Toetused, soodustused

- Teede ja tänavate sulgemise eeskiri
- Teede ja tänavate sulgemise maks
Teede ja tänavate sulgemise taotlus

Teede ja tänavate sulgemise eeskiri sätestab demonstratsioonide, rongkäikude ja muude ürituste (edaspidi üritused) korraldamiseks ning ehitus- ja remonttööde teostamiseks Pärnu linna territooriumil asuvate üldkasutatavate teede, tänavate, väljakute, parkide ja puhkealade või nende osa sulgemise korra.

Sulgeja on kohustatud omama maa-ala sulgemiseks sulgemisluba ja tasuma teede ja tänavate sulgemise maksu.

Maa-ala sulgemise taotlemine
Sulgeja esitab sulgemisloa taotlemiseks majandusosakonnale sulgemise avalduse:
1) vähemalt 14 päeva enne maa-ala sulgemist
2) vähemalt 20 päeva enne maa-ala sulgemist maksusoodustuse saamiseks avalikest huvidest lähtuvate tööde puhul
3) vähemalt 35 päeva enne maa-ala sulgemist, kui maa-ala sulgemine tingib ühistranspordi liiniveo ümberkorraldamise
4) järgmise tööpäeva jooksul, kui avariitöödest tingitud maa-ala sulgemisest on möödunud 24 tundi

Sulgeja esitab avaldusele lisaks:
1) suletava maa-ala asendiskeemi
2) tööde teostamise või ürituste läbiviimise ajagraafiku
3) liikluse ümberkorraldamisel liikluskorralduse projekti
4) andmed liikluskorralduse ja -ohutuse eest vastutava isiku kohta (nimi, aadress, telefon, faks ja elektronposti andmed)
5) tööde puhul kirjaliku tõenduse rahaliste ja muude vahendite olemasolu kohta tööde tähtaegseks ja nõuetekohaseks tegemiseks
6) tööde projekti või tööde või ürituse kirjelduse
7) ühistranspordi liiniveo ümbersõiduskeemi paberkandjal mõõtkavas 1:500
8) eeskirja § 2 lõike 1 punktis 3 nimetatud kokkulepe

Täidetud ja (digi)allkirjastatud taotlus palume saata Pärnu Linnavalitsusele või tuua linnavalitsuse infolauda.
- Suur-Sepa 16, 80098 Pärnu linn, Pärnu linn või
- linnavalitsus[at]parnu.ee

Jäätmete sortimise eesmärgiks on nende taaskasutamine võimalikult suures ulatuses. Meeles tuleb pidada, et taaskasutuseks sobivad ainult puhtad pakendijäätmed, vajadusel tuleb pakendeid enne pakendikotti panemist pesta ning kokku pressida.

Juhendid

» Jäätmete sorteerimisjuhend eesti keeles ; vene keeles 
» Jäätmete sorteerimisjuhend kortermaja elanikele
» Sorteerimisjuhendid (Ragn Sells)
» Soteerimisjuhendid (Paikre)
» Ohutu kütmine ja jäätmete sorteerimine (Keskkonnaministeerium)

» Ohtlikud jäätmed
» Biolagunevad jäätmed

Kuhu viia? Kogumiskohad
» Kaardirakendus kuhuviia.ee
» Pärnus: jäätmete kogumiskohad ; pakendikonteinerite asukohad 
» Audru osavallas: jäätmete kogumiskohad ja pakendipunktid ; juhend - mis, kuhu
» Paikuse osavallas: pakendikonteinerite asukohad ; pakendijäätmete sorteerimise nõuded
» Tõstamaa osavallas: jäätmete kogumiskohad 

» Liigiti kogutud jäätmeid võetakse Pärnu elanikelt vastu Paikre Sorteerimisjaamas (Raba 39) 
» Pärnu linna elanikud saavad sorteerimisjaama või prügilasse tasuta ära anda ohtlikke jäätmeid, vanu kodumasinaid ning puhtaid pakendideid  
» Ohtlikke ning elektri- ja elektroonikajäätmeid saab viia Pärnus Metsa 1 asuvasse jäätmepunkti
» Biolagunevate aia- ja haljastusjäätmete tasuta äravedu saab tellida Ragn Sells-st
» Pakendikotiteenust saab tellida Ragn Sells-st ja TVO-st

Pakendite kogumisega tegelevad organisatsioonid:
» MTÜ Eesti Taaskasutusorganisatsioon (ETO)
» MTÜ Eesti Pakendiringlus (EPR)
» OÜ Tootjavastutusorganisatsioon (TVO)

Paikre prügila
Põlendmaa
445 5760 
info[at]paikre.ee
https://paikre.ee

Paikre Sorteerimisjaam
Raba tn 39, Pärnu linn
445 5750 

Metsa 1 jäätmepunkt Pärnus 
K 16-18 ja L 9-13.

Audru ohtlike jäätmete kogumispunkt
Pärna allee 5b, Audru alevik
5450 2523

Lavassaare jäätmete kogumispunkt
Lavassaare alev (Biopuhasti kinnistu)
512 2416

Kõima vanarehvide kogumispunkt 
Keskuse tee 8, Kõima küla
5450 2523

Tõstamaa jäätmepunkt
Raba tn 1b, Tõstamaa alevik
522 3024

Biolagunevad jäätmed - kõik jäätmed, mida on võimalik kas aeroobselt või anaeroobselt lagundada. Need on toidu- ja köögijäätmed, aia-ja haljastusjäätmed, puulehed, oksad, muru ja niitmisjäägid, immutamata ja värvimata puit, saepuru ja puukoor, kalmistujäätmed. Biolagunevad jäätmeid ei tohi panna segaolmejäätmete konteinerisse, need tuleb koguda eraldi ning suunata kompostimisele.

» 16 või enama korteriga majad ning toitlustusega tegelevad ettevõtted, kus tekib üle 20 kg biolagunevaid köögi- ja sööklajäätmeid nädalas, peavad jäätmed sorteerima ja koguma need eraldi ning kasutama selleks vastavat kogumismahutit. 
» Biolagunevate köögi- ja sööklajäätmete kogumismahutit tuleb tühjendada vähemalt kord nädalas välimaks haisu ja kahjurite teket ning levikut.

Biolagunevate aia- ja haljastusjäätmete äraveoks tuleb toimida järgnevalt:
- kogu kokku puulehed, muru, umbrohi, peened oksad jmt.
- pakenda need biolagunevast materjalist kotti (täidetud kott ei tohi kaaluda üle 20 kg, kuna raskem kott võib tõstmisel puruneda ning autojuhil on keeruline üle 20kg-seid kotte meetri kõrgusele visata)

Teata Ragn-Sells' ile, et soovid biolagunevate jäätmete vedu tellida. Tellimisel teata:
- aadress, kust jäätmeid soovid ära anda
- kliendi tuvastamiseks lepingu number (selle saab arvelt)
- äraantavate kottide arv
- kottide asukoht (kas on aias või tänava ääres). Soovitav on panna kotid veopäeval jäätmeveokile võimalikult ligipääsetavasse kohta.

