Ehitamine
» on ehitise püstitamine, rajamine, paigaldamine, lammutamine ja muu ehitisega seonduv tegevus, mille tulemusel ehitis tekib või muutuvad selle füüsikalised omadused
» on ka pinnase või katendi ümberpaigutamine sellises ulatuses, millel on oluline püsiv mõju ümbritsevale keskkonnale ja funktsionaalne seos ehitisega 
Loe lähemalt: ehitamine 

» Alla 20 m2 ehitiste ehitamine - Enne kuuri või kõrvalhoone ehitamist tuleb pöörduda kohaliku omavalituse poole.
» Ehitisregistrisse kandmata hoonete andmed tuleb korrastada

Ehitusluba,  -teatis ja -projekt
» Ehitusloa kohustus kehtib uute hoonete püstitamisel ja hoonete laiendamisel üle 33% algsest mahust, eluhoonete lammutamisel, mitteelamute ümberehitamisel, laiendamisel ja lammutamisel
Loe lähemalt: ehitusluba, -projekt ja -teatis

Kasutusluba ja kasutusteatis

» Ehitise valmimisel, enne selle kasutusele võtmist, tuleb ehitise omanikul taotleda kasutusluba või teavitada ehitise kasutamisest või kasutusotstarbe muutmisest kasutusteatise esitamisega.
» Kasutusteatis tuleb esitada, kui ehitis on valmis ja soovitakse asuda kasutama ehitist või selle osa ning sellega seonduvalt on täidetud ehitise kasutamisele esitatavad nõuded.
Loe lähemalt: kasutusluba ja kasutusteatis

Projekteerimistingimused

» on vajalikud hoone või olulise rajatise laiendamiseks üle 33% 
» detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumise korral hoone või rajatise püstitamiseks või rajamiseks
» projekteerimistingimusi pole vaja taotleda, kui soovite hoonet ümber ehitada või laiendada (soojustada, lisada vintskappe, muuta avatäiteid, ehitada tuulekodasid või muul viisil muuta hoone välisilmet) ning kavandatav ehitus ei suurenda hoone algset mahtu rohkem kui 33%, 

» Täpsemate juhiste saamiseks võib pöörduda linna arhitektide poole. 
» Kui ehitis paikneb muinsuskaitse- või miljööväärtuslikul hoonestusalal, soovitame tingimata konsulteerida linna arhitektidega ning juhised taotleda.
Vaata lisaks: projekteerimistingimused 

Õigusliku aluseta ehitatud ehitiste seadustamine

» Enne 01.07.2015 õigusliku aluseta püstitatud, laiendatud või ümberehitatud ehitised jagatakse kahte kategooriasse - enne 01.01.2013 ning 01.01.2003–01.07.2015 ehitatud ehitis. Neile kehtivad nõuded sõltuvalt ehitamise ajast.
» NB! Enne enne ehitusseaduse jõustumist 1. juulil 2015 õigusliku aluseta püstitatud, laiendatud või ümberehitatud ehitised tuleb kanda ehitisregistrisse hiljemalt 1. jaanuariks 2020
Loe lähemalt: juhised õigusliku aluseta ehitatud ehitiste seadustamiseks

Ehitusjärelevalve

» Pärnu linnavalitsuse ülesanne on teha riiklikku ehitusjärelevalvet Pärnu linnas ja osavaldades.
» Riiklikku järelevalvet tehakse ehitistele, sealhulgas kaldaga püsivalt ühendatud või kaldaga funktsionaalselt seotud ehitistele.
Loe lähemalt: ehitusjärelevalve

Dokumentide esitamine

» Kogu dokumentatsioon tuleb esitada digiallkirjastatult riiklikku ehitisregistrisse www.ehr.ee  
» Erandjuhul, kui ei ole võimalik esitada dokumente EHR kaudu, võib need esitada Pärnu linnavalitsuse ehitusjärelevalve teenistusele, kes kannab andmed ehitisregistrisse
Loe lähemalt: dokumentide esitamine

