaadena peetud. Paraku katkes see tegevus aastateks, mistõttu Pärnu rannaniidud roostusid ja paljud kaitsealused liigid sattusid ohtu. Pilliroogu on küll niitudelt siin-seal niidetud, ent see pole olnud piisav, et rannaniite endisel moel taastada. Kõige tulemuslikumalt hooldavad rannaniite ikkagi loomad.

Just sellest vajadusest – taastada veiste abiga rannaniidud – sündiski linnalehmade projekt. Projektil oli veel teinegi oluline eesmärk - tutvustada inimestele kaitseala ja ehitada selleks välja turismitaristu (linnuvaatlustornid Mai ja Raeküla rannas, infostendid, vaateplatvormiga matkarada Tervise Paradiisi juures jms). 

Projektidega on aga nii, et ühel hetkel saavad need läbi - 2012. aasta jaanuaris käivitunud linnalehmade projekti lõpp saabus 31. detsembril 2016. Kuid looduses ei käi elu projektipõhiselt. See tähendab, et turismitaristu eest hoolitseb edasi linn, ent jätkuma peab alanud viisil ka rannaniitude hooldamine ja veised jäävad ka edaspidi suviti Pärnu randa käima.

Vaid nii säilib haruldaste Pärnu rannaniitude liigirikkus, unikaalsus ja silmailu. Kui kariloomi siia mitte tuua, kasvaksid taastatud alad uuesti kinni ja senini tehtul poleks mõtet. Kes pelgab, et loomad mõjuvad Pärnu rannaveele halvasti, siis vee kvaliteeti uuritakse pidevalt ja Keskkonnaameti kinnitusel ei kujuta veiste tegevus siinsele suplusveele mingit ohtu. 

Kuna Pärnu linnal omal veiseid pole, annab linn rannaniidud rendile loomaomanikele, kes karjatavad niitudel kevadest suveni oma mägiveiseid.

Karjatamistegevus Pärnu rannaniidul

» Mai ja Raeküla rannaniidul on 29. aprillist 2015 kuni 28. aprillini 2020 linna lepingupartner Võrumaa talunik Silver Visnapuu - 528 3135, visnapuu[at]gmail.com
» Vana-Pärnu rannaniidul karjatab suvekuudel loomi MTÜ Pärnu rannaniit, kellega on leping sõlmitud määramata ajaks. Kontakt: Siim Suitsmart 5647 5323, suitsmart[at]gmail.com ja Aivar Pukk 509 9409,  aivar.pukk[at]mail.ee
» Pärnu linnavalitsusest on linnalehmade osas kontaktisikuks heakorraspetsialist Piret Unn - 444 8309 ja 5745 0054,  piret.unn[at]parnu.ee

Linnalehmade projekt

2011. aastal sai positiivse rahastusotsuse LIFE+ Nature programmi projekt Urbancows ehk Rannaniidu taastamine ja tutvustamine Pärnu linnas.  

Projekti eesmärgiks oli taastada Pärnu rannaniidu looduskaitseala rannaniidud, rannikulõukad ja erinevate kaitsealuste liikide elupaigad. Selleks oli vajalik niidu puhastamine roost, lõugaste puhastamine sinna kogunenud setetest, rannaniidu loodusliku veerežiimi taastamine ja kaitsealuste liikide elutingimuste parandamine.

» Projekt kestis 2012 . aasta jaanuarist 2016. aasta detsembrini. 
» Projekti partneriteks olid Keskkonnaamet, Pärnu Linnavalitsus ja Tartu Ülikooli Pärnu Kolledž. 
» Projekti kogumaksumuseks oli ligikaudu 1,14 mln eurot, millest 75% oli Euroopa Ühenduse LIFE + Nature programmi ja 25% Eesti riigi panus.
» Kohaliku kaasfinantseeringu tagasid SA Keskkonnainvesteeringute Keskus, Pärnu Linnavalitsus ja Tartu Ülikooli Pärnu Kolledž.

Vaata lisaks:
» Linnalehmade projekt (Keskkonnaministeerium)
» Projekti üldandmed
» Ülevaade projektist ja rannaniidu taastamisest
» Facebook

linnalehmad

» Tõstamaa Vallavolikogu detailplaneeringute otsustele on juurdepääs dokumendiregistris
» Paberkandjal kehtestatud detailplaneeringutega saab tutvuda tööpäeviti Tõstamaa osavallakeskuses. 

Kehtestatud detailplaneeringud
1. Lao külas asuva Munalaiu sadama detailplaneering, eesmärk Munalaiu sadamast arendada kaubasadam. Kehtestatud 08.10.1999 valla volikogu otsusega nr 29

2. Manija külas asuva Kirsi maaüksuse detailplaneering, eesmärk ehituskeeluvööndis ja kaitsealal asuvale vanale vundamendi kohale uue hoone ehitamine. Kehtestatud 04.04.2003 valla volikogu otsusega nr 21

3. Tõstamaa alevikus asuvate maaalade Varbla mnt 44A ja 46A detailplaneering, eesmärk uute katastriüksuste moodustamine tiheasustualal noorte perede maade erastamiseks. Kehtestatud 26.08.2003 Vallavalitsuse korraldusega nr 118.

4. Seliste külas asuva Kotermanni maaüksuse detailplaneering, eesmärk jagada maaüksus 12 suvila- ja elamukrundiks. Kehtestatud 02.10.2003 valla volikogu otsusega nr 37.

5. Manija külas asuva Riida talu detailplaneering, eesmärk ehitada ehituskeeluvööndisse ning kaitsealale laut ja küün ning turismitajatised ja -hooned. Kehtestatud 24.08.2004 valla volikogu otsusega nr 80.

6. Peerni külas asuva Laksu maaüksuse detailplaneering, eesmärk maaüksus jagada 8 suvilakrundiks. Kehtestatud 17.12.2004 valla volikogu otsusega nr 96.

7. Männikuste külas asuva Kastani maaüksuse detailplaneering, eesmärk Kastani katastriüksusele puhke- ja kalastuskompleksi rajamine. Kehtestatud 09.09.2005. a. valla volikogu otsusega nr. 134

8. Lao külas asuva Kadaka maaüksuste detailplaneering. Planeeringu eesmärk maaüksuse jagamine mitmeks eraldi kinnistuks ning nende sihtotstarvete muutmine. Kehtestatud 19.10.2007. a. valla volikogu otsusega nr. 144.

