01.12.2020
Arvamuslugu
Romek Kosenkranius, Pärnu linnapea
Esmalt tänud lugupeetud linnavolinik Aare Arvale, kes ei sea enam kahtluse alla kolmanda silla ehitamise vajadust. Siiski ei saa ma nõustuda tema kriitikaga, et sildade teemat pole tutvustanud asumiseltsidele ja linnakodanikele.
Alustame sellest, et pärast Raba-Laia tn silla detailplaneeringu algatamist 15.06.2017.a. on korduvalt peetud avalikke koosolekuid, kuhu on olnud oodatud kõik huvilised. Seda planeeringu eskiisi ja detailplaneeringu vastuvõtmise järgsel etapil. Kaugemas minevikus on sildade asukoha üle peetud rohkelt arutelusid näiteks Pärnu jõe kallaste ja akvatooriumi detailplaneeringu menetlemise käigus, mis kestis aastatel 2002-2010. Olen ka ise osalenud lugematul arvul erinevatel aruteludel linnakodanike, asumiseltside, planeerijate, riigikogu liikmete, ministrite ja teiste sihtrühmadega.
Viimati toimus volikogu ühenduste ümarlaud 29. oktoobril, kus mul oli võimalus tutvustada Pärnu linna asumiseltside esindajatele Pärnu kesklinna sildade teemat. Ümarlauda juhtis suurepäraselt endine linnapea Andres Sooniste, kes muuhulgas esindas Ülejõe asumiseltsi. Informatsiooni sildade kohta on võimalik leida ka koosolekuid külastamata, näiteks Pärnu Postimehe või Pärnu linnavalitsuse kodulehte külastades. Sisestades Google otsingusse sõnad „Pärnu kolmas sild“, saame lausa 395 000 vastet!
Mõistmaks, milline on Raba-Laia ja Kesklinna silla kasutus nelja-viie aasta pärast, tuleb arvestada liiklusvoogudega alates Jänesseljast. Tallinna maantee tähtsus linna siseneva trassikoridorina langeb lähiaastatel. Nimelt kavatseb maanteeamet järgmisel aastal alustada uue Tallinna-poolse linna sissesõidu ehitamist, alates Jänesseljast kuni Ehitajate teeni, nihutades trassi praegusest asukohast ida poole, Tuisu tänava joonele. Uue maantee valmimisel muutub Tallinna maantee tulevikus rohkem Ülejõe piirkonda teenindavaks tänavaks ja Tallinna poolt tulev liiklus suundub Raba tänavale.
Uue Raba-Laia tänava silla üks eesmärkidest on vähendada liikluskoormust Kesklinna sillal ja vanalinnas, viies kesklinna läbivad suuremad liiklusvood Akadeemia, Vee, Pika ja Lõuna tänavatelt Aia ja Pargi tänava joonele. Pärast uue silla valmimist on tulevikus plaanis sulgeda kapitaalremondiks vana Kesklinna sild.
Praegu koostatava Kesklinna silla projekti alusel laieneks sillal sõiduteest eraldatud jalakäijate ja kergliikluse ala ning ühistranspordile ja sõiduautodele jääks üks fooridega reguleeritav muutsuunaline laiem sõidurada. Sellel on prioriteet ühistranspordil ja kuigi silla ületamine sõiduautoga oleks võimalik, saaks teisele poole jõge mugavamalt ja kiiremini uut Raba-Laia tänava silda ületades. Samas on arvestatud lahendusega, kuidas hädaolukorras - näiteks on uus sild mingil põhjusel suletud - saab Kesklinna sillale operatiivselt tekitada ajutise võimalusena 1+1 sõidurajad.
Praegu on projekt alles koostamisel ja lähiaastatel liikluslahendus Kesklinna sillal ei muutu. Tallinna maantee ja Jannseni tänava ristmiku rekonstrueerimine ei olnud aga kindlasti asjatu, kuna ristmik vajas uuendamist ja ka pärast uue silla valmimist on sellel ristmikul oma roll liikluse suunamisel uuele sillale.
Vastab tõele, et sillale ja sillalt maha suunduvate liiklusvoogude teenindamiseks on liikluseksperdid soovitanud Rääma-Raba tänava ristmikule ja Laia tänava ristmikule kombinatsiooni turboringist ja valgusfooridest. Sarnane lahendus on kasutusel mujal maailmas ja näiteks Tallinnas, Rocca al Mare ristmikul. Liiklusvoogude planeerimisel on arvestatud võimaliku autode arvu kasvuga järgmise 20 aasta perspektiivis.
Raba ja Oja tänava ristmik on plaanis ehitada ringristmikuks, samuti suurendada Ehitajate teelt Raba tänavale suunduva liikluse läbilaskevõimet, millega arvestati juba Ehitajate tee ehituse ajal. Samasugused uue sillaga seonduvad liikluse ümberkorraldused on tulevikus kavas kesklinnas.
Käesoleva aasta alguses toimunud silla arhitektuurikonkursi võidutöö autoritega sõlmiti ehitusprojekti koostamiseks leping ja selle täitmine edeneb jõudsalt. Kevadeks peab valmis olema projekt, mille alusel antakse välja ehitusluba.
Koostatav ehitusprojekt hõlmab Raba-Rääma tänava ringristmikku ja sellele pealesõite kõikides sõidusuundadest umbes 50 meetri ulatuses, Laia tänava ringristmikku ning nende kahe ringristmiku vahele jäävat sillakoridori ehk silda jõe kohal ja selle ühendusi ringristmikeni. Arhitektuurikonkursi lõppfaasis tellis linnavalitsus eelarvestusbüroolt võidutöö eelarvestuse, mis näitas selle mahu juures ehitusmaksumuseks koos käibemaksuga ligi 22 miljonit eurot.
Loomulikult on sellisel hindamisel oma tolerants, mis on tingitud ehitustööde spetsiifikast, ehitushindade muutusest ajas ja ka muutustest projektis. Näiteks ei näinud võidutöö silla otstes ette lifte ratastooliga või lapsevankriga liikujatele. Otsustasime koos projekteerijatega need lisada, mis muudab hinda umbes 60 000 - 80 000 euro võrra. Muuta tuli ka esialgset tänavatevõrgu lahendust vasakkaldal.
Silla ehituse finantseerimiseks palus linnavalitsus kevadel Eesti riigi toetust 13 miljonit eurot, mis on umbes pool võimalikust silla maksumusest. Suvel avanes suurematel linnadel võimalus taotleda Euroopa Liidu toetusraha jääki ligi 8,7 miljonit eurot, mida Pärnu linn ka tegi.
Praegu on eurotoetuse eraldamise otsus Vabariigi Valitsuse laual ja loodame väga, et valitsuskabinet toetuse eraldamise lähiajal kinnitab. Linn on hiljuti esitanud riigile palve leida 8 miljonit eurot ehk umbes kolmandik võimalikust silla maksumusest riigi 2022. a. eelarvest. Ülejäänud osa ehk viimane kolmandik peaks jääma linnaeelarve kanda, sellega on arvestatud viimases volikogus vastuvõetud linna eelarvestrateegias. Praegune koalitsioon teeb kõik endast oleneva, et Pärnu uue silla ehitus algaks kindlasti järgmisel aastal ja rohkem kui 20 aasta pikkune linnarahva unistus muutuks reaalsuseks.