Toetused, soodustused


Messid 2020

Põhjamaade turismimess Matka Helsingis
16.-19. jaanuarini toimuval Matka messil jagab Pärnu ekspositsioonipinda teiste Lääne-Eesti turismiettevõtjatega. Ettevõtjatest on väljas kaks ettevõtet – Wasa Resort ja Hotell Tammsaare. Messiboksi kujundus on sel korral inspireeritud meretemaatikast, kuna kõiki Lääne-Eesti maakondi ühendab meri.
» Messi veebileht https://matka.messukeskus.com

Baltikumi turismimess Tourest Tallinnas
7.-9. veebruarini toimuval Touresti messil on Pärnu ekspositsioonipinnal esindatud Wasa Resort, Pärnu Muuseum, Pernova Loodusmaja ja Mamm&Frukt veinimaja. Kolme päeva jooksul tutvustatakse messikülastajatele ja koostööpartneritele 2020. aasta tegemisi Pärnus.
» Messi veebilehthttps://tourest.eu

Messid 2019

Põhjamaade turismimess Matka Helsingis 
Pärnu linnavalitsuse esindajad osalesid koos Pärnu turismiettevõtjate ja SA Pärnumaa Arenduskeskusega 17.-20. jaanuaril Helsingis toimunud Põhjamaade suurimal turismimessil Matka. Pärnumaa väljapanek kandis nime „Moodne kuurort“ ning selle fookuses oli spaa- ja konverentsiturism, mida täiendasid pakkumised aktiivseks puhkuse- või ärireisiks.
» Pressiteade 16.01.2019 Pärnu tutvustab end Helsingi turismimessil
» Messi veebileht https://matka.messukeskus.com

Turismimess Balttour Riias
Pärnu linnavalitsuse esindajad olid koos Pärnu turismiettevõtjate ja SA Pärnumaa Arenduskeskusega väljas 1.-3. veebruarini Riias toimunud turismimessil Balttour. Pärnumaa messiboks kandis nime „Moodne kuurort“ ning selle fookuses oli spaa- ja pereturism, mida täiendasid erinevad puhkuse- ja külastuspakkumised. Lisaks tutvustati messikülalistele Pärnumaa uudiseid ja sündmusi.
» Pressiteade 31.01.2019 Pärnu osaleb Riias toimuval turismimessil Balttour 2019
» Messi veebileht http://www.balttour.lv

Baltikumi turismimess Tourest Tallinnas
Pärnu linnavalitsus, turismiettevõtjad ja SA Pärnumaa Arenduskeskus olid ühise väljapanekuga esindatud 8.-10. veebruaril Tallinnas toimunud Baltikumi suurimal turismimessil Tourest. Messil tutvustati 2019. aasta Pärnumaa uudiseid ja sündmusi. Erilist tähelepanu pöörati Pärnu muulide 150. juubeliaastale. 
» Pressiteade 07.02.2019 Pärnakad osalevad Tourestil
» Messi veebileht https://tourest.eu

Sisustus- ja disainimess Habitare Helsingis 
Pärnu väikedisainerid olid oma toodanguga väljas 11.- 15. septembrini Helsingis toimunud sisustus- ja disainimessil Habitare. Oma tooteid tutvustasid messil Pesuliisu, Pehmö by Mairi Laide, Jalg, Vaas&Vaas ja Neele. Kohalike ettevõtjate messile minekut toetas Pärnu linnavalitsus.
» Pressiteade 12.09.2018 Pärnu linn on esindatud Soome suurimal sisustus- ja disainimessil Habitare
» Messi veebileht https://habitare.messukeskus.com



Turundus- ja turismikampaaniad 2019

Pärnu reklaamidega trammid Helsingis
2.-15. septembrini sõitis Helsingis ringi tosin Pärnu reklaamidega trammi. Lisaks olid Pärnu teemalised reklaamid üleval ka Helsingi kesklinna trammipeatustes. Pärnut kui reisisihtkohta reklaamivad trammid ja välireklaamid olid osa Pärnu linnavalitsuse korraldatud turunduskampaaniast, mille eesmärk oli meelitada soomlasi sügistalvisel ajal Eesti suvepealinna puhkama.
» Pressiteade 03.09. 2019 Helsingis sõidavad Pärnu reklaamidega trammid

Turunduskampaania Riias 
Pärnu linnavalitsus, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus ning Pärnu spaad ja hotellid käivitasid oktoobris Riias turunduskampaania, mille eesmärk oli tutvustada lätlastele Pärnut kui sobiva kauguse ja paljude heal tasemel puhkamisvõimalustega sihtkohta. Oktoobri algusest novembri lõpuni kestva kampaania siht oli kasvatada sügis- ja talvekuudel Pärnus peatuvate lätlaste osakaalu.
» Pressiteade 24.09.2019 Pärnu alustab Riias aktiivset turunduskampaaniat

Pärnu-teemalise sõnumiga kiigud Riias
Augustis riputati Riias asuvasse Kronvalda parki 12 Pärnu-teemalise sõnumiga kiike. Kiiged olid osa Läti turule suunatud turunduskampaaniast, mille eesmärk oli meelitada lätlasi madalhooajal Pärnusse puhkama tulema. Riialastele suunatud kampaaniat korraldas Pärnu linnavalitsus koostöös Pärnu spaade ja hotellide ning Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusega.
» Pressiteade 29. 08. 2019 Riia kesklinnas rippuvad kiiged kutsuvad lätlasi Pärnusse puhkama

Hukkunud loom Pärnu linna territooriumil
» surnud kass, koer, väikeuluk või linnud -  Varjupaikade MTÜ 524 6705
» surnud suurulukid - keskkonnainspektsiooni infotelefon 1313

Hukkunud loom maanteel
» suuruluk (hunt, karu, ilves, metssiga, punahirv, põder või metskits) - keskkonnainspektsiooni infotelefon 1313
» muu loom maanteel (riigiteel) - maanteeinfo 1510


Randa uhutud surnud hülged
» kui surnud hüljes asub Pärnu linna territooriumil, korraldab koristuse omavalitsus
» kui hüljes on eraomanikule või riigile kuuluval maal, annab osavallakeskus leiust maaomanikule teada ja palub korjuse ära koristada

Omavalitsuse territooriumilt leitud hülgekorjus:
» Valgerannas - Audru osavallakeskus 444 8171 *
» Tõstamaa osavallas - Tõstamaa osavallakeskus 444 8161 
» Pärnu keskuslinna rannas (Vana-Pärnu, Mai, Raeküla, keskrand) - Kesklinna Pargid OÜ, Kalju Villota 525 6256 

» Pärnu linnavalitsuse infotelefonil 1550 (teate saab jätta ka töövälisel)
» Anna teada rakenduse kaudu

* Valgeranna puhul on oluline teada, et selle ranna liivane ala ei kuulu tervenisti Pärnu linnale, vaid osa on erakinnistute ja osa riigi oma. Kuna aga omavalitsus on enamjaolt vahelüli teadete edasi andmisel ja koristuse organiseerimisel, on väga oluline, et surnud hüljest märgates annaks inimene teada hülge võimalikult täpse asukoha, mis muudab lihtsamaks info jõudmise õige maaomanikuni.


Pärnu rannaniidu eest hoolitsevad linnalehmad

Lehmade Pärnusse tuleku on tinginud suvepealinna geograafiline asukoht ja siinne eriline loodus: nimelt paikneb Pärnu linna rannikul, Kesklinna, Mai, Raeküla ja Vana-Pärnu linnaosades, Pärnu rannaniidu looduskaitseala. 375-hektarilisel looduskaitsealal on umbes 250 hektarit hooldust vajavaid poollooduslikke kooslusi, enamasti rannaniite.

Neid niite on ajalooliselt rannakarjamaadena peetud. Paraku katkes see tegevus aastateks, mistõttu Pärnu rannaniidud roostusid ja paljud kaitsealused liigid sattusid ohtu. Pilliroogu on küll niitudelt siin-seal niidetud, ent see pole olnud piisav, et rannaniite endisel moel taastada. Kõige tulemuslikumalt hooldavad rannaniite ikkagi loomad.

Just sellest vajadusest – taastada veiste abiga rannaniidud – sündiski linnalehmade projekt. Projektil oli veel teinegi oluline eesmärk - tutvustada inimestele kaitseala ja ehitada selleks välja turismitaristu (linnuvaatlustornid Mai ja Raeküla rannas, infostendid, vaateplatvormiga matkarada Tervise Paradiisi juures jms). 

Projektidega on aga nii, et ühel hetkel saavad need läbi - 2012. aasta jaanuaris käivitunud linnalehmade projekti lõpp saabus 31. detsembril 2016. Kuid looduses ei käi elu projektipõhiselt. See tähendab, et turismitaristu eest hoolitseb edasi linn, ent jätkuma peab alanud viisil ka rannaniitude hooldamine ja veised jäävad ka edaspidi suviti Pärnu randa käima.