9. Kõpu külas asuva Korstna, Maria ja Mulgu maaüksuste detailplaneering eesmärgiga planeeritavale maa-alale (kokku 30,88 ha) ehitusõiguse andmine ja maade sihtotstarvete määramine. Kehtestatud 30.11.2007. a. valla volikogu otsusega nr. 153. ´

10. Ermistu külas asuv 14,2 ha suurusega Mätta maaüksuse detailplaneering eesmärgiga maaüksuse 8 krundiks jagamine ning maade sihtotstarvete muutmine. Kehtestas 30.05.2008.a. valla volikogu otsusega nr. 180

11. Männikuste külas asuva Köössa-Kadri katastriüksuse detailaplaneeringu. Kehtestatud Tõstamaa Vallavolikogu 30.05.2008.a. otsusega nr. 181

12. Kastna külas Antsu ja Vahtra kinnistute detailplaneering, kehtestatud 29.08.2008 Tõstamaa Vallavolikogu otsusega nr 187. Planeeringu eesmärgiks maaüksuse ehituskruntideks jagamine, ehitusõiguse ja hoonestuse tüübi määramine ning maade sihtotstarvete muutmine.

13. Kastna külas Kruusiaugu I maaüksuse detailplaneering, kehtestatud 29.08.2008 Tõstamaa Vallavolikogu otsusega nr 188. Detailplaneeringu eesmärk maaüksuse jagamine 5 krundiks, 3-le krundile ehitusõiguse ja hoonestuse tüübi määramine ning sihtotstarbe muutmine elamumaaks. Katastriüksusele elamumaa sihtotstarbe määramisel selle minimaalseks lubatud pindalaks on 2 ha, millele antakse ehitusõigus.

14. Tõstamaa alevikus Varbla mnt 16 kinnistu detailplaneering, kehtestatud 29.08.2008 Tõstamaa Vallavolikogu otsusega nr 189. Planeeringu eesmärk 2950 m2 suuruse kinnistu kaheks jagamine, ehitusõiguse ja hoonestuse tüübi määramine ning moodustatava katastriüksuse sihtotstarbe muutmine (75% ärimaa ja 25% elamumaa).
15. Kastna külas Taltsi-Oja kinnistu detailplaneering, kehtestatud 10.10.2008 Tõstamaa Vallavolikogu otsusega nr 196. Planeeringu eesmärk 8,74 ha kinnistu jagamine 2 ha suurusteks kruntideks , sihtotstarbe muutmine suvilakruntide maaks, ehitusõiguse andmine ning hoonestuse tüübi määramine.

16. Kastna külas Suure ja Väikese Rohtaia kinnistute detailpaneering, kehtestatud 12.12.2008 Tõstamaa vallavolikogu otsusega nr 199. Planeeringu eesmärk maaüksuste kruntideks jagamine (krundi minimaalseks suuruseks on 1 ha) ja sellega seoses maa sihtotsarbe muutmine.

17. Poosti külas Mereranna kinnistu detailplaneering, kehtestatud 06.02.2009 Tõstamaa vallavolikogu otsusega nr 205. Planeeringu eesmärk 4,8 ha Mereranna maaüksuse kruntideks jagamine suvilate ehitamiseks ja nende sihtotstarvete määramine. Läbi viidud ka keskkonnamõjude strateegiline hindamine.

18. Ermistu külas Puusepa kinnistu detailplaneering, kehtestatud 06.02.2009 Tõstamaa vallavolikogu otsusega nr 206. Planeeringu eesmärk 8,8 ha suuruse maaüksuse kolmeks jagamine, sihtotstarvete muutmine ning ehitusõiguse ja hoonestuse tüübi määramine.

19. Kastna külas Kruusiaugu maaüksuse detailplaneering, kehtestatud 26.03.2009 Tõstamaa vallavolikogu otsusega nr 212. Planeeringu eesmärgiks maaüksuse jagamine ning moodustatavatele kinnistutele sihtotstarvete määramine. Kruusiaugu maaüksus on 10,2 ha suur.

20. Kastna külas Jaanuse kinnistu detailplaneering, kehtestatud Tõstamaa Vallavolikogu 26.03.2009 otsusega nr 213. Planeeringu eesmärk maaüksuse kaheks jagamine, ühele maaüksusele ehitusõiguse andmine ja hoonestuse tüübi määramine ning maa sihtotstarbe muutmine.

21. Kavaru külas Kavaru 20 detailplaneering, kehtestatud Tõstamaa Vallavolikogu 18.12.2009 otsusega nr 15

22. Kastna külas Reinu kinnistu detailplaneering, kehtestatud Tõstamaa Vallavolikogu 12.02.2010 otsusega nr 12. Planeeringu eesmärk maa sihtotstarbe muutmine elamumaaks ja ehitusõiguse ja hoonestustüübi määramine.

23. Männikuste külas Meierei maaüksuse detailplaneering, kehtestatud Tõstamaa Vallavolikogu 10.09.2010 otsusega nr 32. Planeeringu eesmärk jagada maaüksus kaheks, moodustatavatele maaüksustele sihtotstarvete määramine ning munitsipaalomandisse taotlemine.

24. Manija külas Manija Külakeskuse detailplaneering, kehtestatud Tõstamaa Vallavolikogu 10.09.2010 otsusega nr 33. Planeeringu eesmärk leida võimalus rajada antud alale muuseumi abihooned, mis koos täna seal asuva saarekeskusega moodustavad tulevikus saare kultuurilise keskpunkti.

25. Manija külas Manija maaüksuse detailplaneering, kehtestatud Tõstamaa Vallavolikogu 22.10.2010 otsusega nr 34. Planeeringu eesmärk ehitusõiguse ja hoonestustüübi määramine ning õueala määramine.

26. Kastna külas Kastna mõisa Suur Karjaaia maaüksuse detailplaneering, kehtestatud Tõstamaa Vallavolikogu 03.12.2010 otsusega nr 42.

27. Kastna külas Enno kinnistu detailplaneering, kehtestatud Tõstamaa Vallavolikogu 01.04.2011.a. otsusega nr. 55. Detailplaneeringuga jagati Enno kinnistu 12 krundiks, millest 8 krundile määrati kasutamise otstarbeks pereelamu maa, 1 krundile puhkerajatiste maa, 1 krundile veetootmise ja veepuhastuse ehitise maa, 1 krundile elektrenergia tootmise ja jaotamise ehitise maa ning 1 krundile kasutamise sihtotstarbeks tee ja tänava maa.

