england 3 512
Tõstamaa mõis

kultuur.ee

visitparnu

romantiline rannatee

SPORDIVÕISTLUSED


Tõstamaa jooks

» Protokollid: 2019 ; 2018 ; 2017 ; 2016 2015 2014 ; 2013 ; 2012 20112010 ; 1984–2009
» Edetabel 1984–2014
» Osalemised Tõstamaa jooksudel

Mälumäng

» Protokollid: 2018/2019 ; 2013/2014 ; 2012/2013 ; 2008/2009 ; 2006/2007 ; 2005/2006 ; 1996–2005

Muud võistlused

» Jüriöö jooks: 1996–2011 ; 2013
» Suusasõit2011 ; 2013
» Võrkpalliturniir: 2004/2005 ; 2006/2007
» Rannavolle: 2009 ; 2012
» Järvede jääraja sõidud 2006: Ermistu järvel ; Tõhela järvel 
 

Galeriid
» Tõstamaa jooksu pildid: 2019 ; 2018 ; 2017 2016 ; 2014 ; 2013 ; 2011 ; 2010 ; 2006 
» Tõstamaa jooksu videod: 2019 ; 2014 ; 2013
» Jüriöö jooks 2013 
» Suusapäev 2011 ; 2013
» Mälumäng 2010


SPORTIMISVÕIMALUSED TÕSTAMAA OSAVALLAS


Tõstamaa spordiklubi
Varbla mnt, 88101 Tõstamaa alevik, Pärnu linn
506 1930
toomas[at]tostamaa.ee
Andmed spordiregistris
Facebook

Tõstamaa spordiväljak

Kalli mnt 8, Tõstamaa alevik
sport[at]tostamaa.ee
506 1930
Andmed spordiregistris

Spordikompleksi kuuluvad spordiobjektid
» Tõstamaa discgolfi rada
» Tõstamaa suusa- ja liikumisrada

Kõpu küla mänguväljakud

Mulgu, Kõpu küla
Jalgpalliväljak, korvpalliplats, võrkpalliplats
Andmed spordiregistris

Spordikompleksi kuuluvad ka Maria talu spordiväljakud
Maria, Kõpu küla, Pärnu linn
info[at]maria.ee
447 4558
www.maria.ee 

Ermistu rannavolleväljak

Supelrand, Ermistu küla
506 1930
Andmed spordiregistris

Kavaru rannavolleväljak

Kavaru sadam, Kavaru küla, Pärnu linn
506 1930
Andmed spordiregistris

Tõhela rannavolleväljak 

Tõhela-Järveranna, Männikuste küla
Andmed spordiregistris

Tõhela spordiväljak

Männikuste küla, Tõhela rahvamaja
Andmed spordiregistris

Rohkem võimalusi

» Rohkem sportimisvõimalusi saab otsida/vaadata Eesti Spordiregistris: Pärnumaa spordiklubid ja -koolid ja Pärnu linna spordiobjektid
» Vaata ka: Pärnu Spordiliit - liikmed ; Facebook Pärnu sport

 

AJALEHT "TÕSTAMAA TUULED"


» Ajaleht ilmub üldjuhul üks kord kuus. 
» Kaastööd, jutud, lood ja fotod on oodatud toimetuse e-postile leht[at]tostamaa.ee

2020
2019

 
» Alates 2008 on kõik lehenumbrid kättesaadavad Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiivis DIGAR  
» 1995-1999 ; 2000–2007

KÜLASELTSID TÕSTAMAA OSAVALLAS


MTÜ Tõhela külaselts
88102 Tõhela küla, Pärnu linn
Registrikood 80159507
Asutatud 08.12.2001

info[at]tohela.ee
www.tohela.ee

MTÜ Seliste selts

88103 Seliste küla, Pärnu linn
Registrikood 80255062
Asutatud 26.10.2007

Kontaktisik Liina Kingsep, 5617 8481, liina.kingsep[at]mail.ee
Seliste külatuba, rahvamaja, käsitöötuba, küla muuseum
selisteselts.onepagefree.com

