PRESSITEATED, UUDISED

13.09.2019

Pärnu Külastuskeskusest astus kolme suvekuu jooksul läbi ligemale 16 000 turisti. Seda on mõnevõrra vähem kui mullu, kuid turismiinfokeskuste külastatavus on vähenemas ka mujal Eestis. Põhjuseks on muutus inimeste info tarbimise harjumustes – vajaminevat teavet otsitakse aina enam internetist.

Nii on viimastel aastatel oluliselt kasvanud ka info edastamine Pärnu turismilehel visitparnu.com, mille külastatavus on kordades suurenenud. „Internetist leiab kogu vajaliku info üles, mistõttu pole kõigil turistidel vajadust turismiinfot külastada. Seda eelkõige just nende turismigruppide puhul, kes veedavad Pärnus kõigest paar tundi ega kuluta oma vähest vaba aega külastuskeskusesse tulemisele,“ selgitab SA Pärnumaa Arenduskeskuse turismimajanduse koordinaator Hando Murumägi.

Samas on füüsiline külastuskeskus siiski vajalik, sest internet ei suuda asendada vahetut suhtlemist ega anda vastust kõigile küsimustele. Muu Eestiga võrreldes on Pärnu turismiinfopunkti külastatavus jätkuvalt kõrge, seda eeskätt just suvel, kui linnas viibib palju turiste.

Kõige agaramalt väisasid sel suvel kohalikku külastuskeskust Euroopa päritolu turistid (sakslased, soomlased ja hispaanlased), kuid tulijaid oli ka kaugemalt - Puerto Ricost, Columbiast, Sri Lankalt, Dubaist, Malaisiast, Nigeeriast, Kasahstanist ja Filipiinidelt.

Kui tavaliselt tunnevad külalised huvi Pärnu linna kaardi, vanalinna, ranna, spaade ja muu taolise vastu, siis aeg-ajalt päritakse ka kummalisi asju. Näiteks sel suvel küsiti, kas SUP lauaga saab Pärnust Kihnu aerutada, kas Pärnu linna lipp on inspireeritud Soome riigilipust ja miks kuulutati Eesti iseseisvusmanifest välja Pärnus üks päev varem kui Tallinnas.

„Tüüpiline külaline küsib esimese asjana kaarti ja kuulab ära infotöötaja, kes selgitab, kus me asume, kus on vanalinn ja rand ning näitab kaardil kätte numbritega tähistatud vaatamisväärsused. Seejärel küsib tüüpiline külaline, kuhu ta võiks lõunale minna, millist spaad külastada või mida lastega teha. Kui turist peatub siin pikemalt, siis uurib ta, kuidas pääseda Soomaale või Kihnu saarele. Väga palju uuritakse ka rattateede kohta Eestis ja kuidas rattaid transportida, kui Pärnus enam rong ei käi,“ kirjeldab Murumägi.

Kui maakonna puhul pärivadki turistid enim Soomaa, Kihnu, matkaradade, karavaniparkide, telkimiskohtade ja jalgrattateede kohta, siis Pärnu linnas tuntakse enamasti huvi siinse looduse, muuli, spaade, jalgrattarendi, söögikohtade, ürituste, muuseumide ja peretegevuste vastu. 

„Vahel uuritakse madala veetaseme ajal, et miks rannas olev elevant veepiirist nii kaugel asub ja kui vastata, et veetase on madal, siis uuritakse, et kui on mõõn, mis kell tõus tuleb. Siis saame seletada, et meil pole mitte tõus ja mõõn, vaid veetase oleneb tuulesuunast ja sademetest. Ühed austraallased uurisid aga seda, et kas Pärnus vahel lund ka sajab. Kui seletasime, et jah, vahel võib terve talv lumi maas olla, siis oli neil raske seda uskuda. Samuti nad ei suutnud hästi uskuda, et meie jaoks on 27 plusskraadi juba päris palav. Austraallaste jaoks on see lihtsalt soe,“ räägib Murumets.

Põnevad olukorrad Pärnu Külastuskeskuses lõppenud suvel:
• Kaks turisti Saksamaalt matkasid Kablist Kilingi-Nõmme suunas ja kuna nad ei näinud teel olles ühtegi inimest, siis nad võtsid bussi, et sõita lähimasse linna. Sakslased arvasid, et inimesi ei ole, kuna riigis on välja kuulutatud sõjaolukord või midagi taolist.
• Ühed turistid küsisid, kus saaks Pärnus karusid näha ja üks külastuskeskuse suvetöötajatest rääkis, et laulu järgi on Vändras see võimalus, aga selgitas samas, et karu kohtamise tõenäosus on äärmiselt väike. Järgmisel päeval tulid turistid tagasi – nad olidki Vändra kandis karu näinud.
• Üks turist Austraaliast tuli uurima, kust võiks saada infot 1900. aastatel Eestist lahkunud inimeste kohta. Inimene otsis ka oma sugulaste haudu. Kuna Eestis on eraldi kalmistute leht, siis pika otsimise peale leidiski külastuskeskuse infotöötaja küsija ühe perekonnaliikme haua üles. Turist oli äärmiselt õnnelik.


Lisainformatsioon:

Hando Murumägi
turismimajanduse koordinaator
SA Pärnumaa Arenduskeskus
Telefon: 5558 9211
e-post: hando[at]visitparnu.com


 


Audru osavalla teated ja uudised


Paikuse osavalla teated ja uudised


Tõstamaa osavalla teated ja uudised

Pärnu linnavalitsus

Suur-Sepa 16
80098 Pärnu linn, Pärnu linn
444 8200
linnavalitsus[at]parnu.ee

Kontaktid ja vastuvõtuajad
Nädala eelinfo
Istungite päevakorrad ja ülevaated

Audru osavallakeskus

Pärna allee 7
88301 Audru alevik, Pärnu linn
444 8171
linnavalitsus[at]parnu.ee

Osavalla info ja kontaktid 
Avatud: E-N 8.00-17.00, R 8.00-16.00

Paikuse osavallakeskus

Pärnade pst 11
86602 Paikuse alev, Pärnu linn
444 8151
linnavalitsus[at]parnu.ee

Kontaktid ja vastuvõtuajad 
Avatud: E-N 8.00-17.00, R 8.00-16.00

Tõstamaa osavallakeskus

Sadama tee 2
88101 Tõstamaa alevik, Pärnu linn
449 6180
linnavalitsus[at]parnu.ee

Osavalla info ja kontaktid
Avatud: E-N 8.00-17.00, R 8.00-16.00

v2rvidlinna logo

Veebilehel kasutatakse küpsiseid