Pärast tellimuse esitamist teatab Ragn-Sells päeva, millal vedu toimub.
NB! Biolagunevast materjalist kottidesse pakendatud aia- ja haljastusjäätmed viiakse ära tasuta. 

Biolagunevad kotid ja konteinereid:
- Pärnu Haldusteenuste kontorist (Suur-Sepa 16) saab osta biolagunevaid kilekotte, tel 443 3877; 5300 0550, info[at]haldusteenused.ee 
- Pakendikeskusest (Pae 1) saab osta biolagunevaid kilekotte, tel 442 0054, 509 4633, e-post parnu[at]pakendikeskus.ee 
- Ragn-Sells' st saab tellida biojäätmete konteinerit e-postil info[at]ragnsells.ee, telefonil 606 0439 või täites vormi veebilehel

Aias tekkinud bioalgunevad jäätmed on võimalik ka ise OÜ Paikre prügila kompostimisplatsile viia. Puuoksi, võsa ja muid puidujäätmeid võetakse vastu aastaringselt vastu.

 

Ohtlikud jäätmed: toksilised või keskkonnaohtlikud ained ja materjalid, mis põhjustavad või võivad põhjustada kas kohe või aja jooksul ohtu nii inimesele kui keskkonnale. Ohtlikud jäätmed on näiteks vanad ravimid, patareid, värvid, kemikaalid, õlifiltrid, akud, luminestsentslambid ja elavhõbedaga kraadiklaasid ja asbest. Ohtlikud jäätmed tuleb eraldi koguda ja vältida muude jäätmete hulka sattumist. 'Ohtlike jäätmete märksõnad: tuleohtlik, plahvatusohtlik, ärritav, mürgine.

Ohtlike jäätmete ning vanade kodumasinate tasuta vastuvõtt
Pärnu Linnavalitsus korraldab koostöös OÜ-ga Paikre ning SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse toel ohtlike jäätmete kogumist ja käitlemist.

Pärnu linna elanikelt võetakse ohtlikke jäätmeid ja vanu kodumasinaid tasuta vastu Paikre Sorteerimisjaamas.
Pärnus,  Metsa 1 asuvasse jäätmepunkti saab viia nii ohtlikke kui ka elektri- ja elektroonikajäätmeid. Punkt on avatud K 16-18 ja L 9-13.

Tasuta saab ära anda:
- kodumajapidamises tekkinud ohtlikud jäätmed (patareid, akud, päevavalguslambid, elavhõbedaga termomeetrid, vanad ravimid, kasutatud õlid ja õlifiltrid, värvi-, laki-, liimi-, lahustijäägid, olmekeemia jäägid, ohtlike ainetega määrdunud pakendid jne)
- vanad kodumasinad (külmkapid, pesumasinad, televiisorid, elektripliidid, arvutid, telefonid, tolmuimejad, föönid, röstrid, mikserid jne)

Tasuta vastuvõetavad elektroonikaseadmed peavad olema olnud kodumajapidamises kasutusel ning ei tohi sisaldada muid jäätmeid ega olla muul moel saastunud. Üleantavad seadmed peavad olema terved, st ilma suuremate väliste purustusteta, sisaldama olulisi osi näiteks trafot, kineskoopi, emaplaati. Samuti ei tohi seadmed olla osadeks lammutatud.

Ohtlike jäätmete vastuvõtueeskiri, piirkogused ja hinnakiri (OÜ Paikre)


Pärnu Sadam

Kaubasadama tee 2, 80030 Pärnu
447 1700
sadam[at]parnusadam.eu
http://www.parnusadam.eu

Regulaarliinid Pärnust Kihnu
Liinil teenindab OÜ Kihnu Veeteed
Papiniidu 5, 80010 Pärnu
Info ja broneerimine 527 2974; 443 1069 (tööpäeviti 9.00-17.00)
http://www.veeteed.com

Pärnu Jahtklubi
Lootsi 6, 80012 Pärnu
447 1750
info[at]jahtklubi.ee
http://www.jahtklubi.ee

Transport Manija saarele
Transporti korraldab Pärnu Haldusteenused
443 3877; 526 3877
info[at]haldusteenused.ee
https://haldusteenused.ee
Sõiduplaanid

Reisirongiliiklust korraldab Eesti Liinirongid AS (ELRON)

- Rongide sõiduplaanid


Pärnu linna rongijaam asub Papiniidus, Liivi tee ääres.
Rongijaama saab bussiga nr 3, bussipeatus "Raudteejaam" asub K-Rauta ja Espaki kaupluste taga.
Liin nr 3 marsruut algab Tallinna mnt-lt ning lõpp-peatus on Tammiste RTJ. Liini sõidugraafikud on peatustes ning peatus.ee


Kuni ühtse kaevetööde eeskirja kehtestamiseni kehtivad enne ühinemist kehtestatud korrad.
- Kaevetööde eeskirjad: Pärnu ;  Audru ; Paikuse ; Tõstamaa  
Kaevetööde taastamistööde tagatisraha suuruse arvestamise alused ja tagatisraha määrad (Pärnu)

Kaeveloa taotlus
- Kaeveloa tagatisraha arvestuse vorm (Pärnu)

Kaeveloa taotlemine
Kaevetööde teostamiseks peab hiljemalt 5 päeva enne kaevetööde algust esitama Pärnu linnavalitsusele kaeveloa taotluse

Kaeveloa taotlusele lisatakse:
» tehnorajatise ehitusprojekt ja ehitusluba või omavalitsuse kirjalik nõusolek
» puude ja põõsaste istutamise või juurimise korral asendiplaan
» tee ehituse või rekonstrueerimise teeprojekt ja ehitusluba
» üldkasutataval alal kaevamise korral maksekorraldus tagatisraha tasumise kohta või krediidi- või finantsasutuse garantiikiri
» linnavalitsuse poolt määratud vajalikud kooskõlastused
» tegevuslitsents, kui kaeveloa taotluses märgitud tööde tegemiseks on ette nähtud tegevuslitsents või majandustegevuseregistri registreering
» tehnorajatiste ja teede ehitamisel läbi võõra kinnisasja maaomaniku kirjalik nõusolek
» üldkasutataval alal kaevamise korral ülevaatlikud fotod/video plaanitavast kaevekohast
» väljavõte ehitusprojekti asendiplaanist
» liikluskorralduse skeem