MTÜ Kavaru külaselts

88103 Kavaru küla, Pärnu linn
Registrikood 80217771
Asutatud 16.06.2005

Külavanem Elsa Rand, 534 93843
Kontaktisik Sülvi Kaljurand, sylvika[at]hot.ee

MTÜ Kastna külaselts

88106 Kastna küla, Pärnu linn
Registrikood 80259516
Asutatud 04.09.2007

Külavanem Eerika Heindla, 503 6478
kastnaselts[at]hot.ee
Kastnakant

MTÜ Manõja kultuuriselts

88103 Manija küla, Pärnu linna
Registrikood 80249989
Asutatud 13.07.2007

Kontaktisik: Svea Aavik, 514 8917, sveaaavik[at]hotmail.com
Manõja Saarekeskuse juhataja Annelii Havik 522 1828

MÕISAD TÕSTAMAA OSAVALLAS


Tõstamaa mõis

Kalli mnt 13, 88101 Tõstamaa alevik, Pärnu linn
mois.tostamaa.ee

Tõstamaa (Testama) mõis on tõstamaalaste uhkuseks. Tõstamaa (Testama) mõisa on esmakordselt mainitud 1553.a pantimiskirjas, mil see kuulus Koonga vakusesse. Varasem härrastemaja asus praegusest üle jõe nn munade veeretamise mäel. Praeguse hoone ehitamise algusaastaks on märgitud 1804. 1860. Aastate lõpul oli härrastemaja kahekordne plekk-katuse ja võlvitud keldritega kiviehitis. 1876-77 toimusid ümberehitustööd, mil peamaja sai praeguse ruumilahenduse. 1921. aastast alates on mõisahoones tegutsenud kool.

Peahoone on tähelepanuväärne ehitusdetailide poolest: kahekorruselise hoone fassaadi ehivad joonia kapiteelidega pilastrid. Siseruumides leidub omapäraseid arhitektuuridetaile 18. sajandist ja 19. sajandi lõpust. Maja vanimas osas on säilinud mantelkorstnaalune ruum. Mõisahäärberit on piiranud raudkivitara, mille jäänuseid on ka kohati näha. 1997. aastal avastati koolimaja härrastemaja remondi käigus paljudes ruumides ainulaadsed lae- ja seinamaalingud.

Mõisa südamesse on omal ajal (1869) kuulunud 24 hoonet, lisaks veel karjamõisad, veskid, kõrtsid - kokku oli mõisal üle 60 hoone. Kompleksi on kuulunud peahoone, tall, kutsarimaja, peahoone portikus, kasvuhoone, ait-kuivati, tuuleveski ja tall.

Majapidamishoonetest on huvitavam esindusliku fassadiga tallihoonete ansambel 19. sajandist. Fassaadi keskelt kerkib kaeratorn. Ümber nelinurkse õue olid koondunud tallid, tõllakuurid, jahikoerte kuudid. Tallides võib kohati näha palgiotstest parkettpõrandat. Iga hobuselatri seinal on ovaalne liivakivist õõnestatud kaerasõim. Mõisal olid omad tööndusettevõtted: jahu-, villa- ja saeveski, tärklisevabrik, viinavabrik. Mõisas põletati lupja, valmistati telliseid, sindleid. Arvukad majapidamishooned paiknesid pargis ansamblitena.

Alates 1831.a. kuulus mõis Stael v. Holsteinide perekonnale. Holsteinidest vanimat Wilhelm Fromholdoni kutsutud Vanaks Taaliks, temale järgnenud Augustit aga hulluks paruniks. Selle kolmanda põlve esindaja Aleksander Wilhelm (1877-1937) oli sanskriti keelte professor-kateedrijuhataja Pekingi Ülikoolis. Häärberi juurde on asetatud tema mälestuskivi. Rahvas mäletab Holsteine lolli, hullu ja targa parunina.

