Pärnu linnavalitsuse pressiteade
16.04.2021


Pärnu linnavalitsus paneb Munamäe rulapargis käijatele ja pargis sõitvate laste vanematele südamele, et aiaga piiratud alal asuvat rampi ei tohi praegu kasutada.

Skate-pargi Ringi-Lõuna-Mere pst ristmiku poolses servas on üks ramp koos paari väiksema sõiduatraktsiooniga piirdeaiaga ajutiselt muust rulapargist eraldatud. Ramp on osaliselt lahti võetud ja osaliselt kattevineerita, see on remondieelses seisus ning seda ei tohi kindlasti kasutada ega selle peale ronida.

Kasutusest väljas pargiala ja ramp on ka keelusiltidega tähistatud.

Osaühing Allik-Trans, kellega koos linn remondiootel rambi taastab, on viimastel päevadel korduvalt piirdeaia tagasi oma kohale pannud, aga juba mõne aja pärast on lapsed selle taas laiali tõmmanud ja läinud katkise rambi peale.
Paneme kõigile südamele: mujal Munamäe rulapargis tohib sõita, aga metalltaraga piiratud alal ja seal paikneval rambil mitte ning kindlasti ei tohi omavoliliselt piirdeaeda lahti võtta ja eemale viia.

Ohutusreeglite mõistmisel ja neist kinnipidamisel on kindlasti palju sellest, kui täiskasvanud neid lastele selgitaksid.
Lahtivõetud rambi taastamine algab järgmisel nädalal.



Anu Villmann
Pärnu linnavalitsuse kommunikatsioonispetsialist
444 8225, 5322 9069
anu.villmann[at]parnu.ee


Pärnu Vana-Sauga Lasteaed

» Pärnu linna lasteaedadesse vastuvõtt

» Lasteaia põhimäärus
» Lasteaia hoolekogu 
» Lasteaia kodukord

» Pärnu Vana-Sauga Lasteaed on Pärnu linnavalitsuse hallatav õppeasutus, tegutseb 1. jaanuarist 2021
» Lasteaed moodustati Pärnu Päikesejänku lasteaia ja Pärnu Kadri lasteaia liitmisel
» Lasteaedade ümberkorraldamine (Pärnu linnavolikogu 18.06.2020 otsus nr 48)

Lastetaed tegutseb kahes õppehoones
» Kadri maja (Kadri 23)
» Päikesejänku maja (Vana-Sauga 21)

Mõlemad õppehooned on ehitatud tüüpprojekti Nr 2Л-04-05 järgi 140-kohalistena ja avatud 1. veebruaril 1969. aastal ametkondlike lasteaedadena. 1994. aasta 1. jaanuarist on lasteaiad Pärnu linnavalitsuse haldusalas munitsipaal-lasteaedadena.

Kadri majas toimub õppe- ja kasvatustöö üldõpetuslikku printsiipi (J. Käis) järgides. Päikesejänku majas on aastast 1994 tegutsetud Hea Alguse metoodika kohaselt.

Aita luua lasteaiale oma logo!
Loe lähemalt: Pärnu Vana-Sauga Lasteaed otsib logo ideid

Värske kuue saanud Kadri maja
Vana Sauga lasteaed Kadri maja

 

 

Multifunktsionaalne kunstihoone, mis koosneb galeriidest ja saalidest, Pärnu Kunstikooli ruumidest ning loomemajanduse rendipindadest, on kavandatud Pärnu kesklinna, Pikk 14 kinnistule. Piirnevale Ringi 2 kinnistule on kavandatud avalik linnaväljak.

Parima arhitektuurse ja konstruktiivse lahenduse leidmiseks viidi läbi arhitektuurivõistlus, mille võitis Salto AB arhitektide töö “Sisse” (Maarja Kask, Ralf Lõoke ja Martin McLean)

Esitatud on eelprojekt ja väljastatud ehitusluba Samaaegselt valmistatakse ette hanget kontsessionääri leidmiseks.

» Ringi tn, Aia tn ja politseimaja vahelise maa-ala ning Aida tänava detailplaneering (dp nr 1.51)
» Pärnu kunstihoone ja lähiümbruse arhitektuurivõistlus 
» Võidutöö „Sisse

Ajakava
» Detailplaneeringu kehtestamine: 15.05.2014
» Arhitektuurikonkursi algus: 06.02.2019
» Ideekavandite esitamine: kuni 03.05.2019
» Ideekavandite hindamine: 10.05.2019
» Tulemuste avalikustamine: 04.06.2019
» Eskiislahendus: 21.12.2020
» Ehitusluba: 08.02.2021
» Hange kontsessionääri leidmiseks
» Hoone ehituse eeldatav algus: 2021. aasta IV kvartal
» Hoone eeldatav valmimisaeg: 2022

Projekteerimine
» Leping projekteerimiseks allkirjastati Salto Arhitektidega 2020. aastal
» Lepingu maht: hoone eskiis- ja eelprojekt koos ehitusloaga
» Projekteerimise maksumus: 250 000 (lisandub käibemaks)
» Projekteerimise lõpptähtaeg: 2020 lõpp

Tutvustavad materjalid
» Kunstihoone iseloomustus ja olulisus
» Kunstihoonet tutvustav video
» Kunstihoone slaiditutvustus 2020
» Ettepanek Riigikogu kultuurikomisjonile 

Meedia
09.02.2021 Linn loodab kunstihoonet ehitama asuda tänavu (Pärnu Postimees)
17.01.2021 Pärnu tahab uue kunstihoone ehitada koostöös erasektoriga (ERR)
12.11.2020 Pärnu linn pakub kunstihoone ehitajale maja kahte ülemist korrust
03.11.2020 Pärnu kunstihoone ja Läänemere kunstisadam võistlevad 25 suurprojektiga (Pärnu Postimees)
30.06.2020 Pärnu Kunstihoonet hakkab projekteerima Salto Arhitektuuribüroo (Pärnu Postimees)
04.06.2019 Pärnu kunstihoone arhitektuurivõistluse võitsid Salto AB arhitektid
30.05.2019 Teisipäeval selguvad Pärnu kunstihoone arhitektuurivõistluse võitjad
06.02.2019 Pärnu linn kavandab uut esindushoonet

Pärnu Spordikeskus

» Pärnu Spordikeskuse põhimäärus
» Pärnu Spordikeskuse hinnakiri 
» Pärnu Spordikeskuse asutamine

Pärnu Spordikeskus asutati 15. oktoobril 2020 ning alustas tegevust 1. jaanuaril 2021. 

Spordikeskus on Pärnu linnavalitsuse hallatav asutus, mille põhieesmärgiks on tema valduses olevate spordirajatiste haldamine ja arendamine tagamaks aastaringselt Pärnu linna elanikele ja külalistele võimalused kehalise ja vaimse vormi saavutamiseks, sportliku eluviisi harrastamiseks, sportlikuks eneseteostuseks ning vaatemängulise spordielamuse saavutamiseks.

Pärnu Spordikeskuse hallatavad spordibaasid ja -rajatised

Rannastaadion

Ranna pst 2, 80012 Pärnu linn, Pärnu linn

Spordihall

Riia mnt 129, 80010 Pärnu linn, Pärnu linn

Paikuse spordikeskus

Paide mnt 19, 86602 Paikuse alev, Pärnu linn

Kergejõustikuhall

Väike-Kuke 8C, 80019 Pärnu linn, Pärnu linn

Raja tänava ujula

Raja 7, 80045 Pärnu linn, Pärnu linn

Raeküla staadion

Riia mnt 277, 80023 Pärnu linn, Pärnu linn

Mai kunstmuruväljak

Karja 97, 80016 Pärnu linn, Pärnu linn

Metsa 19 spordisaal

Metsa 19, 80025 Pärnu linn, Pärnu linn

Reiu-Raeküla kunstlume- ja terviserajad

 

Rehepapi jalgpallikeskus (valmimas)

 

Lastestaadion (sh uisuväljak)

 

 

Pressiteated
15.10.20 Pärnu spordibaase hakkab haldama Pärnu Spordikeskus
29.09.20 Linnavalitsus tegi ettepaneku Pärnu spordibaaside haldamiseks uus asutus moodustada

tantsupidu2022

 

Pärnumaa tantsupidu "Ükskord algab aega"

29. mail 2022

Lavassaare staadionil


Idee autor / üldjuht-lavastaja - Ingrid Jasmin
Üldjuhi assistent - Ulla Helin-Mengel
Projektijuht/ peakorraldaja - Jekaterina Eensalu
Kunstnik - Pusa (Piret Bergmann)
Muusikaline juht - Kristjan Kaasik
Tekstide redigeerija - Kertu Moppel 


Pärnumaa tantsupidu ei jutusta lugu meie eeposest „Kalevipoeg“, vaid me rändame ajamasinaga aastasse 4021, kus ilmub uus eepos „Olevipoeg“. See on narratiiv sellest, kuidas on tekkinud Pärnumaa uus haldusjaotus aastast 2017, kui pandi kokku uued omavalitsused - Häädemeeste vald, Kihnu vald, Lääneranna vald, Tori vald, Põhja-Pärnumaa vald, Pärnu linn ja Saarde vald.