Esitatav taotlus peab olema kooskõlastatud:
1) kaeveala maa omanikuga ja kaevetöö koha piiratud asjaõiguse omajaga;
2) kaevetöö kohta läbivate tehnorajatiste valdajatega, sealhulgas elektri, side-, gaasi-, vee-, kanalisatsiooni- või soojavõrkude valdajatega;
3) Muinsuskaitseametiga, kui kaevetöö kavandatakse mälestisel või selle kaitsevööndis;
4) Keskkonnaametiga, kui kaevetöö kavandatakse kaitstaval loodusobjektil või selle kaitsevööndis;
5) tee omanikuga, kui kaevetöö kavandatakse teel või selle kaitsevööndis;
6) liinivedu teostava ettevõtjaga, kui kaevetöö tegemiseks kavandatakse sulgeda tee, millel toimub ühistransport.
7) muud linnavalitsuse poolt määratud vajalikud kooskõlastused;

Taastamistööde tagatisraha Pärnu linnas
» Üldkasutataval alal kaevetöid teostav kaevaja on kohustatud enne kaeveloa saamist tasuma tagatisraha või esitama krediidi- või finantsasutuse garantiikirja linnavalitsuse poolt arvestatud suuruses ja tähtajaga.
» Tagatisraha suuruseks on taastatava tee- või pinnakatte pindala ja vastava tagatisraha määra korrutis, äärekivide puhul taastatava äärekivi pikkuse ja tagatisraha määra korrutis. 
» Kui taastamisele kuulub mitu tee- või pinnakatet, summeeritakse nende tagatisraha suurused.
» Osavalla territooriumil kaevetöid teostades tagatisraha tasuma ei pea

Täidetud ja (digi)allkirjastatud dokumendid palume saata Pärnu linnavalitsusele aadressil:
- Suur-Sepa 16, 80098 Pärnu linn, Pärnu linn või
- linnavalitsus[at]parnu.ee

 

Liikluspiirangute avalikustamise ja liikluskeelu alasse loa taotlemise ja loa väljastamise kord
- Liikluskeelualasse sissesõiduloa taotlus

Eriveo tingimused
- Eriveoloa taotlus eesti ; inglise

Liikluspiirang on kõikidele sõidukitele või mõnele sõidukiliigile kehtestatud täielik või tingimuslik territoriaalne liikluskeeld. Liikluspiirangu piirkonnad tähistatakse liikluseeskirja kohaselt. Liikluspiirangud avalikustatakse Maanteeameti liiklusinfo veebirakendusel Tarktee

Liikluspiiranguga alad Pärnus
- Pärnu elamupiirkonna tänavatel on teede kaitseks kehtestatud sissesõidukeeld veokitele, sissesõidulube väljastatakse erandkorras.
- Rannapiirkonna sissesõidu keelualale võimaldatakse juurdepääs erandkorras vastavate lubadega
- Piirangutega aladel asuvatesse hoovidesse sissesõiduks väljastatakse luba põhjendatud taotluse alusel

- Rüütli tänaval on võimalik kaupa laadida ajavahemikel 6.00-11.00
- Sissesõit Rüütli tänavale toimub suveperioodil Hospidali ja Nikolai tänavate kaudu, Kuninga tänava poolt.
- Väljaspool nimetatud ajavahemikke on võimalik kaupa laadida kõrvalasuvatelt tänavatelt
- Äärmisel vajadusel väljastatakse kirjaliku taotluse alusel väljaspool nimetatud ajavahemikke Rüütli tänavale sõiduks ühekordne sissesõiduluba

Liikluskeelualasse sissesõiduks loa taotlemine
Keelualasse sissesõiduks (laadimistöödeks, spetsiaalsõidukile tööülesande täitmiseks, asutuse, ettevõtte, ehitus- või remondiobjekti teenindamiseks vms loa saamiseks tuleb Pärnu linnavalitsusele esitada taotlus. 


Eriveos
Pärnu linnas suur- ja/või raskeveose loa saamiseks tuleb esitada Pärnu liinnavalitsusele taotlus. 
Eriluba saadetakse taotlejale kolme tööpäeva jooksul pärast kõigi kooskõlastustega esitatud taotluse saabumist ning eritasu ja menetlustasu maksmist.

Riigiteedel sõitmiseks annab eriloa Maanteeamet, selleks tuleb esitada taotlus Maanteeameti e-teeninduses
Lisainformatsioon suur- ja raskeveoste kohta on kättesaadav Maanteameti veebilehel


Täidetud ja (digi)allkirjastatud dokumendid palume saata Pärnu linnavalitsuse üldaadressile:
- Suur-Sepa 16, 80098 Pärnu linn, Pärnu linn või
- linnavalitsus[at]parnu.ee





Kortermajade juures on sageli paberi- ja klaasikonteinerid, aga miks ei ole pakendikonteinerit?
Pakendikonteinerite asukohad on välja valitud omavalitsuse ja taaskasutusorganisatsioonide koostöös ning lähtudes pakendiseaduses toodud nõuetest. Kogumiskonteinerid paiknevad suuremate kaupluste ja elamupiirkondade juures ning paikades, kus on tagatud jäätmeveoki takistamatu juurdepääs. Kui kortermaja elanikud soovivad oma maja juurde pakendikonteinerit, siis on neil võimalik see tellida oma jäätmevedaja käest. (vt Avalike jäätmepunktide ja pakendikonteinerite asukohad)

Millist liiki prügile tagab linnavalitsus kastid ja äraveo?
Linnavalitsus ei taga ühelegi eramajale prügikaste ega nende äravedu. Linnavalitsus korraldab avalikku kogumisvõrgustikku kuuluvate pakendi- ja vanapaberikastide tühjendamist.

Kuidas käib prügi äraviimine? Kui on kaks eraldi kasti (nt segaprügi ja vanapaber), kas siis käib ikka üks auto ja kõik kallatakse kokku?
Erinevaid jäätmeliike kogutakse eraldi kogumisringide ajal. Auto võib olla sama, aga enne taaskasutatavate jäätmete kogumisringi auto tühjendatakse ja pestakse puhtaks. Juhul kui paberi- või pakendikonteineris on palju taaskasutamiseks mittesobilikku materjali, mis on rikkunud puhta materjali kasutuskõlblikkuse, siis tühjendatakse need segaprügi autosse ja viiakse prügilasse.

Mitu jäätmenõud peaks olema kortermajas elava tavakodaniku köögis (panditaara, muu pakend, paber, klaas, muud jäätmed)?
Koduses majapidamises tuleks jäätmed sorteerida minimaalselt järgmiselt: 1. ohtlikud jäätmed (patareid, vanad ravimid, õlid, lakid jne) 2. pandipakend (tagatisrahaga pakend) 3. pakendid (klaasist, plastist, metallist, kartongist pudelid/purgid) 4. vanapaber (ajalehed, ajakirjad, pakkparbid) 5. segaprügi. Kõigi jäätmeliikide jaoks ei ole vaja omada eraldi konteinerit, kuid oluline on märgitud jäätmed juba kodus üksteisest eraldada.