Mõisaomanikud olid pigem vaimu- kui majandusinimesed. Mõisa majandamist ja töid juhtisid valitsejad A.V.Doering ja J.Toots. Eestlasest mõisavalitseja Jakob Toots hakkas esimesena Eestis (1885. aastal) Tõstamaal sood põlluks harima. Igale soo vakamaale veeti tuhat koormat liiva. Rabapõlde kasutatakse ja kiidetakse tänaseni.

Kogu ala ümbritseb ulatuslik kaitsealuhne 15 ha suurune park. Pargi idaservas tiigi taga on mõisaaegsete kõrvalhoonete varemed ja koolimaja juurde viival teel 3,5 m kõrgused väravatulbad.

Vaata lisaks:
» Tõstamaa mõis (tutvustus, ajalugu, teenused) (SA Tõstamaa mõis)
» Tõstamaa mõis (mõisaportaal)
» Kultuurimälestiste register
» Tõstamaa keskkool

 

Pootsi mõis

88115 Pootsi küla, Pärnu linn

Pootsi mõis rajati 16. sajandi teisel poolel. Klassitsistlikus stiilis algselt ühekordne härrastemaja on seoses ümberehitustega 1962. aastal tugevasti muudetud (korruse võrra kõrgemaks ehitatud). Säilinud on häärberi peatrepil mansardkorruse toetuseks ehitatud neli uhket sammast. Aastatel 1962–97 tegutses peahoones Pootsi põhikool.

1998. aastal korrastati mõisa valitsejamaja ja kool viidi sinna üle. Mõisaansamblist on veel säilinud mitmeid majandushooneid, mis on arvel ka kultuurimälestistena. Mõisakompleksi kuuluvad peahoone, sulaste- ehk valitsejamaja (praegune Kihnu väina merepargi ja külakeskus), tall, kasvuhoone varemed, kivimüür, tuuleveski, ait-kuivati.

Sarnaselt Tõstamaale ümbritseb Pootsi mõisa liigirikas 4,9 ha suurune park, mis võeti looduskaitse alla 1959. aastal. Park oli kunagi väga liigirikas, siit võis leida punalehist pööki, halli pähklipuud, leinajalakat, euroopa lehist, valget mändi, ameerika pärna, haruldustest kasvas siin ka saarvahtra teisend, mida esineb Eestis vaid üksikutel leiukohtadel. Enamik huvitavaid puuliike on tänaseks kahjuks hävinud.

Vaata lisaks:
» Pootsi mõis ja park (SA Tõstamaa mõis)
» Pootsi mõis (mõisaportaal)
» Kultuurimälestiste register

SUFE OÜ

Nooruse 1-1, 88101 Tõstamaa alevi, Pärnu linn
449 6036
sufe[at]tostamaa.ee
Reg nr: 10275577

SuFe on Pärnu linna vee-ettevõte. Eesmärgiks oma klientide elu- ja majandustegevuse tagamiseks vajalike soojusenergia, vee- ja kanalisatsiooniteenuste osutamine keskkonnasäästlikult ja optimaalse hinnaga.

» OÜ SuFe on loodud 22.09.1997. aastal ning on munitsipaalettevõtte VASSA õigusjärglane
» OÜ SuFe omanikuks on 100 % Pärnu linn
» Osakapitali suurus 5432,50 EUR
» Juhatuse liige (juhataja) Enn Martson

» OÜ SuFe põhiturg on Tõstamaa osavald ning klientideks on Tõstamaa osavallas alaliselt soojusenergiat, vee- ja kanalisatsiooniteenuseid vajavad füüsilised ning juriidilised isikud.
» OÜ SuFe on ainus üldkasutatavate vee- ja kanalisatsiooniteenuste osutaja Tõstamaa osavallas.