28. Kastna külas Mulgi kinnistu detailplaneering, kehtestatud 18.11.2011 Tõstamaa vallavolikogu otsusega nr 69. Detailplaneeringu lahendus näeb ette moodustada mere ääres asuva 36,36 ha suurusega Mulgi kinnistust 2ha suurune elamumaa krunt Popi ning sellele ehitusõiguse seadmist ühepereelamu ehitamiseks.

29. Kastna külas Rüssa, Käo ja Teispere kinnistu detailplaneering, kehtestatud 27.01.2012 Tõstamaa Vallavolikogu otsusega nr 71. Planeeringu eesmärgiks on nendest katastriüksustest kokku moodustada neli 2 ha-list uut katastriüksust, moodustavatele katastriüksustele ehitusõiguse ja hoonestuse tüübi määramine ning nende sihtotstarbe muutmine elamumaaks. Planeeringuga on hõlmatud ca 8 ha. Igale moodustatavale katastriüksusele planeeritakse üks ühepereelamu.

30. Värati külas Kanistu kinnistu detailplaneering, kehtestatud 21.06.2013 Tõstamaa Vallavolikogu otsusega nr 106. Detailplaneeringuga on kavandatud rajada kaks elamut koos kõrvalhoonega. Lisaks on kavandatud rajada puurkaev ja tuletõrjeveevõtukoht. Kanalisatsioon lahendatake omapuhastite baasil.

31. Männikuste külas Männipõllu detailplaneering, kehtestatud 29.11.2013 Tõstamaa Vallavolikogu otsusega nr 15 . Detailplaneeringuga on kavandatud Männipõllu kinnistule mobiilsidemasti rajamine. Kavandatud tegevus on Tõstamaa valla üldplaneeringu kohane ja aitab parandada piirkonna mobiilsidelevi.

32. Kastna külas Vahtra detailplaneering, kehtestatud 23.01.2014 Tõstamaa Vallavalitsuse korraldusega nr 43. Detailplaneering muudab kehtivas Antsu ja Vahtra detailplaneeringus toodud hoonestusala. Uus hoonestusala on märgitud vastavalt olemasolevatele hoonetele. Detailplaneering on koostatud Planeerimisseaduse mõistes lihtsustatud korras.

33. Seliste külas Käära kinnistu detailplaneering, kehtestatud 13.06.2014 Tõstamaa Vallavolikogu otsusega nr 29. Detailplaneeringuga on kavandatud Käära kinnistule mobiilsidemasti ja seadmete konteineri paigaldamine.

34. Männikuste külas Lageda kinnistu detailplaneering, kehtestatud 19.12.2014 Tõstamaa Vallavolikogu otsusega. Detailplaneeringuga on kavandatud maantee poolsesse serva neli elamumaa sihtotstarbega krunti. Planeeritud kruntidele on kavandatud ehitada üks elamu koos kõrvalhoonega.

35. Ermistu külas Johanni kinnistu detailplaneering, kehtestatud 29.05.2015 Tõstamaa Vallavolikogu otsusega nr 49. Detailplaneeringuga muudeti Puusepa detailplaneeringus kehtinud hoonestusala asukohta vastavalt olemasolevale hoonestusele.

36. Kastna küla Kardoni kinnistu detailplaneering, kehtestatud 27.10.2015 Tõstamaa Vallavalitsuse korraldusega nr 460. Detailplaneeringuga jagatakse maaüksus kaheks, millest üks määratakse elamumaaks ja teine jääm maatulundusmaaks. Elamumaale on lubatud rajada kuni 60m2 suuruse ehitusaluse pinnaga elamu ja kõrvalhoone.

Pärnu linnavalitsuse sotsiaalosakonnal on 7 piirkondlikku hoolekandekontorit, millest kolm kontorit asuvad osavaldades. Hoolekandekontorites töötavatelt sotsiaalkonsultantidelt saab küsida esmast abi ning nõustamist.

Tähistamaks rahvusvahelist eakate päeva sõidame

teisipäeval, 1.oktoobril väljumisega kell 15.30

rahvusvahelise muusikapäeva kontserdile
Pärnu kontserdimajja

Esinevad:
Juhan Uppin (päkarauakannel)
Una Corda koosseisus Kristi Mühling (kannel), Liis Viira (harf), Ene Nael (klavessiin). Marliis Miilimäe (kannel), Katariina Viik (kannel)
Kandleansambel koosseisus Laura-Johanna Käärma, Meel Suursild, Nora Nummert

Registreerimine telefonidel
4448 163 Tiiu 4448 161 Liia

Üritus on tasuta!


07.06.2019

Riigihanke „Tammiste hooldekodu Brüsseli maja energiatõhususe parandamise ehitustööd“ võitnud PVT Haldus OÜ ja Eston Ehitus AS soojustavad sügiseks hooldekodu Brüsseli maja.

Ehitustööde käigus vahetatakse välja maja uksed ja aknad, soojustatakse seinad, lagi ja vundamendisokkel, paigaldatakse soojustagastusega ventilatsioon, pannakse radiaatoritele termoregulaatorid ja paigaldatakse katusele päikesepaneelid, et viia hoone energiatõhusus energiaklassi C. Praegu on hoone sügiseti liiga niiske ja talvel kohati liiga jahe.

Tööd maksavad 192 540 eurot, millest 64 650 tasub rahandusministeerium ja ülejäänu linn.

Teet Roosaar
Pärnu linnavalitsuse meedianõunik
444 8272, 510 3444
teet.roosaar[at]parnu.ee


EL Regionaalarengu Fond horisontaalne

II taotlusvoor oli avatud 7. juunist kuni 7. juulini 2019

Eluruumi kohandamise projekti eesmärk on Pärnu linna puuetega inimestele läbi eluruumi kohandamise tagada paremad elamis-, õppimis- ja töötamistingimused ning suurendada iseseisvat toimetulekut, tagades läbi selle puuetega inimeste võrdsed võimalused ühiskonnaelus osalemisel.

Eluruumide kohandamine võimaldab puudega inimeste iseseisvat toimetulekut, vähendab hooldajate hoolduskoormust ja loob ebasobiva elukeskkonna tõttu tööturult eemal olijatele eeldused osaleda tööturul. 