Riigilõivud

» Riigilõiv tasutakse Pärnu linnavalitsuse arveldusarvele 
» Selgitusse tuleb märkida mille eest riigilõivu tasutakse ja aadress 
Loe lähemalt: ehitustegevuse riigilõivud

 

Ehitamine

» on ehitise püstitamine, rajamine, paigaldamine, lammutamine ja muu ehitisega seonduv tegevus, mille tulemusel ehitis tekib või muutuvad selle füüsikalised omadused
» on ka pinnase või katendi ümberpaigutamine sellises ulatuses, millel on oluline püsiv mõju ümbritsevale keskkonnale ja funktsionaalne seos ehitisega (EHS § 4 lg 1) 

Uue hoone püstitamine
» üldjuhul vajalik detailplaneering (dp olemasolu saab kontrollida andmebaasis)
» alla 20 m2 ehitiste ehitamine - enne kuuri või kõrvalhoone ehitamist tuleb pöörduda kohaliku omavalituse poole.

Ehitise laiendamine

» on ehitamine, mille käigus muudetakse olemasolevat ehitist sellele juurde- ehk külge-, peale- või allaehitamisega (EHS § 4 lg 2) 

Ehitise ümberehitamine ehk rekonstrueerimine
» on ehitamine, mille käigus olemasoleva ehitise omadused muutuvad oluliselt
» ümberehitamisena ei käsitleta olemasoleva ehitise üksikute osade vahetamist samaväärsete vastu

Ehitise ümberehitamine on eelkõige ehitamine, mille käigus:
1) muudetakse hoone piirdekonstruktsioone;
2) muudetakse ja asendatakse hoone kande- ja jäigastavaid konstruktsioone;
3) paigaldatakse, muudetakse või lammutatakse tehnosüsteemi, mis muudab ehitise omadusi, sealhulgas välisilmet;
4) muudetakse oluliselt ehitise tööparameetreid või kasutatavat tehnoloogiat;
5) viiakse ehitis kooskõlla kasutusotstarbele vastavate nõuetega;
6) taastatakse osaliselt või täielikult hävinud ehitis.

Hoone ümberehitamine ja laiendamine kuni 33% ulatuses
Enne ehitamise alustamist on vaja:
» koostada ehitusprojekt
» taotleda ehitusluba või esitada ehitusteatis

Ehitise lammutamine
» on ehitamine, mille käigus ehitis eemaldatakse või likvideeritakse osaliselt või täielikult
» kui lammutamise eesmärk on ehitada lammutatud ehitise asukohale sellega olemuslikult sarnane ehitis, võib seda käsitleda ehitise ümberehitamisena ehk taastamisena.

Kohustused ehitamisel

» Ehitada tuleb ehitusprojekti kohaselt, järgides ehitise ja ehitamise kohta kehtivaid nõudeid.
» Ehitusloa taotlenud isik peab vähemalt kolm päeva enne ehitamise alustamist esitama teatise ehitamise alustamise kohta

Teatise ehitamise alustamise kohta
» Ehitamise alustamise teatises tuleb esitada järgmised andmed: ehitamise alustamise aeg, omanikujärelevalve tegija ja ehitaja kontaktandmed.
» Kui ehitise kohta on registreeritud ehitusteatis (või on ehitisregistris märge „Ehitusloa taotlus (loetud teavitatuks)“), ei ole ehitamise alustamise teatise esitamine vajalik.