Tegevusalad:
1. Soojusenergia tootmine
2. Veepumbajaamade, veepuhastusjaamade, veetrassid korrashoid, ehitus, remont
3. Veevarustuse ja kanalisatsiooniteenuse osutamine
4. Elamufondi korrashoid, ehitus remont
5. Heakorratööde teostamine
6. Prügimajanduslike teenuste vahendamine
7. Kinnisvara haldamine

Hinnad:
Soojusenergia hind 53,95 €/Mwh+km
Vesi: 1, 35 €/m³+km
Heitvesi:1,45 €/m³+km

* Tõstamaa kaugküttevõrgus müüdava soojusenergia uus piirhind on kooskõlastatud Konkurentsiametiga. Hinnatõusu põhjuseks on peamiselt sisseostetava kütuse (hakkepuidu) hinna 25% suurune tõus.

» Veemõõdusõlme ehitamise ja veearvestite paigaldamise eeskiri
» Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri  
» Tõstamaa valla ühisveevärgi ja-kanalisatsiooni arendamise kava ; Joonised: Tõstamaa1Tõstamaa2SelistePootsiTõhela 

Vaata lisaks: Pärnu linna osalusega sihtasutused, mittetulundusühingud ja äriühingud

KIRIKUD TÕSTAMAA OSAVALLAS


Tõstamaa - Seli Püha Vassiili Apostlik Õigeusu kirik

Seli Püha Vassilius Suure kogudus
Seliste küla, Pärnu linn
www.eoc.ee

Kirik asub Seliste külas Pärnu-Varbla maantee ääres. Puust kirik ehitati valmis Riias munkade poolt, seejärel toodi lahtivõetult mööda jääteed kohale ja pandi 1861. aastal Selistes kokku. Kirik pühitseti 1864. 

Seliste ehk Seli Püha Vassili apostliku-õigeusu puust kiriku ehitasid valmis  Riia mungad. Riiast toodi kirikudetailid talvel üle jää Selistesse ja hoone ehitati siin üles. Kirik püstitati 1861 ja pühitseti 1864. aastal Püha ülempiiskop Vassilius Suure auks. Kohalik kogudus asutati 1847 ja tegutses 1987. aastani.

Pühakoda on lihtne ja oma ajastu õigeusu kirikuarhitektuuriga võrreldes askeetlik laudadega vooderdatud rõhtpalkehitis, põhiplaanilt ladina risti kujuline. Läänesissepääsu kohal paikneb nelinurksel alusel kaheksatahuline vertikaalse liigendusega torn, mida katab väikese sibulkupliga telkkiiver. Peasissepääsu varikatust toetavad sambad. Sisekujundus on kaunistusteta.

Võsastunud ja räämas kirikut hakati korrastama 1998. aastal. 2001. aasta suvel värviti kirik väljast punaseks ja aknaraamid valgeks.

Tõstamaa EELK Maarja kirik

Tõstamaa Maarja kogudus
Sadama tee 8a, 88101 Tõstamaa, Pärnu linn
www.eelk.ee

Praegune Tõstamaa luteri kirik ehitati maakividest aastatel 1763–1768 Pärnu ehitusmeistrite juhtimisel.  KIrik on on raskepärane, suhteliselt madal hoone. Kiviseinad krohviti ning välisnurkadesse maaliti mitmevärviline rustika. Väljast toetavad seinu kummalgil pikiküljel neli massivset maakividest tugipiita. Madala paekivist müürikerega läänetorni toeks on kiriku sees kaks tugevat nelinurkset tulpa. 

Laes on säilinud laud, millel aastaarv 1767 ja kiri “Soli Deo Gloria”- ainult jumalale au. Kirikusaali katab peegelvõlvalagi, mida 1888. aastal uuendati ja kivikatuse asemele paigaldati sindlikatus. Kirikutorn oli tähtis maamärk Kihnu väinas. Kiriku sajandaks aastapäevaks (1863) kingiti praegune altarimaal ja puunikerdustega kantsel - kohaliku meistri töö. Viimane orel pühitseti 1885. Kiriku kell on valatud Riias 1861.aastal.