Kõrvaltvaatajale mõistatuslikena tunduvad liidud saavad tänu Olevipojale loogilise põhjenduse. Kas need on ka tõsiseltvõetavad, seda saab otsustada juba iga pealtvaataja ise.

Repertuaaris on tantse aastast 1971 kuni tänaste uusloominguliste tantsudeni välja. Uut spetsiaalselt selleks peoks loodud loomingut kohtab nii tantsude, kui nende saatemuusika näol. Kõik uued tantsud on loodud Pärnumaa tantsuloojate poolt. Pealtvaatajad saavad nautida läbilõiget eesti rahvatantsu arengust läbi aegade.

Peol osaleb ligi 2000 rahvatantsijat ja võimlejat. Kalevipojale annab elu armastatud näitleja Jaan Rekkor ning Olevipojana ilmutab end mitte vähem armastatud näitleja Priit Loog.

Repertuaari, rühmade registreerimise, õppeseminaride ajakavade, tantsude kirjelduste jm kohta leiab täpsemalt infot Pärnumaa Rahvakultuuri Keskseltsi veebilehelt.


Lisainfo:
parnurahvakultuur[at]gmail.com
5804 0443

» Liikuma kutsuva kooli programm

„Liikuma kutsuv kool“ on Tartu ülikooli liikumislabori eestvedamisel alguse saanud teaduspõhine programm, mille siht on kujundada liikumine koolipäeva ja -kultuuri loomulikuks osaks. Liikumisvõimalused tundides, vahetundides ja kooliteel toetavad tervist, õppimist ja koolirõõmu ning koostöös koolidega otsitakse viise nende võimaluste loomiseks.

2020. aastal on üle Eesti 110 liikuma kutsuvat kooli ligi 47 000 õpilasega. Aastatel 2020–2023 toimub liikuma kutsuvate koolide arendus- ja rakendustegevus projekti „Kooliõpilaste liikumisaktiivsuse toetamine“ raames, mida rahastatakse Euroopa Majanduspiirkonna programmist.

Liikuma kutsuva koolide võrgustikuga ühinenud Pärnu koolid

Pärnu koolidele on liikumisprogrammi kontaktisikuks Pärnu linnavalitsuse üldhariduse peaspetsialist Virve Laube.

2019/2020. õppeaastal osalesid programmis:
» Pärnu Kuninga tänava põhikool 
» Paikuse kool
» Pärnu Vanalinna põhikool
» Pärnu Mai kool
» Tõstamaa keskkool
» Pärnu Ülejõe põhikool

2020/2021. õppeaastal osalevad programmis:
» Pärnu Kuninga tänava põhikool 
» Paikuse kool
» Pärnu Vanalinna põhikool
» Pärnu Mai kool
» Tõstamaa keskkool
» Pärnu Ülejõe põhikool
» Audru kool
» Jõõpre kool
» Pärnu Rääma kool
» Pärnu Raeküla kool
» Lindi lasteaed-algkool
» Pärnu Tammsaare kool


Loe lisaks:
25.09.2020 President tunnustas Pärnu linna ja Pärnu Vanalinna põhikooli
08.06.2020 Pärnu koolid osalevad liikuma kutsuva koolide võrgustikus

» Pärnu Raja Lasteaia veebileht raja.parnu.ee on loomisel, seni saab esmast infot käesolevalt lehelt


Pärnu Raja Lasteaed

» Pärnu Raja Lasteaia põhimäärus
» Pärnu linna lasteaedadesse vastuvõtt

» Pärnu Raja Lasteaed on asutusena tegutsev alates 1. augustist 2020
» Lapsi võetakse uues lasteaias vastu 1. septembrist 2020

Raja lasteaeda saavad oma lapsele kohta taotleda lapsevanemad, kelle:
1) laps on vanuses poolteist kuni seitse aastat (või kuni kooliminekuni)
2) lapse ja ühe vanema elukoht on rahvastikuregistri andmetel Pärnu linn, Häädemeeste vald või Tori vald.

» Lasteaed mahutab kaheksa aia- ja kaks sõimerühma. Lasteaiakohti on planeeritud 190, neist 30 sõimekohta. 
» Vastavalt kokkuleppele on 44 kohta ette nähtud Tori valla ja üheksa kohta Häädemeeste valla lastele, seda kas Raja lasteaias või siis mõnes muus Pärnu munitsipaallasteaias.

Lasteaiast

Raja tänava lasteaed-ujula on Eesti üks kaasaegsemaid lasteaedu. Kompleks koosneb päikesekujulisest lasteaiast, ujulast, staadionist, välilavast, parklast ja hoovil asuvatest mänguväljakutest. Päikest meenutav lasteaiahoone mahutab kaheksa aia- ja kaks sõimerühma, lasteaialapsed hakkavad saama ujumisõpetust ujula väikelastebasseinis.

Lasteaia ehitus maksis 10,6 miljonit eurot, 4 039 200 euroga toetas lasteaia ehitamist Euroopa Regionaalarengu Fond, ülejäänu tasusid Pärnu linn ning Tori ja Häädemeeste vald. Loe lisaks: Raja tänava lasteaia rajamine

Pressiteated, meediakajastused
29.12.2020 Pärnu aasta tegu on Raja lasteaia ja uue ujula valmimine (vaata ka videot)
31.08.2020 Mudilaste laul avas Raja lasteaia 
27.08.2020 Esmaspäeval avatakse Pärnus Eesti üks kaasaegsemaid lasteaedu
16.06.2020 Riigi kaasaegseim lasteaed püüab pilku kollase murumütsiga
06.02.2020 Pärnu linnavolikogu asutas uue lasteaia
20.01.2020 Pärnus avatakse uus lasteaed
10.09.2019 Eesti ühe kaasaegsema lasteaia ehitusel peetakse sarikapidu
27.05.2019 Eesti ühele kaasaegsemale lasteaiale pannakse nurgakivi
04.04.2019 Lasteaia ehitusel tehakse öösel tööd
16.01.2019 Mõne nädala pärast algab lasteaia ja ujula ehitus
15.10.2018 Pärnu saab uue kooli ja uue lasteaia

Galeriid
11.09.19 Raja tänava lasteaia sarikapidu
29.05.19 Raja tänava lasteaiale pandi nurgakivi

Foto: Pärnu Postimees, Mailiis Ollino
Raja lasteaed PP Mailiis Ollino

Pärnu linnavolikogu algatas 18.06.2020 otsusega nr 51 tuulepargi ja selle toimimiseks vajaliku taristu kavandamiseks kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu ning planeeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) koostamise koos vajalike uuringute läbiviimisega. 

Planeeringuala koosneb Pärnu linna Paikuse osavalla Põlendmaa külast ja Seljemetsa küla territooriumi osast. Planeeringuala suurus on 113,7 km². 

Eriplaneeringu koostamise eesmärgiks on selgitada välja sobiv ala elektrituulikute pargi rajamiseks ning määrata tuulikupargi kommunikatsioonidele sobiv paigutus. Hinnanguline elektrituulikute pargi suurus on 800ha, millele soovitakse kavandada kuni 7 tuulikut kõrgusega kuni 290m.

