PRESSITEATED, UUDISED

18.06.2020

Haridus- ja teadusministeerium on andnud selge signaali, et riigi suund on viia täiskasvanute gümnaasiumid üle ametikoolidesse. Seda eesmärki toetab idee õmblusteta haridusest ehk paindlikust ja loovast õpikeskkonnast, kus eri haridustasemeid seob tihe koostöö ning üld- ja kutseharidus on omavahel põimunud.

Johtudes riigi hariduspoliitikast, tööturul valitsevast koolitatud spetsialistide nappusest kui sellestki, et kohaliku omavalitsuse ülesandeks on tagada eelkõige tugev ja konkurentsivõimeline põhiharidus, alustasime 2019. aasta kevadel läbirääkimisi linnale kuuluva Pärnu Täiskasvanute Gümnaasiumi (PTG) ühendamiseks riigile kuuluva Pärnumaa Kutsehariduskeskusega (PKHK).

Läbirääkimistelaua taha oli kutsutud kõik osapooled. Kõneluste käigus jõuti üksmeelele, et ümberkorralduste järel peavad õppijatele säilima väga head tingimused ja rahulolu kooliga ning selle nimel tuleb pingutada igal asjaosalisel.

Tänavu juunis toimunud kohtumisel arutasime, kas liitumine peaks toimuma alates 2021. või 2022. aasta 1. septembrist. Linnavalitsus toetab täiskasvanute gümnaasiumi soovi liita koolid 2022. aastal. Põhjuseks on asjaolu, et 1921. aasta 12. novembril asutatud Pärnu linna õhtukeskkool, nüüdne täiskasvanute gümnaasium, soovib oma 100. aastapäeva tähistada veel iseseisva haridusasutusena.

Samuti leidsime üheskoos, et ühinemise ettevalmistusprotsessiga edasiliikumiseks on mõistlik moodustada kõiki osapooli kaasav töörühm, kes selgitab välja liitujate tingimused ja soovid.

Käesoleva aasta lõpus tahaksime jõuda ühinemiseelnõuga volikogu ette. Kindlasti tuleb liitumisprotsess emotsionaalne – tegemist on ju suure muutusega ning on igati arusaadav, et uuendus võib tekitada hirmu.
Kuid täiskasvanuõppes ongi Eesti hariduspoliitika, Pärnumaa hariduselu ühes sellega, suundumas sinna, et üha rohkem õppijaid omandab (kesk)hariduse tööturuga tihedalt seotud koolis.

Tänapäevane gümnaasiumi õppekava on valdavalt akadeemiline, praktilist poolt on selles vähe. PTG õpilaste keskmist vanust arvestades ei ole nad kõik edasiõppijad. Samas on meil Eesti tööturu vajadusi ja majandusstruktuuri arvestades terav vajadus heade kutseoskustega spetsialistide järele.

Pärnumaa ettevõtetel on tööandjate ja maksumaksjatena õigus oodata riigilt erialase väljaõppega spetsialiste. Meie maakonna haridussüsteem ei anna neid praegu piisavalt, sest gümnaasiumide lõpetajad õpivad edasi või ei ole nad kutseoskuste puudumise tõttu valmis (tootmis)ettevõtetes tööle asuma.

Kuna ettevõtlussektoril on hädasti tarvis just praktilise ettevalmistusega koolilõpetajaid, mitte niivõrd kõrgkoolist tulnuid, peab kutsekoolis õppijate arv kasvama. Samas ei ole kutsekeskharidus kõrgkooli suundumiseks täna kindlasti vähem konkurentsivõimelisem kui akadeemiline gümnaasiumiharidus. Pigem ollakse teatud aspektides isegi eelistatumas positsioonis. Seega - kutsekeskharidus ja üldharidus kutsekoolist ei ole ammu enam tupiktee.

Lõppeval õppeaastal õppis HaridusSilm.ee andmeil PTG põhikooliastmes 59 õpilast, neist koguni 32 polnud täisealised. Et keskharidust on kutsekoolis alati saanud omandada, tundub mõte põhihariduse saamisest kutsekoolis esiti võõras. Samas on mitmel pool Eestis täiskasvanute gümnaasiumid kutseõppeasutustega juba ühendatud ja nagu nende kogemus näitab, on koolide liitmine end õigustanud. Näiteks Haapsalu Kutsehariduskeskuses on õppijate arv tänu sellele kasvanud, et kool pakub lisaks üldharidusele eluks vajalikke praktilisi oskusi.

