Toetused, soodustused

Kuni uute ja ühiste kordade vastuvõtmiseni kehtivad endiste omavalitsusüksuste toetuste määramise korrad. Õigusaktid on seotud valla/linna kui territooriumiga, mitte valla/linnavalitsuse kui asutusega ning kehtivad edasi kuni uute vastuvõtmiseni sellel territooriumil, kus nad olid enne ühinemist kehtestatud (nt Audru valla toetused Audru osavalla territooriumil, Pärnu linna toetused Pärnu territooriumil jne). 


Pärnu linn

» Eraharidusasutuste tegevustoetus
» Esimesse klassi mineva lapse toetus
» Haridus- ja noorsooprojektide toetus
» Huvihariduse ja huvitegevuse toetus ning stipendium 
» Huvihariduse ja huvitegevuse toetus (huvihariduse ja huvitegevusega kaasnevate kulutuste osaliseks katmiseks)
» Koolieelse lasteasutuse ja kooli toidu eest tasumise toetus
» Lasteaia sõidutoetus 
» Tõstamaa kultuuri-, haridus- ja spordistipendiumid

Soodustused üldhariduskooli õpilastele
- tasuta koolilõuna I- IX klassi õpilastele
- tasuta töövihikute komplektid I-IX klassi õpilastele
- tasuta õpikute kasutamine I-XII klassi õpilastele
- tasuta osalemine kooli huviringides

Soodustused huvikooli õpilastele (vabastuse võimalus õppetasust)
- Muusikakoolis, Kunstikoolis, Kunstide Majas ja Spordikoolis - kuni 20% õpilastest
- Loodusmajas ning Tehnika ja Tööõpetusmajas - kuni 40% õpilastest

 

kuldne oaas 2017 kodukas2
Anna oma lemmikutest teada hiljemalt 24. septembril!

Täida allolev küsitlusvorm ja saada teele. Kõikide vastanute vahel loositakse välja auhind

Loomestipendium
Küsimused, vastused

1. Mille poolest erineb stipendium linna kultuuritoetusest? 
- Stipendium antakse üksikisikule - loovisikule tema taotluses nimetatud teose( kujutava kunsti või muusikateos, raamat, näidend, film, jne.) loomise soodustamiseks. 
- Linnapoolsed kultuuriprojektide toetused on kultuurisündmuste korraldajatele, neid toetusi saavad taotleda füüsilisest isikust ettevõtjad ja juriidilised isikud.
- Kultuuriühingute tegevustoetusi saavad taotleda meie linnas rahvakultuuri valdkonnas tegutsevad MTÜ-d. Nende toetuste eesmärk on arendada Pärnus kultuurialast huvitegevust pärnakate omaalgatuse toetamise kaudu.
- Avatud kultuurikeskuste toetus antakse juriidilisele isikule. Taotleja peab olema avatud kultuuritöö põhimõttel Pärnus tegutsenud vähemalt 1 aasta.

2.Kas see on mõeldud pigem üksikisikule või kollektiivile? 
Üksikisikule, kes elab või tegutseb Pärnus või Pärnu heaks ja soovib luua teost, mis rikastab nimelt Pärnu kultuuripilti.

3. Kas stipendium on mõeldud millegi kindla välja toomiseks / loomiseks või saab seda kasutada ka enese arengu tarbeks Pärnu linnas? Ehk siis kas stipendiumi saamise eelduseks peab olema kindel ja tõestatav produkt?
Stipendium on mõeldud konkreetse teose loomise soodustamiseks. Taotluses tuleb see ära näidata.

4. Mis on stipendiumite võimalikud summad ja kas stipendium on ühekordne või igakuine mingi aja vältel?
Stipendium on ühekordne, kindla teose loomiseks. Aastas antakse välja kuni viis stipendiumi. Stipendiumite eraldamise otsustab linnavalitsus komisjoni ettepanekul. Stipendiumite suurus oleneb vastava aasta eelarve võimalustest. Sobivate kandidaatide puudumisel on linnavalitsusel õigus jätta stipendiumid  välja andmata.

5. Kas stipendiumi saamise korral on vajalik ka pärastine aruandlus või toimub mingisugune muu protsessikontroll ja kui, siis milline?
Aruandlus on tingimata vajalik. Linnavalitsus sõlmib stipendiumi saajaga lepingu stipendiumi kasutamise kohta. Lepinguga määratakse stipendiumi kasutamise sihtotstarve, poolte õigused ja kohustused, stipendiumi kasutamise aruandlus, vastutus lepingu rikkumise korral

6. Miks on oluline välja tuua teised saadud toetused? Kas nende välja toomine on pigem abiks (näitab tõsiseltvõetavust) või kahjuks (tema saab juba niigi)?
Teiste toetuste väljatoomine näitab kindlasti looja kavatsuse tõsiseltvõetavust.

Palun siia juttu, et mis ja mida jne, Et linnavalitsus teegi ettepaneku muuta jne,

et anna teada, vali, märgi, mida iganes, et kas jätta alles praegune nimi, sobib uus nimi või tee omapoolne ettepanek


Pärnu kergliiklusteed ja terviserajad


Pärnu on roheline linn: kogu linnast on tervelt viiendik kaetud parkide, haljasalade, puiesteede ja teiste rohealadega. Siinset kaunist loodust ja mereäärset looduskaitseala tasub vahetult kogeda ja nautida. Parkige auto ära ja avastage kuurordi võlusid jalgsi, rattal või läbi linna rulluisutades.

Pärnu on kondimootori abil liikumiseks ideaalne - siin on jalgratta- ja rulluisusõiduks suurepärased võimalused. Linnas on praeguseks kokku 65 kilomeetri jagu kergliiklusteid, mis ootavad jalutajaid ja tervisesportlasi, nii lihtsalt kõndima kui sõitma.

