Paikuse osavald

» Paikuse osavalla põhimäärus 
» Paikuse osavallakeskuse põhimäärus
» Sümboolika
» Tunnustused
» Ajaleht "Paikuse Postipaun"

Osavalla territoorium

» Paikuse osavalla haldusterritoorium ja piir on määratud endise Paikuse valla territooriumiga: Paikuse alev, Silla küla, Seljametsa küla, Põlendmaa küla, Tammuru küla ja Vaskrääma küla.

Osavallakogu

» Osavalla elanike esinduskoguks on Paikuse osavallakogu. 
» Osavallakogusse kuulub 13 liiget: Esimees Eero Rändla, aseesimees Tarmo Vanamõisa. Liikmed: Heldur Paulson, Marika Valter, Ardo Aasa, Margus Saare, Kristjan Õunpuu, Aivar Ild, Jaan Tamme, Valter Landing, Oliver Kikas, Raiko Hiis, Mait Talvoja
» Kogu koosseis on kinnitatud osavallakogu valimiskomisjoni poolt 11. jaanuaril 2018 (otsus nr 2 ; koosoleku protokoll)
» Osavallakogu koosolekuprotokollid
» Osavallakogu tegevusaruanne 2018


Paikuse osavallakeskus

Iseseisvuse väljakuulutamisega seotud sündmuste kronoloogia Pärnus

20. veebruar 1918
Pärnumaa tööliste ja soldatite saadikute täitevkomitee käsul tegid enamlikud soldatid ja madrused katse vangi võtta Pärnu pataljoni staap. Leides eest lahinguvalmis eesti sõdurid, lahkusid nad võitluseta.

21. veebruar 1918
Vene relvaüksused ja täidesaatev komitee lahkus Pärnust koos toitlustuskomitee juhatusega.

22. veebruar 1918
Päevakäsuga nr. 41 võttis Pärnu pataljoni komandör F. Tannebaum täidesaatva võimu Pärnus ja Pärnu maakonnas pataljoni kätte.
Kell 16 tuli kokku linnavolikogu ning volikogu esimehe J. Pajo juhtimisel nimetati esindajad toitlustusasjade ja korrakaitse organiseerimiseks. Koostati üleskutse linnakodanikele koguneda Endla teatrisse koosolekule.
Kell 18 toimus teatrimajas rahvarohke koosolek, mis tervitas Eesti iseseisvuse väljakuulutamist ning pidas vajalikuks erapooletu seisukoha võtmist välisriikide suhtes. Pärnusse saabus Tallinnas enamlaste käes vangis olnud Maapäeva saadik Hugo Kuusner.

23. veebruar 1918
H. Kuusneri korterisse jõudis Eesti Maapäeva asjadevalitseja J. Soop ning tõi kaasa iseseisvusmanifesti teksti korraldusega see veel samal päeval avalikult ette lugeda. Korraldati manifesti trükkimine A. Jürvetsoni trükikojas ning linnarahva kokkukutsumine.
Kell 20 luges H. Kuusner Endla teatri rõdult suurele rahvahulgale manifesti ette, teatrimajale kerkis rahvusvärvides lipp.

24. veebruar 1918
Endla ees peeti kõnesid, rongkäik Pärnu pataljoni ja orkestri saatel suundus raekoja juurde. Raekojas koostati akt iseseisvusmanifesti ettelugemise kohta Pärnus. Eliisabeti kirikus luges manifesti teksti kogudusele ette pastor Hasselblatt. Kaubanduskoolis pidasid seltside esindajad ja omavalitsuse liikmed nõu ning otsustati saabuvad saksa väed võtta vastu ei sõbralikult ega vaenulikult, deklareerides nendele, et Eesti on iseseisev ning Vene-Saksa sõjas erapooletu riik.

Ööl vastu 25. veebruari saabusid Pärnusse esimesed saksa väeosad. Teiste hulgas arreteeriti peatselt ka iseseisvus-manifesti väljakuulutaja Hugo Kuusner. Tegelik võim linnas jäigi saksa sõjaväe kätte ning algas ümmarguselt 9 kuud kestnud karm okupatsioon.

Veebilehel kasutatakse küpsiseid