Pärnu linna haldusalal kehtivates üldplaneeringutes enam kui 30m kõrguste tuulikutega tuuleparkide asukohti määratud ei ole. Kogu omavalitsuse haldusala hõlmava üldplaneeringu koostamine on algatatud Pärnu Linnavolikogu 21.06.2018 otsusega nr 63. Planeeringu sisuline koostamine on algusjärgus.

Eriplaneeringu koostamise algataja ja kehtestaja on Pärnu linnavolikogu, eriplaneeringu koostamise korraldaja on Pärnu linnavalitsus, eriplaneeringu koostaja ja keskkonnamõju strateegilise hindamise koostaja leidmiseks viiakse läbi vastav hankemenetlus. 

Eriplaneering koostatakse kooskõlas Paikuse üldplaneeringuga. Eriplaneeringuga võib põhjendatud juhul teha ettepaneku Pärnu maakonna planeeringu muutmiseks.

Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine (Pärnu linnavolikogu 18.06.2020 otsus nr 51)

EL Regionaalarengu Fond horisontaalne
III taotlusvoor oli avatud 25. juunist kuni 9. juulini 2020

Eluruumi kohandamise projekti eesmärk on Pärnu linna puuetega inimestele läbi eluruumi kohandamise tagada paremad elamis-, õppimis- ja töötamistingimused ning suurendada iseseisvat toimetulekut, tagades läbi selle puuetega inimeste võrdsed võimalused ühiskonnaelus osalemisel.

Eluruumide kohandamine võimaldab puudega inimeste iseseisvat toimetulekut, vähendab hooldajate hoolduskoormust ja loob ebasobiva elukeskkonna tõttu tööturult eemal olijatele eeldused osaleda tööturul. 

Lisainfo: projektijuht  - sotsiaalosakonna puuetega inimeste hoolekande peaspetsialist, 444 8129


Tingimused ja toetatavad tegevused

Õigus toetusele
» Eluruumi kohandamist saab taotleda isik, kellel on tuvastatud puude raskusaste puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse mõistes ja kellel on sellekohane kehtiv otsus

Meetme raames eluruumi kohandamist saab taotleda erivajaduse katmiseks:

» liikumisega seotud toimingutes (püsti, pikali ja istuma saamine, treppidest üles ja alla liikumine, ustest ja väravatest sisse ja välja liikumine)
» hügieenitoimingutes (pesemis- ja tualetitoimingud)
» köögitoimingutes (toiduvalmistamine, söömine ja joomine)

Kohandada saab eluruumi, mis:
» asub Pärnu linna haldusterritooriumil
» on kohanduse saaja rahvastikuregistri järgne ja tegelik elukoht
» on aastaringseks elamiseks sobiv
» on kohanduse saaja või tema pereliikme omandis, kaasomandis või kasutuses lepingu alusel

» Kohandused (ehitustööd) peavad valmima hiljemalt 30.09.2022
» 2020. aastal teostatavate eluruumide kohandamiste järjekorra loomise aluseks on taotluse registreerimise aeg Pärnu linnavalitsuses
» Kui kohandamise tegelik maksumus ületab meetme vahenditest rahastatava maksimaalse maksumuse ja linnaeelarve vahenditest tasutava summa, tuleb eluruumi kohanduse saajal katta ülejäänud summa omaosalusena

Taotlemine 

» Taotlusvorm
» Volikiri
» Omaniku nõusolek
» Juriidilise omaniku nõusolek
» Korteriühistu nõusolek

Taotlusi eluruumi kohandamiseks sai esitada 9. juulini 2020

Taotluse kohustuslikud andmed:
1. taotleja nimi, isikukood, kontaktandmed (või taotleja esindaja nimi, isikukood, kontaktandmed, esindusõiguse alus);
2. kohandatava eluruumi andmed: tänav, maja number, korteri number, kasutamise alus (leping, omand, kaasomand);
3. eluruumi kohandamise eesmärk (liikuvusega seotud toimingute, hügieenitoimingute või köögitoimingute parandamiseks) ja selgitus;
4. kohandamise liik (platvormtõstuki paigaldus, laetõstuki paigaldus, ukse automaatika paigaldus, vaheplatvormita kaldtee rajamine, hoone välisukseava kohandus, korteri välisukseava kohandus, siseukseava kohandus, uksekünnise paigaldus, lävepakuta ukseava kohandus, tualettruumi (st pesemisruum ja WC ühes ruumis või pesemisruumi) kohandus, WC-ruumi kohandus, inva-WC-poti paigaldus, käsipuude paigaldus, muu);
5. otsuse ja lepingu kättesaamise viis (e-postiga, lihtkirjaga või tähtkirjaga taotlusel märgitud kohandamist vajava eluruumi aadressil).

Taotlusele tuleb lisada:
1. koopia esindusõigust tõendavast dokumendist (kohtumäärus, volikiri);
2. eluruumi kasutusõigust tõendav dokument koos omaniku või korteriühistu kirjaliku nõusolekuga kohandamise tegemise kohta;
3. eluruumi kõigi kaasomanike või korteriühistu kirjalik nõusolek kohandamise tegemise kohta, kui taotleja ei ole eluruumi ainuomanik või kohandatakse kaasomanike ühiskasutuses olevaid ruume;
4. olemasolul eksperdi hinnang eluruumi kohandamise vajalikkuse ja võimalikkuse kohta (olemasolu korral Sotsiaalkindlustusameti või Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse hinnang eluruumi kohandamiseks).

» Lisadokumentide olemasolul palume need lisada taotlusele koheselt
» Lisadokumentide puudumisel on võimalik neid täiendavalt juurde esitada

Täidetud ja (digi)allkirjastatud dokumendid saata Pärnu linnavalitsusele aadressil:
» linnavalitsus[at]parnu.ee või 
» Suur-Sepa 16, 80098 Pärnu linn, Pärnu linn

Dokumente saab esitada ka sotsiaalosakonnas kohapeal, sh piirkondlikes hoolekandekontorites ja osavallakeskustes
Vastuvõtt E, T 8.30-12.00; N 8.30-12.00 ja 14.00-17.00


II taotlusvoor 2019

» Esimeses taotlusvoorus sai taotlusi esitada 7. juunist 7. juulini 2019
» II taotlusvooru kestab kuni 30.09.2021. Vaata lisaks

I taotlusvoor 2018 

» Esimeses taotlusvoorus sai taotlusi esitada 20. aprillist kuni 18. maini 2018
» I taotlusvooru tulemusel, mis kestab kuni 15.04.2020, kohandatakse Pärnu linnas 32 puudega inimese kodu nende erivajadustele vastavaks. Vaata lisaks...

 

Pärnu linnas Audru osavallas asuv Valgerand on läbi aastate olnud populaarne suvitus- ja supluskoht. Oma nime on ta saanud pika lõunasse avaneva valge liivariba järgi.

Valgerand on tunnistatud mitmeks kaitsetavaks alaks – ühelt poolt Audru poldri looduskaitseala, teiselt poolt Valgeranna hoiuala, merelt aga Pärnu lahe hoiuala. Kaitstavate alade eesmärkideks on säilitada Valgeranna maastik, mis on tuntud oma kaunite valgete luidete poolest, ning taastada ohustatud ja haruldaste linnuliikide elupaigad ning rändlindudele sobivaid peatumis- ja toitumisalad.

Randa viib valgustatud promenaad, puhkealal asub vaatetorn. Valgerannas on võimalik mängida kettagolfi, kasutada terviseradu, ronida seikluspargis, lapsed saavad aega veeta mänguväljakul ja kiikedel. Seikluspargi lähedusse jääb Valgeranna Golfiväljak.

Toitu ja jooki pakuvad Doberani rannamaja kohvik, Valgeranna Kämping OÜ, Villa Andropoff, White Beach Golfi restoran ja sel suvel alustab Kalakuningad kauplemist toidu ja jookidega munitsipaalomandis olevas paadikioskis, mis asub kohe Valgerannas. Majutust pakub Valgeranna puhkekeskus

Rannas on vetelpäästetorn koos teenindushoonega, puhkealal on olemas riietuskabiinid, kuivkäimlad asuvad RMK metsaala keskel ja promenaadi ääres.  

Suplushooaeg kestab 1. maist kuni 15. septembrini.