Kuna rattaga on suvepealinnas mugav liigelda, armastavad rattasõitu nii kohalikud kui turistid - omal käel liikudes näeb ja kuuleb ju palju rohkem kui autoakna tagant. Kevadest sügiseni tegutseb linnas arvukalt erinevaid rattalaenutusi, kust saab jalgratta rentida mõneks tunniks, päevaks või ka pikemaks perioodiks. Soojal ajal on ühest kohast teise jõudmiseks lihtne kasutada renditõukerattaid. 

Rattaga või jalgsi liikumise plussiks on hea juurdepääs paikadele, kuhu autoga nii hästi ligi ei saa. Rattaga võib sõita läbi Pärnu rannapromenaadi, tuhiseda mööda Mai kergliiklusteed Papiniidu linnuvaatlustorni juurde ja sealt edasi juba läbi Raeküla Lottemaa suunas.

Või siis minna hoopis teisele poole ja võtta promenaadilt suuna läbi Rannapargi kulgevat terviserada idapoolse muulini viivale puidust kergliiklusteele, seejärel minna mööda tuldud teed tagasi Tervise spaahotelli juurde, liikuda läbi jahtklubi hoovi ja üle kesklinna silla ning siis juba valida, kas võtta ette teekond mööda Tallinna või Haapsalu maantee kergliiklusteed või siis pedaalida läbi 10 kilomeetri pikkune Jaansoni rada kahel pool Pärnu jõge.

Kui linnasüdames asuvad terviserajad on läbi proovitud, siis tasub minna avastama linnalähistel asuvaid kauneid terviseradu


2017.-2018. aastal ehitatud kergliiklusteed
1)      Liivi teed ja Paide mnt ühendav kergliiklustee 
2)      Haapsalu mnt kergliiklustee  
3)      Tallinna mnt kergliiklustee
4)      Kergliiklustee Pärnu kesklinna ja Lottemaa ühendamiseks (Pärnu linna läbiv osa) 
5)      Jüri Jaansoni raja rekonstrueerimine ja pikendus Pärnu jõe paremkaldal 

Vaata lisaks: 
» 15.08.18 Tänavu valmib Pärnus pea 14 kilomeetrit kergliiklusteid
» 12.04.18 Jätkuvad Pärnu kesklinna ja Lottemaad ühendava kergliiklustee ehitustööd


kergliiklusteed planeeritavad

kauniskoduKonkurss "Eesti kaunis kodu" hõlmab traditsioonilisi kodusid/objekte – valitakse välja igast (maakonnast) 3 kaunimat kodu, kohalikke omavalitsusi ning alljärgnevaid eriobjekte:
• parim tööstusmaastik
• parim tervisespordikeskus
• kaunis muinsuskaitse objekt (koostöös Muinsuskaitseametiga)
• kauneim kortermaja (koostöös Korteriomanike Liiduga)

Konkurss „Energiasäästlik kaunis kodu“ toimub 3 kategoorias – eramu, korteriühistu ja ühiskondlik hoone.

Oma piirkonna kaunimad kodud valib välja iga omavalitsus ning esitab need piirkondlikule konkursile. Nende hulgast valivad piirkondlikud hindamiskomisjonid koduaedu külastades ja vastavalt EKKÜ Volinike Kogu koordineeritud hindamiskriteeriumitele välja parimad, mis esitatakse autasustamiseks Vabariigi Presidendile.

Konkursi „Eesti kaunis kodu“ kohta rohkem infot Eesti Kodukaunistamise Ühenduse kodulehel ja kõrvalolevas voldikus


Autorid: Margus ja Mart Kadarik

Mälestusmärk "Ajahetk" on pühendatud Eesti Vabariigi loojatele, kelleks olid Eestimaa Päästekomitee liikmed Konstantin Päts, Jüri Vilms ja Konstantin Konik ning Pärnus iseseisvusmanifesti ette lugenud Hugo Kuusner. 

Skulpturaalse kompositsiooni ülesehituses on lähtutud ajateljest, millega iseloomustatakse Eesti rahva kannatusterohket teekonda iseseisvumiseni. Ajakulg pingestub alumiiniumplaatidest loodud aja ja ruumi joonel ning tekkinud pinge saab lahenduse iseseisvusmanifesti väljakuulutamise hetkel. Mälestusmärgi kunstiline keel on lihtne, kuid väljendusrikas.

Teose tagaküljel asuv betoonplaatidest jalgtee juhatab vaataja alumiiniumlehtedest välja lõigatud sümboolse, Eesti rahvast kujutava inimfiguurini. Figuurist moodustunud ava väljendab Päästekomitee liikmete ja rahva otsustavust, julgust ning teotahet iseseisvuse väljakuulutamisel. Teosele on freesitud Konstantin Pätsi, Jüri Vilmsi, Konstantin Koniku ning Hugo Kuusneri näokujutised.

Aitäh toetajatele!
Mälestusmärk püstitati Pärnu Kuninga Tänava Põhikooli esisele alale ning avati 23. veebruaril 2018 Eesti Vabariigi 100. aastapäevaks.
» Linnapea Romek Kosenkraniuse kõne mälestusmärgi avamisel
» Pildigalerii


Mälestusmärgi kavandi leidmiseks korraldati ideekonkurss, mille võitis Margus ja Mart Kadariku töö nimega „Ajahetk“. 
» Ideekavandi "Ajahetk" kirjeldus ja joonised
» Ideekonkurss ja kõik esitatud ideekavandid
» Selgus Eesti Vabariigi loojatele pühendatud mälestusmärgi ideekonkursi võitja

Fotod: Indrek Aija
ajahetk1 Aijaajahetk2 Aija
ajahetk3 Aija

ajahetk4 Aija

 

