PRESSITEATED, UUDISED

09.04.2021

25. märtsil 2021 toimunud Pärnu linna kaasava eelarve ideehäki eesmärk oli tuua kokku aktiivsed pärnakad, kes tahavad kaasa mõelda ja arutleda kodulinna arengu teemadel. Virtuaalsel ümarlaual osales enam kui 140 inimest. Lisaks kaasava eelarve raames fookusesse seatud teemadele räägiti Pärnu arengust laiemalt ja jagati omavahel unistusi, mida aeg-ajalt on jälle hea lahti harutada ja meelde tuletada.

Pärast abilinnapea Silver Smeljanski sõnavõttu jaotuti teemavaldkondade kaupa ümarlaudadesse. Ürituse eesmärk oli enne lahenduste pakkumist rääkida ja meelde tuletada erinevate fookusvaldkondade probleemkohti ning anda kõigile võimalus sõna sekka öelda. Teemavaldkonnad olid valitud lähtuvalt linnastrateegiast ning arutelud kujunesid laiapõhjalisteks. Välja toodud probleemide hulgas oli ka pikalt pärnakate mõtteis olnud teemasid, mis said ideehäkil paremini sõnastatud. Kõigile osalistele anti võimalus värske pilguga väljakutsetele/probleemidele otsa vaadata, oma seisukohti väljendada ning loomulikult ka lahendusi pakkuda.

Kaasav eelarve on pärnakatele üks viis, kuidas oma idee ellu viia Pärnu linnavalitsuse toel, kuid projekti eesmärk on suurendada ka kodanikuaktiivsust laiemalt ning anda võimalus aktiivsetel elanikel oma mõtteid avaldada Pärnu kui linna arengu koha pealt üldisemalt. Ideehäkk näitas, et huvi kaasa arutada on olemas. Kogukond tunnetab vajadust olla kaasatud ja rääkida kaasa enda kodukoha arengu teemadel.

Kultuur ja vaba aeg
Kultuuri ja vaba aja teemasid käsitlevas ümarlauas tõid valdkonnaga seotud inimesed välja probleemkohtadena piiranguteta ja avatud füüsilise ruumi puudumise kohalikule kultuurikogukonnale, väikse ligipääsu ja valmisoleku suuremate rahastusvõimalustele kaasamiseks, madala kultuuriteadlikkuse ning ühise strateegia ja koostöö puudumise. Toodi välja, et Rail Balticu tulekuga võiks olla linnas suurem valmisolek ja atraktiivsem keskkond, mis paneksid Berliini hipsteri rongilt maha tulema just Pärnus. Lahendustena pakuti nii loomelinnaku kui ka muude kultuurile suunatud ruumide loomist. Kerkis esile mõte, et kultuurivaldkonna koostöö peaks olema paremini kordineeritud, et ühise eesmärgi nimel tegutsevad isikud ja organisatsioonid saaksid üheskoos rohkem ära teha. Koheselt loodigi kultuuriinimestele mõeldud ühine keskkond, kus vestlust peale üritust jätkata. Paremast ja organiseeritumast koostööst võiks kujuneda ühine turundusstrateegia, mis suudaks tuua rohkem külastajaid Pärnusse ka madalhooajal.

Sport
Spordile ja liikuva linna teemadele keskendunud grupis räägiti palju linnaplaneerimisega seotud väljakutsetest – nt rajatiste ja kergliiklusteede vähesus ning olemasolevate korrashoid, lisaks ka rattaparklate väike arv ning kõrged ja ohtlikud äärekivid. Samas räägiti ka igapäevaste aktiivse liikumise harjumuste üldisest langustrendist Pärnus. Ideedena tervisekapitali tõstmiseks toodi välja uute võimaluste loomine - näiteks discgolfi väljakute, ratsaspordikeskuse, uisuplatsi jms loomine, aga ka koolides õues liikumise õpetamine ning mängude läbiviimine, mis motiveeriks lapsi rohkem jalgsi liikuma.

Linna- ja looduskeskkond
Linna- ja looduskeskkonna fookusgrupis räägiti erinevatest aspektidest nagu turvalisus, ligipääsetavus, aga ka rohelise linnakeskkonna ja mõtteviisi arendamine. Kuigi grupis arutati mitmete ideede üle, valiti ühiselt välja lemmikud: luua linnaruumi ühise kontseptsiooniga prügi sorteerimise jaamad, luua Steineri aeda kogukonnaaed, muuta kõik Pärnu sündmused plastiku vabaks, luua Pärnusse rattaringlus ning tuua Pärnusse Euroopa rohelise linna tiitel (rajades võimalikult palju parke, istutades lilli, puid, taimi). Linnaruumi arengu osas toodi välja veel Jaansoni raja arendamine, linnaajaloo tutvustamine mobiilirakenduse abil ning noortele spetsialistidele linnaruumide soodsam rentimine Pärnusse kolimiseks.