Kui mina sorteerin jäätmeid, aga naaber ei sorteeri, kas siis saab kogu ühistu karistada ja peab selle prügi eest rohkem maksma?
Ühistute puhul on tegemist ühisvastutusega, majaühistu vastutab selle eest, et tema konteinerites oleks sobivad jäätmed. Juhul kui jäätmevedaja märkab, et konteineris on sinna mittesobivad jäätmed, siis mahutit ei tühjendata ning ühistule esitatakse tühisõiduarve. Jäätmemahuti tühjendatakse alles siis, kui konteineri sisu viiakse vastavusse lubatuga.

Kes otsustab, kas prügi on nõuetele vastavalt sorteeritud, ning kes määrab trahvi?
Kliendipõhiselt otsustab autojuht, kui ta näeb, et segaprügi konteineris on suurel hulgal vanapaberit, puhast pakendit, ohtlikke jäätmeid või aiaprahti, siis on tal õigus jätta konteiner tühjendamata ning saata kliendile arve tühisõidu eest.

Miks peab prügi sorteerima kui prügilas pannakse kõik ikkagi ühte hunnikusse?
Jäätmete sorteerimine on vajalik, kuna see aitab säästa loodusressursse. Liigiti eraldi kogutud jäätmeid ei viida prügilasse, vaid toimetatakse erinevatesse ettevõtetesse taaskasutamiseks, kus neist tehakse uusi tooteid. Kui taaskasutatavad materjalid on segunenud muu prügiga, siis on need enamasti nii määrdunud, et nende taaskasutamine on liiga keeruline ja kulukas või hoopsiki võimatu. Seetõttu on oluline juba kodus jäätmeid liigiti koguda, et maksimaalsels koguses jäätmeid taaskasutada.

Mis sorteeritud prügist edasi saab?
Vanapaberi- ja pakendikonteinerisse kogutud jäätmed viiakse sorteerimisjaamadesse, kus neid sorteeritakse täiendavalt materjali- ja kvaliteedipõhiselt ning eraldatakse taaskasutamiseks sobimatu prügi. Seejärel jäätmed pressitakse ja pakitakse ning viiakse ümbertöötlemisele. Valdavalt toodetakse ajalehtedest soojustusmaterjali, plastmassist tehakse erinevaid tooted (plastalused, fliis) Vana klaastaara töödeldakse ümber Järvakandis ja osaliselt Lätis.

Mida tähendab puhas pakend ja pakendite pesemine?
Toidujääkidega pakendid nt piima ja jogurtipakid tuleb enne pakendikonteinerisse panekut vee all ära loputada, pesuvahendiga küürida pole vaja. Toidujäätmetega koos hakkavad pakendid kiiresti haisema ja roiskuma ning parasiite ligi meelitama. Paberpakendit pesta ei ole soovitav, kuna vettinud paber pole enam taaskasutuseks kõlbulik. Määrdunud või vettinud paberpakend tuleb visata segaprügi konteinerisse, samuti tuleb segaprügi konteinerisse panna muud liialt määrdunud või pooltäis pakendid, mille pesemine oleks keskkonnaseisukohast otstarbetu (vee- ja energiakulu ületavad saadava kasu).

Mida teha tuhaga?
Tuhk tuleb enne segaprügi konteinerisse panemist jahutada, kuna kuum tuhk võib põhjustada konteineris tuleohtu.

Kuhu visata tühjad kirjutusvahendid, printeritindikassetid?
Kasutatud kirjutusvahendid (pastakad, vildikad jne) tuleb panna segaprügi kasti. Printeritindikassettid kuuluvad elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete hulka ning need tuleb viia vastavasse kogumispunkti, kas nende toodete müügipunkti või Sorteerimisjaama aadressil Raba 39.

Kuidas peaks oma pakendid kogumispunktidesse viima inimene, kellel pole isiklikku autot?
Avalikud pakendi- ja vanapeberikonteinerid paiknevad linnas halvemal juhul kodust 500 meetri kaugusel ning nendesse oma jäätmete viimine peaks olema jõukohane igaühele.

Kas ja kust on võimalik tellida nn pakendikotti taaskasutatavate jäätmete äraveoks?
Pakendikoti teenust pakub Pärnu linnas AS Ragn-Sells. Pakendikoti teenus on tasuta, kuid juhul kui pakendikott on veo päeval jäänud jäätmeveokile ligipäästeavasse kohta panemata ja pole eelnevalt teatatud, et antul päeval pakendikoti vedu ei soovita, siis tuleb tasuda tühisõidu tasu.

Kui kilekotid tuleb panna pakendikonteinerisse, kas siis ei tohi segaprügi panna konteinerisse koos kilekotiga?
Tohib ja peabki, sest lahtiselt konteinerisse pandud prügi hakkab haisema ning meelitab ligi närilisi. Pealegi ei tohi määrdunud pakendeid (antud juhul prügikotti) panna pakendikonteinerisse.

Miks peab pakendid kokku pressima?
Pakendid tuleb ruumi kokkuhoiu eesmärgil võimaluste piires kokku pressida, kuna siis mahub konteinerisse palju enam pakendeid ning jäätmevedajad ei pea nn õhku transportima.

Heakord ja heakorraeeskiri
Jääohutus (Päästeamet)
Kuidas käituda pakase ja tuisu korral (Päästeamet)
Kuidas kaitsta vee- ja kanalisatsioonitorusid külmumise eest
 (Eesti Vee-Ettevõtete Liit )
- Ilminfo, ilmastikust tingitud hädaolukorrad 

Krundiomaniku kohustused:
- kinnistuomanikul on kohustus hooldada krundiga vahetult piirnevaid kõnniteid, teha talvisel ajal lume- ning libedustõrjet
- libeduse tõrjeks on soovitatav kasutada liiva või kuni 6mm läbimõõduga graniitsõelmeid
- lumi ja jääpurikad tuleb katustelt eemaldada

NB!
 Lumekoristustööde meelespea, lume ja jää koristamise nõuded (Tehnilise Järelelevalve Amet)


Lumekoristusteenuse pakkujad:

OÜ Pärnu Haldusteenused
Suur-Sepa 16, 80098 Pärnu linn, Pärnu linn
443 3877
info[at]haldusteenused.ee
http://www.haldusteenused.ee

Riegler Grupp OÜ
Kuninga 24, 80010 Pärnu linn, Pärnu linn
443 3280; 5662 0598
info[at]riegler.ee
http://koristaja.ee/

Katusetark OÜ
Nurme 5, 80033 Pärnu linn, Pärnu linn
442 5225
info[at]katusetark.ee
http://www.katusetark.ee

Nordflex OÜ
Karusselli 7, 80015 Pärnu linn, Pärnu linn
5803 3568
nordflex.oy[at]gmail.com

 

Raieloa andmise kord 
Raieloa taotluse vormi ja raieloa vormi kinnitamine
- Raieloa taotlus doc e-vorm 

Pärnu linna tiheasustusaladel kasvavate üksikpuude raiumiseks annab vastava taotluse alusel loa Pärnu linnavalitsus.