Kooskõlastuste ja lubade saamiseks tuleb pöörduda Muinsuskaitseameti poole:
Pikk 2, 10123 Tallinn
640 3050
info[at]muinsuskaitseamet.ee  
https://www.muinsuskaitseamet.ee/

Muinsuskaitseameti Pärnumaa nõunikud:
Akadeemia 2, 80010 Pärnu linn, Pärnu linn

Helle-Triin Hansumäe
5191 6225
helle-triin.hansumae[at]muinsuskaitseamet.ee
Vastuvõtt: E 9.00-17.00

Terje Luure
5197 3956
terje.luure[at]muinsuskaitseamet.ee 






Taotlusvormid


Viktoriini "Meie Pärnu" 2015. aasta küsimused ja vastused

7.-9. klassid
Muusikateemalised küsimused
1. Mis aastal asutati Pärnu Muusikakool? Vastus: 15. jaanuaril 1945
2. Mis aastal loodi Pärnu Linnaorkester? Vastus: 1994

3. Ise ta oma laule kellelegi ei pakkunud ja temaga koos mänginud pillimehed kinnitavad, et sõjaeelsed orkestrid tema palu ei esitanud - ka need mitte, kus ta ise mängis. Seega tuleb kummutada müüt kaunist Eesti Vabariigist, kus raadios kõlasid tema laulud. Tema laulud jõudsid raadiosse alles pärast tema varajast surma 1949. aasta vana-aasta õhtul. Kes on see helilooja, kes on tuntud ka kui Pärnu Kuursaalis menukas pillimees? 
Vastus: Raimond Valgre

4. Ta sündis Pärnus 10. märtsil 1923. aastal. Esimeseks aadressiks oli tal Ilvese tänav 7. Pika loometee jooksul on ta kirjutanud üle 270 muusikapala ja estraadilaulu, mitmeid mälestusteraamatuid ja juhtinud aastakümneid Eesti Raadios muusikasaateid. Raadiosaatejuhina on tuntud ka tema poeg. Tema abikaasa on pianist Heljo Sepp. Millisest Pärnust pärit heliloojast on jutt? 
Vastus: Valter Ojakäär

5. „See on ikka vist küll issanda nuhtlus ja mu pattude palk, et ma siin kõrval olen ja poolte päevade viisi seda Pulga-poiste pasunapläristamist pean kuulama,” ütles Merimetsa naabermaja perenaine 30. aastate algul. See 3. juunil 1923 aastal Pärnus Merimetsa tänava kalurimajas sündinud legendaarne muusik on lõpetanud 1963. aastal Tallinna Konservatooriumi, on kutselise puhkpilliorkestri „Pärnu” ellukutsuja, 1958. aastal taaselustatud „Endla” koori dirigent, sadade pärnakate muusikaõpetaja ja tuntud Pärnu meestrio juhendaja. Kellest on jutt? 
Vastus: Herbert Pulk

6. Muusikaline kuulamisküsimus: Nimetage laulu pealkiri, helilooja ja esitaja. 
Vastus: 1.„Sõit pilvelaeval”. 2. Valter Ojakäär. 3. Liisi Koikson


Supeluse tänava teemalised küsimused
1. Supeluse 8 kinnistul asub kolm hoonet. Kõige Karusselli tänava poolsem hoone on üks Supeluse tänava piirkonna vanimaid - arhailine nö vanabalti hoonetüüpi poolkelp-katusega hoone. Kas selle hoone juures seistes räägiti ka a) seelik-, b) kleit- või c) mantelkorstnast? 
Vastus: c) mantelkorstnast. Mantelkorsten on korsten, mis mantlina ühtlaselt allapoole laienedes katab täielikult küttekolde ja sageli ka kogu köögi (sel puhul räägitakse mantelkorsten-köögist). Mantelkorsten oli iseloomulik keskajale - seda leidus mõisates, jõukamates linnamajades. 19. sajandi alguses hakati kõikjal mantelkorstnaid moodsamatega asendama, praeguseks on enamik neist välja lõhutud või ruumid põhjalikult ümber ehitatud.

2. Millist nimekandis Supeluse tänav nõukogude perioodil?
Vastus: Nõukogude tänav, Supeluse 12 majas 1917-1918 asunud Sõjalis-revolutsioonilise Komitee järgi.

3. Miks nimetatakse tänast Roosi tänava pikendust ka ka Kartoffelplatziks? (tänase Aia ja Supeluse tänavate vaheline Roosi tänava osa)
Vastus: Auli ja Kajaka tänavatest moodustuva Morskoje piirkonna (ka slobodaa) piklikel kruntidel kasvatati juurvilju, mida Kartoffelplatzil müüdi. Juurviljaturg andis kohale Kartoffelplatzi nime.

4. Roosi tänav 18 majas on kunagi elanud Jules Treboux - prantslane, kes aretas 20. sajandi alguses maitsva õunasordi. Nimeta vähemalt üks viis, kuidas seda õunasorti kutsutakse.
Vastus: Lambanina, Pärnu tuviõun, trebuu. Ellen Niit on 1975. aastal ka Pärnu tuviõunale luuletuse pühendanud „Trebuu, Pärnu tuviõun“.

5. Millise arhitektuuristiili üks ilmekamaid näiteid Pärnus on Supeluse 21 suurejooneline suvitusvilla? Vastus: Heimatstiili

6. Mudaravila fassaadile on paigutatud Voldemar Vadi bareljeef. Kas härra Vadi kannab sellel bareljeefil prille?
Vastus: Härra Vadi, arst ja balneoloog, kes suviti Mudaravilas töötas ja Supeluse 8 kinnistul asunud suvevõõrastele ettenähtud majas elas, ei kanna talle pühendatud bareljeefil prille.