On igati mõistetav, et PTG kooliperel on ühinemise eel tekkinud küsimusi: kas kutsehariduskeskusest saab ikka sama head haridust ning mis saab koolipinki naasnud väikelaste vanematest, kel oli õppetöö ajal võimalus kasutada kooli lastetuba.

Eesti riik toetas projekti „Teisel ringil targaks“ kaudu Pärnu täiskasvanute gümnaasiumi enam kui 400 000 euroga. Ettevõtmise eesmärk oli tuua haridustee katkestanud tagasi põhi- või üldkeskharidust omandama.
Projektiperioodil maksti PTG töötajatele lisatasusid, võeti tööle õppenõustajad, eripedagoog ja perenõustaja, õpilastele pakuti tasuta psühholoogilist nõustamist ja laste valvamist. See tähendab, et PTG õppurid said tundide ajal kasutada kooli lastetuba, kus mängivaid mudilasi valvas hoidja. Kutsehariduskeskusega ühinedes saab lastehoiuteenuse võimaldamine üheks, aga mitte võimatuks väljakutseks. Teisel ringil targaks projekt lõpeb tänavu juulis, kuid loodud ametikohtade ja tugiteenustega plaanib PTG arvestada ka järgmisel õppeaastal.

Kutsehariduskeskuski on osalenud arvukates projektides, mille toel on valminud kvaliteetne õppesisu, uuendatud õppekavu, hangitud nüüdisaegne õppevara, toimuvad rahvusvahelised õpiränded ja koostööprojektid Pärnu põhikoolidega. Koolis on moodne söökla, kohvik, juuksuri- ja kosmeetikasalong, jõusaal, autoremonditöökoda ja väga mõistliku hinnaga õpilaskodu.

Loomulikult on mõlemal koolil oma eripära, millega peab ühinemisel kindlasti arvestama. Kõik hea tuleb säilitada, kõike keskpärast püüda parandada.

Väga oluline on toetada pikka aega õppimisest eemal olnud õppijaid ja panustada distantsõppesse. Nii PTG kui PKHK on neis tegevustes päris heal tasemel, kogemusi ühitades võidavad mõlemad. Ei tasu peljata, et suures koolis ei läheneta igaühele individuaalselt või et e-õppe võimalused kaovad. Nii individuaal- kui e-õppe rakendamisel on väärt kogemusi mõlemal koolil.

PKHK käis välja mõtte, et kooli(d) võiks ühinemise järel struktureerida nõnda, et kutsekoolis oleksid tehnika-, teenindus- ja üldaineteõppeosakond. Viimases õpikski need, kes soovivad omandada ainult üldharidust. Lisaks avaneb neil võimalus võtta 19st õppekavarühmast erialaseid valikaineid.

Ettevõtjad ja karjäärinõustajad on ühte meelt: põhi- või gümnaasiumiharidus ilma kutse- või erialase ettevalmistuseta on ummiktee. Osa täiskasvanute gümnaasiumi lõpetanuist jätkab õpinguid kõrgkoolis, aga tõenäoliselt on neid Pärnu Sütevaka humanitaargümnaasiumi või Koidula gümnaasiumi lõpetanutega võrreldes märksa vähem. Enamik peab varem või hiljem valima ameti ning selleks pakub PTG liitmine kutsehariduskeskusega palju uusi, põnevaid ja valikuterohkeid võimalusi.


Varje Tipp
Pärnu abilinnapea 






Audru osavalla teated ja uudised


Paikuse osavalla teated ja uudised


Tõstamaa osavalla teated ja uudised

Tõstamaa osavallakeskus

Sadama tee 2
88101 Tõstamaa alevik, Pärnu linn
444 8161
linnavalitsus[at]parnu.ee

Kontaktid ja vastuvõtuajad
Avatud: E-N 8.00-17.00, R 8.00-16.00

Pärnu linnavalitsus

Suur-Sepa 16
80098 Pärnu linn, Pärnu linn
444 8200
linnavalitsus[at]parnu.ee

Kontaktid ja vastuvõtuajad
Nädala eelinfo
Istungite päevakorrad ja ülevaated

Audru osavallakeskus

Pärna allee 7
88301 Audru alevik, Pärnu linn
444 8171
linnavalitsus[at]parnu.ee

Osavalla info ja kontaktid 
Avatud: E-N 8.00-17.00, R 8.00-16.00

Paikuse osavallakeskus

Pärnade pst 11
86602 Paikuse alev, Pärnu linn
444 8151
linnavalitsus[at]parnu.ee

Kontaktid ja vastuvõtuajad 
Avatud: E-N 8.00-17.00, R 8.00-16.00

Veebilehel kasutatakse küpsiseid