Raieloa taotluse võib esitada:
1) puu kasvukoha maa-ala omanik või seaduslik valdaja omaniku nõusolekul;
2) Pärnu linna omandis oleval maa-alal kasvava puu puhul asjast huvitatud isik;
3) puu kasvukoha kinnistu naaberkinnistu omanik, kui taotletakse üle piiri ulatuvate puuokste kõrvaldamist.

Taotlus peab sisaldama:
 1) taotleja andmeid (nimi; isiku- või registrikood, aadress, kontakttelefon, e-posti aadress jms);
 2) põhjendust puu langetamiseks või hoolduslõikuseks. Hoolduslõikuse korral soovitavat lõikuse ulatust ja võra kuju pärast lõikust;
 3) pildimaterjal olemasolevast olukorrast;
 4) puu kasvukoha aadressi ning vajadusel asendiplaani või joonist puu asukoha selgitamiseks või puu asukoha täpset kirjeldust;
 5) kinnitust, et puu raiumisel järgitakse ohutusnõudeid ning tagatakse tööde järgselt heakord;
 6) asjakohasel juhul ehitusloa või –teatise number.

Vajadusel lisatakse taotlusele:
1) kõikide kaasomanike nõusolekud kaasomandis oleval kinnistul asuva puu langetamiseks või hoolduslõikuseks 
2) juhatuse või üldkoosoleku otsus ühistu kinnistul asuva puu langetamiseks või hoolduslõikuseks 
3) kui puu kasvab naaberkinnistul, lisatakse taotlusele dokumendid, et on täidetud asjaõigusseaduses sätestatud üle piiri ulatuvate okste eemaldamiseks vajalikud tingimused.

Täidetud ja (digi)allkirjastatud taotlus palume saata Pärnu Linnavalitsusele või tuua linnavalitsuse infolauda.
- Suur-Sepa 16, 80098 Pärnu linn, Pärnu linn või
- linnavalitsus[at]parnu.ee

Raieluba ei ole vaja:
1) tuuleheite ja tormimurru korral ning kohest likvideerimist nõudvale (avariiohtliku) puu langetamiseks;
2) kuivanud, murdunud ja rippes okste ning vesivõsude kõrvaldamiseks;
3) elupuu ja vormipuu hoolduslõikuseks;
4) väljaspool Pärnu linna muinsuskaitseala, selle kaitsevööndit või miljööväärtuslikku ala kasvava puu hoolduslõikuse teostamiseks;
5) okste kärpimiseks osas, mis varjavad liikluskorraldusvahendit või takistavad jalakäijate ja/või sõidukite liiklust;
6) Pärnu linna omandis oleval maa-alal kasvava puu raieks, juhul kui puu langetatakse või hoolduslõikust teostatakse Pärnu linnaga sõlmitud lepingu alusel;
7) maakatastriseaduse mõistes maatulundusmaal kasvava puu langetamiseks.


Pärnu kodutute loomade varjupaik
Raba 32, 80041 Pärnu linn, Pärnu linn
524 6705
parnu[ät]varjupaik.ee
http://www.varjupaik.ee/

Avatud: T-R 12-17; L-P 12-14
Väljakutseid võetakse vastu tööpäeviti 9-17 ning laupäeval 10-14

Väljaspool tööaega jätke palun oma teade automaatvastajale. Kodututest koertest ja kassidest võib teatada telefonil 524 6705

- Avaldus hauaplatsi saamiseks 
-
Hauaplatsi kasutuslepingu sõlmimise taotlus DOC ; e-teenus
Hauaplatsi kasutamise lepingu tingimused
Hauaplatsi kasutamise lepingu näidis 

Kalmistule on võimalik eraldada kuni nelja hauakohaga hauaplats surnu kirstus või tuhaurnis matmiseks. Olemasolevaid hauaplatse eraldi hauakohtadeks ei jagata. Pärnu linnas asuvatele kalmistutele kirstus matmiseks uusi hauaplatse ei eraldata. Kirstus matmiseks eraldatakse hauaplatse ainult peale matmiseks.

Hauaplats eraldatakse:
1) isikule surnu matmiseks, kelle rahvastikuregistris registreeritud elukohaks oli surma hetkel Pärnu linn;
2) füüsilisele isikule, kelle rahvastikuregistris registreeritud elukohaks on Pärnu linn;
3) isikule Pärnu linna ees erilisi teeneid omanud surnu matmiseks;
4) Pärnu linna ees erilisi teeneid omavale isikule.

Kui matuse korraldamiseks puudub hauaplats, siis täidetakse avaldus uue hauaplatsi saamiseks Uulu kalmistule, mille andmed saab Uulu kalmistuvahilt. Uus hauaplats eraldatakse rahvastikuregistris Pärnu linnas registreeritud isiku matuse korraldamiseks.

Hauaplatsi taotlemine
Hauaplatsi eraldamiseks tuleb esitada Pärnu Linnavalitsusele kirjalik avaldus, milles on märgitud:
1) avalduse esitaja isiku- ja kontaktandmed;
2) hauaplats, mille eraldamist soovitakse;
3) hauaplatsi eraldamisel surnu matmiseks peab avaldusele olema lisatud ka surmatõend või surnult sündinu puhul arstlik surmateatis.

Hauaplatsi kasutusleping
Kõik isikud, kelle kasutuses on Pärnu linna kalmistutel hauaplatsid, on kohustatud esitama vormikohase taotluse hauaplatsi kasutuslepingu sõlmimiseks. Lepingusse märgitakse hauaplatsi kasutaja andmed, hauaplatsi andmed ja hauaplatsi iseloomulikud tunnused. Hauaplatsi kasutajaks loetakse omakseid, kes on korraldanud esimese matuse, selle puudumisel aga isik, kes hauaplatsi reaalselt kasutab. Lepingu sõlminud isik vastutab hauaplatsi kasutamise eest ning tal on õigus saada ise maetud sellele hauaplatsile.