Omavalitsust puudutavad küsimused
1. Mis aastal asus ametisse praegune linnavalitsus? a) 2011, b) 2013, c) 1965. Vastus b) 2013
2. Mitu liiget on Pärnu Linnavolikogul? Vastus: 33


Pärnu Postimehe küsimused
Eelmisel nädalal kirjutas Pärnu Postimees iselaadi kassist. Mõnelgi pärnakal on olnud Karusselli tänava kandis kokkupuuteid omapärase kassiga, kes enamasti ei pea paljuks linlastega juttu teha. Mis on kassi nimi?
Vastus: Triibu


10.-12. klassid
Muusikateemalised küsimused
1. Kes oli Pärnu Muusikakooli esimene direktor? Vastus: Peeter Laja
2. Mis aastal ehitati Eliisabeti kirikusse esimene orel? Vastus: 1845. aastal

3. „Kui koduümbruses veel paljajalu paterdasin, ei olnud tänavatel minu jaoks mingit tähendust, see oli mulle võõras maailm. Laia jõe taha jääva tundmatu linna, kuhu ema meid, lapsi, vaid harva viis, avastasin alles aastatega. Esialgu piirdus kodulinn üksnes Ülejõega.“ Helilooja lõpetas Tallinna Konservatooriumi Mart Saare ja Heino Elleri õpilasena kompositsiooni erialal 1956. aastal. Suurvormidest võib nimetada ooperi „Kuningal on külm”, muusikali „Suveöö ilmsi”, opereti „Maskeraad Ungrus”, ligi 270 estraadilaulu hulgas on tuntuimad „Rannakolhoosis” ja „Sõit pilvelaeval”. Tema koostatud ülevaateraamat „Popmuusikast” ilmus 1978. aastal, kuid on aegumatu teatmeteos ka tänapäeval. Millisest heliloojast on jutt?
Vastus: Valter Ojakäär

4. „Noore Eesti Vabariigi 9. eluaastal algas tulevase helilooja elus uus etapp. Algkool seljataga, tuli otsustada, mis saab edasi. Pole teada, kui palju sai poiss ise otsustada, kui palju oli valikus vanemate sundi. Ta ei läinud tavalisse keskkooli vaid Riigi Ühistehnikagümnaasiumi Tallinnas. Lõputunnistusel asendas laulmise ja võimlemise hinnet kriips.” Kes on see tehnilise eriharidusega Eesti tuntud helilooja, kes kirjutas Pärnus, aadressil Kerese tänav 7, kauni meloodiaga laulu, milles räägitakse võrdselt nii muinasloost kui muusikast?
Vastus: Raimond Valgre

5. Kes oli see legendaarne Peterburi Konservatooriumi haridusega Pärnu dirigent, kes Vabadussõja päevil juhtis Kuperjanovi pataljoni orkestrit, oli nii „Vanemuise” kui „Endla” teatri muusikajuht ja Riigi Ringhäälingu orkestri juht, eelkõige tuntud kui Pärnu suvemuusika traditsiooni rajaja.
Vastus: Voldemar Tago

6. Muusikaline kuulamisküsimus: Nimetage laulu pealkiri, helilooja ja esitaja.
Vastus: 1. „Oma laulu ei leia ma üles”. 2. Valter Ojakäär. 3. „Metsatöll”


Supeluse tänavat puudutavad küsimused
1. Supeluse tänav ristub Esplanaadi tänavaga. Mida tähendab sõna esplanaad?
Vastus: Esplanaad on sõjaline termin ja tähendab tühja (ilma puudeta/ ehitisteta) maa-ala, mis jääb kindlustussüsteemi kõige välimisest muldvallist väljapoole, võimaldades lähenevat vaenlast aegsasti märgata.

2. Mis aastast arvati Pärnu välja keiserliku Venemaa kindluslinnade hulgast? Kuidas on see sündmus seotu Supeluse tänava ajalooga?
Vastus: Pärnu arvati keiserliku Venemaa kindluslinnade hulgast välja aastal 1834. Alates sellest hetkest ei olnud enam esplanaadi kui kindlustussüsteemi ühte olulist osa enam vaja ja alustati rannapiirkonna hoonestamisega, sh Supeluse tänava äärsete ehitiste rajamist.

3. Kas Nikolai 27 aadressil asuv funktsionalistlikus stiilis villa on projekteerinud: a) Aleksander Nürnberg, b) Olev Siinmaa või c) Märt Merivälja
Vastus: Nikolai 27 funtsionalistlik villa on projekteeritud c) Märt Merivälja poolt. Maja on ehitatud 1930. aastate lõpus ja kuulus riidekaupmees Johan Andreksonile.

4. Kuidas on omavahel seotud Supeluse 8 kinnistul asunud kolme maja kunagine omanik Johann Lasn ja tänaseks hävinud Endla teatrimaja?
Vastus: Johann Lasn seisis Endla teatri rõdul oma hea sõbra Hugo Kuusneri kõrval, kui 23. veebruaril 1918. aastal loeti ette „Manifest Eestimaa rahvastele“.

5. Mis asus Supeluse 21 suurejoonelises heimatstiilis villas nõukogude perioodil?
Vastus: Sanatoorium. Hoone esimesel korrusel tegutses söökla ja teisel olid kabinetid raviprotseduuride tarbeks.

6. Mitmest sambast moodustub Bööckenhofi suvemõisa (või Bööcke maja, Supeluse 25) klassitsismile iseloomulik sammaskäik?
Vastus: Bööckenhofi suvemõisa sammaskäik koosneb 6 (kuuest) sambast. Infoks: ka Mudaravila sammaskäik koosneb 6 (kuuest) sambast.