Vaid nii säilib haruldaste Pärnu rannaniitude liigirikkus, unikaalsus ja silmailu. Kui kariloomi siia mitte tuua, kasvaksid taastatud alad uuesti kinni ja senini tehtul poleks mõtet. Kes pelgab, et loomad mõjuvad Pärnu rannaveele halvasti, siis vee kvaliteeti uuritakse pidevalt ja Keskkonnaameti kinnitusel ei kujuta veiste tegevus siinsele suplusveele mingit ohtu. 

Kuna Pärnu linnal omal veiseid pole, annab linn rannaniidud rendile loomaomanikele, kes karjatavad niitudel kevadest suveni oma mägiveiseid.

Karjatamistegevus Pärnu rannaniidul

» Mai ja Raeküla rannaniidul on 29. aprillist 2015 kuni 28. aprillini 2020 linna lepingupartner Võrumaa talunik Silver Visnapuu - 528 3135, visnapuu[at]gmail.com
» Vana-Pärnu rannaniidul karjatab suvekuudel loomi MTÜ Pärnu rannaniit, kellega on leping sõlmitud määramata ajaks. Kontakt: Siim Suitsmart 5647 5323, suitsmart[at]gmail.com ja Aivar Pukk 509 9409,  aivar.pukk[at]mail.ee
» Pärnu linnavalitsusest on linnalehmade osas kontaktisikuks heakorraspetsialist Piret Unn - 444 8309 ja 5745 0054,  piret.unn[at]parnu.ee

Linnalehmade projekt

2011. aastal sai positiivse rahastusotsuse LIFE+ Nature programmi projekt Urbancows ehk Rannaniidu taastamine ja tutvustamine Pärnu linnas.  

Projekti eesmärgiks oli taastada Pärnu rannaniidu looduskaitseala rannaniidud, rannikulõukad ja erinevate kaitsealuste liikide elupaigad. Selleks oli vajalik niidu puhastamine roost, lõugaste puhastamine sinna kogunenud setetest, rannaniidu loodusliku veerežiimi taastamine ja kaitsealuste liikide elutingimuste parandamine.

» Projekt kestis 2012 . aasta jaanuarist 2016. aasta detsembrini. 
» Projekti partneriteks olid Keskkonnaamet, Pärnu Linnavalitsus ja Tartu Ülikooli Pärnu Kolledž. 
» Projekti kogumaksumuseks oli ligikaudu 1,14 mln eurot, millest 75% oli Euroopa Ühenduse LIFE + Nature programmi ja 25% Eesti riigi panus.
» Kohaliku kaasfinantseeringu tagasid SA Keskkonnainvesteeringute Keskus, Pärnu Linnavalitsus ja Tartu Ülikooli Pärnu Kolledž.

Vaata lisaks:
» Linnalehmade projekt (Keskkonnaministeerium)
» Projekti üldandmed
» Ülevaade projektist ja rannaniidu taastamisest
» Facebook

linnalehmad

» Tõstamaa Vallavolikogu detailplaneeringute otsustele on juurdepääs dokumendiregistris
» Paberkandjal kehtestatud detailplaneeringutega saab tutvuda tööpäeviti Tõstamaa osavallakeskuses. 

Kehtestatud detailplaneeringud
1. Lao külas asuva Munalaiu sadama detailplaneering, eesmärk Munalaiu sadamast arendada kaubasadam. Kehtestatud 08.10.1999 valla volikogu otsusega nr 29

2. Manija külas asuva Kirsi maaüksuse detailplaneering, eesmärk ehituskeeluvööndis ja kaitsealal asuvale vanale vundamendi kohale uue hoone ehitamine. Kehtestatud 04.04.2003 valla volikogu otsusega nr 21

3. Tõstamaa alevikus asuvate maaalade Varbla mnt 44A ja 46A detailplaneering, eesmärk uute katastriüksuste moodustamine tiheasustualal noorte perede maade erastamiseks. Kehtestatud 26.08.2003 Vallavalitsuse korraldusega nr 118.

4. Seliste külas asuva Kotermanni maaüksuse detailplaneering, eesmärk jagada maaüksus 12 suvila- ja elamukrundiks. Kehtestatud 02.10.2003 valla volikogu otsusega nr 37.

5. Manija külas asuva Riida talu detailplaneering, eesmärk ehitada ehituskeeluvööndisse ning kaitsealale laut ja küün ning turismitajatised ja -hooned. Kehtestatud 24.08.2004 valla volikogu otsusega nr 80.

6. Peerni külas asuva Laksu maaüksuse detailplaneering, eesmärk maaüksus jagada 8 suvilakrundiks. Kehtestatud 17.12.2004 valla volikogu otsusega nr 96.

7. Männikuste külas asuva Kastani maaüksuse detailplaneering, eesmärk Kastani katastriüksusele puhke- ja kalastuskompleksi rajamine. Kehtestatud 09.09.2005. a. valla volikogu otsusega nr. 134

8. Lao külas asuva Kadaka maaüksuste detailplaneering. Planeeringu eesmärk maaüksuse jagamine mitmeks eraldi kinnistuks ning nende sihtotstarvete muutmine. Kehtestatud 19.10.2007. a. valla volikogu otsusega nr. 144.

9. Kõpu külas asuva Korstna, Maria ja Mulgu maaüksuste detailplaneering eesmärgiga planeeritavale maa-alale (kokku 30,88 ha) ehitusõiguse andmine ja maade sihtotstarvete määramine. Kehtestatud 30.11.2007. a. valla volikogu otsusega nr. 153. ´

10. Ermistu külas asuv 14,2 ha suurusega Mätta maaüksuse detailplaneering eesmärgiga maaüksuse 8 krundiks jagamine ning maade sihtotstarvete muutmine. Kehtestas 30.05.2008.a. valla volikogu otsusega nr. 180

11. Männikuste külas asuva Köössa-Kadri katastriüksuse detailaplaneeringu. Kehtestatud Tõstamaa Vallavolikogu 30.05.2008.a. otsusega nr. 181

12. Kastna külas Antsu ja Vahtra kinnistute detailplaneering, kehtestatud 29.08.2008 Tõstamaa Vallavolikogu otsusega nr 187. Planeeringu eesmärgiks maaüksuse ehituskruntideks jagamine, ehitusõiguse ja hoonestuse tüübi määramine ning maade sihtotstarvete muutmine.

13. Kastna külas Kruusiaugu I maaüksuse detailplaneering, kehtestatud 29.08.2008 Tõstamaa Vallavolikogu otsusega nr 188. Detailplaneeringu eesmärk maaüksuse jagamine 5 krundiks, 3-le krundile ehitusõiguse ja hoonestuse tüübi määramine ning sihtotstarbe muutmine elamumaaks. Katastriüksusele elamumaa sihtotstarbe määramisel selle minimaalseks lubatud pindalaks on 2 ha, millele antakse ehitusõigus.

14. Tõstamaa alevikus Varbla mnt 16 kinnistu detailplaneering, kehtestatud 29.08.2008 Tõstamaa Vallavolikogu otsusega nr 189. Planeeringu eesmärk 2950 m2 suuruse kinnistu kaheks jagamine, ehitusõiguse ja hoonestuse tüübi määramine ning moodustatava katastriüksuse sihtotstarbe muutmine (75% ärimaa ja 25% elamumaa).
15. Kastna külas Taltsi-Oja kinnistu detailplaneering, kehtestatud 10.10.2008 Tõstamaa Vallavolikogu otsusega nr 196. Planeeringu eesmärk 8,74 ha kinnistu jagamine 2 ha suurusteks kruntideks , sihtotstarbe muutmine suvilakruntide maaks, ehitusõiguse andmine ning hoonestuse tüübi määramine.

16. Kastna külas Suure ja Väikese Rohtaia kinnistute detailpaneering, kehtestatud 12.12.2008 Tõstamaa vallavolikogu otsusega nr 199. Planeeringu eesmärk maaüksuste kruntideks jagamine (krundi minimaalseks suuruseks on 1 ha) ja sellega seoses maa sihtotsarbe muutmine.

17. Poosti külas Mereranna kinnistu detailplaneering, kehtestatud 06.02.2009 Tõstamaa vallavolikogu otsusega nr 205. Planeeringu eesmärk 4,8 ha Mereranna maaüksuse kruntideks jagamine suvilate ehitamiseks ja nende sihtotstarvete määramine. Läbi viidud ka keskkonnamõjude strateegiline hindamine.

18. Ermistu külas Puusepa kinnistu detailplaneering, kehtestatud 06.02.2009 Tõstamaa vallavolikogu otsusega nr 206. Planeeringu eesmärk 8,8 ha suuruse maaüksuse kolmeks jagamine, sihtotstarvete muutmine ning ehitusõiguse ja hoonestuse tüübi määramine.