Lisainfo: projektijuht Viktooria Iljin, sotsiaalosakonna puuetega inimeste hoolekande peaspetsialist, 444 8129, viktooria.iljin[at]parnu.ee


Tingimused ja toetatavad tegevused

Õigus toetusele
» Eluruumi kohandamist saab taotleda isik, kellel on tuvastatud puude raskusaste puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse mõistes ja kellel on sellekohane kehtiv otsus

Meetme raames eluruumi kohandamist saab taotleda erivajaduse katmiseks:

» liikumisega seotud toimingutes (püsti, pikali ja istuma saamine, treppidest üles ja alla liikumine, ustest ja väravatest sisse ja välja liikumine)
» hügieenitoimingutes (pesemis- ja tualetitoimingud)
» köögitoimingutes (toiduvalmistamine, söömine ja joomine)

Kohandada saab eluruumi, mis:
» asub Pärnu linna haldusterritooriumil
» on kohanduse saaja rahvastikuregistri järgne ja tegelik elukoht
» on aastaringseks elamiseks sobiv
» on kohanduse saaja või tema pereliikme omandis, kaasomandis või kasutuses lepingu alusel

» Kohandused (ehitustööd) peavad valmima hiljemalt 30.09.2021
» 2019. aastal teostatavate eluruumide kohandamiste järjekorra loomise aluseks on taotluse registreerimise aeg Pärnu Linnavalitsuses
» Kui kohandamise tegelik maksumus ületab meetme vahenditest rahastatava maksimaalse maksumuse ja linnaeelarve vahenditest tasutava summa, tuleb eluruumi kohanduse saajal katta ülejäänud summa omaosalusena

Taotlemine 

» Taotlusvorm
» Volikiri
» Omaniku nõusolek
» Juriidilise omaniku nõusolek
» Korteriühistu nõusolek

Taotlus eluruumi kohandamiseks tuleb esitada hiljemalt 7. juulil 2019

Taotluse kohustuslikud andmed:
1. taotleja nimi, isikukood, kontaktandmed (või taotleja esindaja nimi, isikukood, kontaktandmed, esindusõiguse alus);
2. kohandatava eluruumi andmed: tänav, maja number, korteri number, kasutamise alus (leping, omand, kaasomand);
3. eluruumi kohandamise eesmärk (liikuvusega seotud toimingute, hügieenitoimingute või köögitoimingute parandamiseks) ja selgitus;
4. kohandamise liik (platvormtõstuki paigaldus, laetõstuki paigaldus, ukse automaatika paigaldus, vaheplatvormita kaldtee rajamine, hoone välisukseava kohandus, korteri välisukseava kohandus, siseukseava kohandus, uksekünnise paigaldus, lävepakuta ukseava kohandus, tualettruumi (st pesemisruum ja WC ühes ruumis või pesemisruumi) kohandus, WC-ruumi kohandus, inva-WC-poti paigaldus, käsipuude paigaldus, muu);
5. otsuse ja lepingu kättesaamise viis (e-postiga, lihtkirjaga või tähtkirjaga taotlusel märgitud kohandamist vajava eluruumi aadressil).

Taotlusele tuleb lisada:
1. koopia esindusõigust tõendavast dokumendist (kohtumäärus, volikiri);
2. eluruumi kasutusõigust tõendav dokument koos omaniku või korteriühistu kirjaliku nõusolekuga kohandamise tegemise kohta;
3. eluruumi kõigi kaasomanike või korteriühistu kirjalik nõusolek kohandamise tegemise kohta, kui taotleja ei ole eluruumi ainuomanik või kohandatakse kaasomanike ühiskasutuses olevaid ruume;
4. olemasolul eksperdi hinnang eluruumi kohandamise vajalikkuse ja võimalikkuse kohta (olemasolu korral Sotsiaalkindlustusameti või Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse hinnang eluruumi kohandamiseks).

» Lisadokumentide olemasolul palume need lisada taotlusele koheselt
» Lisadokumentide puudumisel on võimalik neid täiendavalt juurde esitada

Täidetud ja (digi)allkirjastatud dokumendid saata Pärnu linnavalitsusele aadressil:
» linnavalitsus[at]parnu.ee või 
» Suur-Sepa 16, 80098 Pärnu linn, Pärnu linn

Dokumente saab esitada ka sotsiaalosakonnas kohapeal, sh piirkondlikes hoolekandekontorites ja osavallakeskustes
Vastuvõtt E, T 8.30-12.00; N 8.30-12.00 ja 14.00-17.00


I taotlusvoor 2018 

» Esimeses taotlusvoorus sai taotlusi esitada 20. aprillist kuni 18. maini 2018
» I taotlusvooru tulemusel, mis kestab kuni 15.04.2020, kohandatakse Pärnu linnas 32 puudega inimese kodu nende erivajadustele vastavaks

Vaata lisaks...

 

» Hajaasustuse programm (Riigihalduse ministri 22.02.2018 määrus nr 14)
» Hajaasustuse programm (programiinfo, RTK) 

Taotlusvoor on avatud 17. aprillini 2020

Hajaasustuse programmi eesmärk on tagada hajaasustusega piirkondades elavatele peredele head elutingimused ning seeläbi aidata kaasa elanike arvu püsimisele neis piirkondades. 

Toetatavad tegevused:
» majapidamises joogivee kättesaadavuse tagamine
» elamu heitvee nõuetekohase kanaliseerimist tagava süsteemi rajamine
» aastaringselt ligipääsetava juurdepääsutee rajamine
» leibkonna vajadustele vastava autonoomse elektrisüsteemi rajamine (tingimusel, et majapidamine ei ole liitunud elektrivõrguga) 

Tingimused ja taotluste esitamine

» Toetuse saamise tingimused ja taotlemiseks vajalikud vormid on kättesaadavad programmi lehel
» Taotlusele lisatavad kohustuslikud dokumendid on loetletud nii taotlusvormis kui ka määruses (§ 10)
» Vajalikud dokumendid saata (digi)allkirjastatuna osavallakeskuse postiaadressile või e-postile linnavalitsus[at]parnu.ee
» Taotluse koostamisel saab abi ja nõu projektijuhtidelt (vt kontaktid paremal veerus)


 Aruandlus
» Projekti ajalise kestuse arvestus algab toetuslepingu sõlmimisest ning projekti elluviimine peab olema lõppenud hiljemalt 31. oktoobriks 2021.
» Toetuse kasutamise aruanne tuleb osavallakeskusele esitada ühe kuu jooksul pärast toetuslepingus määratud projekti elluviimise lõppkuupäeva
» Kui projekti tegevused lõppevad planeeritust varem, esitatakse toetuse kasutamise aruanne ühe kuu jooksul pärast projekti tegevuste lõppemist

Lisaks aruandele toetuse kasutamise kohta tuleb toetuse saajal esitada:
» kulu- ja maksedokumentide koopiad
» veesüsteemide valdkonna projekti puhul ka vee kvaliteedi analüüs (välja arvatud juhul, kui projekti eesmärgiks oli torustike ehitamine või pumba paigaldamine olemasolevasse kaevu)

Linnavalitsus kiidab toetuse kasutamise aruande heaks või lükkab selle tagasi 20 tööpäeva jooksul aruande saamisest arvates ning teavitab toetuse saajat otsusest viie tööpäeva jooksul.


