PRESSITEATED, UUDISED

 

15.07.2019

Täna pärastlõunal tähistati Pärnus 30 aasta möödumist ajast, mil Aisa 39 asunud Eesti Külaehituse (EKE) pansionaati kogunenud Balti Nõukogu otsustas korraldada Eestit, Lätit ja Leedut läbiva inimketi „Balti tee“.

600 kilomeetri pikkune Balti kett toimus 23. augustil 1989. aastal, Molotovi-Ribbentropi pakti sõlmimise 50. aastapäeval. Ligikaudu kaks miljonit inimest ühendasid käed, et juhtida tähelepanu Balti riikide vabaduspüüdlusele ning protestida iseseisvate riikide NSV Liidu ja Saksamaa vahel jagamise vastu. 2009. aasta juulis kanti Balti kett UNESCO Maailma mälu registrisse.

Otsuse korraldada Balti kett tegi 15. juulil Pärnus Aisa 39 kogunenud Balti Nõukogu. Balti Nõukogu oli Baltimaade rahvarinnete kolmepoolne komisjon. Eestit esindasid nõukogus tolleaegne Eesti Muinsuskaitse Seltsi vastutav sekretär Küllo Arjakas, Tallinna II Õigusnõuandla advokaat Arvo Junti, kultuurilehe Reede korrespondent Mart Tarmak, ajakirja Vikerkaar peatoimetaja Rein Veidemann ning Projekteerimis- ja Konstrueerimisbüroo „Mainor“ direktori asetäitja Edgar Savisaar.

Junti sõnul otsustas 1989. aasta maikuus kogunenud Balti Assamblee luua komisjoni, mis nimetati 15. juulil Pärnus ümber Balti Nõukoguks. Balti keti korraldamise otsus langetati vaid poole tunniga, kuid sellele eelnes tihe ettevalmistustöö.

Pärnu abilinnapea Marko Šorin osales Balti ketis 15 aastase koolipoisina. „Olin väga uhke, kui mulle anti kanda sinimustvalge lipp. Mäletan, et selja taga kaks täiskasvanut arutasid, et kui ajad muutuvad, kas siis nii noort inimest ikka vangi pannakse,“ meenutas Šorin.

Pärnumaa Rahvarinde üks eestvedajaid Helga Koger kinnitas, et ärevaid hetki küll oli, kuid hirmu ta ei tundnud. Pigem meenub talle, kuidas inimesed Balti keti ajal Rahvarinde vimpleid ostes kolme rubla asemel kümme, kolmkümmend ja isegi viiskümmend rubla andsid, ise öeldes: „Rahvarindele, Rahvarinde toetuseks“. Kui ketist lahkuti, ei tohtinud tee äärde seisma jääda, sest muidu oleks abipakkujatest ummik tekkinud.

Balti keti korraldamisega seotud inimestest olid mälestusüritusel veel Henn Karits ja Eugen Päss. Pärnumaa rahvarindelasi esindasid lisaks Kogerile Johannes Kass, Lembit Poobus ja Mart Kenk. Ürituse korraldas Rahvarinde muuseum eesotsas selle juhataja Helen Lausma-Saarega.



Teet Roosaar
Pärnu linnavalitsuse meedianõunik
444 8272, 510 3444
teet.roosaar[at]parnu.ee



Audru osavalla teated ja uudised


Paikuse osavalla teated ja uudised


Tõstamaa osavalla teated ja uudised

Pärnu linnavalitsus

Suur-Sepa 16
80098 Pärnu linn, Pärnu linn
444 8200
linnavalitsus[at]parnu.ee
pressiinfo: press[at]parnu.ee 

Kontaktid
Nädala eelinfo
Istungite päevakorrad ja ülevaated

Avatud: E-N 8.00-17.00, R 8.00-16.00

Audru osavallakeskus

Pärna allee 7
88301 Audru alevik, Pärnu linn
444 8171
linnavalitsus[at]parnu.ee

Osavalla info ja kontaktid 
Avatud: E-N 8.00-17.00, R 8.00-16.00

Paikuse osavallakeskus

Pärnade pst 11
86602 Paikuse alev, Pärnu linn
444 8151
linnavalitsus[at]parnu.ee

Osavalla info ja kontaktid 
Avatud: E-N 8.00-17.00, R 8.00-16.00

Tõstamaa osavallakeskus

Sadama tee 2
88101 Tõstamaa alevik, Pärnu linn
449 6180
linnavalitsus[at]parnu.ee

Osavalla info ja kontaktid
Avatud: E-N 8.00-17.00, R 8.00-16.00

v2rvidlinna logo

Veebilehel kasutatakse küpsiseid