Omavalitsust puudutavad küsimused:
1. Millised poliitilised jõud moodustasid praeguse koalitsiooni pärast 2013. aasta valimisi?
Vastus: Reformierakond, IRL ja Toomas Kivimägi valimisliit

3. Millised valimised toimuvad 2016. aastal: a) kohalike omavalitsuste volikogude valimised, b) Vabariigi Presidendi valimised, c) Euroopa Parlamendi valimised
Vastus b) Vabariigi Presidendi valimised


Pärnu Postimehe küsimused
Reedel jõudis Pärnusse linna jõulupuu. Mis on selle küla nimi, kust seekord jõulupuu toodi?
Vastus: Vaskrääma

Viktoriini "Meie Pärnu" 2016. aasta küsimused ja vastused

7.- 9 klass

O. A. Brackmann

1. Milline Pärnu tänav kandis kunagi Oscar Alexander Brackmanni nime? 
VASTUS : Ringi tänav

2. Millal osteti eraettevõtjate poolt rajatud supelasutus linnale ja võeti suvituselu korraldamine linnavalitsuse kätte? Kas see oli aastal 1879, 1889 või 1899? Kriipsuta alla õige aastaarv. 
VASTUS: 1889

3. Kuidas on Pärnu praegune bussijaama hoone seotud O. A. Brackmanni isikuga? 
VASTUS: Brackmann elas selles majas

4. 1896. aastal avati esimene Pärnust välisilma suunduv raudteeliin. Mis oli selle liini lõppjaam – kas Tallinn, Tartu, Valga või Riia?
VASTUS: See oli Pärnu – Valga raudteeliin

5. Aastal 1900 alustas tootmist linna suurim tööstusettevõte - Waldhofi vabrik. Milleks vabriku toodangut kasutati? 
VASTUS: Tselluloosi tarvitati paberi ja papi valmistamiseks

Olev Siinmaa

6. Millises riigis õppis Olev Siinmaa arhitektiks? Kas Eestis, Venemaal või Saksamaal?
VASTUS: Saksamaal

7. Mis aastal sai Olev Siinmaa pärnu linnaarhitektiks? Kas 1921., 1925. või 1927. aastal? 
VASTUS: 1925. aastal

8. Nimeta vähemalt kolm hoonet Pärnu ranna-alalt, mille projekteerimisega on Olev Siinmaa tegelenud? 
VASTUS: Pärnu Mudaravila, Pärnu Rannahotell, Rannakohvik, (laste mänguplatsi varjualune rannas)

9. Mis arhitektuuristiili pildil kujutatud hoone esindab? 
VASTUS: funktsionalism

10. Millega on Olev Siinmaa paljusid riigi esindusruume Kadrioru, Toompea ja Oru lossides ilmestanud? 
VASTUS: rahvusliku mööbliga

11. Olev Siinmaa on Pärnusse projekteerinud mitmeid valgeid villasid. Nimeta kahe kõige tuntuma valge eramaja aadressid. )
VASTUS: Lõuna 2a Pärnu ja Rüütli 1a Pärnu

12. Miks lahkus Olev Siinmaa Eestist 1944. aastal? 
VASTUS: Ta põgenes Nõukogude vägede eest, suure põgenemise käigus


Tööstuslinn Pärnu 20. sajandil
13. Waldhofi tehase telliseid kasutati ühe esindusliku hoone ehitamiseks Pärnu linnas. Mis maja see on? 
VASTUS: Rannahotell.

14. Mille poolest oli 1914 aastal tegevust alustanud CIBUS eriline võrreldes teiste pagaritööstustega? 
VASTUS: Seal olid töötajatele duširuumid., mis oli tolle aja kohta väga uuenduslik ettevõtmine.

15. Kus asus Pulsi õllevabrik ja kus Bliebernichti õllevabrik. Nimeta tänavad praeguste nimedega. 
VASTUS: Puls - Pühavaimu tn. ja Bliebernicht – Suure- Jõe tänav


10.- 12. klass

O. A. Brackmann

1. Kus oli Pärnu talvesadam?
VASTUS: Eelnevalt süvendatud Vallikäärus

2. Miks eraldati linlastele Pärnu ranna-alal ehituskrunte tasuta?
VASTUS: Et ergutada kohalikke ehitama kasutule liivasele ranna-alale pansionaate supelvõõraste majutamiseks

3. Miks asendati Pärnu tänavatel gaasivalgustus elektrivalgusega? 
VASTUS: Gaasivalgustid olid plahvatusohtlikud ning nendega tegelemine oli ka tülikas

4. 20. sajandi alguses jagati Pärnu ametlik supelrand neljaks liivavallidega eraldatud alaks. Kellele need olid mõeldud? 
VASTUS: Need olid mõeldud eraldi meestele, naistele, perekondadele ja koeraomanikele

5. Kellelt võttis O. A .Brackmann 1879. aastal linnapea ameti üle?
VASTUS: Ei saanud kelleltki üle võtta, kuna enne teda oli linna haldusorganiks raad ja selle eesotsas bürgermeister. Brackmann oli esimene linnapea.

Olev Siinmaa

6. Kellena töötas Olev Siinmaa 1920ndate aastate alguses? 
VASTUS: eduka tislerina

7. Kui vana oli Olev Siinmaa kui ta arhitektina tööle hakkas? Kas: 25, 31, 40, 54?
VASTUS: 40

8. Kui kaua oli Olev Siinmaa Pärnu linnaarhitekt? Kas: 19 a, 24 a, 15 a? 
VASTUS: 19 aastat (1925-1944)

9. Olev Siinmaa on projekteerinud Pärnu Rannakohviku hoone. Nimeta hooneosa või detail, mis teeb selle eriliseks, see detail on seotud päevitamisega? 
VASTUS: Seenrõdu - selle pealmine osa oli noortele tähtis päevitamise koht ning alumine osa pakkus vanematele inimestele varju liigse päikese eest

10. Olev Siinmaa on loonud palju funktsionalistlikus stiilis hooneid. Vaata pilti ja nimeta vähemalt kolm funktsionalismile omast tunnust. 
VASTUS: geomeetria, kaunistuste puudumine, lame katus, valge värv, suured aknad