Rahuldatud taotlused

» Pärnu linn: 2018 ; 2019
» Paikuse vald: 2017 ; 2016 ; 2015 ; 2014 2013 2011 2010 2009 2008
» Tõstamaa osavald: 2017 ; 2016 ;  2015 ;  2014 ; 2013 

Linnavalituse vastuvõtt kuld- ja briljantpulmapaaridele toimub 2019. aasta sügisel.

Pidulikule vastuvõtule on oodatud paarid, kellel on 2019. aastal täitunud või täitumas 50 või 60 abieluaastat ehk abielu on registreeritud 1969. või 1959. aastal ning kelle praegune registreeritud elukoht on Pärnu linnas (Pärnus, Tõstamaa, Paikuse või Audru osavallas).

Vastuvõtule saab registreeruda 7. septembrini 2019

» Registreerimisvorm
» Registreerimisvorm on kättesaadav ka osavallakeskustes ning linnavalitsuse infolauas. Avalduse võib kirjutada ka vabas vormis.
» Avaldus saata Pärnu linnavalitsusele aadressil Suur-Sepa 16, 80098 Pärnu linn, Pärnu linn või linnavalitsus[at]parnu.ee

Avalduse võib esitada ka kohapeal või helistades:
» Pärnu linnavalitsuse infolauas (Suur-Sepa 16, 444 8200)
» Audru osavallakeskuses (Pärna allee 7, 444 8171)
» Paikuse osavallakeskuses (Pärnade pst 11, 444 8151)
» Tõstamaa osavallakeskus (Sadama tee 2, 444 8161)

NB! Registreerimisel on kindlasti vaja: abielupaari ees- ja perekonnanimed, abielu registreerimise kuupäev, postiaadress ning kontakttelefon. Kutse saadetakse taotluses märgitud aadressile.

Linnavalitsus ja osavallakeskused on avatud E-N kell 8.00-17.00, R 8.00-16.00


Lisainformatsioon:
Jane Avamere
avalike suhete teenistuse spetsialist
444 8227, 5887 8577
jane.avamere[at]parnu.ee


 


NB! Alates 1. juulist 2019 saab Pärnu linnavalitsusele ja hallatavatele asutustele esitada ainult e-arveid!

» Palume arveid failidena enam mitte saata, vaid esitada need masinloetaval kujul läbi raamatupidamissüsteemi
» Neil äri- ja mittetulundusühingutel, kel selleks võimalus puudub,  saavad arved esitada ettevõtjaportaalis e-arveldaja kaudu

» Lisainfo ja e-arveldamise juhised (Rahandusministeerium)

Küsimuste korral pöörduge linnavalitsuse raamatupidamise teenistuse poole.

Kai Ojassalu
juhtivraamatupidaja
444 8290
kai.ojassalu[at]parnu.ee

» Veebilehe külastamisel kasutame Teie sessiooni identifitseerimiseks küpsiseid (cookies)
» Säilitame tehniliste andmetena Teie IP aadressi, veebilehitseja identifikaatorit, portaali poole pöördumisele eelneva veebilehe URL-i ja autentimisviisi
» Andmeid töötleme üksnes isikustamata kujul külastusstatistika tegemiseks, et selle põhjal lehekülgi arendada ja külastajatele mugavamaks muuta

Küpsistest
Küpsis on väike andmeelement, mis saadetakse veebilehelt ja mis salvestatakse kasutaja veebilehitsejas, mobiiltelefonis või muus seadmes selleks, et:
» meelde jätta kasutaja eelistused;
» saada infot, mille abil kohandada meie veebilehti kasutaja huvidele vastavaks.

Küpsiste liigid
» Sessiooniküpsised salvestatakse kasutaja brauserisse veebilehtede lehitsemise ajaks statistilisel eesmärgil. Nimetatud küpsised kustutatakse brauserist (näiteks Chrome, Safari jt) brauseri sulgedes.
» Teenindava osapoole küpsiseid määrab veebileht, mida kasutaja külastab, et meelde jätta kasutajate eelistusi. 
» Kolmandate osapoolte küpsised ei määra parnu.ee veebileht, vaid kolmas osapool. Mõned lehed võivad sisaldada küpsiseid kolmandatelt osapooltelt, nt Google, Youtube jt. Näiteks, kui kasutaja jagab midagi parnu.ee lehelt sotsiaalmeediasse, siis võib sotsiaalmeedia teenusepakkuja salvestada kasutaja brauserisse küpsise.

» Püsiküpsised salvestatakse kasutaja arvutisse ja neid ei kustutata brauseri sulgemisel. Need jäävad Teie veebilehitsejasse pikemaks ajaperioodiks ning aitavad veebisaidil Teie seadmejärgmine kord ära tunda. Püsiküpsised täidavad järgmisi eesmärke:
- Google Adwords kasutab küpsiseid selleks, et taasaktiveerida külastajaid, kellest veebisaidil käitumise põhjal otsustades võivad tõenäoliselt saada kliendid.
- Google Analytics küpsised registreerivad unikaalse ID ja koguvad statistilisi andmeid selle kohta, kuidas külastaja veebisaiti kasutab. Samuti jälgib see kasutajaid eri seadmete ja turunduskanalite lõikes ning kogub andmeid külastajate seadmete kohta. Meie praeguse seadistuse kohaselt on need andmed anonüümsed.
- Google Tag Manager on teenus, mille kaudu on võimalik käsitleda tõhusalt skripte, mis võivad, aga ei pruugi seadistada jälgimis- ja/või reklaamiküpsiseid. Sellega tagatakse ka, et need skriptid on kaasatud veebilehtedel tõhusal viisil selliselt, et laadimine toimuks lehtedel nii kiiresti kui võimalik.

