Omavalitsus Pärnu linn

Pärnu linn on avalik-õiguslik juriidiline isik, keda esindavad Pärnu linnavolikogu, volikogu esimees, Pärnu linnavalitsus ning linnapea või nende poolt volitatud esindajad. Volikogu on kohaliku omavalitsusüksuse esinduskogu, valitsus volikogu poolt moodustatav täitevorgan.

1. novembril 2017 jõustus Audru valla, Paikuse valla, Pärnu linna ja Tõstamaa valla ühinemine ning moodustus uus omavalitsusüksus Pärnu linn.
» Linna koosseisus on moodustatud kolm osavalda: Audru osavald, Paikuse osavald ja Tõstamaa osavald.
» Omavalitsus tegutseb Pärnu linna põhimääruse alusel 
» Omavalitsuse sümboolikana on kasutusel Pärnu linna sümboolika

» Õigusaktid (korrad, eeskirjad jne) kehtivad uute, ühtsete õigusaktide vastuvõtmiseni edasi sellel territooriumil, kus nad olid enne ühinemist kehtestatud (nt Audru valla õigusaktid Audru osavalla territooriumil, Pärnu linna õigusaktid Pärnu territooriumil jne). St, et õigusaktid on seotud valla/linna kui territooriumiga, mitte valla/linnavalitsuse kui asutusega. 

» Üleminekuperiood. Ühinemisele järgneb üleminekuperiood, mil kujundatakse välja uus valitsemis- ja haldamiskorraldus. Muudatused viiakse sisse sammhaaval, ümberkorraldusteks on aega 2021. aasta kohaliku omavalitsuse volikogu valimisteni.


2.10.2018

Järgmise aasta riigieelarve projekti on riigikogu liikme, Pärnu linnavolikogu esimehe Andres Metsoja ettepanekul lisatud raha Pärnusse uisuväljaku ja laskekoolituskeskuse rajamiseks.

Teisaldatava katuse ja jahutusseadmetega uisuväljak on kavas rajada rannastaadioni varuväljakute parkla staadionipoolsesse nurka. Riigieelarve projektis on selleks 300 000 eurot. „Selleks talveks kindlasti ei jõua. Enne tuleb riigieelarve vastu võtta, seejärel hange korraldada. Uisuväljak saab valmis pigem järgmise aasta lõpupoole,“ prognoosis abilinnapea Meelis Kukk.

Sama suur summa, 300 000 eurot, on kavandatud Räämale Lauka tänavale laskekoolituskeskuse ehitamiseks. Laskekeskuse soovib rajada Pärnumaa jahimeeste liit, linnale antav summa võimaldab kaasa lüüa näiteks tänavavõrgu ehitamisel või selle juurde vibustaadioni rajamisel. „Täpsemalt pole otsustatud,“ sõnas Kukk.

Kolmas Pärnumaad puututav toetussumma on 100 000 eurot Toris asuva Eesti sõjameeste mälestuskiriku renoveerimiseks ja selle ümbruse korrastamiseks. „Teed, valgustid, lipumastid,“ loetles Kukk vajaminevaid töid, lisades, et loetelu pole täielik.

Investeeringutoetustest on riigieelarve projektis 300 000 eurot Rääma sõudebaasi renoveerimiseks, 200 000 eurot Koidula muuseumi renoveerimiseks ja 100 000 eurot Jõulumäe tervisespordikeskuse rajatiste remondiks. „Linn on Koidula muuseumi ja Vana-Pärnu kultuurikeskuse hoovi kavandatava vabaõhulava projekteerimiseks juba kulutanud ligi 25 000 eurot ning me oleme valmis ka omalt poolt vabaõhulava ehitamisse ja hooviala ümberkujundamisse panustama,“ kinnitas Kukk.

