Omavalitsus Pärnu linn

Pärnu linn on avalik-õiguslik juriidiline isik, keda esindavad Pärnu linnavolikogu, volikogu esimees, Pärnu linnavalitsus ning linnapea või nende poolt volitatud esindajad. Volikogu on kohaliku omavalitsusüksuse esinduskogu, valitsus volikogu poolt moodustatav täitevorgan.

1. novembril 2017 jõustus Audru valla, Paikuse valla, Pärnu linna ja Tõstamaa valla ühinemine ning moodustus uus omavalitsusüksus Pärnu linn.
» Linna koosseisus on moodustatud kolm osavalda: Audru osavald, Paikuse osavald ja Tõstamaa osavald.
» Omavalitsus tegutseb Pärnu linna põhimääruse alusel 
» Omavalitsuse sümboolikana on kasutusel Pärnu linna sümboolika

» Õigusaktid (korrad, eeskirjad jne) kehtivad uute, ühtsete õigusaktide vastuvõtmiseni edasi sellel territooriumil, kus nad olid enne ühinemist kehtestatud (nt Audru valla õigusaktid Audru osavalla territooriumil, Pärnu linna õigusaktid Pärnu territooriumil jne). St, et õigusaktid on seotud valla/linna kui territooriumiga, mitte valla/linnavalitsuse kui asutusega. 

» Üleminekuperiood. Ühinemisele järgneb üleminekuperiood, mil kujundatakse välja uus valitsemis- ja haldamiskorraldus. Muudatused viiakse sisse sammhaaval, ümberkorraldusteks on aega 2021. aasta kohaliku omavalitsuse volikogu valimisteni.


21.06.2018

Pärnu linnavolikogu kehtestas uued linnabussipiletite hinnad, mis muudavad bussisõidu Pärnus odavamaks kõigile Pärnu ja osavaldade elanikele. Kui maanteeamet Pärnumaa Ühistranspordikeskuse ettepanekuga nõustub, laienevad samad hinnad ja sõidusoodustused kõigile linna ja maakonna elanikele nii maakonna- kui linnaliinidel sõitmiseks.

Pärnumaa omavalitsusjuhtide ees oli kaks valikut: kas pärnumaalased saavad maaliinidel sõita tasuta ja Pärnus kallima hinna eest või õnnestub Pärnumaal kehtestada ühtne piletisüsteem, kus nii maakonna- kui linnaliinidel kehtivad samad, senisest soodsamad hinnad. Riik oli küll valmis tasuma maaliinide piletite eest, kuid prii sõidu eest Pärnu linnas pidanuks Pärnu maksumaksjad kulutama lisaks 2,5 miljoni eurosele linna dotatsioonile ligi 880 000 eurot aastas. Kokku kulutab Pärnu linn igal aastal ühistranspordi tööshoidmiseks 3,4 miljonit eurot ja tulevikus kasvab linna kulu veelgi.

Pärnu linnavalitsus leidis, et 880 000 eurot kuluks pigem ära lasteaiaõpetajate, kultuuritöötajate, sotsiaaltöötajate jt palkade tõstmiseks ning teisteks hädavajalikeks kulutusteks. Ka teised Eesti suuremad linnad, kes linnaliine üleval peavad, on eelistanud oma elanikke kas tasuta (Tallinn) või odavamalt (Narva) sõidutada, külalistelt aga küsitakse täishinda. Tartus ja Viljandis saavad tasuta sõita vaid omavalitsusse sisse kirjutud pensionärid.

Linna- ja maaliinid on Pärnumaal tihedalt seotud. Võimaldades maaliinidel tasuta sõita, oleks näiteks tekkinud olukord, kus Sinti sõitvad nr 40 bussid olnuks rahvast pungil, ent Riia maanteel sõitvad linnaliinid oleks hakanud kiratsema. Inimesed oleksid hakanud nõudma Sindi bussi sõidugraafiku tihendamist, linnavalitsusel tulnuks liinivõrku sõitjate nappuse tõttu kärpida. Seetõttu tegid kõik esmaspäeval Pärnumaa Ühistranspordikeskuse nõukogu koosolekule kogunenud omavalitsusjuhid maanteeametile ettepaneku kehtestada maaliinidel samasugused hinnad ja sõidusoodustused, mis täna Pärnu linnavolikogus vastu võeti. Maanteeamet pole otsust veel langetanud, Pärnu linnavolikogu saab piletihindu ja sõidusoodustusi kehtestada ainult Pärnu territooriumil.

Pärnu linnavolikogus vastu võetud määruse kohaselt võivad linnaliinidel 1. juulist tasuta sõita 65 aastased ja vanemad isikud, vanadus- ja töövõimetuspensionärid, õpilased, üliõpilased, nelja- ja enamalapselise pere liikmed, puuduva töövõimega ja eestkoste all olevad isikud, kes on Pärnu linna või osavalda sisse kirjutatud. Kui maanteeamet ühtse piletisüsteemiga nõustub, on tasuta sõidu õigus nii linna- kui maaliinidel ka kõigil maakonna õpilastel, pensionäridel jt linnas tasuta sõitvatel isikutel.