Vaata lisaks:
• Asukoht kaardil
Romantiline rannatee - Valgerand
Puhka Eestis - Valgeranna rand
• Valgeranna puhkekoht (RMK)


Lemmikloomadega rannas
Kuna Valgeranna tervise- või kettagolfirajad on tervisesportlaste seas väga populaarsed, võib koerte rihma otsast vabastamine tekitada ebameeldivaid ja ohtlikke olukordi. Seetõttu on Valgeranna suplusala alates 1. maist kuni 15. septembrini ainult inimeste päralt. Koeri saab jooksutada ja ujutada rannaaladel, mis jäävad Poldri pumbamajast lääne poole ja Andropoffi villast ida poole. 

Valgeranna puhkealal ehk metsaalal (kaardil märgitud sinise joonega) võib koertega jalutada igal aastaajal. Hobustega võib liikuda väljaspool Valgeranna puhkeala ning rannaalal, mis on kaardil märgitud rohelisega. Hobustega viibimine Valgeranna suplus- ja puhkealal on aastaringselt keelatud.


Valgerand kaart

SUPLUSKOHAD


Ermistu järv

Puhkekoht koos pinkide, riietuskabiini ja välitualetiga. Lastele on kiiged ja ronila. Puhkekohas on ka vaatetorn ja autoparkla.
» Asukoht

Tõhela järv

Puhkekoht koos pinkide, riietuskabiini ja välitualetiga. Lastele kiiged, ronila. Vaatetorn. Parkla.
» Asukoht

Sepamaa rand

Puhkekoht koos pinkide, väligrilli, riietuskabiini ja välitualetiga. Parkla. Läheduses Kastna vaatetorn.
» Asukoht

Sutirand

Puhkekoht koos pinkide ja väligrilli, riietuskabiini ja välitualetiga. Lastele kiiged, ronila. Parkla.
» Asukoht

Kavaru sadam

Puhkekoht koos pinkide, väligrilli ja välitualetiga. Lastele kiiged, ronila.
» Asukoht

Vaata lisaks:
» Kus saab ujuda?
» Vee äärde


TURVALINE UJUMINE


» Ujuja turvalisus (G4S)
» Veeohutus, ohud ujumisel (Päästeamet)
» KKK - 2020. aasta suplushooaeg ja koroonaviirus (Terviseamet)
» Suplusvee näitajad (Terviseamet)


» Rohelise kooli programm
» Rohelise lipu taotlemine

Rohelise kooli programmi näol on tegemist tuntuima ülemaailmse keskkonnaharidusprogrammiga õppeasutustele, mille ingliskeelseks nimeks on Eco-schools Global. Eestis juhib Rohelise kooli programmi Eesti Looduskaitse Selts (ELKS

Rohelise kooli programmi eesmärgiks on aidata lastel ja noortel kujuneda jätkusuutlikult mõtlevateks keskkonnateadlikeks inimesteks. Tänased lapsed ja noored otsustavad tulevikus, milleses maailmas elame, kuidas Maa rikkust kasutatakse.

Programm toob keskkonnasäästlikku mõtteviisi kooli või lasteaia tegemistesse ning seda süsteemselt ja terviklikult. Rohelise kooli võrgustiku seminarid pakuvad nii toetust kui inspiratsiooni. Edukat programmis osalemist tõendab haridusasutusele omistatav ülemaailmselt tuntud ja tunnustatud ökomärgis Roheline lipp.

Roheline lipp

Roheline lipp antakse haridusasutusele, kes järgib nii õppetöös, maja haldamisel kui asutuse tegevuse korraldamisel keskkonnahariduslikku strateegiat ning kaasab keskkonnaalastesse tegevustesse lisaks lastele ja personalile ka lapsevanemaid. Rohelise lipu ökomärgist saavad taotleda haridusasutused, kes on osalenud rohelise kooli programmis üks-kolm õppeaastat. 

Lipu kasutusõigus antakse kaheks aastaks, misjärel tuleb seda uuendada.

Pärnus on viis rohelise lipu väärilist haridusasutust: 
» Pärnu Tammsaare lasteaed (2020)
» Paikuse lasteaia Paikuse maja (2020)
» Pärnu kesklinna lasteaed (2019)
» Pärnu lasteaed Päikesejänku (2019)
» Paikuse lasteaia Seljametsa maja (2019)

Rohelise kooli programmis osalevad:
» Pärnu Kuninga tänava põhikool
» Pärnu lasteaed Kelluke
» Pärnu lasteaed Pöialpoiss
» Pärnu Kadri lasteaed 

Loe lisaks:
02.06.2020 Kaks Pärnu lasteaeda pälvivad presidendilt rohelise lipu tunnustuse
06.06.2019 Kolm Pärnu lasteaeda said rohelise lipu

blue flag rgb1Sinilipp on rahvusvaheliselt tunnustatud kvaliteedimärk väikesadamale või rannale, samas ka tunnustus kohalikule omavalitsusele ja kogukonnale.

Kui rannale või väikesadamale on antud sinilipp, siis on seal kvaliteetne vesi, rand on puhas ja koristatud, seal on turvaline ning võimalik on kasutada puhast joogivett. Kui neid nõudeid ei täideta, siis on võimalik lipu kasutamise õigus ära võtta.

Sinilipp antakse üheks hooajaks, lipp heisatakse üle Euroopa 5. juunil, maailma keskkonnakaitse päeval. Hooaeg kestab 1. juunist 31. augustini. Sinilipu tingimuste täitmist kontrollitakse igal kevadel uuesti.

Sinilipu liikumine sai alguse 1987. aastal Prantsusmaal. Eestis heisati esimesed sinilipud 1994. aastal Pärnu jahtklubis ja Tallinna Pirita sadamas.  

Suvepealinn oli pärispealinnast veidi kiirem - Pärnus heisati sinilipp 24. mail 1994 ja seda esimesena mitte ainult Eestis, vaid esimesena ka Baltikumis ja teadaolevalt kogu Ida-Euroopas. Lipp tõmmati jahisadamas vardasse purjetamishooaja avatseremoonial. 1997. aastal tunnistati Pärnu jahtklubi sadam Eesti parimaks väikesadamaks. Viimast korda lehvis sinilipp jahtklubi sadamas 2006. aastal. 

Aastatel 2001–2005 tunnistati sinilipu vääriliseks ka Pärnu supelrand. Pärast 12-aastast pausi heisati Pärnu supelrannas sinilipp taas 1. juunil 2017. Sealt edasi on suvepealinn saanud igal suvel sinilipu õiguse.

Keskkonna hoidmisel ja sinilipu saamisel on oluline iga inimese panus. Kui oled ranna või sadama külastaja, saad end ümbritseva looduse hoidmisele kaasa aidata sellega, et sorteerid prügi õigesse konteinerisse, kasutad ametlikke tualette ning pesemisvõimalusi ning säästad puhast vett.

Sinilippu annab välja Foundation for Environmental Education (FEE)  

Vaata lisaks: Blue Flag

14.03.2020


Täna hommikuks on Pärnumaal saanud kinnituse 6 COVID-19-viiruse juhtumit, kindlasti on viiruse kandjaid meie seas juba veelgi rohkem. Viiruse leviku pidurdamiseks kuulutati kogu riigis 12. märtsi õhtul välja eriolukord kuni 1. maini 2020.

Hädaolukorra seaduse alusel on kohaliku omavalitsuse kriisikomisjonid kehtestanud erinevad piirangud ja juhised. Oleme valmis selleks, et viiruse levik laieneb ja seetõttu on eriti oluline täita riigi ja omavalitsuste poolt kehtestatud käitumisjuhiseid. Esmalt on vaja mõelda oma tervise julgeoleku peale ja käituda vastavalt.

Viige oma kohtumised teiste inimestega miinimumini: ei mingeid külastusi, kohtumisi, shoppamist kaubanduskeksustes, toitlustuskohtade külastamist, sõprade või vanematega koos ajaveetmist! Karantiinis või terve inimese isolatsioonis viibimine tähendab seda, et ta on kodus ja ei liigu ringi. See kehtib eriti koolilaste kohta, kes jäävad esmaspäevast koju koduõppele. Ärge lahkuge kodust ilma äärmise vajaduseta. Viibige värskes õhus, kuid seda teistest inimestest eemale hoides.

