en Pärnu linn - Vabariigi sünnilinn - kohad
Iseseisvuse väljakuulutamisega seotud kohad Pärnus

1. Ajaloolise Endla teatri asukohta tähistav mälestusmärk (Rüütli 44)
2. Eesti Vabariigi väljakuulutamise mälestusmärk Iseseisvuse väljakul 
3. Rahvuslike poliitikute peakorter (Rüütli 47)
4. Mälestustahvel Hospidali 14 hoonel, A. Jürvetsoni trükikoja asupaigas
5. Kaubanduskooli hoone, Pärnu pataljoni staap 23.-24. veebruaril 1918
6. Eliisabeti kirik (Nikolai 22)
7. Pärnu Raekoda (Nikolai 3) 
8. Pärnu Poeglaste Gümnaasiumi hoone ja mälestusmärk "Ajahetk" (Kuninga 29)
9. Iseseisvuse väljakuulutamise lavastus Pärnu Muuseumi (Aida 3) püsinäitusel «11000 aastat ajalugu»
kohad p2rnus kaart

1. Ajaloolise Endla teatri hoone asukohta tähistav mälestusmärk

Kutselise Endla teatri esimene maja asus Pärnu linna südames Rüütli platsi ääres. See oli Pärnu kontekstis suurejooneline juugendstiilis hoone, mis ehitati suures osas linnarahvalt korjatud raha eest. Arhitektideks olid Georg Hellat, Alfred Jung ja Erich von Wolffeldt. Uus teatrihoone avati pidulikult 22. oktoobril 1911. 

Vabariigi periood möödus Endla teatrile tõusude ja mõõnadega, kutseline teater koges nii suurt publikumenu kui ka majanduslikku kitsikust ja rahvaarmastuse kadumist, mis viis kultuuriasutuse üsna kehva seisu.

1944. aasta septembris süütasid nõukogude armee eest taganevad sakslased Endla teatrihoone. Kuigi sisu hävis, seisid müürid ja vahelaed visalt püsti. Sellele vaatamata otsustas punavõim 1950ndatel, et ajaloolist teatrimaja taastama ei hakata ja Pärnusse rajatakse uus teatrihoone südalinna teise serva, sõjas põlenud kvartalite asemele rajatud puiestee äärde.

Täna asub kunagise teatrimaja asukohas hotell Pärnu. Selle kõrval on Endla ajaloolise maja pronksist makett, mis püstitati siia 1989. aastal, kui Eesti NSV ülemnõukogu presiidium kinnitas 24. veebruari Eesti iseseisvuspäevaks. Pronksmonumendi autor on skulptor Mati Karmin.

2. Eesti Vabariigi väljakuulutamise mälestusmärk Iseseisvuse väljakul

1918. aasta 23. veebruaril luges pärnakas Hugo Kuusner Endla teatrimaja rõdult ette „Manifesti kõigile Eestimaa rahvastele“. Selle sündmuse mälestuseks avati 23. veebruaril 2008 iseseisvuse väljakul (toona Rüütli plats) Eesti Vabariigi väljakuulutamisele pühendatud mälestusmärk.

Graniidist elusuuruses ajaloolise Endla teatri rõdu kujutava monumendi autorid on Kaarel Eelma, Mart Aas ja Mikk Mutso. Mälestusmärgi keskmes on klaassein, millele on graveeritud iseseisvusmanifesti tekst. Mälestusmärgi ideekavandite konkursi korraldas Pärnu linnavalitsus, monumendi avasid Pärnu linnapea Mart Viisitamm ja president Toomas Hendrik Ilves.

3. Rahvuslike poliitikute peakorter

Aadressil Rüütli 47 asub täna nõukogude perioodil valminud hall silikaattellistest maja. Enne II ilmasõda paiknes siinsamas, Rüütli-Ringi nurgal, laevakapten August Kleinile kuulunud uhke puithoone. Klein oli üks aktiviste, kes Endla teatrimaja ehitust organiseeris.

Kleinile kuuluvas Rüütli tänava majas asus raamatukaupmees-ajalehetoimetaja, Eesti demokraatliku erakonna Pärnu osakonna juhi Jaan Karu korter. Härra Karu korterisse kogunesid rahvuslikud poliitikud 23. veebruari õhtupoolikul, et panna paika edasine tegevusplaan ja minna üheskoos teatrimajja iseseisvusmanifesti ettelugemisele.

4. Mälestustahvel Hospidali 14 hoonel, Aleksander Jürvetsoni trükikoja asupaigas

Hospidali tänaval pidas Meie Kodumaa nimelist trükikoda Aleksander Jürvetson. Tema poole pöördus 23. veebruaril Eesti ajutise maavalitsuse asjadevalitseja Jaan Soop, kellele oli tehtud ülesandeks leida võimalus iseseisvusmanifest välja kuulutada. Manifesti tekst oli trükitud kahele õhukesele paberilehele, mida Soop kandis kalossi voodri vahel.