Omanikujärelevalve 
» Ehitusloakohustusliku ehitise üle võib omanikujärelevalvet teha vaid vastava ametioskusega ehk pädev isik, kelle kvalifikatsioon on tõendatud.
» Omanikujärelevalve tegemise kord

Dokumenteerimine
» Ehitamine tuleb alati dokumenteerida kui ehitamiseks on nõutav ehitusluba (EHS § 15).
» Ehitamise dokumenteerib ehitav isik.
» Ehitamise dokumenteerimisele esitatavad nõuded

Nõudeid kohaldatakse ehitamisele ja ehitisele, kui
» Ehitamiseks on nõutud ehitusluba
» Ehitamiseks on nõutud koos ehitusteatisega ka ehitusprojekt
» Hoonet rekonstrueeritakse oluliselt
» Ehitise püstitamisel (uusehitise korral) tuleb pärast telgede mahamärkimist esitada ehitise mahamärkimise akt
» Hoone 0-tsükli (vundamendi) valmimisel peab ehitise omanik või ehitaja esitama vundamendi teostusmõõdistuse, mis tuleb eelnevalt registreerida

 


 

 

Juhised õigusliku aluseta ehitatud ehitiste seadustamiseks

NB! Enne enne ehitusseaduse jõustumist 1. juulil 2015 õigusliku aluseta püstitatud, laiendatud või ümberehitatud ehitised tuleb kanda ehitisregistrisse hiljemalt 1. jaanuariks 2020

» Enne 01.07.2015 õigusliku aluseta püstitatud, laiendatud või ümber ehitatud ehitiste ehitisregistrisse kandmisel lähtutakse ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 28 ja 29. 
» Ehitised jagatakse kahte kategooriasse ning neile kehtivad nõuded sõltuvalt ehitamise ajast.

Enne 2003. aasta 1.jaanuari ehitatud ehitis:
» peab vastama ehitise ohutusele esitatud nõuetele
» ehitise ohutust hinnatakse ehitamise ajal kehtinud nõuete kohaselt.

Ehitisregistrisse kandmata ehitis ehk pärast 01.01.2003 ning enne 01.07.2015 ehitatud ehitis:
» ehitis peab vastama ehitise ohutusele esitatud nõuetele
» vastama detail- ja üldplaneeringule või projekteerimistingimustele.

Ehitise ohutuse hindamine

» Ehitise ohutuse hindamisel võetakse aluseks ehitusprojekt.
» Ehitusprojekti puudumisel tehakse ehitise ohutuse hindamiseks ehitise audit. Ehitise audit asendab loa- või teavitusmenetluses ehitusprojekti.
» Ehitise auditi tellib omanik.

Kohaliku omavalitsuse üksus otsustab ehitise auditi tulemusel täiendavate riikliku järelevalvemeetmete vajaduse, arvestades eelkõige:
1. ehitisele esitatavate nõuete täitmist, sh olulise või kõrgendatud ohu esinemise võimalikkust
2. ehitise ehitamise aega
3. ehitise kasutamise otstarvet
4. kinnisasja omaniku ning vajaduse korral piirnevate kinnisasjade omanike õiguste ja huvide kaitset.

Ehitise audit

Auditi tegija peab olema nõutava akrediteeringuga pädev isik
» Ehitise auditi tegemise kord
» Kvalifikatsiooninõuded

Ehitise audit peab muuhulgas esitama ehitise olulisemad tehnilised andmed. Ehitise auditi koosseisu peavad kuuluma:
» Ehitise tuleohutuse hinnang – auditi tegijal tuleb kaasata tuleohutuse ekspert
» Elektripaigaldise tehnilise kontrolli akt - audit, kust nähtub, et elektripaigaldis vastab nõuetele
» Gaasipaigaldise olemasolul gaasipaigaldise tehnilise kontrolli akt – audit, kust nähtub, et paigaldis vastab nõuetele
» Vajadusel muu asjakohane mõõdistusprotokoll

» Kui auditi tulemus on negatiivne ja ehitis ei vasta ehitise ohutusele või asjakohasel juhul detail- ja üldplaneeringule või projekteerimistingimustele ning selgub ümberehitamise, lammutamise või muu selline vajadus, tuleb esitada ehitusloa taotlus või ehitusteatis ja ehitusprojekt vastavalt ehitusseadustik lisale 1.