19. Kastna külas Kruusiaugu maaüksuse detailplaneering, kehtestatud 26.03.2009 Tõstamaa vallavolikogu otsusega nr 212. Planeeringu eesmärgiks maaüksuse jagamine ning moodustatavatele kinnistutele sihtotstarvete määramine. Kruusiaugu maaüksus on 10,2 ha suur.

20. Kastna külas Jaanuse kinnistu detailplaneering, kehtestatud Tõstamaa Vallavolikogu 26.03.2009 otsusega nr 213. Planeeringu eesmärk maaüksuse kaheks jagamine, ühele maaüksusele ehitusõiguse andmine ja hoonestuse tüübi määramine ning maa sihtotstarbe muutmine.

21. Kavaru külas Kavaru 20 detailplaneering, kehtestatud Tõstamaa Vallavolikogu 18.12.2009 otsusega nr 15

22. Kastna külas Reinu kinnistu detailplaneering, kehtestatud Tõstamaa Vallavolikogu 12.02.2010 otsusega nr 12. Planeeringu eesmärk maa sihtotstarbe muutmine elamumaaks ja ehitusõiguse ja hoonestustüübi määramine.

23. Männikuste külas Meierei maaüksuse detailplaneering, kehtestatud Tõstamaa Vallavolikogu 10.09.2010 otsusega nr 32. Planeeringu eesmärk jagada maaüksus kaheks, moodustatavatele maaüksustele sihtotstarvete määramine ning munitsipaalomandisse taotlemine.

24. Manija külas Manija Külakeskuse detailplaneering, kehtestatud Tõstamaa Vallavolikogu 10.09.2010 otsusega nr 33. Planeeringu eesmärk leida võimalus rajada antud alale muuseumi abihooned, mis koos täna seal asuva saarekeskusega moodustavad tulevikus saare kultuurilise keskpunkti.

25. Manija külas Manija maaüksuse detailplaneering, kehtestatud Tõstamaa Vallavolikogu 22.10.2010 otsusega nr 34. Planeeringu eesmärk ehitusõiguse ja hoonestustüübi määramine ning õueala määramine.

26. Kastna külas Kastna mõisa Suur Karjaaia maaüksuse detailplaneering, kehtestatud Tõstamaa Vallavolikogu 03.12.2010 otsusega nr 42.

27. Kastna külas Enno kinnistu detailplaneering, kehtestatud Tõstamaa Vallavolikogu 01.04.2011.a. otsusega nr. 55. Detailplaneeringuga jagati Enno kinnistu 12 krundiks, millest 8 krundile määrati kasutamise otstarbeks pereelamu maa, 1 krundile puhkerajatiste maa, 1 krundile veetootmise ja veepuhastuse ehitise maa, 1 krundile elektrenergia tootmise ja jaotamise ehitise maa ning 1 krundile kasutamise sihtotstarbeks tee ja tänava maa.

28. Kastna külas Mulgi kinnistu detailplaneering, kehtestatud 18.11.2011 Tõstamaa vallavolikogu otsusega nr 69. Detailplaneeringu lahendus näeb ette moodustada mere ääres asuva 36,36 ha suurusega Mulgi kinnistust 2ha suurune elamumaa krunt Popi ning sellele ehitusõiguse seadmist ühepereelamu ehitamiseks.

29. Kastna külas Rüssa, Käo ja Teispere kinnistu detailplaneering, kehtestatud 27.01.2012 Tõstamaa Vallavolikogu otsusega nr 71. Planeeringu eesmärgiks on nendest katastriüksustest kokku moodustada neli 2 ha-list uut katastriüksust, moodustavatele katastriüksustele ehitusõiguse ja hoonestuse tüübi määramine ning nende sihtotstarbe muutmine elamumaaks. Planeeringuga on hõlmatud ca 8 ha. Igale moodustatavale katastriüksusele planeeritakse üks ühepereelamu.

30. Värati külas Kanistu kinnistu detailplaneering, kehtestatud 21.06.2013 Tõstamaa Vallavolikogu otsusega nr 106. Detailplaneeringuga on kavandatud rajada kaks elamut koos kõrvalhoonega. Lisaks on kavandatud rajada puurkaev ja tuletõrjeveevõtukoht. Kanalisatsioon lahendatake omapuhastite baasil.

31. Männikuste külas Männipõllu detailplaneering, kehtestatud 29.11.2013 Tõstamaa Vallavolikogu otsusega nr 15 . Detailplaneeringuga on kavandatud Männipõllu kinnistule mobiilsidemasti rajamine. Kavandatud tegevus on Tõstamaa valla üldplaneeringu kohane ja aitab parandada piirkonna mobiilsidelevi.

32. Kastna külas Vahtra detailplaneering, kehtestatud 23.01.2014 Tõstamaa Vallavalitsuse korraldusega nr 43. Detailplaneering muudab kehtivas Antsu ja Vahtra detailplaneeringus toodud hoonestusala. Uus hoonestusala on märgitud vastavalt olemasolevatele hoonetele. Detailplaneering on koostatud Planeerimisseaduse mõistes lihtsustatud korras.

33. Seliste külas Käära kinnistu detailplaneering, kehtestatud 13.06.2014 Tõstamaa Vallavolikogu otsusega nr 29. Detailplaneeringuga on kavandatud Käära kinnistule mobiilsidemasti ja seadmete konteineri paigaldamine.

34. Männikuste külas Lageda kinnistu detailplaneering, kehtestatud 19.12.2014 Tõstamaa Vallavolikogu otsusega. Detailplaneeringuga on kavandatud maantee poolsesse serva neli elamumaa sihtotstarbega krunti. Planeeritud kruntidele on kavandatud ehitada üks elamu koos kõrvalhoonega.

35. Ermistu külas Johanni kinnistu detailplaneering, kehtestatud 29.05.2015 Tõstamaa Vallavolikogu otsusega nr 49. Detailplaneeringuga muudeti Puusepa detailplaneeringus kehtinud hoonestusala asukohta vastavalt olemasolevale hoonestusele.

36. Kastna küla Kardoni kinnistu detailplaneering, kehtestatud 27.10.2015 Tõstamaa Vallavalitsuse korraldusega nr 460. Detailplaneeringuga jagatakse maaüksus kaheks, millest üks määratakse elamumaaks ja teine jääm maatulundusmaaks. Elamumaale on lubatud rajada kuni 60m2 suuruse ehitusaluse pinnaga elamu ja kõrvalhoone.

» Loomakaitseseadus
» Loomatauditõrje seadus
» Lemmikloomaregister
» Loomade varjupaik, hulkuvad loomad
» Lemmiklooma pidamise nõuded

Lemmiklooma registreerimine

» Vastavalt loomakaitseseadusele ja loomatauditõrje seadusele peab loomaomanik tagama oma lemmiklooma identifitseerimise.
» Koeraomanik on kohustatud üle kolme kuu vanused koerad registreerima.
» Soovitatav on registreerida ka kassid ja muud lemmikloomad, et võimaldada nende kaduma minemise korral teie kiiret tuvastamist leidja poolt.
» Loomaomanik saab oma lemmiklooma ise registrisse kanda Lemmikloomaregistris
» Loomi saavad lisaks registreerida ka veterinaarid, varjupaigad, lepingulised omavalitsused, hulkuvate loomadega tegelevad ühingud jpt
» Looma registreerimine on tasuta 

Hulkuvast lemmikloomast teatamine

Pärnu kodutute loomade varjupaik
Raba 32, 80041 Pärnu linn, Pärnu linn
524 6705
parnu[at]varjupaik.ee
www.varjupaik.ee

 

Pärnu linnavalitsuse sotsiaalosakonnal on 7 piirkondlikku hoolekandekontorit, millest kolm kontorit asuvad osavaldades. Hoolekandekontorites töötavatelt sotsiaalkonsultantidelt saab küsida esmast abi ning nõustamist.

Tähistamaks rahvusvahelist eakate päeva sõidame

teisipäeval, 1.oktoobril väljumisega kell 15.30

rahvusvahelise muusikapäeva kontserdile
Pärnu kontserdimajja

Esinevad:
Juhan Uppin (päkarauakannel)
Una Corda koosseisus Kristi Mühling (kannel), Liis Viira (harf), Ene Nael (klavessiin). Marliis Miilimäe (kannel), Katariina Viik (kannel)
Kandleansambel koosseisus Laura-Johanna Käärma, Meel Suursild, Nora Nummert

Registreerimine telefonidel
4448 163 Tiiu 4448 161 Liia

Üritus on tasuta!


07.06.2019

Riigihanke „Tammiste hooldekodu Brüsseli maja energiatõhususe parandamise ehitustööd“ võitnud PVT Haldus OÜ ja Eston Ehitus AS soojustavad sügiseks hooldekodu Brüsseli maja.

Ehitustööde käigus vahetatakse välja maja uksed ja aknad, soojustatakse seinad, lagi ja vundamendisokkel, paigaldatakse soojustagastusega ventilatsioon, pannakse radiaatoritele termoregulaatorid ja paigaldatakse katusele päikesepaneelid, et viia hoone energiatõhusus energiaklassi C. Praegu on hoone sügiseti liiga niiske ja talvel kohati liiga jahe.