Kui siiski tekib äärmine vajadus külastada poodi või apteeki, kasutage hingamiskaitsevahendeid ja vältige lähikontakti. Inimestevaheline kaugus peab olema vähemalt 2 meetrit, sest just niikaugele võib sülg suust lennelda. Terviseamet loeb haigega kontaktis olnud isikuteks neid, kes on olnud haigele lähemal kui 2 meetrit. Võimalusel kasutage poodides iseteeninduskassasid, jälgides rangelt hügieeninõudeid: puudutage nuppe-puuteekraane kas kinnastes, või kui seda võimalust pole, desinfitseerige käed kohe vastava ainega.

Äärmiselt oluline on isiklik hügieen ja eriti kätepesu. Parim vahend on ikkagi soe vesi ja seep ning võimalikult tihe kätepesu. Desinfitseerimisvahendid on hädapärasteks olukordadeks, kui kätepesu võimalus puudub. Mõistlik on abi saamiseks või teiste inimestega suhtlemiseks kasutada telefoni ja interneti-põhiseid suhtluskanaleid.

Kriisikomisjoni otsusega on suletud kõik koolid ja huvikoolid. Palun ärge lubage oma lapsi trenni, võistlustele või sõpradega välja! Hetkel on õigel kohal nutisõltuvus, kuna interneti kaudu COVID-19 ei levi. 30. märtsini on suletud ka kõik kultuuri- ja külakeskused, huviringid ning keelatud on igasugune ühistegevus. Pärnu linnas on suletud vanemaealiste päevakeskused ja noortekeskused, samuti raamatukogud ja muud asutused, kus on inimeste kogunemise tõttu võimalik saada viirus.

Lasteaiad on küll avatud, kuna riigi toimimiseks on vaja tagada töötajatele laste hoid, kuid neis asutustes rakendatakse täiendavaid hügieenireegleid ja igat haigestumist käsitletakse juhtumipõhiselt, kuni lasteaia sulgemiseni välja. Kriisikomisjon soovitab lapsi, keda on võimalik kodus hoida, mitte lasteaeda tuua. Kõigile linna allasutuste töötajatele on edastatud juhised, kuidas eriolukorras ja haigusjuhtude ilmnemisel käituda.

Kuni 1. maini on ära jäetud igasugused koosolekud, õppused, koolitused ja avalikud üritused, suletud on muuseumid, kontserdi- ja etendusasutused. Tungiv soovitus on vältida igasuguseid rahvarohkeid kohti, mitte minna rahvarohketesse söögikohtadesse või ööklubidesse. Soovitav on mitte pidada ka erapidusid ja sünnipäevi, kuhu on oodata rohkem tuttavaid-sõpru.

Oluline on vältida paanikaga kaasa minemist ja paanika tekitamist. Eriolukord riigis tähendabki seda, et meie tavapärane elu käib teiste reeglite järgi ja kõik asjad ei toimi harjumuspäraselt. Pole mõtet toitu ja hügieenitarbeid suurtes kogustes kokku osta, sest kaubandusettevõtted on kinnitanud: tarneahelad töötavad ja ajutiselt tühjad riiulid on tingitud sellest, et kaupa ei jõuta lihtsalt nii palju välja panna, kui korraga ära ostetakse. Toidu kokkuostmise puhul on oht, et see rikneb ja tuleb hiljem asjatult ära visata.

Mõistlik on hoiduda kuulujuttude levitamisest. Ärge mõistke hukka neid, kes on nakatunud. Haigete inimeste vaenamine ja nende häbivääristamine ei tee neid terveks ega terveid haigeks. Paanika asemel tuleks jälgida isikliku hügieeni reegleid, hoida end füüsilisest kokkupuutest teiste inimestega (min vahe 2 meetrit!) ja mitte väljuda põhjuseta kodust.

Töölkäivad inimesed peavad kindlasti jälgima tööandja juhiseid. Tööandja otsustab, kas ja kui pikaks ajaks töötajad sundpuhkusele saadetakse, kuidas töö ümber korraldatakse, nt tiimidesse või lukustatud tsoonidesse, kas võimaldatakse kodutöötamist või jätkatakse tööd rakendades kõrgendatud isikukaitsemeetmeid töökohtades. Kui tööandja saadab töötaja koju haiguskahtluse tõttu, siis see tähendab rangelt kodus viibimist, mitte sõprade külastamist või töötamist teise tööandja juures.

Iga inimene, kes tunneb end halvasti, ilmnevad haigusnähud või on teadlik, et on kokku puutunud haigustkandva isikuga (kontakt lähemal kui 2 meetrit!), peab end iseseisvalt koju isoleerima ja võtma ühendust oma perearstiga, et saada juhiseid tervenemiseks. Kindlasti mitte minna ise arsti otsima või asuda seisukohale, et „pole hullu midagi, ega mina ei haigestu ega nakata teisi“! Sellise käitumisega seate veelgi suuremasse ohtu enda tervise ja aitate kaasa viiruse levikule - see on vastutustundetu käitumine!

Palun järgida Terviseameti, riigi ja kohaliku omavalitsuse kriisikomisjonide juhiseid asutuste kodulehtedelt, meedia ja sotsiaalmeedia vahendusel ning kindlasti juhinduda nende korraldustest ja juhistest. Need ei ole välja mõeldud selleks, et inimesi kiusata, vaid vähendada ülinakkava viiruse levikut ja kaitsta inimeste tervist ning elu. Rakendades eelpool toodud käitumisjuhiseid, iga üks individuaalselt, on meil võimalik kaitsta ennast ja oma pere ning kaaskodanikke ohtlikult kiiresti leviva viiruse eest ning meid ähvardav oht seljatada.


Rahulikku meelt ja tervist!

Romek Kosenkranius
Pärnu linna kriisikomisjoni esimees






14.03.2020

Сегодня утром в Пярнуском уезде получило подтверждение 19 случаев заболевания коронaвирусом COVID-19. Наверняка носителей вируса среди нас намного больше. 12 марта для предотвращения распространения вируса в государстве объявлено чрезвычайное положение до 1 мая 2020.

На основании закона о чрезвычайном положении кризисные комиссии местного самоуправления ввели разные ограничения и руководства. Мы готовы к тому, что вирус будет распространяться. Ввиду этого особенно важно выполнять руководства, установленные государством и органами местного самоуправления. В первую очередь нужно подумать о безопасности своего здоровья и вести себя соответственно. 

Доведите контакты с другими людьми до минимума: никаких гостей, встреч, шопингов, торговых центров, посещений мест общественного питания, проведения времени с друзьями или родителями! Карантин или нахождение здорового человека в изоляции означает, что он находится дома. Это особенно относится к школьникам, которые с понедельника переходят на дистанционное обучение. Не выходите из дома без крайней необходимости. Находитесь на свежем воздухе, при этом не контактируйте с другими людьми.

Если всё же возникла необходимость пойти в магазин или аптеку, используйте медицинскую маску и избегайте контактов. Расстояние между людьми должно быть не меньше 2 метров, так как именно на таком расстоянии слюна воздушно-капельным путём может попасть на вас. Департамент здоровья считает людей, бывших в контакте с больным именно тех, кто был к больному на расстоянии меньше 2 метров. По возможности пользуйтесь в магазинах кассами самообслуживания, помня при этом правила гигиены: дотрагивайтесь до кнопок и экрана в перчатках, если такой возможности нет, то сразу после использования пульта или экрана продесинфицируйте руки соответствующим средством 

Крайне важна личная гигиена, особенно мытьё рук. Лучшее средство всё же вода, мыло и частое мытьё рук. Десинфицирующие средства нужны для крайних ситуаций, когда мытьё рук невозможно. Для получения помощи и общения с другими людьми разумно пользоваться телефоном и интернетом.

По решению кризисной комиссии закрыты все школы и школы по интересам. Пожалуйста не позволяйте своим детям ходить на тренировки, соревнования и встречаться с друзьями! На данный момент очень уместна компьютерная зависимость, поскольку COVID-19 не распространяется по интернету. До 30 марта закрыты все культурные учреждения и центры, кружки по интересам и запрещена какая-либо совместная деятельность.  В городе Пярну закрыты дневные центры и центры для молодёжи, также библиотеки и прочие учреждения, в которых из-за скопления людей может заразиться вирусом. 