» Kui auditi tulemus on positiivne ja ehitis vastab ehitise ohutusele esitatavatele nõuetele ja asjakohasel juhul detail- ja üldplaneeringule või projekteerimistingimustele ning puudub täiendavate ehitustööde vajadus, tuleb esitada kasutusloa taotlus või kasutusteatis vastavalt ehitusseadustik lisale 2 ning ehitise audit, sh projekt ehitise tehniliste andmetega (nn mõõdistusprojekt).

Riigilõiv
» Enne ehitusseadustiku jõustumist ebaseaduslikult ehitatud ehitise ehitisregistrisse kandmise eest tasutakse riigilõivu 500 eurot.
» Ehitus- või kasutusloa eest täiendavalt riigilõivu tasuda ei ole vaja.


Ehitusdokumentide esitamine

Kogu dokumentatsioon tuleb esitada digiallkirjastatult riiklikku ehitisregistrisse www.ehr.ee  

Erandjuhul, kui ei ole võimalik esitada dokumente EHR kaudu, võib need
» digiallkirjastatuna saata linnavalitsusele aadressil planeerimine[at]parnu.ee või
» tuua vastuvõtuaegadel kahes eksemplaris linnavalitsuse planeerimisosakonda (Suur-Sepa 16, tuba 325).

Ehitusprojektide vastuvõtuajad: teisipäeval 13.00–17.00, neljapäeval 9.00–12.00

Muul ajal saab ehitusprojektid ja taotlused esitada linnavalitsuse infolauda või osavallakeskustesse:
» Pärnu linnavalitsuse infolaud (Suur-Sepa 16, 444 8200)
» Audru osavallakeskus (Pärna allee 7, 444 8171)
» Paikuse osavallakeskus (Pärnade pst 11, 444 8151)
» Tõstamaa osavallakeskus (Sadama tee 2, 444 8161)

Linnavalitsus ja osavallakeskused on avatud esmaspäevast neljapäevani kell 8.00-17.00 ja reedeti kell 8.00-16.00.

Kasutusluba ja kasutusteatis

» Ehitise valmimisel, enne selle kasutusele võtmist, tuleb ehitise omanikul taotleda kasutusluba või teavitada ehitise kasutamisest või kasutusotstarbe muutmisest kasutusteatise esitamisega.
» Kasutusteatis tuleb esitada, kui ehitis on valmis ja soovitakse asuda kasutama ehitist või selle osa ning sellega seonduvalt on täidetud ehitise kasutamisele esitatavad nõuded.

» Kasutusteatise, ehitusprojekti ja kasutusloa kohustuslikkus  (Ehitusseadustiku lisa 2)
» Teatiste, ehitus- ja kasutusloa ja projekteerimistingimuste taotluste vormid

Kasutusluba

» Kasutusloa taotlus ja sellega seonduvad dokumendid, sh ehitusprojekt, mille kohaselt ehitis on ehitatud, esitatakse elektrooniliselt ehitisregistri kaudu. 
» Ehitusprojekti ei pea esitama, kui kasutusloa taotlus esitatakse ainult ehitise kasutusotstarbe muutmiseks.

Ehitusdokumendid on eelkõige:
1. teostusjoonised;
2. ehituspäevik;
3. kaetud tööde akt;
4. töökoosolekute protokollid;
5. muud ehitamist iseloomustavad dokumendid, sealhulgas seadmete seadistus- ja katseprotokollid, paigaldus-, hooldus- ja kasutusjuhendid.

