AUDRU MÕISAKOMPLEKS


Audru mõis 

Keskajast pärinevat Audru mõisat (saksa k Audern) on esmamainitud 1449. aastal. Tollal oli ta Saare-Lääne piiskopkonnale kuulunud piiskopimõis. Liivi sõja järgselt ehk Poola ajal oli mõis riigi omanduses. Rootsi ajal kinkid kuningas Gustav II Adolf mõisa 1627. aastal von Thurnidele, kuid sama sajandi lõpul läks ta de la Gardie'de aadliperekonna kätte.

19. saj algusest pärit Audru mõisakompleks on tüüpiline 18. sajandi mõisahoonete ansambel. Enamus suurest parun Pilar von Pilchaule kuulunud mõisaansamblist on tänaseni hästi säilinud ja arhitektuurimälestiseks on kinnitatud 14 hoonet.

Kaunimad on 1902–1909 ehitatud viinavabrik (praegu kasutuses kultuurikeskusena, 19. sajandist pärit valitsejamaja (praegu muuseum ja raamatukogu), juustuvabrik ja tornimaja ning magasiait (praegu kauplus), samuti kirikukõrts (praegu elamu). Parandamist ootavad mõisa härrastemaja ning õunapuuaia kivimüür.

Audru mõis riigistati 1922. aastal. Mõisamaad jaotati taludeks, talude omandamise eesõigus oli Eesti Vabadussõjast osavõtjatel. Teise Maailmasõja keerulistel aegadel õnnestus eestlastel saavutada iseseisvus ja rajada oma vabariik, kuigi teame, et väga lühikeseks ajaks, 1921–1939. Audrulaste peamiseks tuluallkiaks sai põllundus, karjandus ja metsandus. Tööstus oli vaevalt nimetamisväärne: Audru jahu-ja villatööstus, Võlla-Roogoja lauasaagimis- ja jahuveski, Saulepa telliskivitehas ning mõned motor – ja tuuleveskid.

Vaata lisaks:
Asukoht kaardil
Audru mõis (Eesti mõisad) 

Mõisa park

Mõisa ümbritseb kaunis park, kus saad nautida rohelust ja Audru jõge selle nelja sillaga. Park asub Aleviku südames kokku 9,7 hektaril ning selle eripäraks on jõesaari ühendavad rippsillad. Pargis paikneb rahvapidude tarbeks ehitatud vabaõhulava koos istekohtadega. Mõisa kõrvalhooned ja park on muinsuskaitse all. Park on looduskaitse all aastast 1958, selle pindala on 16,3 hektarit.

Vaata lisaks:
• Kultuurimälestite register

Audru muuseum

Audru muuseum on asutatud 1996. aastal. Muuseum asub kahes hoones. Majamuuseumis, endises Audru suvemõisa hoones asub püsiekspositsioon, mis tutvustab Audru rahva elu-olu läbi sajandite siin eksponeeritud esemete, kirjutiste, mälestiste, jne. kaudu.

Ekspositsiooni aitab teha huvitavamaks endisel kujul hästirestaureeritud mõisahoone. Eriti huvipakkuvad on ülakorrusel vaadeldavad haruldased pükskorstnad ja rohkearvulised mitmekesised museaalid, näiteks vana-aegsed tikandid, koolitarbed, puust ja kasetohust tarberiistad ning palju muud. Hetkel küündib museaalide arv pea 4000-ni. Museaalid on saadud annetusena Audru elanikelt. Muuseumi kaminasaalis korraldatakse pidevalt näitusi, vestlusi, luuleõhtuid, kohtumisi huvitavate inimestega, jne.

Õuemuuseum on sisustatud endisaegsesse Audru mõisa viinakeldrisse. Nimetatud hoone lugu on huvipakkuv. Esimene otstarve hoonel oli olla piiritustoodete ladu, kuna tollane viinaköök asus keskusest kaugel - Saulepas. Hiljem leidis hoone kasutust juurviljalaona, sõiduhobuste tallina, jahuveskina ja alates 2001. aastast - muuseumina. Et ruum on avar, on siia paigutatud suured esemed. Esindatud on kõikvõimalikud endisaegsed põllutööriistad ja sõiduvahendid. Siin saab näha isegi rehepeksumasinat.

Muuseumi külastab üle 1000 inimese aastas. Muuseumipere võib suhelda eesti, inglise, soome ja vene keeles. Lisaks korraldab muuseum matku ja ekskursioone, pakkudes matkajuhi teenust nii Audrus kui üle kogu Eesti.

Asukoht kaardil
• Muuseumi veebileht
• Kultuurimälestiste register

Audru mõisa peahoone 18. saj
Foto: Eesti mõisaportaal
Audru moisa peahoone 18saj

Audru mõisa valitsejamaja
Audrumuuseum

Audru mõisa viinavabrik
Audru viinavabrik
Audru mõisa teenijatemaja-kellatorn
Foto: Nele Rent
Audru m6isa teenijatemaja kellatorn N.Rent
Audru mõisa kõrts
Foto: Kultuurimälestiste register
Audru m6isa k6rts kult m2lregister

Veebilehel kasutatakse küpsiseid