Детские сады открыты, поскольку для работы государства мы должны обеспечить работающим людям возможность отводить детей в детский сад. При этом в детских садах будут соблюдаться дополнительные правила гигиены, каждый случай будут рассматривать отдельно, вплоть до закрытия детского сада.  Кризисная комиссия рекомендует при возможности оставлять детей дома и не приводить их в детский сад. Всем подведомственным городу работникам передано руководство, как поступать при обнаружении случаев заболевания. 

До 1 мая отменены все собрания, обучения, курсы и публичные мероприятия, закрыты музеи, концертные залы и театры. Настойчиво рекомендуем избегать все места массового скопления людей, не ходить в места общественного питания и ночные клубы. Рекомендуем не проводить праздники и не отмечать дни рождения, куда может прийти много друзей и знакомых.

Важно не создавать панику и не поддаваться ей. Чрезвычайное положение в государстве означает, что наша повседневная жизнь организована по другим правилам и все идет не по привычному пути. Нет смысла скупать продукты и туалетную бумагу в больших количествах, так как торговые предприятия заверили, что поставка товаров работает и временно пустые полки обусловлены тем, что товар не успевают так быстро разложить на полки. Закупка товаров грозит тем, что его не успеют реализовать и позже придётся выбросить.

Разумно не распространять слухи. Не осуждайте тех, кто заражен. Осуждение больных людей не вылечит их и не поможет здоровым. Вместо паники соблюдайте правила гигиены, избегайте контактов с другими людьми (минимальное расстояние 2 метра!) и не выходите без причины из дома.

Работающие люди должны обязательно следить за указаниями работодателя. Работодатель решит, останутся ли работники работать или на какое время их отправят в вынужденный отпуск, как реорганизуют работу, например, в командах или в закрытых зонах, можно ли будет работать дома или нужно продолжить работу на рабочем месте с использованием средств защиты. Если работодатель отправит домой работника с подозрением на болезнь, то это означает строго домашний режим, никаких встреч с друзьями или работы у другого работодателя.

Каждый человек, который почувствует себя плохо, у которого появятся признаки заболевания или он знает, что общался с больным человеком (контакт ближе чем 2 метра!), должен самостоятельно изолировать себя и остаться дома, а также связаться с семейным врачом, чтобы получить указания для лечения. Нельзя самому идти к врачу или принять позицию «ничего страшного, я не заболею и не заражу других!». При таком поведении подвергнете опасности прежде всего своё здоровье, а также поможете распространению вируса – это поведение безответственного человека!  

Пожалуйста следите за руководством Департамента здоровья, кризисных комиссий государства и местного самоуправления на вэб-станицах учреждений и предприятий, по медиа каналам и в соцсетях, руководствуйтесь этими распоряжениями. Они придуманы не из-за вредности, а для того, чтобы предотвратить распространение сверхзаразного вируса и защитить здоровье и жизнь людей.  Применяя вышеуказанные меры, каждый индивидуально, у нас будет возможность защитить себя, свою семью и сограждан от быстро распространяющегося вируса и победить вирус.



Спокойного настроения и здоровья!

Ромек Косенкраниус
председатель кризисной комиссии гор Пярну

Hukkunud loom Pärnu linna territooriumil
» surnud kass, koer, väikeuluk või linnud -  Varjupaikade MTÜ 524 6705
» surnud suurulukid - keskkonnainspektsiooni infotelefon 1313

Hukkunud loom maanteel
» suuruluk (hunt, karu, ilves, metssiga, punahirv, põder või metskits) - keskkonnainspektsiooni infotelefon 1313
» muu loom maanteel (riigiteel) - maanteeinfo 1510


Randa uhutud surnud hülged
» kui surnud hüljes asub Pärnu linna territooriumil, korraldab koristuse omavalitsus
» kui hüljes on eraomanikule või riigile kuuluval maal, annab osavallakeskus leiust maaomanikule teada ja palub korjuse ära koristada

Omavalitsuse territooriumilt leitud hülgekorjus:
» Valgerannas - Audru osavallakeskus 444 8171 *
» Tõstamaa osavallas - Tõstamaa osavallakeskus 444 8161 
» Pärnu keskuslinna rannas (Vana-Pärnu, Mai, Raeküla, keskrand) - Kesklinna Pargid OÜ, Kalju Villota 525 6256 

» Pärnu linnavalitsuse infotelefonil 1550 (teate saab jätta ka töövälisel)
» Anna teada rakenduse kaudu

* Valgeranna puhul on oluline teada, et selle ranna liivane ala ei kuulu tervenisti Pärnu linnale, vaid osa on erakinnistute ja osa riigi oma. Kuna aga omavalitsus on enamjaolt vahelüli teadete edasi andmisel ja koristuse organiseerimisel, on väga oluline, et surnud hüljest märgates annaks inimene teada hülge võimalikult täpse asukoha, mis muudab lihtsamaks info jõudmise õige maaomanikuni.


» Jõuluturu soovitav/võimalik toimumisaeg 18.-20. detsember 2020 (kestus vähemalt kaks päeva)
» Jõuluturu asukoht: Iseseisvuse väljak

Pakkumised esitada hiljemalt 20. märtsil 2020 kell 12.00 
Digiallkirjastatud dokumendid saata Pärnu linnavalitsusele e-posti aadressil linnavalitsus[at]parnu.ee. Märgusõna „Pärnu jõuluturg 2020”.  Hilisemaid pakkumisi hindamisel ei arvestata!

Pakkumine peab sisaldama:
- jõuluturu kontseptsiooni ning programmi
- jõuluturu korraldamise ja läbiviimise eelarvet
- jõuluturu turundusplaani koos eelarvega
- võimalike kauplejate ja müüdavate kaupade tutvustust
- võimalike koostööpartnerite loetelu
- pakkuja andmeid (nimi, registri- või isikukood, aadress, e-post, telefon)

» Pakkujal peab olema eelnev ürituste korraldamise kogemus!

» Pakkumiste hindamisel arvestatakse jõuluturu kontseptsiooni (programm, osalejad, koostööpartnerid) ja selle omanäolisust
» Pakkumisi hindavad Pärnu linnavalitsuse arenguteenistuse, kultuuri- ja sporditeenistuse töötajad ning valdkonna abilinnapead
» Jõuluturu korraldamist toetab Pärnu linnavalitsus osaliselt

Karjatamistegevus Pärnu rannaniidul

» Mai ja Raeküla rannaniidul on 31. detsembrini 2021 linna lepingupartner Võrumaa talunik Silver Visnapuu - 528 3135, visnapuu[at]gmail.com
» Vana-Pärnu rannaniidul karjatab suvekuudel loomi MTÜ Pärnu rannaniit, kellega on leping sõlmitud määramata ajaks. Kontakt: Siim Suitsmart 5647 5323, suitsmart[at]gmail.com ja Aivar Pukk 509 9409,  aivar.pukk[at]mail.ee
» Pärnu linnavalitsusest on linnalehmade osas kontaktisikuks heakorraspetsialist Piret Unn - 444 8309 ja 5745 0054,  piret.unn[at]parnu.ee


Pärnu rannaniidu eest hoolitsevad linnalehmad

Lehmade Pärnusse tuleku on tinginud suvepealinna geograafiline asukoht ja siinne eriline loodus: nimelt paikneb Pärnu linna rannikul, Kesklinna, Mai, Raeküla ja Vana-Pärnu linnaosades, Pärnu rannaniidu looduskaitseala. 375-hektarilisel looduskaitsealal on umbes 250 hektarit hooldust vajavaid poollooduslikke kooslusi, enamasti rannaniite.

Neid niite on ajalooliselt rannakarjamaadena peetud. Paraku katkes see tegevus aastateks, mistõttu Pärnu rannaniidud roostusid ja paljud kaitsealused liigid sattusid ohtu. Pilliroogu on küll niitudelt siin-seal niidetud, ent see pole olnud piisav, et rannaniite endisel moel taastada. Kõige tulemuslikumalt hooldavad rannaniite ikkagi loomad.

Just sellest vajadusest – taastada veiste abiga rannaniidud – sündiski linnalehmade projekt. Projektil oli veel teinegi oluline eesmärk - tutvustada inimestele kaitseala ja ehitada selleks välja turismitaristu (linnuvaatlustornid Mai ja Raeküla rannas, infostendid, vaateplatvormiga matkarada Tervise Paradiisi juures jms). 