» Elektri- ja/või gaasipaigaldise ja/või lifti kasutusele võtmisel tuleb koos kasutusloa taotlusega esitada ka kasutuseelne audit, millest nähtub vastavus nõuetele.
» Kriteeriumid auditi kohustusega seadmete määramiseks on kehtestatud MTM määrusega nr 86 Auditi kohustusega elektripaigaldised ning nõuded elektripaigaldise auditile ja auditi tulemuste esitamisele ja MTM määrusega nr 95 Auditi kohustusega seadmed ja nõuded auditile ning auditi tulemuste esitamisele
» Ehitamise dokumenteerimisele esitatavad nõuded

» Ehitusdokumendid, mida ei esitata kohalikule omavalitsusele, ehitisregistrile või muule õigusaktiga määratud pädevale asutusele, peab ehitise omanik säilitama vähemalt seitse (7) aastat.
» Kasutusloa saamiseks esitatav paberkandjal dokumentatsioon peab olema esitatud arhiivi köites sobivas ümbrises ning kinnitatakse nii, et säiliks dokumentide terviklikkus.
» Dokumentatsioon peab olema süstematiseeritud ning sisaldama esimeses kaustas sisukorda.

Kasutusloa menetlus
» Kasutusluba antakse 30 päeva jooksul taotluse esitamise päevast arvates.
» Planeerimisosakond kaasab menetlusse kinnisasja omaniku, kui taotlust ei ole esitanud omanik ja vajaduse korral kinnisasjaga piirneva kinnisasja omanikud. Kiirema menetluse huvides soovitame kasutusloa taotlusele juurde lisada kõigi kinnisasja kaasomanike nõusolekud või kui on moodustatud korteriühistu, siis korteriühistu nõusolek.
» Taotlus esitatakse kooskõlastamiseks asutustele, kelle õigusaktist tulenev pädevus on seotud kasutusloa taotluseks oleva ehitisega (nt Päästeamet, Muinsuskaitseamet, Keskkonnaamet, Terviseamet jms). Vajaduse korral esitab osakond kasutusloa taotluse eelnõu arvamuse avaldamiseks asutusele või isikule, kelle õigusi või huve võib ehitis puudutada.
» Pärast kasutusloa taotluse ja vajalike dokumentide esitamist teostatakse ehitise kohapealne ülevaatus. Peale ehitise nõuetele vastavaks tunnistamist väljastatakse ehitisele kasutusluba.

Kasutusteatis

» Kasutusteatis tuleb esitada, kui ehitis on valmis ja soovitakse asuda kasutama ehitist või selle osa ning sellega seonduvalt on täidetud ehitise kasutamisele esitatavad nõuded.
» Kasutusteatise esitamine on nõutav ehitusseadustiku lisas 2 kirjeldatud ehitiste puhul.
» Nimetatud juhtudel tuleb koos kasutusteatisega esitada ehitusprojekt, mille järgi ehitist ehitati (sh tehnovarustuse projektid).
» Juhul, kui nimetatud ehitusprojektid on varasemalt ehitusloa või ehitusteatisega osakonnale juba esitatud ja muudatusi ei ole teostatud, siis ei pea neid uuesti esitama.
» Kasutusteatise esitamisel antakse planeerimisosakonnale/ehitisregistrile üle ehitamise dokumendid

Koos kasutusteatisega esitatavad ehitusdokumendid: 
» ehitusprojekt, mille järgi ehitis ehitati
» vajadusel ehitusjärgne teostusmõõdistamine (nt tehnovõrgud, ehitise laiendamine) 
» ehituspäevik
» tehnosüsteemi või –seadme mõõdistusprotokoll 
» muud asjakohased (ehitus)dokumendid, mis võimaldavad saada ehitise kasutamiseks ning selle kontrollimiseks asjakohast teavet ehitisest ja ehitamisest (nt korstnapühkimise akt); 
» vajadusel tõendid ehitise kasutuseelse auditi kohta
» elektri- ja/või gaasipaigaldise ja/või lifti kasutusele võtmisel tuleb koos kasutusteatisega esitada ka kasutuseelse auditi järeldusotsus, millest nähtub vastavus nõuetele.

Kasutusteatise menetlus
» Kasutusteatis esitatakse vähemalt kümme päeva enne ehitise kasutamise alustamist või selle kasutusotstarbe muutmist elektrooniliselt ehitisregistri kaudu. 
» Kui on vaja kasutusteatises esitatud andmeid täiendavalt kontrollida, siis teavitatakse sellest kasutusteatise esitajat 10 päeva jooksul kasutusteatise esitamise päevast arvates ning sellisel juhul lähtutakse edasi kasutusloa taotluse menetluse alustest (menetlusaeg 30 päeva).