Tööd maksavad 192 540 eurot, millest 64 650 tasub rahandusministeerium ja ülejäänu linn.

Teet Roosaar
Pärnu linnavalitsuse meedianõunik
444 8272, 510 3444
teet.roosaar[at]parnu.ee


EL Regionaalarengu Fond horisontaalne

II taotlusvoor on avatud 7. juunist kuni 7. juulini 2019

Eluruumi kohandamise projekti eesmärk on Pärnu linna puuetega inimestele läbi eluruumi kohandamise tagada paremad elamis-, õppimis- ja töötamistingimused ning suurendada iseseisvat toimetulekut, tagades läbi selle puuetega inimeste võrdsed võimalused ühiskonnaelus osalemisel.

Eluruumide kohandamine võimaldab puudega inimeste iseseisvat toimetulekut, vähendab hooldajate hoolduskoormust ja loob ebasobiva elukeskkonna tõttu tööturult eemal olijatele eeldused osaleda tööturul. 

Lisainfo: projektijuht Viktooria Iljin, sotsiaalosakonna puuetega inimeste hoolekande peaspetsialist, 444 8129, viktooria.iljin[at]parnu.ee


Tingimused ja toetatavad tegevused

Õigus toetusele
» Eluruumi kohandamist saab taotleda isik, kellel on tuvastatud puude raskusaste puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse mõistes ja kellel on sellekohane kehtiv otsus

Meetme raames eluruumi kohandamist saab taotleda erivajaduse katmiseks:

» liikumisega seotud toimingutes (püsti, pikali ja istuma saamine, treppidest üles ja alla liikumine, ustest ja väravatest sisse ja välja liikumine)
» hügieenitoimingutes (pesemis- ja tualetitoimingud)
» köögitoimingutes (toiduvalmistamine, söömine ja joomine)

Kohandada saab eluruumi, mis:
» asub Pärnu linna haldusterritooriumil
» on kohanduse saaja rahvastikuregistri järgne ja tegelik elukoht
» on aastaringseks elamiseks sobiv
» on kohanduse saaja või tema pereliikme omandis, kaasomandis või kasutuses lepingu alusel

» Kohandused (ehitustööd) peavad valmima hiljemalt 30.09.2021
» 2019. aastal teostatavate eluruumide kohandamiste järjekorra loomise aluseks on taotluse registreerimise aeg Pärnu Linnavalitsuses
» Kui kohandamise tegelik maksumus ületab meetme vahenditest rahastatava maksimaalse maksumuse ja linnaeelarve vahenditest tasutava summa, tuleb eluruumi kohanduse saajal katta ülejäänud summa omaosalusena

Taotlemine 

» Taotlusvorm
» Volikiri
» Omaniku nõusolek
» Juriidilise omaniku nõusolek
» Korteriühistu nõusolek

Taotlus eluruumi kohandamiseks tuleb esitada hiljemalt 7. juulil 2019

Taotluse kohustuslikud andmed:
1. taotleja nimi, isikukood, kontaktandmed (või taotleja esindaja nimi, isikukood, kontaktandmed, esindusõiguse alus);
2. kohandatava eluruumi andmed: tänav, maja number, korteri number, kasutamise alus (leping, omand, kaasomand);
3. eluruumi kohandamise eesmärk (liikuvusega seotud toimingute, hügieenitoimingute või köögitoimingute parandamiseks) ja selgitus;
4. kohandamise liik (platvormtõstuki paigaldus, laetõstuki paigaldus, ukse automaatika paigaldus, vaheplatvormita kaldtee rajamine, hoone välisukseava kohandus, korteri välisukseava kohandus, siseukseava kohandus, uksekünnise paigaldus, lävepakuta ukseava kohandus, tualettruumi (st pesemisruum ja WC ühes ruumis või pesemisruumi) kohandus, WC-ruumi kohandus, inva-WC-poti paigaldus, käsipuude paigaldus, muu);
5. otsuse ja lepingu kättesaamise viis (e-postiga, lihtkirjaga või tähtkirjaga taotlusel märgitud kohandamist vajava eluruumi aadressil).

Taotlusele tuleb lisada:
1. koopia esindusõigust tõendavast dokumendist (kohtumäärus, volikiri);
2. eluruumi kasutusõigust tõendav dokument koos omaniku või korteriühistu kirjaliku nõusolekuga kohandamise tegemise kohta;
3. eluruumi kõigi kaasomanike või korteriühistu kirjalik nõusolek kohandamise tegemise kohta, kui taotleja ei ole eluruumi ainuomanik või kohandatakse kaasomanike ühiskasutuses olevaid ruume;
4. olemasolul eksperdi hinnang eluruumi kohandamise vajalikkuse ja võimalikkuse kohta (olemasolu korral Sotsiaalkindlustusameti või Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse hinnang eluruumi kohandamiseks).

» Lisadokumentide olemasolul palume need lisada taotlusele koheselt
» Lisadokumentide puudumisel on võimalik neid täiendavalt juurde esitada

Täidetud ja (digi)allkirjastatud dokumendid saata Pärnu linnavalitsusele aadressil:
» linnavalitsus[at]parnu.ee või 
» Suur-Sepa 16, 80098 Pärnu linn, Pärnu linn

Dokumente saab esitada ka sotsiaalosakonnas kohapeal, sh piirkondlikes hoolekandekontorites ja osavallakeskustes
Vastuvõtt E, T 8.30-12.00; N 8.30-12.00 ja 14.00-17.00


I taotlusvoor 2018 

» Esimeses taotlusvoorus sai taotlusi esitada 20. aprillist kuni 18. maini 2018
» I taotlusvooru tulemusel, mis kestab kuni 15.04.2020, kohandatakse Pärnu linnas 32 puudega inimese kodu nende erivajadustele vastavaks

Vaata lisaks...

 

Pärnu Muuseum

Aida 3, 80010 Pärnu linn, Pärnu linn

443 3231

info[at]muuseum.ee

Koidula Muuseum

Jannseni 37, 80032 Pärnu linn, Pärnu linn

443 3313

info[at]muuseum.ee

Uue Kunsti Muuseum

Esplanaadi 10, 80010 Pärnu linn, Pärnu linn 

443 0772 

muuseum[at]chaplin.ee 

Linnakodaniku Maja

Nikolai 8, 80010 Pärnu linn, Pärnu linn 

444 8149 

 

Audru muuseum

Pärna allee 14, 88301 Audru alevik, Pärnu linn

5300 2172

muuseum[at]audru.ee

Seljametsa muuseum

86601 Seljametsa küla, Pärnu linn

5647 5221 

seljametsamuuseum[at]gmail.com 

Tõstamaa muuseum

Kalli mnt 13, 88101Tõstamaa alevik, Pärnu linn

449 6216

mois[at]tostamaa.ee

 

 

 

 

Pärnu Linnagalerii

Uus tn 4, 80010 Pärnu linn, Pärnu linn

445 5251

info[at]linnagalerii.ee

Kunstnike Maja galerii

Nikolai 27, 80014 Pärnu linn, Pärnu linn

443 6433

info[at]linnagalerii.ee

Teatrigalerii

Keskväljak 1, 80010 Pärnu linn, Pärnu linn

552 2381

galerii[at]endla.ee

Pärnu Külastuskeskuse galerii

Uus tn 4, 80010 Pärnu linn, Pärnu linn

447 3000

info[at]visitparnu.com

 

» Hajaasustuse programm (Riigihalduse ministri 22.02.2018 määrus nr 14)
» Hajaasustuse programm (programiinfo, RTK) 

Taotluste vastuvõtt on lõppenud!

» Eraldatud toetused (5. august 2019)

Hajaasustuse programmi eesmärk on tagada hajaasustusega piirkondades elavatele peredele head elutingimused ning seeläbi aidata kaasa elanike arvu püsimisele neis piirkondades. 

Toetatavad tegevused:
» majapidamises joogivee kättesaadavuse tagamine
» elamu heitvee nõuetekohase kanaliseerimist tagava süsteemi rajamine
» aastaringselt ligipääsetava juurdepääsutee rajamine
» leibkonna vajadustele vastava autonoomse elektrisüsteemi rajamine (tingimusel, et majapidamine ei ole liitunud elektrivõrguga) 

Toetust saavad taotleda hajaasustuse piirkonnas elavad füüsilised isikud, kes vastavad järgmistele nõuetele:

» Taotleja alaline elukoht on taotluse esitamise aasta 1. jaanuarist hajaasustusega maapiirkonnas asuv majapidamine
» Taotleja elukoht on rahvastikuregistri andmetel katkematult taotluse esitamise aasta 1. jaanuarist majapidamine, millele projektiga toetust taotletakse
» Taotlejal ei tohi olla riiklike maksude osas maksuvõlga, välja arvatud juhul, kui see on ajatatud
» Projektil võib olla ka kaastaotleja(id). Kaastaotlejale kehtivad samad tingimused, mis taotlejalegi
» Taotluse esitamise päeval peab eelmise toetuse kasutamise aruanne olema kohaliku omavalitsuse poolt kinnitatud
» Projekti ajalise kestuse arvestus algab toetuslepingu sõlmimisest ning projekti elluviimine peab olema lõppenud 31.oktoobriks 2020

Projekti maksimaalne toetus programmist ühe majapidamise kohta on 6500 eurot. Programmist eraldatud toetuseks loetakse ka ajavahemikus 2014–2018 hajaasustuse programmist saadud toetuse summa. Taotleja ja kaastaotleja oma- ja kaasfinantseering peab kokku moodustama vähemalt 33% projekti abikõlblikest kuludest.