11. Nimeta vähemalt kolm riigi esindushoonet kuhu Olev Siinmaa mööblit on kavandanud? 
VASTUS: Kadrioru loss, Oru loss, presidendi kantselei hoone, Toompea loss, (Pärnu Raekoja saal)

12. Mis väikevormi joonisega on tegemist? VASTUS: Laste mänguplatsi varjualune ja joogipunkt
VASTUS: Laste mänguplatsi varjualune ja joogipunkt

Tööstuslinn Pärnu 20. sajandi algul

13.Vana haigla asub Sillutise tänaval. Tegelikult võiks tal olla hoopis teine nimi. Milline? 
VASTUS: Plaastri tänav. Sillutise tänava endine nimi oli Pflasterstasse (Plaastri tn 19. saj) . Tõenäoliselt sai ta Sillutise nime tõlke apsu tõttu. Kopfsteinpflaster- see on munakivi tee ehk sillutatud tee. Selgituseks: Sada aastat tagasi oli Vene impeeriumi Eesti ja Liivi kubermangudes kolm kohalikku keelt. Tänavanimedki olid kolmes keeles ja vastupidi nõukogude -aegsele tavale, need tõlgiti: Savi tänav – Lehmstrasse – улица Глиняная

14.1905 aasta revolutsioon algas Pärnus Waldhofi tööliste streigiga. Streik kestis 22-26.jaanuar ja osa võttis üle 2000 töölise. Nõuti 8 tunnist tööpäeva , palgakõrgendust, töölisi toorelt kohtlevate meistrite vallandamist, trahvide kaotamist. Küsimus: 1905 ehitati Pärnusse Waldhofi tööliste streigi tõttu uued hooned. Ka tänasel päeval on need olemas. Mis majad need on ja kus need asuvad? 
VASTUS: Waldhofi tehase üks direktoritest nõudis, et linnas peab olema alaliselt kaks roodu sõdureid. Kiiresti ehitati kasarmud Tammsaare (Promenaadi) ja Riia mnt nurgale.

15. Herbert Hahn sündis Pärnus 5. mail 1890. aastal Pärnu linnaaednik Carl Wilhelm Hahni viienda lapsena. Mille poolest on Herbert Hahn kuulus? 
VASTUS: Herbert Hahn on üheks esimestest õpetajatest, kes aitas Rudolf Steineril ideid ellu rakendada 1919. aastal Waldorf-Astoria sigaretivabriku tööliste lastele rajatud koolis Stuttgartis Uhlandshöhel. Sealt siis ka nimi Waldorf kool.

parnu.ee päises kasutatud fotod

Jaak Nilsonmuul Jaak Nilson 2

Toomas Olev
ryytlipanoraam Toomas Olev ov 2
Indrek AijaINDREK AIJA.little houses
Haide Rannakivi
Haide Rannakivi
Kaisa Saar
kaisa saar p2rnu p2ev
Pärnu linnavalitsus
1tk10x15m hilja 30

Teeme koostööd – kes võtab vastutuse?
1.-2. novembril 2016
Pärnus, Strand SPA & Konverentsihotellis (A. H. Tammsaare puiestee 35)

Hoolekande aastakonverents 2016 sai teoks Pärnu Linnavalitsuse, Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsiooni ja Tartu Ülikooli Pärnu Kolledži koostöös. Hoolekande aastakonverents on pika ajalooga iga-aastane traditsioon, mille eesmärgiks on hoolekande valdkonna oluliste teemade käsitlemine, probleemidele tähelepanu juhtimine ja valdkonna inimeste kokku toomine. Varasematel aastatel on konverents toimunud peamiselt vaheldumisi Tallinnas ja Tartus, 2016. aastal sai osalejate tagasiside põhjal konverentsi toimumiskohaks Pärnu.

Aastakonverents annab võimaluse hoolekande valdkonna töötajatele üle vabariigi kokku saada ning omandada uusi teadmisi ja viia ennast kurssi päevakajaliste teemadega läbi oma ala tunnustatud ekspertide ettekannete ja arutelude. Konverentsi sihtgrupiks on sotsiaalvaldkonna töötajad üle vabariigi, sh kohalike omavalitsuste teenistujad, hoolekandeasutuste töötajad, mittetulundusorganisatsioonide liikmed, sotsiaaltöö üliõpilased ning teised hoolekande valdkonnaga seotud isikud. 

Sotsiaaltöös on koostöö erinevate spetsialistide ja organisatsioonide vahel tulemuse saavutamiseks esmatähtis, kuid nii mõnigi kord kipub koostööd tehes kaduma selge fookus, kes vastutab ja mille eest? 

Seekordne konverents keskendus järgmistele teemadele:
- sotsiaaltöötaja isiksus koostöös ja vastutamas;
- põlvkondade vaheline koostöö;
- rahvusvaheline koostöö lastekaitses;
- sotsiaaltöö rahvusvahelise kaitse saajate e pagulaste vastuvõtmisel;
- koostöö hoolekande ja psühhiaatria valdkonnas;
- vastutus lastekaitsetöös;
- meeskonnatöö organisatsioonis.

Konverentsi kaks peaettekannet ja neile järgnevad paneel-arutelud keskendusid märksõnadele „koostöö meediaga“ ja „vastutus meeskonnas“.
Konverentsist toimus ka otseülekanne, et tagada teemakohaste ettekannete jälgimise võimalus ka neile, kes kohapeale tulla ei saa.