Manifest laoti keskpäeval, trükkimine jäeti õhtuks, kui enamik töölisi oli hoonest lahkunud. Manifesti trükkimist korraldas suures osas Aleksander Jürvetsoni abikaasa Maria Jürvetson. Esimesed trükisoojad manifestid läksid kohe tänavatele, kus need käest kätte levisid, järgmise päeva hommikuks oli tiražeeritud 10 000 eksemplari.

Jürvetsoni trükikojale pühendatud mälestustahvel avati Hospidali 14 hoonel 23. veebruaril 2011. Mälestustahvli idee autor on kapten Priit Rööp, sellel oleva teksti kooskõlastas Pärnu muuseumi direktor Aldur Vunk. Mälestustahvli valmimist rahastas MTÜ Pärnu Pataljoni Kogu, teostas Lova talu kiviraidur Ülo Kirt.

5. Kaubanduskooli hoone, Pärnu pataljoni staap 23.-24. veebruaril 1918

23. ja 24. veebruaril 1918 asus kaubanduskooli majas (praegu Pargi 1) Pärnu Eesti pataljoni staap kapten Feliks-Johannes Tannebaumi juhtimisel.

Päev varem enamlike vägede Pärnust lahkumise järel ainsa relvastatud jõuna linna jäänud pataljon võttis osa vabariigi väljakuulutamisest Endla teatri ees, andes selle auks püssidest mitu kogupauku.

Koolihoone ees väljakul kogunes pataljon täies sõjariistus ka järgmisel hommikul kell 11.30, misjärel suunduti tseremoniaalmarsile, ehk uue Eesti Vabariigi esimesele sõjaväeparaadile läbi Pärnu kesklinna.

6. Eliisabeti kirik

24. veebruaril 1918 luges manifesti ette koguduse pastor Ferdinand Alexander Hasselblatt

24. veebruar oli 1918. aastal pühapäev ehk kirikupäev. Hommikul oli linn lipuehteis ja Eliisabeti kiriku Eesti koguduse pastor Ferdinand Alexander Hasselblatt luges kirikusse jutlusele tulnutele ette eelmisel õhtul avaldatud iseseisvusmanifesti teksti.

7. Pärnu raekoda

24. veebruaril 1918 toimus Pärnus rongkäik. Rongkäigu järel kogunesid selles osalenud Pärnu organisatsioonide ja ühenduste liikmed raekojahoonesse, kus koostati „Akt Eesti demokraatliku vabariigi väljakuulutamise kohta Pärnu linnas“.

Aktis anti hiljutistest sündmustest ülevaade ning kinnitati nende toimumis kohalviibijate allkirjadega. See on ainulaadne dokument vabariigi väljakuulutamise kohta.

8. Pärnu poeglaste gümnaasiumi hoone ja mälestusmärk "Ajahetk"

Pärnu poeglaste gümnaasiumis (täna asub siin Pärnu Kuninga tänava põhikool (Kuninga 29)) on õppinud suur osa iseseisvumise väljakuulutamisega seotud isikutest. Kooli koridoride seintel on tänapäeval vaadata portreed Konstantin Pätsist, Hugo Kuusnerist, Oskar Kasest, Jaan Teemantist (autor Vello Paluoja), samuti Jüri Vilmsi büst (autor Mare Mikoff).

Sada aastat pärast omariikluse välja kuulutamist Pärnus, avasid pärnu linnapea Romek Kosenkranius ja president Kersti Kaljulaid Kuninga kooli ees mälestusmärgi nimega „Ajahetk“. Mälestusmärk on pühendatud neljale Eesti vabariigi loojale, kelleks olid Eestimaa Päästekomitee liikmed Konstantin Päts, Jüri Vilms ja Konstantin Konik ning iseseisvusmanifesti ette lugenud Hugo Kuusner.

Mälestusmärgi autoriteks on ideekonkursi võitnud Margus Kadarik ja Mart Kadarik. Mälestusmärgi rajamist toetasid Pärnu linn, kohalikud asutused ja eraisikud.

9. Iseseisvuse väljakuulutamise lavastus Pärnu muuseumi püsinäitusel „11 000 aastat ajalugu“

Pärnu muuseumi püsinäitusel 11 000 aastat ajalugu on omaette peatükiks taaslavastus hetkest, mil Hugo Kuusner luges Endla teatri rõdult ette iseseisvusmanifesti. www.parnumuuseum.ee 

Manifest Eestimaa rahvastele
endla

Endla teatri rõdult luges 23. veebruaril 1918 kell kaheksa õhtul Eesti Maapäeva saadik Hugo Kuusner tõrvikute valgel ette iseseisvusmanifesti.

59eeec4723
Esimene sõjaväeparaad 24. veebruaril 1918

trykipress
Trükipress

tydrukud
Rahvale jagasid rinda kinnitamiseks sini-must-valgeid lindikesi 12 tütarlastekooli lõpuklasside õpilast.

Veebilehel kasutatakse küpsiseid