Taotluste esitamine

Taotlus koosneb taotlusvormist + alljärgnevatest kohustuslikest dokumentidest:
1) taotlusvom
2) projekti eelarve (arvutamise abimees)
3) projekti tegevuste kirjeldus sõltuvalt projekti valdkonnast: veesüsteemid ; kanalisatsioonisüsteemid ; autonoomne elektrisüsteem ; juurdepääsuteed
4) oma- ja kaasfinantseeringut tõendav garantiikiri;
5) vastavalt projekti tegevustele ehitusluba, ehitusteatis või hajaasustuse programmi määruse § 6 lõikes 6 nimetatud keskkonnaministri 9. juuli 2015. a määruse nr 43 § 3 kohane kooskõlastus;
6) veevarustussüsteemide valdkonna projekti puhul joogivee kvaliteeti tõendav analüüs ulatuses, mida peab vajalikuks Terviseamet, kui projekti eesmärk on hetkel kasutatavast veevarustussüsteemist saadava joogivee kvaliteedi parandamine, veetorustiku rajamine olemasolevast kaevust või sinna pumba paigaldamine või olemasoleva kaevu asemele uue rajamine põhjusel, et olemasoleva kaevu vee kvaliteet ei vasta joogivee nõuetele;
7) veevarustussüsteemide valdkonna projekti korral, kui projekti elluviimist rahastavad lisaks taotlejale ka kaastaotlejad, kaastaotlejatega sõlmitud notariaalne tähtajatu veekasutuskord;
8) kaks võrreldavat hinnapakkumust (kui võrreldavate hinnapakkumuste esitamine ei ole võimalik, tuleb esitada sellekohased põhjendused ja hinnakalkulatsioonid);
9) notariaalne kokkulepe reaalservituudi seadmiseks, mille kohaselt kinnistu omanik on kohustatud taluma tema kinnistut läbivat veevarustus-, kanalisatsiooni- või autonoomset elektrisüsteemi või juurdepääsuteed, kui rajatav või parendatav juurdepääsutee, veevarustus-, kanalisatsiooni- või autonoomne elektrisüsteem läbib mitut kinnistut;
10) korterelamute puhul teiste korteriomanike kirjalik nõusolek.

» Punktides 5, 7 ja 9 nimetatud dokumendid võib esitada ka pärast hindamiskomisjoni poolt tehtud taotluse tingimusliku rahuldamise otsuse tegemist.
» Taotlus esitatakse iga toetatava valdkonna kohta eraldi.

Taotluse koostamisel saab abi ja nõu projektijuhtidelt (vt kontaktid paremal veerus)


 Aruandlus
» Toetuse kasutamise aruanne tuleb Pärnu linnavalitsusele esitada ühe kuu jooksul pärast toetuslepingus määratud projekti elluviimise lõppkuupäeva
» Kui projekti tegevused lõppevad planeeritust varem, esitatakse toetuse kasutamise aruanne ühe kuu jooksul pärast projekti tegevuste lõppemist

Lisaks aruandele toetuse kasutamise kohta tuleb toetuse saajal esitada:
» kulu- ja maksedokumentide koopiad
» veesüsteemide valdkonna projekti puhul ka vee kvaliteedi analüüs (välja arvatud juhul, kui projekti eesmärgiks oli torustike ehitamine või pumba paigaldamine olemasolevasse kaevu)

Linnavalitsus kiidab toetuse kasutamise aruande heaks või lükkab selle tagasi 20 tööpäeva jooksul aruande saamisest arvates ning teavitab toetuse saajat otsusest viie tööpäeva jooksul.


Dokumentide saatmine

Vajalikud dokumendid saata (digi)allkirjastatuna osavallakeskustele või linnavalitsusele:
Suur-Sepa 16, 80098 Pärnu linn, Pärnu linn
linnavalitsus[at]parnu.ee


Rahuldatud taotlused

» Pärnu linn: 2018
» Paikuse vald: 2017 ; 2016 ; 2015 ; 2014 2013 2011 2010 2009 2008
» Tõstamaa osavald: 2017 ; 2016 ;  2015 ;  2014 ; 2013 

Nooruse Maja

Roheline 1b, 80036 Pärnu linn, Pärnu linn

445 0070 

info[at]noorusemaja.ee 

FB
Raeküla Vanakooli Keskus

Lembitu 1, 80028 Pärnu linn, Pärnu linn

444 0054

info[at]raekylavanakool.ee

FB 
Pärnu Ingerisoomlaste Selts

Lõuna 18, 80011 Pärnu linn, Pärnu linn

447 1079

hillar.talvik.001[at]mail.ee

 
Maarja-Magdaleena Gild

Uus 5, 80010 Pärnu linn, Pärnu linn

447 1901

info[at]maarjamagdaleenagild.ee

 FB
Tervise Kultuurikeskus

Seedri 6, 80012 Pärnu linn, Pärnu linn

445 0350

klubi[at]spatervis.ee

 
Vana-Pärnu Kultuurikeskus

J. V. Jannseni 39, 80032 Pärnu linn, Pärnu linn

554 3023

vparnuselts[at]gmail.com

 

 

       
Audru Kultuurikeskus

Sauna 1, 88301 Audru alevik, Pärnu linn

5300 5586

audrukultuurikeskus[at]gmail.com

FB

Aruvälja Külakeskus

88306 Ahaste küla, Pärnu linn

5615 3893

aili.elend[at]gmail.com

FB

Eassalu-Neitsi Külastuskeskus

88305 Kihlepa küla, Pärnu linn

5668 8755

eassalu[at]gmail.com

 

Jõõpre Rahvamaja

88303 Jõõpre küla, Pärnu linn

512 5533

joopreklubi[at]gmail.com

FB

Lavassaare Rahvamaja

Mehaanika 6, 87001 Lavassaare alev, Pärnu linn

5343 2464

merle.lillak[at]gmail.com

FB 

Lindi Rahvamaja

88302 Lindi küla, Pärnu linn

5345 4588

lindirahvamaja[at]gmail.com

FB

Sanga Seltsimaja

88311 Lemmetsa küla, Pärnu linn

517 7305

reethollo[at]gmail.com

 

 

       

Seljametsa Külamaja

86601 Seljametsa küla, Pärnu linn

 512 7685

  FB 

 

       

Kastna külamaja

88106 Kastna küla, Pärnu linn

523 0596

karin.miidu[at]gmail.com

FB 

Manija saarekeskus

88112 Manija küla, Pärnu linn 

514 8917 

sveaaavik[at]hotmail.com 

 

Seliste külatuba

88103 Seliste küla, Pärnu linn

5617 8481

liina.kingsep[at]mail.ee

 

Tõhela Rahvamaja

88102 Tõhela küla, Pärnu linn

449 6523

tohelaraamat[at]tostamaa.ee 

FB

Tõhela Päevakeskus

88102 Tõhela küla, Pärnu linn

515 2312

alaur[at]hot.ee

 
Tõstamaa käsitöökeskus

Varbla mnt 24, 88101 Tõstamaa alevik, Pärnu linn

5668 2283

anu[at]folkart.ee

 

Tõstamaa rahvamaja

Varbla mnt 3, 88101 Tõstamaa alevik, Pärnu linn

523 6350

katri[at]tostamaa.ee 

 

 

Linnavalituse vastuvõtt kuld- ja briljantpulmapaaridele toimub 2019. aasta sügisel.

Pidulikule vastuvõtule on oodatud paarid, kellel on 2019. aastal täitunud või täitumas 50 või 60 abieluaastat ehk abielu on registreeritud 1969. või 1959. aastal ning kelle praegune registreeritud elukoht on Pärnu linnas (Pärnus, Tõstamaa, Paikuse või Audru osavallas).