Konverentsil esitatud ettekanded ja videod:
Milline näeb välja edukas meeskond? Raimo Ülavere
Koostöö põlvkondade vahel - võimalus, valik või sundus? Ave Eero
Riikide vahelise lastekaitse võimalused. Signe Riisalo
Senised kogemused ümberpaigutatud ja -asustatud rahvusvahelise kaitse saajate vastuvõtmisel. Kaisa Üprus-Tali
Sotsiaalpsühhiaatria - unistus, reaalsus, võimalus? Raine Pilli
Lapse õigused ja täiskasvanute kohustused. Andra Reinomägi
Inimese positiivne minapilt. Toivo Niiberg
Meedia suurendusklaasi all: miks ja kuidas kajastab Pealtnägija sotsiaalhoolekande juhtumeid. Mihkel Kärmas
Hoolekandemeeskond – mis see on? Vastutus hoolekandes – ja mis see veel on? Tõnu Ots

Sotsiaalne teavituskampaania Inimene on inimene. Märka. Reageeri. Aita.
Videoklipid:
Inimene on Inimene 
Eksperimendid
Elu peale kampaaniat "Inimene on Inimene"

Konverentsi ülekande järelvaatamine
2. päeva ülekanne
- 1. päeva ülekandest tehniliste viperuste tõttu salvestust kahjuks ei ole.

Lisainfo: Aika Kaukver, 444 8122, aika.kaukver[at]lv.parnu.ee


AJAKAVA

Teisipäev, 1. november
09.00–10.00 registreerimine, tervituskohv
10.00–10.10 Avamine – moderaator Urmas Vaino
10.10–10.20 Tervitus sotsiaalkaitseminister Margus Tsahknalt
10.20–10.30 Tervitus Pärnu linnapea Romek Kosenkraniuselt
10.30–10.35 Videoklipp „Inimene on inimene. Märka. Reageeri. Aita.“
10.35–11.20 „Milline näeb välja edukas meeskond?“ Raimo Ülavere, koolitaja
11.20–11.25 Videoklipp „Inimene on inimene. Eakas ületab teed.“
11.25–11.55 Koostöö põlvkondade vahel - võimalus, valik või sundus? Ave Eero, NLP treener, psühholoog
11.55–12.00 Videoklipp „Inimene on inimene. Eksinud laps.“
12.00–12.30 Riikide vahelise lastekaitse võimalused. Signe Riisalo, Sotsiaalministeeriumi laste hoolekandepoliitika juht

12.30–13.30 lõuna

13.30–13.35 Videoklipp „Inimene on inimene. Naine Hijabiga.“
13.35–14.05 Senised kogemused ümberpaigutatud ja -asustatud rahvusvahelise kaitse saajate vastuvõtmisel. Kaisa Üprus-Tali, Sotsiaalministeeriumi sotsiaalvaldkonna nõunik
14.05–14.10 Videoklipp „Inimene on inimene. Eksinud naine.“
14.10–14.40 Sotsiaalpsühhiaatria - unistus, reaalsus, võimalus? Raine Pilli, SA Pärnu Haigla Psühhiaatriakliiniku statsionaarse osakonna juhataja

14.40–15.15 kohvipaus

15.15–15.20 Videoklipp „Inimene on inimene. Laps suitsetab.“ 
15.20–15.50 Lapse õigused ja täiskasvanute kohustused. Andra Reinomägi, Õiguskantsleri nõunik
15.50–15.55 Videoklipp „Inimene on inimene. Karguga noormees.“ 
15.55–16.40 Inimese positiivne minapilt. Toivo Niiberg, psühholoog, kirjanik
16.40–16.45 Videoklipp „Inimene on inimene. Kokkuvõte“
16.45–17.00 Esimese päeva kokkuvõte – moderaator


Kolmapäev, 2. november
09.15–10.00 Registreerimine, tervituskohv
10.00–10.10 Päeva avamine – moderaator
10.10–10.50 Meedia suurendusklaasi all: miks ja kuidas kajastab Pealtnägija sotsiaalhoolekande juhtumeid. Mihkel Kärmas, ajakirjanik, ERR toimetaja ja saatejuht
10.50–11.30 Hoolekandemeeskond – mis see on? Vastutus hoolekandes – ja mis see veel on? Tõnu Ots, psühholoog, nõustaja, õppejõud

11.30–11.50 kohvipaus

11.50–12.50 paneelarutelud (toimuvad paralleelselt):

Koostöö meediaga
Arutelu juht Monika Haukanõmm, Eesti Puuetega Inimeste Koja juhatuse esimees, Riigikogu sotsiaalkomisjoni liige
Osalejad: Mihkel Kärmas – ajakirjanik, toimetaja ja saatejuht, Rait Kuuse – Sotsiaalministeeriumi sotsiaalala asekantsler, Valter Parve – TÜ Pärnu Kolledži õppejõud

Vastutus meeskonnas
Arutelu juht Sirlis Sõmer-Kull, Töötukassa töövõime hindamise ja töövõimet toetavate teenuste osakonna juhataja
Osalejad: Tõnu Ots – psühholoog, nõustaja, õppejõud, Mart Reimann – Reimann Retked matkajuht, koolitaja, Kaja Rebane – Pärnu Maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonna sotsiaalhoolekande spetsialist

12.50–13.00 seljasirutuspaus

13.00–13.20 paneelarutelude kokkuvõte – arutelude juhid
13.20–13.40 vaba mikrofon
13.40–13.50 teise päeva kokkuvõte, lõpetamine – moderaator
14.00 lõuna


Peakorraldaja Pärnu Linnavalitsus, läbiviimist toetab Hasartmängumaksu Nõukogu.

hoolekande aastakonverents logod


Infotelefon 15505

15505[at]parnu.ee
E-N 8.00-17.00, R 8.00-16.00
Töövälisel ajal automaatvastaja

Infotelefonile on oodatud linnaruumi puudutavad tähelepanekud, mis hõlmavad teede korrashoidu, heakorda, liikluskorraldust, tänavavalgustust, prügimajandust ning muud, mis silma on jäänud ning mis vajaks korrastamist või parandamist. 

NB! Kõnehind sõltub kõnepaketist. Olenevalt operaatorist võib lühinumbrile helistades kõnehinnale lisanduda eritariif.