Lapsed ja noored
Laste ja noorte teemagrupis toodi välja mitmeid murekohti – nt koolistress, mis on tingitud nii koormusest kui ka keskkonnast, kehv internetiühendus ja digivahendite puudumine nii mõneski koolis, huvikoolis ja noortekeskuses. Lahenduseks pakuti järgmisi ideid: väliõppeklasside loomine, kergliiklusteede parem kasutuselevõtt ning väliõppe võimaluste aktiivsem toetamine. Lisaks toodi olulise punktina välja ka võõrkeelsete noorte toetamine Pärnus. Lahendusena pakuti virtuaalse kogukonna loomist, mis annab võõrkeelset infot nii teenuste, kultuuri, keeleõppe kui ka kogukonnaliikmete kohta.

Haridus
Hariduse ja elukestva õppe vallas toodi välja mitmeid probleemkohti, mis ei kehti kindlasti ainult Pärnu kohta. Teiste seas rohkem mainiti järgmisi muresid: nüüdisaegne õpikäsitus, uute karjäärisuundade tutvustamine Pärnu noortele, vaimse tervise teadlikkuse tõstmine ning õpetajate puudus. Arutati ja jagati infot nii mõnegi projekti kohta, mis on juba lahendustena töös, kuid pakuti välja ka uusi ideid nagu õueõppeklassi ja pargi loomine, töövarjupäeva korraldamine, põhikoolinoortele suunatud häkatoni korraldamine või ka vabatahtlike grupi loomine, kes pakuks nii õpilastele kui õpetajatele tuge vaimse tervise teemadel.

Mitmete murekohtade sõnastamisel sai selgeks, et osad probleemid on liiga laiahaardelised, et neid üksikisik, organisatsioon või isegi linn ise lahendada saaks ning vajavad pikaajalist tegutsemist kogu riigi tasandil, et areng saaks toimuda. Ükski linn ei saa kunagi „valmis” ja seega täpselt sama palju probleeme, kui me ära lahendame, tuleb kohe ka juurde. Linn areneb koos oma inimestega ning seepärast on oluline küsida ja kuulata linnaelanike arvamust.

Nüüd on aeg mõelda, milliseid väikseid samme saab astuda, et neid strateegilisi valdkondi edasi arendada ning milline aktiivne kogukonnaliige võiks veel mõne suurepärase idee peale tulla. Kaasava eelarve raames saab kogukond esitada ideid, mis looksid väärtust Pärnu linnas, sh Paikuse, Audru ja Tõstamaa osavaldades. Projekti minimaalne suurus on 3000 eurot ja maksimaalne suurus 25 000 eurot. Projekti viib ellu idee esitaja. Ootame nii täiesti uudseid ideid kui ka juba töös olevaid, kus linn saaks suurema mõju loomiseks tuge pakkuda.

Jaga kaasava eelarve infot oma tuttava või sõbraga, kes võiks Pärnu linnas midagi olulist ellu viia. Koos suudame rohkem!


header kaasav eelarve

Tõstamaa osavallakeskus

Sadama tee 2
88101 Tõstamaa alevik, Pärnu linn
444 8161
linnavalitsus[at]parnu.ee

Kontaktid ja vastuvõtuajad
Avatud: E–N 8–17, R 8–16

Pärnu linnavalitsus

Suur-Sepa 16
80098 Pärnu linn, Pärnu linn
444 8200
linnavalitsus[at]parnu.ee

Kontaktid ja vastuvõtuajad
Nädala eelinfo
Istungite päevakorrad ja ülevaated

Paikuse osavallakeskus

Pärnade pst 11
86602 Paikuse alev, Pärnu linn
444 8151
linnavalitsus[at]parnu.ee

Kontaktid ja vastuvõtuajad 
Avatud: E–N 8–17, R 8–16

Audru osavallakeskus

Pärna allee 7
88301 Audru alevik, Pärnu linn
444 8171
linnavalitsus[at]parnu.ee

Kontaktid ja vastuvõtuajad 
Avatud: E–N 8–17, R 8–16

Veebilehel kasutatakse küpsiseid