» Taotlus hauaplatsi kasutuslepingu sõlmimiseks tuleb esitada Pärnu Linnavalitsusele.
» Kasutuslepingu taotluse blankette on võimalik saada Pärnu linnavalitsuse infolauast ja kalmistuvahtidelt. Kalmistuvahtidelt saab ka taotluse täitmisel abi ja selgitusi.
» Lepingut saab taotleda ja sõlmida ka Pärnu kalmistute iseteeninduskeskkonnas

NB! Hauaplatside kasutuslepingu menetlemine võib võtta aega kuni aasta

Täidetud ja (digi)allkirjastatud taotlused palume saata Pärnu Linnavalitsusele või tuua linnavalitsuse infolauda.
- Suur-Sepa 16, 80098 Pärnu linn, Pärnu linn
- linnavalitsus[at]parnu.ee

- Kalmistuseadus
- Kalmistute register HAUDI
- Pärnu linna kalmistute kasutamise eeskiri
Audru osavalla kalmistute kasutamise eeskiri  
- Tõstamaa osavalla kalmistute kasutamise eeskiri

- Hauaplatsi taotlemine ja kasutamine
Muinsuskaitsealustel kalmistutel hauaplatside hooldusjuhend
Hauaplatsid millele ei toimu pealematmist

Alevi kalmistu
Riia mnt, Pärnu
Kalmistuvaht: 5388 5777
- Kalmistu andmed Maaregistris
- Kultuurimälestiste register

Pärnu Metsakalmistu
Videviku 6, Pärnu
Kalmistuvaht: 5334 0425
- Kalmistu andmed Maaregistris

Vana-Pärnu kalmistu
Haapsalu mnt, Pärnu
Kalmistuvaht: 5373 2334
- Kalmistu andmed Maaregistris
- Kultuurimälestiste register

Pärnu Vana kalmistu
Riia mnt, Pärnu
- Kalmistu andmed Maaregistris
- Kultuurimälestiste register

Uulu kalmistu
Uulu küla, Häädemeeste vald
Kalmistuvaht: 514 0262; 446 0731
- Kalmistu andmed Maaregistris


Kalmistud Audru osavallas
Kalmistuvaht: Liivia Äke,  5302 7075, audrukalmistud[at]haldusteenused.ee 

Audru kalmistu
Audru alevik
Kalmistu andmed Maaregistris 
Kultuurimälestiste register 

Jõõpre kalmistu
Jõõpre küla
Kalmistu andmed Maaregistris 
Kultuurimälestiste register 

Uruste kalmistu
Kihlepa küla
Kalmistu andmed Maaregistris
Kultuurimälestiste register


Paikuse kalmistu
Paikuse alev
Kalmistuvaht: 5334 0425
Kalmistu kasutamise eeskiri
Kalmistu andmed Maaregistris


Kalmistud Tõstamaa osavallas
Kalmistuvahid: Rainer ja Jürgen Rand, 534 123 00

Tõstamaa kalmistu
Tõstamaa alevik
Kalmistuvaht: Rainer Rand, 5341 2300
Kalmistu andmed Maaregistris
- Kultuurimälestiste register

Kastna kalmistu
Ranniku küla
Kalmistuvaht: Rainer Rand, 5341 2300
- Kalmistu andmed Maaregistris
- Kultuurimälestiste register

Seliste kalmistu
Seliste küla
Kalmistuvaht: Jürgen Rand, 5341 2300
Kalmistu andmed Maaregistris
- Kultuurimälestiste register

Kõpu kalmistu
Kõpu küla (Audru metskond 100)
Kalmistuvaht: Jürgen Rand, 5341 2300
Kalmistu andmed Maaregistris
- Kultuurimälestiste register

Tõhela kalmistu
Tõhela küla
Kalmistuvaht: Helle Vene, 445 7615 
Kalmistu andmed Maaregistris

Pärnu linna elanikke teenindab AS Pärnu Vesi:
Vingi 13, 80010 Pärnu
Kliendiinfo 445 5660
24h avariiinfo 445 5650
vesi[at]pvesi.ee
http://www.parnuvesi.ee

Avariitelefon 445 5650 (24h)
avarii[at]pvesi.ee


Teenuste hinnakiri
Pärnu linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastani 2026
Pärnu linna sademevee arendamise strateegia ja tegevuskava aastani 2026
- Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni liitumise eeskiri
- Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri

Hoove korrastavate korterelamute toetamise kord
- Toetusetaotlus
- Kuluaruanne

Toetus on mõeldud korterelamute hoovide heakorrastamiseks ning seda võivad taotleda Pärnu linnas tegutsevad korteri-, elamu- või hooneühistud.

Toetust saab taotleda:
1) mängu- või spordiväljaku rajamiseks või parendamiseks
2) jalakäijate ala, sealhulgas haljas- või puhkeala rajamiseks või parendamiseks
3) hooviinventari paigaldamiseks või korrastamiseks
4) rataste ja sõiduautode parkimiskohtade rajamiseks või parendamiseks

Toetust antakse taotlejale kuni 40% töö kogumaksumusest, kuid mitte rohkem kui:
1) 2000 eurot ühe taotleja kohta või
2) 4000 eurot ühe üle 50 korteriomandiga taotleja kohta või
3) 4000 eurot ühistaotluse korral

Taotlemine
Toetuse taotlemiseks tuleb esitada Pärnu linnavalitsusele vormikohane avaldus.
Taotlusi saab esitada 15. jaanuarist kuni 15. maini

Taotlusele tuleb lisada: 
1) korteriomanike üldkoosoleku või põhikirjast tulenevate volituste alusel juhatuse protokolli koopia, mis sisaldab otsust hoovi heakorrastamiseks vajaliku töö teostamise kohta;
2) ühistaotluse esitamisel kinnitus nõusoleku kohta ühistaotluse esitamiseks;
3) vajadusel taotleja valitseda oleva naaberkinnistu omaniku nõusolek;
4) kinnistu või kinnistute plaan kavandatava töö asukoha skeemiga ning kavandatava töö kirjeldus;
5) fotod kavandatava töö asukohast enne tööde algust;
6) kavandatava töö eelarve;
7) vajaduse korral asjakohased kooskõlastused või nõusolekud kavandatava töö tegemiseks.

Toetuse eraldamine ja väljamaksmine
Toetuse eraldamise otsustab linnavalitsus. Toetuse saajaga sõlmitakse toetuse sihipärase kasutamise leping.  

Tähtajad:
- kavandatav töö tuleb ellu viia hiljemalt toetuse saamise aasta 1. detsembriks
- teostatud tööde kohta tuleb esitada aruanne hiljemalt 3. detsembriks
- toetus makstakse toetuse saajale välja hiljemalt ühe kuu jooksul alates nõuetekohase aruande esitamisest.

Täidetud ja (digi)allkirjastatud taotlus/aruanne palume saata Pärnu linnavalitsusele:
- Suur-Sepa 16, 80098 Pärnu linn, Pärnu linn või
- linnavalitsus[at]parnu.ee

- Heakorraeeskiri

Heakorra tagamiseks on vajalik:

1) muru või heina niitmine selliselt, et muru või heina kõrgus maapinnast ei ületaks 15 cm;
2) heki pügamine;
3) puudelt ja/või põõsastelt langenud lehtede riisumine ning kõrvaldamine;
4) prahi koristamine;
5) krundil paikneva hoone üldkasutatava territooriumiga vahetult piirneva katuse ja/või räästa külge kogunenud varisemisohtliku lume ja/või jää eemaldamine;
6) talvisel ajal kõnnitee puhastamine lumest ja libeduse tõrjumine;
7) kõnniteedel liikumist takistavate ja liikluskorraldusvahendite nähtavust piiravate puude ja/või põõsaste okste lõikamine;
8) tänava nimesiltide heakorra ja nähtavuse tagamine;

Täpsemalt saab heakorranõuete kohta lugeda Pärnu Linnavolikogu 17.03.2016 määrusest nr 3 "Heakorraeeskirja ja koormise kehtestamine".