Osakonna ehitusjärelevalve insener kontrollib 10 päeva jooksul alates kasutusteatise esitamise päevast arvates riikliku järelevalve tegemise käigus ehitise või selle osa vastavust ehitise ohutuse nõuetele ja ehitusprojektile.
Kontrollitakse, kas seoses kasutusteatises märgitud ehitise kasutamise või selle kasutusotstarbe muutmisega tuleb: 
» viia ehitis nõuetega vastavusse
» kooskõlastada ehitise kasutamine või kasutusotstarbe muutmine pädeva asutusega
» kaasata kinnisasja omanik või kinnisasjaga piirneva kinnisasja omanik ehk naaber.

» Kui planeerimisosakond ei teavita kasutusteatise esitajat kümne päeva jooksul pärast kasutusteatise esitamist vajadusest kasutusteatises esitatud andmete täiendavaks kontrollimiseks, siis võib asuda ehitist kasutama või muuta selle kasutusotstarvet.

Et kasutusteatist menetletaks 10 päeva jooksul, siis soovitame:
»  kasutusteatise esitaksid kinnisasja omanikud ühiselt või korteriühistu;
»  naabrite nõusolek on vajalik, kui ehitise kasutusotstarbe muutmine võib tekitada mõjutusi naabritele (nt äriotstarbeline ehitis elamupiirkonnas jms) või on tegemist piiriäärse ehitisega


Ehitusjärelevalve

» Pärnu linnavalitsuse ülesanne on teha riiklikku ehitusjärelevalvet Pärnu linnas ja osavaldades.
» Riiklikku järelevalvet tehakse ehitistele, sealhulgas kaldaga püsivalt ühendatud või kaldaga funktsionaalselt seotud ehitistele.

Selleks kontrollitakse:
» omavolilist ehitustegevust ja ehitisi,
» ehitise ehitamise vastavust kinnitatud ehitusprojektile või muudele ehitise asukohast tulenevatele nõuetele,
» ehitise või ehitamise nõuetele vastavust, sh ehitise kasutamiseelse ohutuse kontrollimine
» ehitamise teatise või ehitusloa olemasolu ja sellele kantud andmete tegelikkusele vastavust
» ehitise kasutusteatise või kasutusloa olemasolu ja sellele kantud andmete tegelikkusele vastavust
» ehitise kasutusotstarbest tulenevalt selle korrashoidu ja kasutamise nõuetele vastavust,


Riiklikku järelevalvet teevad planeerimisosakonna ehitusjärelevalve teenistuse töötajad:
» Pärnu linnas ehitusjärelevalve insenerid Mati Roossaar ja Ago Randoja
» Audru ja Tõstamaa osavallas järelevalveinsener-menetleja Mairi Õismets
» Paikuse osavallas järelevalveinsener-menetleja Arvid Arroval

Ehitusluba ja ehitusteatis

» Ehitusloa kohustus kehtib uute hoonete püstitamisel ja hoonete laiendamisel üle 33% algsest mahust, eluhoonete lammutamisel, mitteelamute ümberehitamisel, laiendamisel ja lammutamisel
» Ehitusloa taotlemisel tuleb tasuda riigilõiv. 
» Ehitusteatis on riigilõivuvaba

» Vajaminevate dokumentide loetelu
» Teatiste, ehitus- ja kasutusloa ja projekteerimistingimuste taotluste vormid

Ehitusprojekt

» Ehitusprojekt peab olema selline, et selle kohaselt ehitatav ehitis vastaks nõuetele, sealhulgas arvestaks ehitise sobivust, kasutatavust ja korrashoiu vajadust (EHS § 13).
» Ehitusprojekt koostada vastavalt majandus- ja taristuministri 17. juuli 2015 määrusele nr 97 Nõuded ehitusprojektile ning Eestis kehtivatele projekteerimisnormidele.
» Ehitusprojekti digitaalsel esitamisel järgida MKM juhendmaterjali Ehitusprojekti dokumentide vormistamise nõuded ehitusloa elektroonsel taotlemisel