Vastuvõtule saab registreeruda 7. septembrini 2019

» Registreerimisvorm
» Registreerimisvorm on kättesaadav ka osavallakeskustes ning linnavalitsuse infolauas. Avalduse võib kirjutada ka vabas vormis.
» Avaldus saata Pärnu linnavalitsusele aadressil Suur-Sepa 16, 80098 Pärnu linn, Pärnu linn või linnavalitsus[at]parnu.ee

Avalduse võib esitada ka kohapeal või helistades:
» Pärnu linnavalitsuse infolauas (Suur-Sepa 16, 444 8200)
» Audru osavallakeskuses (Pärna allee 7, 444 8171)
» Paikuse osavallakeskuses (Pärnade pst 11, 444 8151)
» Tõstamaa osavallakeskus (Sadama tee 2, 444 8161)

NB! Registreerimisel on kindlasti vaja: abielupaari ees- ja perekonnanimed, abielu registreerimise kuupäev, postiaadress ning kontakttelefon. Kutse saadetakse taotluses märgitud aadressile.

Linnavalitsus ja osavallakeskused on avatud E-N kell 8.00-17.00, R 8.00-16.00


Lisainformatsioon:
Jane Avamere
avalike suhete teenistuse spetsialist
444 8227, 5887 8577
jane.avamere[at]parnu.ee


 


NB! Alates 1. juulist 2019 saab Pärnu linnavalitsusele ja hallatavatele asutustele esitada ainult e-arveid!

» Palume arveid failidena enam mitte saata, vaid esitada need masinloetaval kujul läbi raamatupidamissüsteemi
» Neil äri- ja mittetulundusühingutel, kel selleks võimalus puudub,  saavad arved esitada ettevõtjaportaalis e-arveldaja kaudu

» Lisainfo ja e-arveldamise juhised (Rahandusministeerium)

Küsimuste korral pöörduge linnavalitsuse raamatupidamise teenistuse poole.

Kai Ojassalu
juhtivraamatupidaja
444 8290
kai.ojassalu[at]parnu.ee

» Veebilehe külastamisel kasutame Teie sessiooni identifitseerimiseks küpsiseid (cookies)
» Säilitame tehniliste andmetena Teie IP aadressi, veebilehitseja identifikaatorit, portaali poole pöördumisele eelneva veebilehe URL-i ja autentimisviisi
» Andmeid töötleme üksnes isikustamata kujul külastusstatistika tegemiseks, et selle põhjal lehekülgi arendada ja külastajatele mugavamaks muuta

Küpsistest
Küpsis on väike andmeelement, mis saadetakse veebilehelt ja mis salvestatakse kasutaja veebilehitsejas, mobiiltelefonis või muus seadmes selleks, et:
» meelde jätta kasutaja eelistused;
» saada infot, mille abil kohandada meie veebilehti kasutaja huvidele vastavaks.

Küpsiste liigid
» Sessiooniküpsised salvestatakse kasutaja brauserisse veebilehtede lehitsemise ajaks statistilisel eesmärgil. Nimetatud küpsised kustutatakse brauserist (näiteks Chrome, Safari jt) brauseri sulgedes.
» Teenindava osapoole küpsiseid määrab veebileht, mida kasutaja külastab, et meelde jätta kasutajate eelistusi. 
» Kolmandate osapoolte küpsised ei määra parnu.ee veebileht, vaid kolmas osapool. Mõned lehed võivad sisaldada küpsiseid kolmandatelt osapooltelt, nt Google, Youtube jt. Näiteks, kui kasutaja jagab midagi parnu.ee lehelt sotsiaalmeediasse, siis võib sotsiaalmeedia teenusepakkuja salvestada kasutaja brauserisse küpsise.

» Püsiküpsised salvestatakse kasutaja arvutisse ja neid ei kustutata brauseri sulgemisel. Need jäävad Teie veebilehitsejasse pikemaks ajaperioodiks ning aitavad veebisaidil Teie seadmejärgmine kord ära tunda. Püsiküpsised täidavad järgmisi eesmärke:
- Google Adwords kasutab küpsiseid selleks, et taasaktiveerida külastajaid, kellest veebisaidil käitumise põhjal otsustades võivad tõenäoliselt saada kliendid.
- Google Analytics küpsised registreerivad unikaalse ID ja koguvad statistilisi andmeid selle kohta, kuidas külastaja veebisaiti kasutab. Samuti jälgib see kasutajaid eri seadmete ja turunduskanalite lõikes ning kogub andmeid külastajate seadmete kohta. Meie praeguse seadistuse kohaselt on need andmed anonüümsed.
- Google Tag Manager on teenus, mille kaudu on võimalik käsitleda tõhusalt skripte, mis võivad, aga ei pruugi seadistada jälgimis- ja/või reklaamiküpsiseid. Sellega tagatakse ka, et need skriptid on kaasatud veebilehtedel tõhusal viisil selliselt, et laadimine toimuks lehtedel nii kiiresti kui võimalik.

Kuidas küpsistest keelduda?
» Kui soovite loobuda küpsiste salvestamisest oma arvutisse, võite valida veebilehitseja turvaseadistustest küpsistest keeldumise. 
» Samuti võite muuta oma veebilehitseja seadistusi, et Teile kuvataks hoiatus iga kord, kui sait üritab küpsist seadistada, ning seejärel võite otsustada iga küpsise osas eraldi, kas aktsepteerida seda või mitte.
» Võimalik on ka kõik küpsised ära blokeerida ning kustutada seadmesse salvestatud küpsised. Küpsiste blokeerimisel tuleb arvestada, et veebilehed ei toimi ettenähtud viisil. Sessiooniküpsiste blokeerimisel ei ole enam võimalik parnu.ee veebilehte kasutada.

Lisainfo
Lisainfot küpsiste ja nendest keeldumise / piiramise võimaluste kohta saate lugeda Andmekaitse Inspektsiooni veebilehelt

» Kui ilmneb, et õpilasel on tekkinud koolitöös raskusi, tasub nõu saamiseks pöörduda esmalt kooli tugimeeskonna poole (psühholoog, sotsiaaltöötaja, eripedagoog, logopeed, HEVKO-hariduslike erivajadustega õpilaste õppe koordineerija koolis).
» Tugimeeskonna liikmete kontaktid leiate vastavate koolide kodulehtedelt ja ka Pärnu Õppenõustamiskeskuse kodulehelt.
» Kui õpilase, lapsevanemate, kooli tugimeeskonna ja õpetajate koostöö vilja ei kanna, saate täiendavaks nõustamiseks ja tugimeetmete määramiseks pöörduda Innove Rajaleidja keskusesse Pärnumaal.

Teid nõustavad ja aitavad ka:
» Pärnumaa laste ja noorte vaimse tervise keskus
» Psühhiaatria ja psühhoteraapia keskus Sensus
» Mitmedimensioonilise pereteraapia (MDFT) programm
» Pärnu Noorte Tugila

Soovi ja võimaluse korral saate osaleda lastevanematele mõeldud tegevustes:
» "Imelised aastad" vanemlusprogramm
» Gordoni perekool
» Rajaleidja keskuse Lastevanemate Kooli loengud

Vaata lisaks: Noorte- ja nõustamiskeskused

Viktoriini "Meie Pärnu" 2018 küsimused ja vastused

 

Kuurortlinn Pärnu

1. Mis aastal alustati teadaolevalt esimese ehk siis vanima pargi rajamist Pärnus? Park, millest kujunes peaaegu 19. sajandi lõpuni pärnakate ning Pärnut külastanud supelsakste vabaajaveetmise ja suvise seltsielu keskus. Pargi nimi? (2 punkti)
VASTUS: 1832 – Vana ehk Goldmani ehk Musse park

2. 19. sajandi lõpus pälvis Pärnu kuurort tollaste supelsakste poolt romantilise hüüdnime? Kuidas Pärnut tollal kutsuti? (1 punkt)
VASTUS: Läänemere Tuhkatriinu

3. 1896.a. oktoobris sai Pärnu esimest korda raudteeühenduse muu maailmaga. 10 aastat hiljem e 1906 sai esimest korda Vene impeeriumis, Pärnu linnas teoks veel üks tehniline uuendus. Missuguse uuendusega oli tegemist? (1 punkt)
VASTUS: Esimesena Vene impeeriumis asendati õhku reostav gaasilaternate tänavavalgustus elektrivalgustusega.

