TÕSTAMAA AJALUGU


Nimetus “Tõstamaa” pidi tähendama kõrget maad, mis on kõlblik põlluharimiseks. Liivimaa kroonikas on aga piirkonda üldisemalt mainitud nimetusega mereäärne maa. Mereäärse põlluharimiseks sobiva maa ja nende algsete elanike kohta on ka vana rahvajutt:

Tulnud läbi metsade ja üle soode põhja poolt kaks venda - Mart ja Tõnis. Roninud üle liivamäe ja astunud, kuni jõudnud mereni. Mehed pidanud nõu ja otsustanud: siia rajame elupaiga.

Rahuliku loomuga Mart hakanud põldu tegema ja maad harima. Rahutu verega Tõnist tõmmanud meri - temast saanud kalamees ja meresõitja. Kui Mardi perre sündinud esimene poeg, pannud ta sellelel nimeks Mart, Tõnis andnud oma esimesele pojale nimeks Tõnis. See komme kestnud põlvest põlve. Perekonnanimede panemisel nimetanud mõisahärra Mardi järglased Martsohnideks ja Tõnise omad Tõnissohnideks. Nii saanud Tõstamaa põlised põllumehed Martsonid ning kanged kalamehed ja kuulsad kaptenid Tõnissonid.

Sellest osavalla vapirattalgi üks pool mere- teine maameeste oma.

Esimesed kirjalikud teated “Tõstamaa” kohta pärinevad 1242.a, mil lahendati maatüli Lääne-Saare piiskopkonna ja ordu vahel. Maade jagamisel jäi ordule 2 tolleaegset kihelkonda : Cotze (Tõhela, Tõstamaa, Varbla aladel) ja Sorwe (Seliste, Pootsi, Audru aladel). Teineteisest eraldasid kihelkondi Päraküla põlismetsad. 1534. aastal mainitakse esmakordselt ka teisi valla piirkondi - Tõhela, Ermistu, Pootsi, Liu ja Värati. Rootsi aja alguse revisjoni järgi leiab mainimist juba 13 tänapäevalgi tuntud küla ja Tõstamaa kroonumõis.

Peale Tõstamaa oli piirkonnas veel teisigi mõisaid, igas mõisas oli oma vald – Pootsi, Seli, Tõstamaa ja Kastna. Kuna Tõhela kuulus Tõstamaa mõisale, siis seal oma valda ei olnud. 1866. aasta Balti vallaseadus kaotas mõisate võimu valdade üle. Seadus sundis valdasid ise majandama, see kutsus esile aga valdade ühinemised.

20. sajandil toimusid suuremad muudatused valdade arengus 1939. aasta valdade reformi aegu ja 1971, kui kadus Seliste (1926. aastani Seli) külanõukogu. Külanõukogu muutus ametlikult vallaks 17. juunil 1992. 1950 muudeti vallad külanõukogudeks. 1. novembril 2017 sai Tõstamaa vald Eesti omavalitsuste haldusreformiga osaks Pärnu linna omavalitsusest. 

Pindalalt (261 km2) on praegune Tõstamaa osavald peaaegu sama suur kui sõjaeelsed Seliste ja Tõstamaa vald kokku, elanikke on aga 2,5 korda vähem. Külanõukogu sai valla staatuse 17. juunil 1992.Tõstamaa vald sai 1. novembril 2017 Eesti omavalitsuste haldusreformiga osaks Pärnu linna omavalitsusest.

Vaata lisaks:
» Tõstamaa kihelkonna ja mõisa ajalugu (SA Tõstamaa Mõis)
» Tõstamaa kandi inimesed (SA Tõstamaa Mõis)
» Tõstamaa kihelkond (EE)
» Rahvarõivad (MTÜ Rahvarõivas)
» Tõstamaa kihelkond (Eesti mõisad)
» Tõstamaa hariduselu

Tõstamaa kroonika

Tõstamaa piirkonna kohta on pikema ajaloolise ülevaate aastatest 1242-1996 koostanud koduloo uurija Andrei Udu. Tõstamaa valla kroonikat aastast 1997 on pidanud vallavanem Toomas Rõhu, täiendanud Karin Randmäe ja Õnnela Lees
» Kroonika 1242-1996
» Kroonika 1997-2005: 1997 ; 1998 ; 1999 ; 2000 ; 2001 ; 2002 ; 2003 ; 2004 ; 2005

Tõstamaa mõis
Tostamaa mois

Foto Olev Esna erakogust
ajaloopilt alev O.Estna

Tõstamaa kihelkond
KIhelkonna kaart Valdo Praust



 

Veebilehel kasutatakse küpsiseid