Kõige suuremad investeeringud on planeeritud Via Baltica uuendamiseks. Majandus- ja taristuministri Kadri Simsoni initsiatiivil on Pärnu ümbruse teelõikude neljarealiseks ümberehitamiseks kavandatud järgmisel aasta 15 ja 2020. aastal 29 miljonit eurot. Kavas on alustada politsei- ja päästeameti Pärnu ühishoone ehitamisega, milleks on tuleval aastal planeeritud 12,6 ja 2020. aastal 5,9 miljonit eurot. Pärnu lennujaama rekonstrueerimiseks on planeeritud 20 miljonit eurot, millest 17,3 on kavandatud 2020. aasta eelarvesse.

Pärnumaalasi puudutavad veel Via Baltica Kernu ümbersõidu ehitus, mis peaks järgmisel aastal lõppema (2019. aasta eelarve projektis 8,5 miljonit eurot) ja Tallinna piiri lähedal asuva Tallinn-Topi teelõigu ehitus (2019. aasta eelarve projektis 4,9 miljonit eurot).

Teet Roosaar
Pärnu linnavalitsuse meedianõunik
444 8272, 510 3444
teet.roosaar[at]parnu.ee


pindalakokku
Omavalitsuse territoorium

Uue omavalitsuse territoorium moodustub Audru, Paikuse ja Tõstamaa valla ning Pärnu linna territooriumide summana ja piir kulgeb mööda ühinenud omavalitsuste välispiiri. 

Omavalitsuse, mille nimi on PÄRNU LINN, pindala on 858,07 km2
» Pärnu linna kui asula suurus ei muutu, selle pindala on endiselt 33,15 km2

Omavalitsuse koosseisu kuuluvad asulad

1 linn: Pärnu linn
2 alevikku: Audru ja Tõstamaa
2 alevit: Paikuse ja Lavassaare
49 küla, sh Manija saar

Külad:
» Audru osavallas: Ahaste, Aruvälja, Eassalu, Jõõpre, Kabriste, Kihlepa, Kõima, Kärbu, Lemmetsa, Liiva, Lindi, Liu, Malda, Marksa, Oara, Papsaare, Põhara, Põldeotsa, Ridalepa, Saari, Saulepa, Soeva, Soomra, Tuuraste ja Valgeranna küla
» Paikuse osavallas: Põlendmaa, Seljametsa, Silla, Tammuru ja Vaskrääma küla
» Tõstamaa osavallas: Alu, Ermistu, Kastna, Kavaru, Kiraste, Kõpu, Lao, Lõuka, Manija, Männikuste, Peerni, Pootsi, Päraküla, Rammuka, Ranniku, Seliste, Tõhela, Tõlli ja Värati küla

Omavalitsuses elanikke 51 272

02.01.2019 *
» Pärnu linnas 40 136
» Audru osavallas 5 920 (sh Audru alevikus 3053 ja Lavassare alevis 458)
» Paikuse osavallas 3 955 (sh Paikuse alevis 1491)
» Tõstamaa osavallas 1 261 (sh Tõstamaa alevikus 461)

01.01.2019 - 51 883
» Pärnu linnas 40 747
» Audru osavallas 5 919 (sh Audru alevikus 3055 ja Lavassare alevis 458)
» Paikuse osavallas 3 955 (sh Paikuse alevis 1491)
» Tõstamaa osavallas 1 262 (sh Tõstamaa alevikus 463)

* 1. ja 2. jaanuari 2019 seisuga andmete erinevus tuleneb 02.01.19 jõustunud rahvastikuregistri seaduse § 110-st, mis muutis rahvastikuregistris kehtetuks isikute elukoha aadressid, kes olid registrisse kantud KOV-täpsusega.

01.01.2018 - 51 649
» Pärnu linnas: 40 664
» Audru osavallas 5 796 (sh Audru alevikus 1 443 ja Lavassare alevis 450)
» Paikuse osavallas 3 914 (sh Paikuse alevis 3 007)
» Tõstamaa osavallas 1 287 (sh Tõstamaa alevikus 474)

Elanike arv ühinemisel 31.10.2017 -  51 655
» Audru vallas 5 861
» Paikuse vallas 3 938
» Pärnu linnas 40 558
» Tõstamaa vallas 1 298 

Vaata lisaks: 
» Pärnu linna elanike arv
» Seoses ühinemisega muutusid postiaadressid.