Pärnu linna poolt hooldatava üldkasutatava territooriumi heakorda ning määruses nimetatud kõnniteede talvist teehooldust korraldab Pärnu linnavalitsuse majandusosakond.

Pärnu linna omandis olevate objektide haldamise ja hooldamisega tegeleb Pärnu Haldusteenused. Lisaks osutatatakse ka erinevat liiki haldus- ja heakorrateenuseid ka linnakodanikele – alates hauaplatside korrashoiust kuni majakatustel tehtavate lumetõrje töödeni.


Pärnu ajalugu

«Siin jõesuus on inimesed elanud juba 11 000 aastat. AD 1251 pühitseti Saare-Lääne piiskopkonna Pärnu toomkirik ja esimene linn jõe paremal kaldal oli rajatud. Tosin aastat hiljem see rüüstati ja kodanikud asutasid jõe vasakule kaldale ordulinna Uus-Pärnu. 14. sajandiil kujunes sellest Hansalinn, 16. sajandil administratiivkeskus. 17. sajandil ülikoolilinn, 18. sajandil taas kaupmeeste linn, 19. sajandil kuurortlinn ja 20. sajandil Eesti suvepealinn.»

Nii seisab kirjas Rüütli platsile Pärnu 750. aastapäevaks püstitatud kellatornil.

Vana-Pärnu linna asutas AD 1251 koos katedraali ja toomkooliga Saare-Lääne piiskop Henricus. Kui paganatest leedulased selle 1263. a rüüstasid, viisid kodanikud linna jőe teisele kaldale, rüütliordu poolt kaitstud territooriumile. Sellest ajast pärinev reliikvia- vana linna rüüstamisel tulekahjus säilinud altaririst oli palverännakute objektina keskajal tulutoov ja ehib siiani Pärnu vappi.

Linnakiriku kleeruse ärivaist osutab, et jőesuhu laoplatsi rajanud esmaasukadki olid kaupmehed. Kaubapaatide jőeretk Novgorodini algab siit ja laevatee teine ots oli sageli Visbys, Lüübekis vői Breemenis.

AD 1318 linnaőiguse saanud Uus-Pärnu kuulus Hansa liitu ja kaubandus oli pőhiliseks sissetulekuallikaks, kőige jőukamad kodanikud vőisid pärit olla mujalt: näiteks vanimad nimeliselt teadaolevad raehärradki, Gotschalk ülesvoolu asuvast Paidest ja Thidemann Breemenist. Käsitöölised ja kőrtsmikud olid linna teenindavaks elanikkonnaks.

Edukalt seisti Uus-Pärnu asutamisel AD 1265 Saksa ordu poolt antud kalastamisprivileegi kaitsel. Seda pidi arvestama ka Rootsi kuninglik kindralkuberner ja keelama Pärnu ülikooli akadeemilisel perel iseseisva kalapüügi. Püügiluba taotleti elamisraha säästmiseks, sest Uppsalas ja mujalgi oli see loomulik. Sődaderohkel uusajal oli linlane vähem kokkuhoidlik- uhked rőivad, hollandi savipiibud, rohked austrikarbid ja veinipudelid olid levinumad arheoloogilised leiud sellest ajast.

Barokse ideaalskeemi kohaselt ja mitmekordseks laiendatud tuhande elanikuga kindluslinn muutus 17. sajandi lőpus internatsionaalseks. Siia asusid elama 700 palgasődurit ja majanduslikku madalseisu jäänud Tartust ka 100-liikmeline akadeemi-line pere.

1710. aastast Vene kindluslinnaks muutumisega ei kadunud Euroopa-identiteet. Hangiti otseselt vähest tulu andvaid, kuid välissuhteid kindlustavaid aukonsu-li patente. 1762 sai Pärnu suure kompanii juht Jacob Jacke jun. Rootsi konsulaaragendiks siin, tema pärijad koos kaubamajaga "Hans Diedrich Schmidt" ja teistega esindasid 19. sajandil juba 9 riigi huve Pärnus.

1764 oskasid linna 20-liikmelise kaupmeeskonna esindajad külaskäigul viibivale keisrinnale Katariina II veenvalt esitada jőesuu süvendamise ja muuli ehitamise vajaduse. Sadama pőhiliseks osaks oli purjelaevade ajastu strateegilise toorme (linakiud, puit) eksport Portugali ja hiljem Inglismaale.

Sajandi lőpul tuli kiiresti ümber orienteeruda töötlevale tööstusele ja 1900. a. lasti käiku Euroopa suurimaid tselluloosivabrikuid "Waldhof", linaseemnetest hakati pressima őli. I Maailmasőjas hävis tööstus ja kadus 19. sajandil vähemusse jäänud sakslaste juhtiv roll linnas.

1838. aastal alustas tegevust Pärnu esimene kümblusasutus, mida loetakse ka Pärnu kui kuurordi alguseks. Kuni II Maailmasőjani oli Pärnu Eesti tähtsaima kuurort-linnana väga populaarseks puhke- ja suvituslinnaks Skandinaavia-maadest pärit suvitajatele. Kahe sőja vahelisel perioodil ehitati mitmed tänaseni samas rakenduses olevad taastusraviasutused ja hotellid.

Tähtsaimad neist on "Mudaravila", kus kasutatakse ravimiseks heade raviomadustega muda, ja "Rannahotell", kus asus enne II Maailmasőda ja asub ka nüüd Eesti Vabariigi Presidendi sviit.Eesti Vabariigi ajal kujunes Pärnust demokraatlik linn, vanad privileegid tühistati. 1940. aastal nőukogude anneksiooniga kaotati omavalitsus ja linna kinnisvarad. Purustused II Maailmasőja ajal olid suured, hiljem rikkus nőukogude tööstus ökoloogilise tasakaalu. Eesti Vabariigi taastamisega pääses uuesti valla pärnakate takistatud teotahe. Taastati linna heakord. Viie aastaga tekkis Tartu Ülikooli Pärnu Kolledz. Äri ja heakord on olnud pärnakate südameasjaks läbi sajandite.