4. Sinilipp on rahvusvahelise keskkonnakoolituse fondi FEE (Foundation for Environmental Education) koordineeritav supelranna või väikesadama keskkonnasõbralikku majandamist, turvalisust ja puhast vett näitav ökomärgis. Mis aastal sai Pärnu esimest korda sinilipu väikesadamale ja mis aastal supelrannale? (2 punkti)
VASTUS: Pärnu Jahtklubi 1994; Pärnu rand 2001

5. 1937. aastal avas Pärnu suvekülalistele uksed Rannahotell, üks ilusamaid funktsionalistlikus stiilis hooneid. Mis asutus tegutses aga Rannahotellis nõukogude ajal? (1 punkt)
VASTUS: Sanatoorium (Sanatoorium nr. 1 (1946 – 1962) ning sanatoorium Estonia (1962 -1991))

6. Milliste spordialade harrastamiseks rajati 1890ndate teisel poolel rannarajooni praegune Rannastaadion? (2 punkti)
VASTUS: Jalgrattasport ja tennis

7. Pärnu kuurordiks kujunemisel on olnud väga oluline roll vähemasti kolmel Oskaril? Kes need olid? (3 punkti)
VASTUS: Oskar Aleksander Brackmann, linnapea 1879-1915, 1918, Oskar Kask, linnapea 1924-1936, sotsiaalminister 1936-1940, Olev Siinmaa (kuni aastani 1936 Oskar Siiman), linnaarhitekt 1925-1944

Eestluse ärataja Jannsen ja tema tütar Lydia

8. 1843. aastal ilmus E.Ahrensi eesti keele grammatika, mis sai uue häälduspärase kirjaviisi aluseks ja sündis kirjanik, ajakirjanik ja eesti teatri asutaja Lydia Koidula. Mis oli tema pärisnimi? (1 punkt)
VASTUS: Lydia Emilie Florentine Jannsen

9. Mis aastal avati Pärnu Ülejõe vallakool ja kes oli Pärnu Ülejõe kooli esimene õpetaja? (2 punkti)
VASTUS: 1850; Johann Voldemar Jannsen

10. 5. juunil 1857. aastal hakkas ilmuma Jannseni toimetamisel ajaleht. Mis nime see leht kandis? (1 punkt)
VASTUS: Perno Postimees ehk Näddalileht

11. Kes andis Lydia Emilie Florentine Jannsenile luuletajanime KOIDULA? (1 punkt)
VASTUS: Carl Robert Jakobson

12. Esimesel Eesti üldlaulupeol 1869. aastal kanti lauludena kaks Koidula luuletust, millele oli viisid loonud helilooja Aleksander Saebelmann-Kunileid. Üks neist oli laul „ Sind surmani“, teine aga…… (1 punkt)
VASTUS: Mu isamaa on minu arm

Pärnu Postimehe küsimused

13. Kellele jagab Pärnu Linnavalitsus hõbelusikaid? (1 punkt)
VASTUS: Pärnus sündinud lastele

14. Millise spordialaga tegelevad Vändrast pärit Tanel Kangert ja Rein Taaramäe? (1 punkt)
VASTUS: jalgrattasport

15. Milline menukas Endla teatri lavastus etendub järgmisel suvel viimast korda? Järgmisel kuul tähistatakse näidendi autori 175. sünniaastat. Kes on näidendi autor? (2 punkti)
VASTUS: Säärane mulk; Lydia Koidula

» 2007-2017 Audru Vallavolikogu detailplaneeringute otsustele on juurdepääs dokumendiregistris.
» Varasemate otsustega ning paberil olevate planeeringutega saab tutvuda Audru osavallakeskuses 

» Audru valla detailplaneeringute koondnimekiri
Nimekirjas on detailplaneeringu number ja kehtestamise kuupäev, mis on vajalik esitada ehitisregistris projekteerimistingimuste taotlemisel detailplaneeringu alal.

 
Kehtestatud detailplaneeringud

Audru alevik 
nr 363 Audru hooldekeskuse detailplaneering
nr 335 Raksijõe kinnistu detailplaneering
nr 325 Lihula mnt 21a kinnistu detailplaneering
nr 316 Kaera kinnistu osaline detailplaneering
nr 229 Lille tn 9 kinnistu detailplaneering (.zip)
nr 228 Metsaääre detailplaneering (Küüni, Torni-2, Metsaääre ja Tööstuse tee 3 kinnistud)
nr 221 Võidupõllu kinnistu detailplaneering (.zip)
nr 208 Pärna allee 3b kinnistu detailplaneering (.zip)
nr 207 Käreda tee 20 kinnistu detailplaneering (.zip)
nr 205 Kolmnurga kinnistu detailplaneering (.zip)
nr 86 Käreda kinnistu detailplaneering (.zip)
nr 45 Mäe maa-ala detailplaneering (.zip)

Jõõpre küla
nr 222 Järvelille kinnistu detailplaneering (.zip)
nr 324 Kaaluvärava kinnistu detailplaneering
nr 317 Veehaarde kinnistu detailplaneering (.zip)

Kabriste küla 
nr 134 Kooli kinnistu detailplaneering (.zip)
nr 196 Madisjaani kinnistu detailplaneering (.zip)
nr 163 Niiduranna ja Kiraranna kinnistute detailplaneering (.zip)
nr 155 Oru kinnistu detailplaneering (.zip)
nr 60 Põllu detailplaneeringu kaart 1 ja kaart2. Kehtetu katastriüksuse 15905:004:0014 osas.
nr 334 Põllu kinnistu detailplaneering
nr 59 Põlde kinnistu detailplaneering  (.zip)

Lemmetsa küla
nr 146 Aabrami-Enno kinnistu detailplaneering (Aabrami tee 1-4) (.zip)
nr 290 Aida maaüksuse detailplaneering (.zip)
nr 197 Eha kinnistu detailplaneering (Eha tee, Hommiku tee, Päeva tee, Õhtu tee) (.zip)
nr 101 Kasesalu II kinnistu detailplaneering (Tööstuspargi tee 1-9) (.zip)
nr 47 Kubjajõe kinnistu detailplaneering (paberil)
nr 284 Kuti kinnistu detailplaneering (.zip)
nr 165 Kõrvitsa elamuala detailplaneering
nr 318 Laane kinnistu osalise detailplaneering (.zip)
nr 54 Lagre I detailplaneering (OÜ Valmose spoonitehas) (paberil)
nr 214 Laussaare kinnistu detailplaneering (paberil)
nr 352 Mere kinnistu detailplaneering
nr 84 Metsa kinnistu detailplaneeringu joonis
nr 195 Moka I kinnistu (AS Puls Brewery) detailplaneering (.zip)
nr 145 Mugula, Sarapuu ja Kasemaa kinnistute (Kasumi tee 1-25) osaline detailplaneering
nr 48 Rallipõllu kinnistu detailplaneering, osaliselt kehtetuks tunnistamise otsus
nr 360 Saugaserva kinnistu detailplaneering
nr 58  Veikko-Tooma kinnistu detailplaneering (Veikko-Tooma tee 1-10)

Lindi küla 
nr 257 Jõeääre ja Lauda kinnistute detailplaneering (.zip)
nr 124 Tänava kinnistu detailplaneering (.zip)

Liu küla 
nr 178Jausa ja Kalda kinnistute detailplaneering (.zip)
nr 259 Liu kalatsehhi kinnistu detailplaneeing

Malda küla 
nr 8 Hendriku kinnistu detailplaneering

Marksa küla 
nr 274 ja nr 223  Ermi ja Mihklijala kinnistute detailplaneering (paberil)
nr 90 Oja kinnistu detailplaneering (paberil)
nr 346 Pikavälja kinnistu detailplaneering
nr 7 Madisemere kinnistu detailplaneering (Madisemere tee 1-15a, Madisemere põik 1-11) (.zip)
nr 308 Mereääre ja Kambri kinnistute detailplaneering
nr 108 Tormi 10 kinnistu detailplaneering (paberil)