Kuidas küpsistest keelduda?
» Kui soovite loobuda küpsiste salvestamisest oma arvutisse, võite valida veebilehitseja turvaseadistustest küpsistest keeldumise. 
» Samuti võite muuta oma veebilehitseja seadistusi, et Teile kuvataks hoiatus iga kord, kui sait üritab küpsist seadistada, ning seejärel võite otsustada iga küpsise osas eraldi, kas aktsepteerida seda või mitte.
» Võimalik on ka kõik küpsised ära blokeerida ning kustutada seadmesse salvestatud küpsised. Küpsiste blokeerimisel tuleb arvestada, et veebilehed ei toimi ettenähtud viisil. Sessiooniküpsiste blokeerimisel ei ole enam võimalik parnu.ee veebilehte kasutada.

Lisainfo
Lisainfot küpsiste ja nendest keeldumise / piiramise võimaluste kohta saate lugeda Andmekaitse Inspektsiooni veebilehelt

» Kui ilmneb, et õpilasel on tekkinud koolitöös raskusi, tasub nõu saamiseks pöörduda esmalt kooli tugimeeskonna poole (psühholoog, sotsiaaltöötaja, eripedagoog, logopeed, HEVKO-hariduslike erivajadustega õpilaste õppe koordineerija koolis).
» Tugimeeskonna liikmete kontaktid leiate vastavate koolide kodulehtedelt ja ka Pärnu Õppenõustamiskeskuse kodulehelt.
» Kui õpilase, lapsevanemate, kooli tugimeeskonna ja õpetajate koostöö vilja ei kanna, saate täiendavaks nõustamiseks ja tugimeetmete määramiseks pöörduda Innove Rajaleidja keskusesse Pärnumaal.

Teid nõustavad ja aitavad ka:
» Pärnumaa laste ja noorte vaimse tervise keskus
» Psühhiaatria ja psühhoteraapia keskus Sensus
» Mitmedimensioonilise pereteraapia (MDFT) programm
» Pärnu Noorte Tugila

Soovi ja võimaluse korral saate osaleda lastevanematele mõeldud tegevustes:
» "Imelised aastad" vanemlusprogramm
» Gordoni perekool
» Rajaleidja keskuse Lastevanemate Kooli loengud

Vaata lisaks: Noorte- ja nõustamiskeskused

Viktoriini "Meie Pärnu" 2018 küsimused ja vastused

 

Kuurortlinn Pärnu

1. Mis aastal alustati teadaolevalt esimese ehk siis vanima pargi rajamist Pärnus? Park, millest kujunes peaaegu 19. sajandi lõpuni pärnakate ning Pärnut külastanud supelsakste vabaajaveetmise ja suvise seltsielu keskus. Pargi nimi? (2 punkti)
VASTUS: 1832 – Vana ehk Goldmani ehk Musse park

2. 19. sajandi lõpus pälvis Pärnu kuurort tollaste supelsakste poolt romantilise hüüdnime? Kuidas Pärnut tollal kutsuti? (1 punkt)
VASTUS: Läänemere Tuhkatriinu

3. 1896.a. oktoobris sai Pärnu esimest korda raudteeühenduse muu maailmaga. 10 aastat hiljem e 1906 sai esimest korda Vene impeeriumis, Pärnu linnas teoks veel üks tehniline uuendus. Missuguse uuendusega oli tegemist? (1 punkt)
VASTUS: Esimesena Vene impeeriumis asendati õhku reostav gaasilaternate tänavavalgustus elektrivalgustusega.

4. Sinilipp on rahvusvahelise keskkonnakoolituse fondi FEE (Foundation for Environmental Education) koordineeritav supelranna või väikesadama keskkonnasõbralikku majandamist, turvalisust ja puhast vett näitav ökomärgis. Mis aastal sai Pärnu esimest korda sinilipu väikesadamale ja mis aastal supelrannale? (2 punkti)
VASTUS: Pärnu Jahtklubi 1994; Pärnu rand 2001

5. 1937. aastal avas Pärnu suvekülalistele uksed Rannahotell, üks ilusamaid funktsionalistlikus stiilis hooneid. Mis asutus tegutses aga Rannahotellis nõukogude ajal? (1 punkt)
VASTUS: Sanatoorium (Sanatoorium nr. 1 (1946 – 1962) ning sanatoorium Estonia (1962 -1991))

6. Milliste spordialade harrastamiseks rajati 1890ndate teisel poolel rannarajooni praegune Rannastaadion? (2 punkti)
VASTUS: Jalgrattasport ja tennis

7. Pärnu kuurordiks kujunemisel on olnud väga oluline roll vähemasti kolmel Oskaril? Kes need olid? (3 punkti)
VASTUS: Oskar Aleksander Brackmann, linnapea 1879-1915, 1918, Oskar Kask, linnapea 1924-1936, sotsiaalminister 1936-1940, Olev Siinmaa (kuni aastani 1936 Oskar Siiman), linnaarhitekt 1925-1944

Eestluse ärataja Jannsen ja tema tütar Lydia

8. 1843. aastal ilmus E.Ahrensi eesti keele grammatika, mis sai uue häälduspärase kirjaviisi aluseks ja sündis kirjanik, ajakirjanik ja eesti teatri asutaja Lydia Koidula. Mis oli tema pärisnimi? (1 punkt)
VASTUS: Lydia Emilie Florentine Jannsen

9. Mis aastal avati Pärnu Ülejõe vallakool ja kes oli Pärnu Ülejõe kooli esimene õpetaja? (2 punkti)
VASTUS: 1850; Johann Voldemar Jannsen

10. 5. juunil 1857. aastal hakkas ilmuma Jannseni toimetamisel ajaleht. Mis nime see leht kandis? (1 punkt)
VASTUS: Perno Postimees ehk Näddalileht

11. Kes andis Lydia Emilie Florentine Jannsenile luuletajanime KOIDULA? (1 punkt)
VASTUS: Carl Robert Jakobson

12. Esimesel Eesti üldlaulupeol 1869. aastal kanti lauludena kaks Koidula luuletust, millele oli viisid loonud helilooja Aleksander Saebelmann-Kunileid. Üks neist oli laul „ Sind surmani“, teine aga…… (1 punkt)
VASTUS: Mu isamaa on minu arm