Väljaspool Pärnumaad sisse kirjutatud õpilased, üliõpilased, pensionärid, puudega isikud ja puuduva töövõimega isikud saavad Pärnu linnaliinidel sõitmiseks osta tavahinnast odavama 25 eurot maksva kuukaardi. Kaitseväe ajateenijatele, kelle sõitu riik linnaliinidel ei kompenseeri, teeb Pärnu linn sõidu välja.

Ülejäänud Pärnu (või ka Pärnumaa) elanikel on kõige odavam osta kümme eurot maksev kuukaart. Sõltuvalt maanteeameti otsusest saaks sellega sõita kas ainult Pärnus või nii linna- kui maaliinidel. Kes harvemini sõidab, võib valida üheeurose tunnipileti, kolmeeurose päevapileti ja viieeurose viie päeva pileti vahel.

Soodushinnad kehtivad ainult Pärnu (või ka Pärnumaa) elanikele, nende kasutamiseks tuleb Ühiskaart isikustada. Linna külalistele kehtestas volikogu kaheeurose tunnipileti, viieeurose päevapileti, 15 eurose viie päeva pileti ja kuukaardi hinnaga 45 eurot.

Kõige kallim on osta bussijuhilt kolmeeurone tunnipilet, sest bussijuhilt piletit ostes tekib probleeme sõidugraafikust kinnipidamisel ja tekib täiendav turvarisk.

Harva sõitjatel on kasulik hankida endale Ühiskaart, laadida sellele raha ning sõita sama kaardiga Pärnus, Tallinnas, Tartus ja teistes Eesti linnades, kus see kehtib. Kellel on Tallinna, Tartu või mõne teise linna Ühiskaardile raha laetud, võib oma linna kaarti Pärnus bussipileti ostmiseks kasutada.

Teet Roosaar
Pärnu linnavalitsuse meedianõunik
444 8272, 510 3444
teet.roosaar[at]parnu.ee


pindalakokku
Omavalitsuse territoorium

Uue omavalitsuse territoorium moodustub Audru, Paikuse ja Tõstamaa valla ning Pärnu linna territooriumide summana ja piir kulgeb mööda ühinenud omavalitsuste välispiiri. 

Omavalitsuse, mille nimi on PÄRNU LINN, pindala on 858,07 km2
» Pärnu linna kui asula suurus ei muutu, selle pindala on endiselt 33,15 km2

Omavalitsuse koosseisu kuuluvad asulad

1 linn: Pärnu linn
2 alevikku: Audru ja Tõstamaa
2 alevit: Paikuse ja Lavassaare
49 küla, sh Manija saar

Külad:
» Audru osavallas: Ahaste, Aruvälja, Eassalu, Jõõpre, Kabriste, Kihlepa, Kõima, Kärbu, Lemmetsa, Liiva, Lindi, Liu, Malda, Marksa, Oara, Papsaare, Põhara, Põldeotsa, Ridalepa, Saari, Saulepa, Soeva, Soomra, Tuuraste ja Valgeranna küla
» Paikuse osavallas: Põlendmaa, Seljametsa, Silla, Tammuru ja Vaskrääma küla
» Tõstamaa osavallas: Alu, Ermistu, Kastna, Kavaru, Kiraste, Kõpu, Lao, Lõuka, Manija, Männikuste, Peerni, Pootsi, Päraküla, Rammuka, Ranniku, Seliste, Tõhela, Tõlli ja Värati küla

Omavalitsuses elanikke 51 272

02.01.2019 *
» Pärnu linnas 40 136
» Audru osavallas 5 920 (sh Audru alevikus 3053 ja Lavassare alevis 458)
» Paikuse osavallas 3 955 (sh Paikuse alevis 1491)
» Tõstamaa osavallas 1 261 (sh Tõstamaa alevikus 461)

01.01.2019 - 51 883
» Pärnu linnas 40 747
» Audru osavallas 5 919 (sh Audru alevikus 3055 ja Lavassare alevis 458)
» Paikuse osavallas 3 955 (sh Paikuse alevis 1491)
» Tõstamaa osavallas 1 262 (sh Tõstamaa alevikus 463)

* 1. ja 2. jaanuari 2019 seisuga andmete erinevus tuleneb 02.01.19 jõustunud rahvastikuregistri seaduse § 110-st, mis muutis rahvastikuregistris kehtetuks isikute elukoha aadressid, kes olid registrisse kantud KOV-täpsusega.

01.01.2018 - 51 649
» Pärnu linnas: 40 664
» Audru osavallas 5 796 (sh Audru alevikus 1 443 ja Lavassare alevis 450)
» Paikuse osavallas 3 914 (sh Paikuse alevis 3 007)
» Tõstamaa osavallas 1 287 (sh Tõstamaa alevikus 474)

Elanike arv ühinemisel 31.10.2017 -  51 655
» Audru vallas 5 861
» Paikuse vallas 3 938
» Pärnu linnas 40 558
» Tõstamaa vallas 1 298 

Vaata lisaks: 
» Pärnu linna elanike arv
» Seoses ühinemisega muutusid postiaadressid.