Omavalitsus Pärnu linn

Pärnu linn on avalik-õiguslik juriidiline isik, keda esindavad Pärnu linnavolikogu, volikogu esimees, Pärnu linnavalitsus ning linnapea või nende poolt volitatud esindajad. Volikogu on kohaliku omavalitsusüksuse esinduskogu, valitsus volikogu poolt moodustatav täitevorgan.

1. novembril 2017 jõustus Audru valla, Paikuse valla, Pärnu linna ja Tõstamaa valla ühinemine ning moodustus uus omavalitsusüksus Pärnu linn.
» Linna koosseisus on moodustatud kolm osavalda: Audru osavald, Paikuse osavald ja Tõstamaa osavald.
» Omavalitsus tegutseb Pärnu linna põhimääruse alusel 
» Omavalitsuse sümboolikana on kasutusel Pärnu linna sümboolika

» Õigusaktid (korrad, eeskirjad jne) kehtivad uute, ühtsete õigusaktide vastuvõtmiseni edasi sellel territooriumil, kus nad olid enne ühinemist kehtestatud (nt Audru valla õigusaktid Audru osavalla territooriumil, Pärnu linna õigusaktid Pärnu territooriumil jne). St, et õigusaktid on seotud valla/linna kui territooriumiga, mitte valla/linnavalitsuse kui asutusega. 

» Üleminekuperiood. Ühinemisele järgneb üleminekuperiood, mil kujundatakse välja uus valitsemis- ja haldamiskorraldus. Muudatused viiakse sisse sammhaaval, ümberkorraldusteks on aega 2021. aasta kohaliku omavalitsuse volikogu valimisteni.


22.05.2018

Pärnu linnavalitsus arutas koos kultuuritegelastega, kas linnal tasub 2024. aasta Euroopa kultuuripealinnaks kandideerida, otsus langetatakse hiljemalt 31. augustiks.

Linnapea Romek Kosenkraniuse sõnul oleks Pärnul sõltumata kandideerimise edukusest oluline teada, millega ta teistest kandidaatlinnadest eristub. Mis teeb Pärnu eriliseks, kuidas muudaks kultuuripealinna tiitel linna arengut?
Pärnu Linnagalerii juhataja Alar Raudoja meenutas, et 2005. aastal pääses Pärnu koos Tallinna ja Tartuga kandidaatlinnadest esimese kolme sekka. Tookord valiti Tallinn, kes jättis osa lubadusi täitmata ja korraldas rea tavalisi kultuuriüritusi.

Raudoja hinnangul võib eeltöö nüüdki tühja minna, sest tõenäoliselt langetatakse poliitiline otsus Narva kasuks. „Sisu poolest poleks meil vaja pead murda, sest Pärnus on piisavalt rahvusvahelisi festivale, mida finantstoega saaks suuremaks muuta. Ka kultuuriobjektide pärast ei peaks häbenema,“ rääkis ta. Raudoja rõhutas, et lisaks sisule on ülioluline imagoloogiline väljanägemine ja turunduskulud võivad minna üsna suureks. „Kui välja minna, siis kõige vingemalt, mitte poole vinnaga,“ lausus ta.

Erinevad töögrupid sõelusid välja, mille poolest Pärnu teistest eristub ja mida kultuuripealinna tiitel talle annaks. Pärnu kandis on elanud juba 11 000 aastat tagasi, siin sündis Eesti vabariik. Pindalalt üks suuremaid Euroopa linnu suudab pakkuda looduslähedust ja loomingulist õhkkonda, kesklinnast kümnekonna kilomeetri kaugusel võib jõhvikaid korjata.

2024. aastaks on uuendatud Pärnu lennujaam, mis võimaldab Kesk- ja Lääne-Soomest, Rootsist ja mujalt pärit turistidel Pärnusse lennata. Paarisaja kilomeetri kaugusel on Riia ja Tallinna lennujaam, mis pakuvad ühendust teiste sihtkohtadega.