Pärnu Postimehe küsimused

13. Kellele jagab Pärnu Linnavalitsus hõbelusikaid? (1 punkt)
VASTUS: Pärnus sündinud lastele

14. Millise spordialaga tegelevad Vändrast pärit Tanel Kangert ja Rein Taaramäe? (1 punkt)
VASTUS: jalgrattasport

15. Milline menukas Endla teatri lavastus etendub järgmisel suvel viimast korda? Järgmisel kuul tähistatakse näidendi autori 175. sünniaastat. Kes on näidendi autor? (2 punkti)
VASTUS: Säärane mulk; Lydia Koidula

Pärnu Linnavalitsuse 05.02.2018 korraldusega nr 124 algatati „Pärnu linna arengukava aastani 2035“ koostamine. Pärnu linna arengukava algataja, koostaja ning koostamise korraldaja on Pärnu Linnavalitsus, arengukava vastuvõtmine on Pärnu Linnavolikogu ainupädevuses. Linnavolikogu 21.01.2018 otsusega nr 63 algatati Pärnu linna üldplaneeringu ja keskkonna-mõjude strateegiline hindamine (KSH). Koostatava üldplaneeringu keskkonnamõju hindamisel kajastatakse ka arengukava elluviimisega kaasne-vaid mõjusid. 

Kuna Pärnu Linnavolikogu algatas üldplaneeringu koostamise, mille raames viiakse läbi KSH, ei ole efektiivne ning otstarbekas teostada arengukavale seda eraldi. Arengukava tegevuskavas sätestatud tegevuste elluviimisel on võimalik lähtuda Pärnu linna üldplaneeringule koostatavast KSH tulemustest. Arengukavaga ei ole plaanitud keskkonnamõju hindamise ja keskkonna-juhtimissüsteemi seaduse § 6 lõikes 1 nimetatud tegevusi ega muid tegevusi, mille elluviimisega kaasneks eeldatav vahetu või kaudne mõju loodus-keskkonnale, inimeste tervisele ja heaolule, kultuuripärandile või varale. Juhtudel, mil tuvastatakse eeldatavalt oluline keskkonnamõju arengukavas toodud tegevuste kavandamisel, korraldatakse keskkonnamõjude hindamised ja muud vajalikud uuringud vastavate planeeringute või projektide koostamise käigus. Lähtudes eeltoodust otsustas Pärnu Linnavalitsus 10.09.2018 korraldusega nr 738 mitte algatada uuele koostatavale arengukavale keskkonnamõju strateegilist hindamist. Korraldusega saab tööpäeviti tutvuda ka linnavalitsuses kohapeal.

Lisainfo: linnaarengu peaspetsialist Merle Mägi, 444 8362, merle.magi[at]parnu.ee

el sotsiaalfond horisontaalne
Projekti rahastamine: Euroopa Liidu Sotsiaalfond
Toetussumma: 344 841,75
Omafinantseering: 114 947,25
Projekti kogumaksumus: 459 789,00
Projekti elluviimise aeg: 01.11.2018 - 31.10.2020

Projekti eesmärgiks on tööealise inimese hoolduskoormuse vähendamine ning tööturule sisenemise või tööturul jätkamise toetamine või tööealise erivajadustega inimese toimetuleku toetamine tööturule sisenemise või tööturul jätkamise võimekuse suurendamiseks. Tulemuste saavutamiseks arendatakse Pärnu linna haldusterritooriumil koduteenust ja päevahoiuteenust.

Pärnu linn arendab juba osutatavaid hoolekandeteenuseid - koduteenus ja täisealiste päevahoiu teenus - nii, et need vastavad suure hooldus- ja järelevalvevajadusega hooldatavate hinnatud tegelikele vajadustele.
Teenuste arendamise läbi luuakse võimalused omastehooldajatele naasmiseks tööturule ja selle läbi nii omaastehooldaja kui hooldatavate elukvaliteedi parandamiseks.

Projektist lähemalt

Projekti sihtgrupiks on omastehooldajad, kes suure hoolduskoormuse tõttu on tööturult eemal või on oht eemale jääda. Koduteenuse ja päevahoiuteenuse osutamisega luuakse võimalused omastehooldajatele tööturule naasmiseks või seal püsimiseks ning seeläbi nii omastehooldajate kui ka hooldatavate elukvaliteedi parandamiseks.  Pärnu linn arendab täna osutatavaid hoolekandeteenuseid - koduteenus ja täisealiste päevahoiu teenus – projekti raames selliselt, et need vastavad suure hooldus- ja järelevalvevajadusega hooldatavate tegelikule hinnatud vajadusele.

Koduteenuse arendamisel avaneb abivajajatele võimalus teenuse saamiseks tunnipõhiselt kuni 8 tundi päevas, mis tagab suure hooldusvajadusega (sh mäluhäiretega ja dementsussündroomiga) inimesele abi, järelevalve ja juhendamise kodustes tingimustes ajal, mil põhihooldaja on tööl või tegeleb tööotsingutega. Tunnipõhist koduteenust osutatakse alates 01.11.2018.

Päevahoiuteenuse arendamise käigus osutatakse teenust varasemast laiemale sihtgrupile ning tagatakse järelevalve- ja juhendamisvajadusega isikutele päevahoiuteenus selleks kohandatud ruumides Pärnu Sotsiaalkeskuses (Metsa 10, Pärnu). Teenuse osutamise algusaeg on orienteeruvalt kevad 2019, peale vajalike ruumide kohandamist. Päevahoiuteenust osutatakse tööpäeviti 8-17 isikutele, kes saavad eneseteenindamisega (kõndimine, söömine, tualettruumi kasutamine jm) ise hakkama, kuid vajavad järelevalvet ja kelle  põhihooldaja on tööl või tegeleb tööotsingutega. Päevahoius käivale inimesele on vajadusel tagatud transport kodust teenusele ja tagasi.

Projektiperioodi jooksul (kuni 31.10.2020) osutatakse arendatavaid teenuseid projekti sihtgrupi klientidele tasuta.

Vaata lisaks:
Koduteenus
Päevahoiuteenus täisealisele erivajadusega isikule

Teenuste taotlemiseks ja lisainfo saamiseks tuleb pöörduda Pärnu linnavalitsuse sotsiaalosakonna eakate hoolekande peaspetsialisti poole: Iris Ruut, 444 8134,  iris.ruut[at]parnu.ee.