Kirikus on mälestustahvlid kirikuõpetajale, õpetajapouadele ja mõisnikule, samuti mõisahärra pink. Hoone on ehitatud vesiliiv pinnasele, mistõttu juba 19. sajandil hakkasid külgseinad vajuma. Võimaliku varingu vältimiseks ehitati seinu toetavad tugipiilarid. 1972. aasta jaanilaupäeval varisesid kanalisatsioonitrassi kaevamistööde tõttu torn ja esikülg ning hävis ka orel. 

1983. aastal alustati taastamistöödega. Aastaks 2000 sai kirik oma praeguse näo, puuduvad veel tornikiiver, kukk ja korralik vettpidav katus. Kirikul on aktiivne kogudus.

Vaata lisaks: Kultuurimälestiste register

Pootsi - Kõpu Kolmainu Apostlik Õigeusu kirik

Kõpu Püha Kolmainu kogudus
88103 Kõpu küla, Pärnu linn
www.eoc.ee

Pootsi-Kõpu Püha Kolmainsuse apostliku-õigeusu kirik on valminud 1873. aastal, kuid kogudus loodi juba enne kiriku ehitamist 1847. Kiriku ehitamise aluseks oli arhitekt G. Schelli 1871. aastal valminud tüüpprojekt, mille järgi on ehitatud mitmeid teisigi õigeusu kirikuid (Uruste kirik Pärnumaal, Ööriku ja Leisi kirik Saaremaal jt).

Kirik on suur ristikujulise põhiplaaniga imposantne hoone, mis arhitektuuriliselt lahenduselt on Pärnumaal küllaltki erandlik, nimelt puudub jumalakoja peasissepääsu kohal kõrguv kellatorn. Pootsi-Kõpu kirikusse tulijaid tervitab rist eeskoja madala kaldega viilkatuse harjalt.

Kirik on ehitatud maakividest ja osalislt krohvitud. Krohvikatte on saanud nurgaliseenid, katusealune lai karniis ja akende-uste raamistused. Kõik see annab hoonele barokset hõngu. Samas stiilis on ehitatud ka kiriku võimsad kuplid. Kirikus on mälestustahvel Kõpul sündinud Eesti Apostliku-õigeusu kiriku esimesele piiskopile Platonile (Paul Kulbuschile). Kirik on muinsuskaitse all. Kogudus tegutseb tänini.

Vaata lisaks: Kultuurimälestiste register

Tõhela - Murru Ristija Johannese Apostlik Õigeusu kirik

Tõhela Ristija Johannese apostliku-õigeusu kirik asub tegelikult Männikuste külas. Enne oma kiriku ehitust kuulusid selle piirkonna õigeusklikud Seliste kogudusse, preester viis piirkonna rahvale jumalateenistusi läbi algul Ansutoa talus ja 1873. aastast Tõhela koolimajas. Kuna piirkonnas oli peaaegu 1200 õigeusklikku (u. 75% elanikest), siis asutati 1876. aastal oma kogudus. 1894. aastal osteti kiriku ehitamiseks maatükk ning juba samal aastal alustati ehitustöödega. Projekti autoriks on arhitekt A. Edelson.

Kirik on traditsioonilise kolmeosalise ehitusega hoone, millel läänes torn, keskel saaliga põhikorpus ning idas altariruum. Kiriku hoolikalt valitud ja tahutud ning puhtalt laotud suhteliselt suurtest maakividest müürile sekundeeris Tõstamaa kollane tellis, millest oli ehitatud ka torn. Siseruumi kaunistas lae all kulgev lihtne karniis ja napid neoklassitsistlikud maalingud.

Tõhela kirik ja kogudus tegutsesid aastani 1962. 1990ndatel tehti kirikule hädapärane katuste ja torniremont, et kaitsta seda edasise lagunemise eest.