Projektidega on aga nii, et ühel hetkel saavad need läbi - 2012. aasta jaanuaris käivitunud linnalehmade projekti lõpp saabus 31. detsembril 2016. Kuid looduses ei käi elu projektipõhiselt. See tähendab, et turismitaristu eest hoolitseb edasi linn, ent jätkuma peab alanud viisil ka rannaniitude hooldamine ja veised jäävad ka edaspidi suviti Pärnu randa käima.

Vaid nii säilib haruldaste Pärnu rannaniitude liigirikkus, unikaalsus ja silmailu. Kui kariloomi siia mitte tuua, kasvaksid taastatud alad uuesti kinni ja senini tehtul poleks mõtet. Kes pelgab, et loomad mõjuvad Pärnu rannaveele halvasti, siis vee kvaliteeti uuritakse pidevalt ja Keskkonnaameti kinnitusel ei kujuta veiste tegevus siinsele suplusveele mingit ohtu. 

Kuna Pärnu linnal omal veiseid pole, annab linn rannaniidud rendile loomaomanikele, kes karjatavad niitudel kevadest suveni oma mägiveiseid.

Linnalehmade projekt

2011. aastal sai positiivse rahastusotsuse LIFE+ Nature programmi projekt Urbancows ehk Rannaniidu taastamine ja tutvustamine Pärnu linnas.  

Projekti eesmärgiks oli taastada Pärnu rannaniidu looduskaitseala rannaniidud, rannikulõukad ja erinevate kaitsealuste liikide elupaigad. Selleks oli vajalik niidu puhastamine roost, lõugaste puhastamine sinna kogunenud setetest, rannaniidu loodusliku veerežiimi taastamine ja kaitsealuste liikide elutingimuste parandamine.

» Projekt kestis 2012 . aasta jaanuarist 2016. aasta detsembrini. 
» Projekti partneriteks olid Keskkonnaamet, Pärnu Linnavalitsus ja Tartu Ülikooli Pärnu Kolledž. 
» Projekti kogumaksumuseks oli ligikaudu 1,14 mln eurot, millest 75% oli Euroopa Ühenduse LIFE + Nature programmi ja 25% Eesti riigi panus.
» Kohaliku kaasfinantseeringu tagasid SA Keskkonnainvesteeringute Keskus, Pärnu Linnavalitsus ja Tartu Ülikooli Pärnu Kolledž.

Vaata lisaks:
» Linnalehmade projekt (Keskkonnaministeerium)
» Projekti üldandmed
» Facebook

linnalehmad

» Tõstamaa Vallavolikogu detailplaneeringute otsustele on juurdepääs dokumendiregistris
» Paberkandjal kehtestatud detailplaneeringutega saab tutvuda tööpäeviti Tõstamaa osavallakeskuses. 

Kehtestatud detailplaneeringud
1. Lao külas asuva Munalaiu sadama detailplaneering, eesmärk Munalaiu sadamast arendada kaubasadam. Kehtestatud 08.10.1999 valla volikogu otsusega nr 29

2. Manija külas asuva Kirsi maaüksuse detailplaneering, eesmärk ehituskeeluvööndis ja kaitsealal asuvale vanale vundamendi kohale uue hoone ehitamine. Kehtestatud 04.04.2003 valla volikogu otsusega nr 21

3. Tõstamaa alevikus asuvate maaalade Varbla mnt 44A ja 46A detailplaneering, eesmärk uute katastriüksuste moodustamine tiheasustualal noorte perede maade erastamiseks. Kehtestatud 26.08.2003 Vallavalitsuse korraldusega nr 118.

4. Seliste külas asuva Kotermanni maaüksuse detailplaneering, eesmärk jagada maaüksus 12 suvila- ja elamukrundiks. Kehtestatud 02.10.2003 valla volikogu otsusega nr 37.

5. Manija külas asuva Riida talu detailplaneering, eesmärk ehitada ehituskeeluvööndisse ning kaitsealale laut ja küün ning turismitajatised ja -hooned. Kehtestatud 24.08.2004 valla volikogu otsusega nr 80.

6. Peerni külas asuva Laksu maaüksuse detailplaneering, eesmärk maaüksus jagada 8 suvilakrundiks. Kehtestatud 17.12.2004 valla volikogu otsusega nr 96.

7. Männikuste külas asuva Kastani maaüksuse detailplaneering, eesmärk Kastani katastriüksusele puhke- ja kalastuskompleksi rajamine. Kehtestatud 09.09.2005. a. valla volikogu otsusega nr. 134

8. Lao külas asuva Kadaka maaüksuste detailplaneering. Planeeringu eesmärk maaüksuse jagamine mitmeks eraldi kinnistuks ning nende sihtotstarvete muutmine. Kehtestatud 19.10.2007. a. valla volikogu otsusega nr. 144.

9. Kõpu külas asuva Korstna, Maria ja Mulgu maaüksuste detailplaneering eesmärgiga planeeritavale maa-alale (kokku 30,88 ha) ehitusõiguse andmine ja maade sihtotstarvete määramine. Kehtestatud 30.11.2007. a. valla volikogu otsusega nr. 153. ´

10. Ermistu külas asuv 14,2 ha suurusega Mätta maaüksuse detailplaneering eesmärgiga maaüksuse 8 krundiks jagamine ning maade sihtotstarvete muutmine. Kehtestas 30.05.2008.a. valla volikogu otsusega nr. 180

11. Männikuste külas asuva Köössa-Kadri katastriüksuse detailaplaneeringu. Kehtestatud Tõstamaa Vallavolikogu 30.05.2008.a. otsusega nr. 181

12. Kastna külas Antsu ja Vahtra kinnistute detailplaneering, kehtestatud 29.08.2008 Tõstamaa Vallavolikogu otsusega nr 187. Planeeringu eesmärgiks maaüksuse ehituskruntideks jagamine, ehitusõiguse ja hoonestuse tüübi määramine ning maade sihtotstarvete muutmine.

13. Kastna külas Kruusiaugu I maaüksuse detailplaneering, kehtestatud 29.08.2008 Tõstamaa Vallavolikogu otsusega nr 188. Detailplaneeringu eesmärk maaüksuse jagamine 5 krundiks, 3-le krundile ehitusõiguse ja hoonestuse tüübi määramine ning sihtotstarbe muutmine elamumaaks. Katastriüksusele elamumaa sihtotstarbe määramisel selle minimaalseks lubatud pindalaks on 2 ha, millele antakse ehitusõigus.

14. Tõstamaa alevikus Varbla mnt 16 kinnistu detailplaneering, kehtestatud 29.08.2008 Tõstamaa Vallavolikogu otsusega nr 189. Planeeringu eesmärk 2950 m2 suuruse kinnistu kaheks jagamine, ehitusõiguse ja hoonestuse tüübi määramine ning moodustatava katastriüksuse sihtotstarbe muutmine (75% ärimaa ja 25% elamumaa).
15. Kastna külas Taltsi-Oja kinnistu detailplaneering, kehtestatud 10.10.2008 Tõstamaa Vallavolikogu otsusega nr 196. Planeeringu eesmärk 8,74 ha kinnistu jagamine 2 ha suurusteks kruntideks , sihtotstarbe muutmine suvilakruntide maaks, ehitusõiguse andmine ning hoonestuse tüübi määramine.

16. Kastna külas Suure ja Väikese Rohtaia kinnistute detailpaneering, kehtestatud 12.12.2008 Tõstamaa vallavolikogu otsusega nr 199. Planeeringu eesmärk maaüksuste kruntideks jagamine (krundi minimaalseks suuruseks on 1 ha) ja sellega seoses maa sihtotsarbe muutmine.

17. Poosti külas Mereranna kinnistu detailplaneering, kehtestatud 06.02.2009 Tõstamaa vallavolikogu otsusega nr 205. Planeeringu eesmärk 4,8 ha Mereranna maaüksuse kruntideks jagamine suvilate ehitamiseks ja nende sihtotstarvete määramine. Läbi viidud ka keskkonnamõjude strateegiline hindamine.