» Ehitusloakohustusliku ehitise ehitusprojekti koostamisel peab olema pädeva isiku kvalifikatsioon tõendatud (EHS § lg 2).
» Tegevusaladele vastavad kvalifikatsiooninõuded on kehtestatud ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määrusega nr 61

Projekti koosseisus tuleb esitada:
» lahendus vee-, kanalisatsiooni- ja elektrivarustusele ning küttele ja ventilatsioonile
» parkimine, juurepääsud ja jäätmekäitlus
» vertikaalplaneerimine ja sajuvete lahendus
» piirded - lahendus sobilikuna piirkonna miljöösse
» haljastus - põhimõtteline kujunduslik-funktsionaalne lahendus näidata asendiplaanil.

Ehitusprojekt koosneb:
1. Projekteeritud lahendusi kirjeldavatest tekstilistest dokumentidest (seletuskiri, tabelid)
2. Graafilistest projektdokumentidest (joonised, illustratsioonid, skeemid, graafikud jms)
3. Ehitise tehnilised andmed
4. Muud asjakohased dokumendid

Ehitusloa taotlemisel esitatava ehitusprojekti osad:
(1) Ehitusloa taotlemisel esitatavas ehitusprojektis esitatakse ehitise kohta need andmed ja ehitusprojekti osad, mis on asjakohased ja mida on otstarbekas ja võimalik määrata.
(2) Ehitusloa taotlemisel esitatava ehitusprojekti osadeks on asjakohasel juhul:
1) asendiplaan;
2) arhitektuur, sealhulgas sisearhitektuur ja maastikuarhitektuur, kui ehitusprojekt hõlmab sisearhitektuurset või maastikuarhitektuurset projekteerimist;
3) konstruktsioonid;
4) küte, ventilatsioon, jahutus ja soojusvarustus;
5) gaasivarustus;
6) veevarustus ja kanalisatsioon;
7) elektripaigaldis (tugevvoolu-, nõrkvoolu- ja automaatikapaigaldis);
8) tuleohutus;
9) energiatõhusus;
10) muud ehitiste eripärast tulenevad olulised osad või süsteemid.

» Ehitise ümberehitamise korral sisaldab ehitusprojekt vajadusel lisaks eelnevale olemasoleva ehitise mõõdistusprojekti ja olemasoleva ehitise auditi andmeid

Projekti tuleb tutvustada:
» naaberkrundi omanikele, kui ehitustegevus mõjutab nende ehitusõigust (nt piiriäärsel ehitamisel tuleohutusest tulenevad ehituslikud piirangud, halvenevad valgustingimused vms)
» kinnistu kaasomanikele (olemasolul) 

Planeerimisosakond

Suur-Sepa 16
80098 Pärnu linn, Pärnu linn
444 8200
planeerimine[at]parnu.ee

Vastuvõtt:
T: 13.00-17.00, N: 9.00-12.00

Ehitusjärelevalveteenistus

Ehituslubade spetsialistid
Risto Kikkas 
444 8337
risto.kikkas[at]parnu.ee

Hillar Sojonen
444 8338
hillar.sojonen[at]parnu.ee


Ehitusjärelevalve insenerid
Mati Roossaar
444 8344
mati.roossaar[at]parnu.ee

Ago Randoja
444 8342
ago.randorg[at]parnu.ee


Järelevalveinsener-menetlejad 
Mairi Õismets 
(Audru ja Tõstamaa)
444 8175 
mairi.oismets[at]parnu.ee

Arvid Arroval 
(Paikuse)
444 8153
arvid.arroval[at]parnu.ee

Veebilehel kasutatakse küpsiseid