Muud sportimisvõimalused

Rohkem sportimisvõimalusi ja Pärnus tegutsevaid spordiklubisid saab otsida/vaadata Eesti Spordiregistris. 
Pärnu Spordiliit - liikmed
Pärnumaa spordiklubid ja -koolid
-
 Otsing (võimalik otsida asukoha, spordiala jne järgi)

Raekoja hoone saalide kasutamine ürituste korraldamiseks

Raekoja saalide kasutusse andmise kord ja tasumäärad
- Taotlus ruumide kasutamiseks

Pärnu Raekoja hoones (Nikolai 3 ja Uus 4) asuvaid ruume on võimalik kasutada erinevate ürituste korraldamiseks ja läbiviimiseks, nt:
- kontserdid, etendused ja muud kultuuriüritused;
- vastuvõtud, seminarid, koosolekud, infopäevad, esindusüritused;
- etendusasutuste, professionaalsetele muusikakollektiivide jt proovid.

Tasumäärad

Nikolai 3 asuvas hoones paiknev saal (raekoja saal) ning raekoja hoovil asuv katusega ala  

Ürituse kestus

Tasu

1.

kultuuriürituste korraldamine *

kuni 4 tundi 

90 €

lisatund 30 €

2.

proovide läbiviimine ilma sellele järgneva kontserdi või etenduseta *

kuni 2 tundi 

20 €

lisatund 15 €

3.

vastuvõttude, seminaride, koosolekute, infopäevade, esindusürituste jms läbiviimine

kuni 1 tund 

40 €

 

   

kuni 2 tundi 

80 €

lisatund 30 €

Uus 4 asuvas hoones paiknev saal

 

 

 

4.

kultuuriürituste korraldamine 

kuni 2 tundi 

60 €

 lisatund 50 €

* Punkt 1 tasumäärad ei sisalda raekoja saalis asuva kontsertklaveri häälestamist professionaalse klaverihäälestaja poolt
* Punktis 1 ja 2 toodud tasumäärad kehtivad asutustele ja kollektiivele, kelle põhikirjaliseks tegevuseks on kontsertide, etenduste ja muude kultuuriürituste korraldamine

Garderoobiteenuse tasumäärad
(hind ühe teenindaja kohta)

töö- ja puhkepäevadel

kuni 4 tundi 20 €

lisatund 10 €

riiklikul pühal

kuni 4 tundi 30 €

lisatund 10 €

NB! Hinnad ei sisalda käibemaksu

Tasumäärasid ei rakendata järgnevatele üritustele:
- Pärnu Linnavolikogu istungid
- Pärnu Linnavolikogu komisjonide ja fraktsioonide koosolekud
- Pärnu Linnavalitsuse poolt korraldatavad üritused
- heategevusüritused

Ruumide kasutamise taotlemine
Saalide kasutusse andmist ja kasutuslepingute sõlmimist korraldab Pärnu Linnaorkestri direktor, kellele tuleb esitada taotlus saalide kasutamiseks:
Nikolai 3, 80010 Pärnu
info[at]parnuorkester.ee

Avaliku ürituse korraldamise ja pidamise kord 
Ülemäärase müra ja valgusefektide lubamine müügikohtade hooajalistel laiendustel
INFOLEHT: laatadel kauplemine ja isevalmistatud alkoholi müük (Veterinaar- ja Toiduamet)

Avalik üritus
» avalikus kohas vabas õhus toimuv ja avalikkusele avatud lõbustusüritus, võistlus, etendus, kaubandusüritus või muu sellesarnane inimeste koos olemine, mis ei ole avalik koosolek ning toimub Pärnu linna haldusterritooriumil vabas õhus
» avalikku üritust võib korraldada täisealine teovõimeline füüsiline isik, juriidiline isik, juriidiliseks isikuks mitteolev ühendus või riigi- või kohaliku omavalitsuse asutus
» ürituse korraldamiseks on vajalik avaliku ürituse korraldamise luba  
» vaata lisaks: Avaliku ürituse kooskõlastamine

Avalik koosolek
» inimeste koos olemine avalikus kohas ühise eesmärgiga kujundada või väljendada oma meelsust. Avaliku koosoleku korraldamist reguleerib korrakaitseseadus. Koosoleku korraldamisest peab teavitama kohalikku prefektuuri
» vaata lisaks: Avaliku koosoleku registreerimine


Avaliku ürituse korraldamiseks loa taotlemine
» Avaliku ürituse korraldamise taotlus doc ; e-teenus (vajalik sisselogimine)
» Ürituse toimumispaiga broneerimine

Loa saamiseks esitab avaliku ürituse korraldaja Pärnu linnavalitsusele vormikohase taotluse

Hiljemalt 14 päeva enne ürituse toimumist, kui
» üritus kestab vähem kui ööpäev
» üritusel osalejate eeldatav arv on vähem kui 1000 külastajat

Hiljemalt 30 päeva enne ürituse toimumist, kui
» üritust soovitakse korraldada ajavahemikul 01.09–31.05 kl 23.00–7.00 ning 01.06–31.08 kl 24.00–6.00
» üritus kestab kaks või enam päeva
» üritusel osalejate eeldatav arv on 1000 või enam

Hiljemalt 60 päeva enne ürituse toimumist, kui
» korraldaja on ürituse toimumispaiga eelnevalt broneerinud

Nõutavad lisadokumendid:
1) ürituse toimumise asukoha skeem koos vajaliku atribuutika paigaldamise plaaniga;
2) ürituse sisukirjeldus, milles käsitletakse ürituse mõtet ja eesmärki ning tuuakse välja aja- ja tegevuskava;
3) kinnistu omaniku või maa-ala omaniku nõusolek kinnistu või maa-ala kasutamiseks, v.a Pärnu linna halduses olevate kinnistute ja maa-alade puhul;
4) territooriumi heakorra tagamise kava (garantiikiri või lepingu koopia koristusfirmaga), sealhulgas prügikastide arvu ja tualettruumide kasutamise võimaluse äranäitamisega;
5) liikluse ja sõidukite parkimise korraldamise skeem, kui liiklus on vaja ümber korraldada ja/või kaasneb vajadus lisaparkimiskohtade järele;
6) turvalisuse tagamise (sh meditsiinilise teenindamise) plaan vastavalt turvaseaduses sätestatud nõuetele;
7) vajadusel koopia avaliku ürituse sisekorraeeskirjast.

Toimumispaiga broneerimine

» kaks või enam päeva kestva ja/või suure osalejate arvuga (1000 või enam) ürituse korral võib korraldaja esitada taotluse ürituse toimumispaiga broneerimiseks
» broneerimistaotluse võib esitada kuni 12 kuud enne ürituse toimumist
» kui ürituse korraldamise loa taotlust koos vajalike lisadokumentidega õigeks ajaks ei esitata, kaotab broneering kehtivuse

Täidetud ja (digi)allkirjastatud dokumendid palume saata Pärnu linnavalitsusele või tuua linnavalitsuse infolauda
- Suur-Sepa 16, 80098 Pärnu linn, Pärnu linn või
- linnavalitsus[at]parnu.ee

Veebilehel kasutatakse küpsiseid