18. Ermistu külas Puusepa kinnistu detailplaneering, kehtestatud 06.02.2009 Tõstamaa vallavolikogu otsusega nr 206. Planeeringu eesmärk 8,8 ha suuruse maaüksuse kolmeks jagamine, sihtotstarvete muutmine ning ehitusõiguse ja hoonestuse tüübi määramine.

19. Kastna külas Kruusiaugu maaüksuse detailplaneering, kehtestatud 26.03.2009 Tõstamaa vallavolikogu otsusega nr 212. Planeeringu eesmärgiks maaüksuse jagamine ning moodustatavatele kinnistutele sihtotstarvete määramine. Kruusiaugu maaüksus on 10,2 ha suur.

20. Kastna külas Jaanuse kinnistu detailplaneering, kehtestatud Tõstamaa Vallavolikogu 26.03.2009 otsusega nr 213. Planeeringu eesmärk maaüksuse kaheks jagamine, ühele maaüksusele ehitusõiguse andmine ja hoonestuse tüübi määramine ning maa sihtotstarbe muutmine.

21. Kavaru külas Kavaru 20 detailplaneering, kehtestatud Tõstamaa Vallavolikogu 18.12.2009 otsusega nr 15

22. Kastna külas Reinu kinnistu detailplaneering, kehtestatud Tõstamaa Vallavolikogu 12.02.2010 otsusega nr 12. Planeeringu eesmärk maa sihtotstarbe muutmine elamumaaks ja ehitusõiguse ja hoonestustüübi määramine.

23. Männikuste külas Meierei maaüksuse detailplaneering, kehtestatud Tõstamaa Vallavolikogu 10.09.2010 otsusega nr 32. Planeeringu eesmärk jagada maaüksus kaheks, moodustatavatele maaüksustele sihtotstarvete määramine ning munitsipaalomandisse taotlemine.

24. Manija külas Manija Külakeskuse detailplaneering, kehtestatud Tõstamaa Vallavolikogu 10.09.2010 otsusega nr 33. Planeeringu eesmärk leida võimalus rajada antud alale muuseumi abihooned, mis koos täna seal asuva saarekeskusega moodustavad tulevikus saare kultuurilise keskpunkti.

25. Manija külas Manija maaüksuse detailplaneering, kehtestatud Tõstamaa Vallavolikogu 22.10.2010 otsusega nr 34. Planeeringu eesmärk ehitusõiguse ja hoonestustüübi määramine ning õueala määramine.

26. Kastna külas Kastna mõisa Suur Karjaaia maaüksuse detailplaneering, kehtestatud Tõstamaa Vallavolikogu 03.12.2010 otsusega nr 42.

27. Kastna külas Enno kinnistu detailplaneering, kehtestatud Tõstamaa Vallavolikogu 01.04.2011.a. otsusega nr. 55. Detailplaneeringuga jagati Enno kinnistu 12 krundiks, millest 8 krundile määrati kasutamise otstarbeks pereelamu maa, 1 krundile puhkerajatiste maa, 1 krundile veetootmise ja veepuhastuse ehitise maa, 1 krundile elektrenergia tootmise ja jaotamise ehitise maa ning 1 krundile kasutamise sihtotstarbeks tee ja tänava maa.

28. Kastna külas Mulgi kinnistu detailplaneering, kehtestatud 18.11.2011 Tõstamaa vallavolikogu otsusega nr 69. Detailplaneeringu lahendus näeb ette moodustada mere ääres asuva 36,36 ha suurusega Mulgi kinnistust 2ha suurune elamumaa krunt Popi ning sellele ehitusõiguse seadmist ühepereelamu ehitamiseks.

29. Kastna külas Rüssa, Käo ja Teispere kinnistu detailplaneering, kehtestatud 27.01.2012 Tõstamaa Vallavolikogu otsusega nr 71. Planeeringu eesmärgiks on nendest katastriüksustest kokku moodustada neli 2 ha-list uut katastriüksust, moodustavatele katastriüksustele ehitusõiguse ja hoonestuse tüübi määramine ning nende sihtotstarbe muutmine elamumaaks. Planeeringuga on hõlmatud ca 8 ha. Igale moodustatavale katastriüksusele planeeritakse üks ühepereelamu.

30. Värati külas Kanistu kinnistu detailplaneering, kehtestatud 21.06.2013 Tõstamaa Vallavolikogu otsusega nr 106. Detailplaneeringuga on kavandatud rajada kaks elamut koos kõrvalhoonega. Lisaks on kavandatud rajada puurkaev ja tuletõrjeveevõtukoht. Kanalisatsioon lahendatake omapuhastite baasil.

31. Männikuste külas Männipõllu detailplaneering, kehtestatud 29.11.2013 Tõstamaa Vallavolikogu otsusega nr 15 . Detailplaneeringuga on kavandatud Männipõllu kinnistule mobiilsidemasti rajamine. Kavandatud tegevus on Tõstamaa valla üldplaneeringu kohane ja aitab parandada piirkonna mobiilsidelevi.

32. Kastna külas Vahtra detailplaneering, kehtestatud 23.01.2014 Tõstamaa Vallavalitsuse korraldusega nr 43. Detailplaneering muudab kehtivas Antsu ja Vahtra detailplaneeringus toodud hoonestusala. Uus hoonestusala on märgitud vastavalt olemasolevatele hoonetele. Detailplaneering on koostatud Planeerimisseaduse mõistes lihtsustatud korras.

33. Seliste külas Käära kinnistu detailplaneering, kehtestatud 13.06.2014 Tõstamaa Vallavolikogu otsusega nr 29. Detailplaneeringuga on kavandatud Käära kinnistule mobiilsidemasti ja seadmete konteineri paigaldamine.

34. Männikuste külas Lageda kinnistu detailplaneering, kehtestatud 19.12.2014 Tõstamaa Vallavolikogu otsusega. Detailplaneeringuga on kavandatud maantee poolsesse serva neli elamumaa sihtotstarbega krunti. Planeeritud kruntidele on kavandatud ehitada üks elamu koos kõrvalhoonega.

35. Ermistu külas Johanni kinnistu detailplaneering, kehtestatud 29.05.2015 Tõstamaa Vallavolikogu otsusega nr 49. Detailplaneeringuga muudeti Puusepa detailplaneeringus kehtinud hoonestusala asukohta vastavalt olemasolevale hoonestusele.

36. Kastna küla Kardoni kinnistu detailplaneering, kehtestatud 27.10.2015 Tõstamaa Vallavalitsuse korraldusega nr 460. Detailplaneeringuga jagatakse maaüksus kaheks, millest üks määratakse elamumaaks ja teine jääm maatulundusmaaks. Elamumaale on lubatud rajada kuni 60m2 suuruse ehitusaluse pinnaga elamu ja kõrvalhoone.

» Loomakaitseseadus
» Loomatauditõrje seadus
» Koerte ja kasside pidamise eeskiri

» Lemmikloomaregister
» Loomade varjupaik, hulkuvad loomad
» Lemmiklooma pidamise nõuded

Lemmiklooma märgistamine ja registreerimine

» Vastavalt loomakaitseseadusele ja loomatauditõrje seadusele peab loomaomanik tagama oma lemmiklooma identifitseerimise.  
» Pärnu linna haldusterritooriumil peetav loom peab olema märgistatud mikrokiibiga, millel on unikaalne kood, ja kaelarihmale kinnitatud märgistusega.
» Loom tuleb märgistada ja registreerida hiljemalt 3 kuu jooksul pärast looma sündi või 1 kuu jooksul, kui omandatakse vanem loom 

» Loom tuleb registreerida Lemmikloomaregistris
» Loomi saavad lisaks omanikele registreerida ka veterinaarid, varjupaigad, lepingulised omavalitsused, hulkuvate loomadega tegelevad ühingud jpt
» Looma registreerimine on tasuta 

Hulkuvast lemmikloomast teatamine

Pärnu kodutute loomade varjupaik
Raba 32, 80041 Pärnu linn, Pärnu linn
524 6705
parnu[at]varjupaik.ee
www.varjupaik.ee

 

 ISETEENINDUS
Parnu bussikaartparnu.pilet.ee

 

17018

Bussijaama ja 
ühistranspordikeskuse 
infotelefon 

Veebilehel kasutatakse küpsiseid