Kastna Püha Suure Arseeni Apostlik Õigeusu kirik

Kastna Püha Arseniuse apostliku-õigeusu kirik on ehitatud 1904. aastal bütsantsi arhitektuuri matkivas stiilis. Kastna kandi rahvas kuulus varem teisel pool Tõstamaad asuvasse Seliste kogudusse nii nagu Tõhela rahvaski. Iseseisev Kastna kogudus loodi 1896. aastal. Samal aastal valmis väike puidust kirik.Kivikirik valmis ja õnnistati sisse 25. novembril 1904.

Kastna kirik on lähiümbruse kirikutega võrreldes ehitatud kõige hiljem ja sarnaseb Tõhela kirikuga. Hoone sissepääsu kohal on telkkiiver ja seda lõpetava väikese sibulkupliga kellatorn. Pühakoja müüristiku põhiosa on ehitatud maakivist, nurgaliseenid, karniisid ja kahe horisontaalse vööna kulgev jõuline siksakfriis on kollasest Tõstamaa tellisest. Akna-ukseavaused on ümarkaarsed ja samuti kollasest tellisest raamistuses.

Kogudus tegutses 1986. aastani. Likvideerimise järel viidi kiriku varad Vasknarva. Praegu on kirik tühi. Aastal 2004 tehti hädapärased tööd kiriku lagunemise peatamiseks.

TÕSTAMAA OSAVALLAKOGU

» Osavalla elanike esinduskoguks on osavallakogu
» Osavallakogu otsustab osavalla territooriumi puudutavaid küsimusi,  mis talle on õigusaktidega pandud. 
» Kogul on õigus avaldada arvamusi ja teha ettepanekuid kõigis osavalla territooriumil linna toimimist või kohalikku elukorraldust puudutavates küsimustes.

» Osavallakogu koosseisu ja asendusliikmetd kinnitab linnavalitsuse poolt moodustatud osavallakogu valimiskomisjon
» Osavallakogusse kuuluvad osavalla territooriumilt volikogusse valitud isikud. Ülejäänud kohad, vastavalt osavallakogu suurusele, jagatakse volikogusse kandideerinud isikute vahel 
» Osavallakogu tööd korraldab ja jubib osavallakogu esimees
» Osavallakogu töövorm on koosolek, mille kutsub kokku osavallakogu esimees
» Osavallakogu volitused lõppevad samal ajal volikogu volituste lõppemisega

» Osavallakogusse kuulub 7 liiget: Esimees Toomas Rõhu. Liikmed: Madis Veskimägi, Tõnu Salu, Mark Soosaar, Karoliine Kask, Anu Randmaa, Mati Lehola. 
» Osavallakogu koosolekuprotokollid
» Osavallakogu tegevusaruanded: 2018 ; 2019

Manija saare üldkogu

» Püsiasustusega väikesaare Manija üldkogu on saare püsielanike kogu, mille pädevuses on püsiasustusega väikesaarte seaduse § 5 lõikes 1 nimetatud ülesanded, saarevanema valimine ja tagasikutsumine.
» Üldkogule kutsutakse ja üldkogul omavad hääleõigust kõik vähemalt 15-aastased väikesaare püsielanikud.
» Üldkogu tööd juhib saarevanem. Saarevanem valitakse täisealiste püsielanike hulgast

Vaata lisaks: Eesti Saarte Kogu

meresk yllatunud T.MItt
Loodusfotod (Toomas Mitt)

Eve K22r p6drad
Loodusfotod (Eve Käär)

Tostamaa fotoprojekt 84
Fotoprojekt 2017

Tostamaa moisa sisevaated
Tõstamaa mõisa sisevaated (Toomas Mitt)

Osavallakeskus talvel T.Mitt
Talvine Tõstamaa (Toomas Mitt)

manija sadam pano T.MItt
Panoraampilte (Toomas Mitt)

Veebilehel kasutatakse küpsiseid