Lisainfot saab ka Pärnu Sotsiaalkeskusest: Heli Kallasmaa, 442 0432, juhataja[at]sotsiaal.ee


EL Regionaalarengu Fond horisontaalne

Projekti kood: 2014-2020.2.05.18-0090
Projekti rahastamine: Euroopa Liidu Regionaalarengu Fond
Toetussumma: 160 574,72
Omafinantseering: 29 345,28
Projekti kogumaksumus: 189 920,00

Projektijuht: Viktooria Iljin
Projekti elluviimise aeg: 01.08.2018 - 15.04.2020

Projekti eesmärk on Pärnu linna puuetega inimestele läbi eluruumi kohandamise tagada paremad elamis-, õppimis- ja töötamistingimused ning suurendada iseseisvat toimetulekut, tagades läbi selle puuetega inimeste võrdsed võimalused ühiskonnaelus osalemisel.

Projekti tulemusel kohandatakse Pärnu linnas 32 puudega inimese kodu nende vajadustele vastavaks. Eluruumide kohandamine võimaldab puudega inimeste iseseisvat toimetulekut, vähendab hooldajate hoolduskoormust ja loob ebasobiva elukeskkonna tõttu tööturult eemal olijatele eeldused osaleda tööturul. 

Eluruumi kohandamist saab taotleda isik, kellel on tuvastatud puude raskusaste puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse mõistes ja kellel on sellekohane kehtiv otsus


NB! Taotluste vastuvõtt on lõppenud!

» Esimeses taotlusvoorus sai taotlusi esitada 18. maini 2018
» Kohanduste tegemise periood kestab kuni 15. aprillini 2020
» 2018. aastal teostatavate eluruumide kohandamiste järjekorra loomise aluseks on taotluse registreerimise aeg Pärnu linnavalitsuses
» Iga konkreetse toetuse määramise otsustab sotsiaalosakond esitatud taotluse, selle lisadokumentide, kodukülastuse ja soodsama hinnapakkumise põhjal ning toetuse andmiseks sõlmitakse taotleja ja kohandamise tööde teostajaga leping
» Kohandamise tööd võib alustada peale lepingu allkirjastamist. Projekti toetusega ei kaeta juba alustatud või lõpetatud kohandamiste kulusid
» Kui kohandamise tegelik maksumus ületab meetme vahenditest rahastatava maksimaalse maksumuse ja linnaeelarve vahenditest tasutava summa, tuleb eluruumi kohanduse saajal katta ülejäänud summa omaosalusena

Projektijuht: 
Viktooria Iljin
sotsiaalosakonna puuetega inimeste hoolekande peaspetsialist
444 8129
viktooria.iljin[at]parnu.ee


 

Erateedele kruusa eraldamise kord
- Kruusa eraldamise taotlus doc e-teenus

» Kruusa eraldatatkse Pärnu linna hajaasustusega piirkondades asuvate erateede parendamiseks
» Kruusa eraldamist võib taotleda üks kord kolme aasta jooksul rahvastikuregistri järgi Pärnu linna hajaasustusega piirkonnas elav eratee omanik
» Taotluse esitamise eelselt peab eratee äärest olema eemaldatud seal kasvav ja liiklemist ning eraldatud kruusa laotamist takistav võsa või muu taimestik
» Kruusa eraldatakse 20 tonni 100 meetri eratee lõigu kohta, kuid mitte rohkem kui 100 tonni ühe taotleja ja eratee kohta
» Taotleja korraldab eraldatud kruusa veo ja teele laotamise ning katab kõik töödega seotud kulud
» Taotleja peab kruusa veo ja laotamise teostama hiljemalt 40 päeva jooksul pärast kruusa eraldamise otsuse jõustumist

Taotlemine
Kruusa eraldamiseks saab taotlusi esitada 15. maist kuni 15. juunini

Taotlusele lisada:
1) taotleja valitseda oleva naaberkinnistu omaniku nõusolek (vajadusel);
2) kinnistu plaan eratee asukohaga;
3) foto või fotod parendatava tee asukohast enne taotluse esitamist;
4) asjakohased kooskõlastused või nõusolekud kavandatava töö tegemiseks (vajadusel)

Täidetud ja (digi)allkirjastatud dokumendid palume saata Pärnu linnavalitsusele aadressil:
- Suur-Sepa 16, 80098 Pärnu linn, Pärnu linn või
- linnavalitsus[at]parnu.ee

Taotluse võib viia ka linnavalitsuse infolauda või osavallakeskustesse.
» Audru osavallakeskus: Pärna allee 7, Audru alevik
» Paikuse osavallakeskus: Pärnade pst 11, Paikuse alev
» Tõstamaa osavallakeskus: Sadama tee 2, Tõstamaa alevik

Lahtiolekuajad: E, T, K, N: 8.00-17.00 ; R: 8.00-16.00 ; Lõuna 12.00-12.48

Anna teada

anna teada2Veebirakenduse Anna teada abil saab teavitada kohalikku omavalitsust või Maanteeametit heakorraprobleemist, näiteks prügihunnik metsa all, nõuetele mitte vastav tee, lahtine kaev, tänavavalgustuse lamp ei põle vms.

Nii nutitelefonis kui ka veebileheküljel kasutatav rakendusprogramm võimaldab enda muret kirjeldada ja lisada sellest foto. Samuti suudab see määrata GPS-i koordinaatode abil probleemi asukoha ja edastada see kas maanteeameti või kohaliku omavalitsuse infopostkasti. Mugavaks teavituste saatmiseks lae oma telefoni mobiilirakendus "Anna teada" - see on olemas nii Androidi, iOSi kui Windows Phone'i jaoks.

Infosüsteemi haldaja on AS Andmevara. Rakendus on välja töötatud Siseministeeriumi tellimusel. Projekti rahastas Euroopa Regionaalarengu Fond.

Anna teada
(klikake pildil ja sisenege rakendusse)

anna teada

Heakorraspetsialist
Piret Unn
Suur-Sepa 16, kab 213
444 8309
piret.unn[at]parnu.ee

Keskkonna- ja heakorrapeaspetsialist
Marve Virunurm
Suur-Sepa 16, kab 218
444 8307
marve.virunurm[at]parnu.ee

Keskkonna- ja heakorraspetsialist
Elen Kuningas
Pärna allee 7, Audru
444 8177
elen.kuningas[at]parnu.ee

Veebilehel kasutatakse küpsiseid