Papsaare küla 
nr 160 Anni II kinnistu osaline ja Usta kinnistu detailplaneering (Kotka tee 2-16, Pääsu tee 12a)
nr 329 Audru Ringraja mängumaa kinnistu detailplaneering
nr 293 Audru Ringraja kinnistu detailplaneering (.zip)
nr 92 Aabrami-Enno-Metsa ja Metsanurga (Lõvi arendusala, Lõvi tee 1-58, Lõvisaba tee 1-8, Lõvisüda tee 1-23b, Lõvikäpa tee 1-19, Lõvilõua tee 1-19) kinnistute detailplaneering, kehtestamise otsus, arhitektuursed tingimused
nr 198 Eha kinnistu detailplaneering
nr 72 Grünthali ja Kurootsa kinnistute detailplaneeringu joonis
nr 183 Haraldi kinnistu detailplaneeringu seletuskiriasukohtplaneeringujoonistehnovõrgud javertikaalplaneerimine
nr 209 Hiiuvälja kinnistu detailplaneeringu seletuskiritugiplaanpõhikaartkruntimise plaantehnovõrgud,torustike skeemsituatsiooniskeemisevoolse kanalisatsiooni kõrgused.
nr 103 Ivaski-Põllu kinnistu detailplaneering (Leonardo Golf Village arendusala, Mesiheina tee 1-10, Kasteheina tee 1-22, Niidu tee 4-18, Ristiku tee 2-22, Loo tee 2- 13, Elu tee 20-36).
nr 107 Jõe kinnistu detailplaneering
nr 85 Jõeotsa ja Jõeristi kinnistu detailplaneering (Jõeotsa tee, Jõeristi tee) (.zip)
nr 188 Jõesonni (Atta Peetri) kinnistu detailplaneeringu (Elu tee 11,13,15,17, 17a, 17b, 19, 21, 23, 25, 27, 29,31,33) kehtestamise otsus,  seletuskiripõhijoonistehnovõrgud
nr 268 Jõesuudme ja Päikesemetsa kinnistute detailplaneeringu (Jõesuudme tee 1-3) materjalid: seletuskirimaakasutuse plaanpõhijoonistehnovõrkude plaantehnovõrkude plaan I etapp
nr 141 Kaare tn 2 (Valgekodu arendusala, Välja tee 3a, Kõrre tee 1, 2, 3, 4detailplaneering, kehtestamise otsus. 27.04.2017 
nr 311 Kaldatamme kinnistu detailplaneering
nr 32  Kalevi kinnistu osaline detailplaneering
nr 68 Kambi kinnistu detailplaneering (Palmimetsa tee)  
nr 332 Kaubasadama tee 18 kinnistu detailplaneering (Mauri tee 1-14)
nr 104 Kiisapoja ja Männituka kinnistute detailplaneeringu seletuskiripõhijoonis.
nr 154 Kirila detailplaneeringu ala (Heiniku 1-12, Puraviku tee 1- 12,, Sirmiku 1-12, Kukeseene tee 1-4, Riisika tee 1-9, Pilviku tee 1-10, Mampli tee 1-12, Nurmiku tee 1-12) detailplaneeringu kehtestamise otsusseletuskiri, ehitusõiguse tabel, leppemärgid joonisel
nr 94 Koti kinnistu detailplaneeringu kehtestamise otsusseletuskiriasukohaskeemplaneeringujoonistehnovõrgud
nr 49  Kullijõe, Kullinoka, Kullipea, Kullijala, Kullitiiva, Kullisaba ja Kullitee detailplaneering (Kullimänniku tee 1-50) otsusseletuskiriplaneeringujoonisdgn.
nr 76  Kullimetsa kinnistu (Meremetsa põik 1-12, Meremetsa tee 1-48) detailplaneeringu kehtestamise otsusseletuskiri, põhijoonis .pdf ;  .dwg
nr 117 Kullimänniku  kinnistu (Tohvri tee 1-12) detailplaneeringu kehtestamise otsusseletuskiriarhitektuursed nõudedhoonestuse plaanliiklus,vertikaalplhaljastustehnovõrgud
nr 164  Kulliranna (Kulliranna tee 1-6) kinnistu detailplaneeringu seletuskiri, SK tiitellehtkoondplaan skaneeritult, kehtestamise otsus
nr 64  Kurgometsa kinnistu detailplaneeringu seletuskirikruntimis- ja liiklusskeem
nr 43 Kõrtsi kinnistu detailplaneering
nr 177 Kääbaste kinnistu detailplaneeringu seletuskiri
nr 61 Linavästriku (Linavästriku tee) kinnistu detailplaneeringu joonis
nr 114 Linavästriku II (Pääsu tee 2,2a,2b,3,4,5,6,7,8,9,10,12) kinnistu detailplaneering.
nr 355 Maidle kinnistu detailplaneering
nr 192 Maria kinnistu detailplaneeringu (Õnne tee 2, 4, 6, 8, 10, 12) seletuskirikruntimise, hoonestamise, liikluse ja heakorra joonis,tänavate ristlõigetehnovõrgud.
nr 345 Meremetsa tee 25 detailplaneering
nr 152 Metsise kinnistu detailplaneeringu seletuskiriasukohtplaneeringujoonisja tehnovõrgud.
nr 66 Mõtuse kinnistu detailplaneering
nr 348 Männiku tee 1 kinnistu detailplaneering
nr 333 Nurme tee 13 ja 13 a kinnistute detailplaneering
nr 36 Papsaare lasteaia detailplaneeringu seletuskiri , kaart1 ja kaart2
nr 315 Papsaare äriküla detailplaneering
nr 242 Põllumehe kinnistu detailplaneeringu  seletuskiripõhijoonistehnovõrkude joonisillustratsioon.
nr 265 Pärna kinnistu detailplaneering
nr 172 Pääsu tee 1,11,13,15,16,17,18,19,21,23,25,27 kinnistute detailplaneering (Pääsu tee 1,11,13,15,16,17,18,19).
nr 314 Saare kinnistu detailplaneering (.zip)
nr 331 Salme kinnistu osalise detailplaneeringu (automaattankla) dokumendid.
nr 83 Salme kinnistu osalise (Maksimarketi kaubanduskeskus) detailplaneeringu seletuskiripõhiplaan
nr 73 Siisikese ja Kauri kinnistute detailplaneeringumaterjalid: seletuskirihoonestusjoonistrassid,illustratsioon.
nr 171 Siksaki kinnistu detailplaneering
nr 319 Stella kinnistu ja osaliselt Elise kinnistu detailplaneeringu materjalid: seletuskiripõhijoonis,hüdrandiskeemvõrkude joonis.
nr 246 Talli kinnistu detailplaneeringu kehtestamise otsusseletuskiripõhijoonistehnovõrkude koondplaan
nr 206 Tammevälja kinnistu detailplaneeringu seletuskiri ja koondjoonis.
nr 322 Tammetuka kinnistu osalise detailplaneeringu seletuskiripõhijoonisillustratsioon.
nr 210 Teeserva ja Pajuvälja kinnistud ning osaliselt Lehtmetsa kinnistu detailplaneeringu seletuskiriasendiplaankruntiminepõhiplaantehnokoondelektrieskiistrassidetapid.
nr 286 Tildre kinnistu detailplaneering
nr 118 Tilga kinnistu osaline detailplaneeringu seletuskiri.
nr 347 Tohvri tee 5 kinnistu detailplaneering
nr 53 Valdeko kinnistu detailplaneering (Papsaare põik 3, 5, 6, 7, 8)
nr 168 Valgevälja (Maidle osaline) kinnistu detailplaneeringu seletuskiriplaneeringujoonis,vertikaalplaneerimine,võrgud ja võrgud väljaspool
nr 137  Õnne kinnistu detailplaneeringu (Õnne tee 1, 3, 5, 7, 9, 11)  seletuskiripõhijoonistehnovõrgud

Põldeotsa küla 
nr 289 Kampli kinnistu detailplaneering (.zip)

Saulepa küla 
nr 298 Suuresilla Suurfarmi kinnistu detailplaneering (Audru kalakasvatus) (.zip) ; kehtestamine
nr 199 Juheta kinnistu detailplaneering
nr 184 Kütimaa kinnistu detailplaneering (.zip) ; kehtestamine ;  osaliselt kehtetuks tunnistamine
nr 309 Meremäe kinnistu detailplaneering (.zip) ; kehtestamine
nr 202 Ove kinnistu detailplaneering (.zip) ; kehtestamine
nr 288 Pirsi kinnistu detailplaneering (.zip) ; kehtestamine
nr 300 Reinu kinnistu detailplaneering (.zip) ; kehtestamine
nr 211 Roo, Jahi ja Telliskivi kinnistute (Kõrkja tee) detailplaneering (.zip) ; kehtestamine

Valgeranna küla
nr 80 Andropoffi kinnistu detailplaneering (.zip)
nr 356 Leetsi elamuala detailplaneering (Leetsi tee 2,4,6)
nr 326 Männimetsa kinnistu detailplaneering
nr 23 Sandri, Anita, Marvi, Karmo ja Bernhardi kinnistute detailplaneering (Sandri kinnistu, Liini tee 2, 4, 8, 10, 12, 14, 16) (.zip)
nr 1D Valgeranna puhkeala detailplaneering (.zip)
nr 1E Valgeranna puhkeala detailplaneering II osa - golfiväljaku detailplaneering (.zip)
nr 307 Valgeranna noortelaagri maa-ala detailplaneering (.zip)

2020/2021. õppeaasta sisseastumiskatsed gümnaasiumitesse

Pärnu Koidula Gümnaasium 20. märts ja 3. aprill 2020
Pärnu Ühisgümnaasium 23.–27. märts 2020
Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium 28.–30. märts 2020

Koolivalik tuleb kinnitada hiljemalt 1. mail 2020

Õpilane, kes on edukalt sooritanud gümnaasiumi sisseastumiskatsed või kellele pakutakse gümnaasiumikohta katseteväliselt (edu olümpiaadidel, stipendium, kutse):
- kinnitab koolivaliku hiljemalt 1. mail, teavitades oma otsusest gümnaasiumi
- kes gümnaasiumi õppima asumist selleks ajaks ei kinnita, vabastab koha 

Gümnaasium ei või õppima asumise kinnitust nõuda enne 1. maid 2020
- selle ajani garanteerib gümnaasium õpilasele, kes on sisseastumiskatsed edukalt sooritanud või katseteta (olümpiaad, stipendium, kutse) õppima oodatud,  pakutud koha 2020/21. õppeaasta kümnendas klassis 
- 1. maiks kinnitamata kohad võib gümnaasium täita paremusjärjestuses järgmiste kandidaatidega.

Veebilehel kasutatakse küpsiseid