Pärnu konverentsiruumid on aastaringselt täidetud, Rail Baltic (mis valmib küll pärast 2024. aastat) võib linna elanike arvu märkimisväärselt kasvatada. Mida rohkem inimesi Pärnut külastab ning siinse elukeskkonna ja kultuurieluga rahule jääb, seda enam on neis huvi Pärnusse elama jääda.

Enamik kokkutulnutest leidis, et Pärnul oleksid kõik eeldused Euroopa kultuuripealinnaks saada. Iseasi, kas teha seda nüüd või kasvada rahvusvahelisemaks ilma tiitliteta.
Arutelu Euroopa kultuuripealinnaks kandideerimise plusside ja miinuste üle jätkub.

Teet Roosaar
Pärnu linnavalitsuse meedianõunik
444 8272, 510 3444
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Foto: Arutelu Endla teatri sammassaalis. Autor Marko Šorin
Kultuuripealinna arutelu

pindalakokku
Omavalitsuse territoorium

Uue omavalitsuse territoorium moodustub Audru, Paikuse ja Tõstamaa valla ning Pärnu linna territooriumide summana ja piir kulgeb mööda ühinenud omavalitsuste välispiiri. 

Omavalitsuse, mille nimi on PÄRNU LINN, pindala on 858,07 km2
» Pärnu linna kui asula suurus ei muutu, selle pindala on endiselt 33,15 km2

Omavalitsuse koosseisu kuuluvad asulad

1 linn: Pärnu linn
2 alevikku: Audru ja Tõstamaa
2 alevit: Paikuse ja Lavassaare
49 küla, sh Manija saar

Külad:
» Audru osavallas: Ahaste, Aruvälja, Eassalu, Jõõpre, Kabriste, Kihlepa, Kõima, Kärbu, Lemmetsa, Liiva, Lindi, Liu, Malda, Marksa, Oara, Papsaare, Põhara, Põldeotsa, Ridalepa, Saari, Saulepa, Soeva, Soomra, Tuuraste ja Valgeranna küla
» Paikuse osavallas: Põlendmaa, Seljametsa, Silla, Tammuru ja Vaskrääma küla
» Tõstamaa osavallas: Alu, Ermistu, Kastna, Kavaru, Kiraste, Kõpu, Lao, Lõuka, Manija, Männikuste, Peerni, Pootsi, Päraküla, Rammuka, Ranniku, Seliste, Tõhela, Tõlli ja Värati küla

Omavalitsuses elanikke 51 272

02.01.2019 *
» Pärnu linnas 40 136
» Audru osavallas 5 920 (sh Audru alevikus 3053 ja Lavassare alevis 458)
» Paikuse osavallas 3 955 (sh Paikuse alevis 1491)
» Tõstamaa osavallas 1 261 (sh Tõstamaa alevikus 461)

01.01.2019 - 51 883
» Pärnu linnas 40 747
» Audru osavallas 5 919 (sh Audru alevikus 3055 ja Lavassare alevis 458)
» Paikuse osavallas 3 955 (sh Paikuse alevis 1491)
» Tõstamaa osavallas 1 262 (sh Tõstamaa alevikus 463)

* 1. ja 2. jaanuari 2019 seisuga andmete erinevus tuleneb 02.01.19 jõustunud rahvastikuregistri seaduse § 110-st, mis muutis rahvastikuregistris kehtetuks isikute elukoha aadressid, kes olid registrisse kantud KOV-täpsusega.

01.01.2018 - 51 649
» Pärnu linnas: 40 664
» Audru osavallas 5 796 (sh Audru alevikus 1 443 ja Lavassare alevis 450)
» Paikuse osavallas 3 914 (sh Paikuse alevis 3 007)
» Tõstamaa osavallas 1 287 (sh Tõstamaa alevikus 474)

Elanike arv ühinemisel 31.10.2017 -  51 655
» Audru vallas 5 861
» Paikuse vallas 3 938
» Pärnu linnas 40 558
» Tõstamaa vallas 1 298 

Vaata lisaks: 
» Pärnu linna elanike arv
» Seoses ühinemisega muutusid postiaadressid.