Sotsiaalprojektidele toetuse eraldamine
17. veebruar 2020
5. august 2019 

6. mai 2019
Eraldati toetust sotsiaalprojektidele:
- MTÜ Pärnu Toimetulekukooli Toetajate Ühing „Pärnu Päikese Kooli õpilaste kogemusõpe“ 1075 eurot
- MTÜ Pärnu Noorte Vabaajakeskus „Noorteka Suvelaagrid 2019“ 1288 eurot
- MTÜ Pärnumaa Lastevanemate ja Noorte Koolituskeskus „Riskivabalt koos edasi IV“ 1600 eurot
- MTÜ EELK Pärnu Diakooniakeskus „Koolivaheaja toit“ 800 eurot
- MTÜ Pärnumaa Puuetega Inimeste Koda “Rahvusvahelise puuetega inimeste päeva tähistamine ” 1000 eurot
- MTÜ Pärnumaa Vaegkuuljate Ühing „Meenutame möödunut. Aktiviseerime vaegkuuljate elu ja laiendame nende silmaringi“ 563 eurot
- MTÜ Pärnu Diabeetikute Selts „Diabeedi haigete toetus“ 450 eurot
- MTÜ Pärnu Pimedate Ühing “Muuseumireis-õppepäev“ 380 eurot
- MTÜ Pärnumaa Vähiühing „Tervise heaks“ 350 eurot
- MTÜ Pärnumaa Invaühing „Koostöö Põlva Invaühinguga“ 495 eurot, ”Käsmu suvelaager” 470 eurot
- MTÜ Sclerosis Multipleks Pärnumaa Ühing „Vesivõimlemine“ 250 eurot
- MTÜ Eakate Ühing Elulust „Osalemine Memme-taadi päeval “ 314 eurot, „Elulust 20“ 160 eurot
- MTÜ Pärnu Pensionäride Liit „Eakate päeva tähistamine“ 600 eurot

4. veebruar 2019
Eraldati toetust sotsiaalprojektidele:
- OÜ Naagel „Erivajadustega inimeste talimängud Bowlingus“ 290 eurot
- MTÜ Pärnu Ratastooli Klubi “Ratastooliga võistlema” 975 eurot
- MTÜ Pärnu Pensionäride Liit „Eesti Vabariigi 101. aastapäeva tähistamine“ 800 eurot

28. jaanuar 2019
Eraldati sotsiaalvaldkonnas tegutsevatele mittetulundusühingutele tegevustoetust:
- MTÜ Pärnumaa Puuetega Inimeste Koda 6 743 eurot
- MTÜ Pärnu Pimedate Ühing 4 012 eurot
- MTÜ Maarjakodu 7 520 eurot
- MTÜ Pärnu Parkinsoni Haiguse Selts 300 eurot
- MTÜ Ärkamine 4750 eurot
- MTÜ Sotsiaalne Kaasatus 1 200 eurot
- MTÜ Pärnu Toidupank 3 820 eurot
- MTÜ Pesapuu 1 500 eurot
- MTÜ Gratia Domini 2 710 eurot
- MTÜ Vanem Vend Vanem Õde Pärnu 3 978 eurot
- MTÜ Eakate Ühing Elulust 1 255 eurot
- MTÜ Pärnu Pensionäride Liit 1 700 eurot
- MTÜ Pärnu Naiste Tugikeskus 900 eurot

29. november 2018
Eraldati toetust sotsiaalprojektidele:
- MTÜ Ärkamine “Advendiaja tähistamine” 500 eurot
- MTÜ Pärnumaa Kurtide ühing „ Pärnumaa Kurtide Ühingu laste jõulupidu 15.detsembril 2018.a.“ 125 eurot

24. september 2018
Eraldati toetust sotsiaalprojektidele:
- OÜ Estbinding Sotsiaalne programm „Murdepunkt“ 2 000 eurot

6. august 2018
Eraldati toetust sotsiaalprojektidele:
- MTÜ Pärnumaa Puuetega Inimeste Koda “Kuidas hoida mälu toimivana” 895 eurot
- MTÜ Pärnu Ratastooli Klubi „Silver Wheels Maailmameistrivõistlustele 3“ 750 eurot
- MTÜ Pärnumaa Vähiühing „Tervise heaks“ 300 eurot

7. mai 2018
Eraldati toetust sotsiaalprojektidele:
- MTÜ Pärnu Toimetulekukooli Toetajate Ühing „Toimetulekukooli õpilaste elamusõpe“ 1095 eurot
- MTÜ Pärnu Vabakooli Selts “ Noorteka Suvelaagrid 2018” 910 eurot
- MTÜ Pärnumaa lastevanemate ja noorte koolituskeskus „Riskivabalt koos edasi III“ 1000 eurot
- MTÜ Pärnumaa Invaühing „Käsmu perelaager“ 400 eurot
- MTÜ Pärnu Pimedate Ühingu “Muuseumipäev ja loomaaia külastus“ 400 eurot
- MTÜ Pärnumaa Puuetega Inimeste Koda “Rahvusvahelise puuetega inimeste päeva tähistamine ” 1000 eurot
- MTÜ Pärnu Diabeetikute Selts „Ühiselt tervemad, tublimad ja targemad“ 550 eurot
- MTÜ Pärnumaa Vaegkuuljate Ühing „Kohtudes huvitavate inimestega kogume teadmisi ja parandame elukvaliteeti“ 375 eurot
- MTÜ Pärnu Maakonna Kutsehaigete Ühing “Kutsehaigete 2017 aasta koolitusprogramm” 750 eurot
- MTÜ Eakate Ühing Elulust „Osalemine Memme-taadi päeval “ 260 eurot

12. märts 2018
Eraldati sotsiaalvaldkonnas tegutsevatele mittetulundusühingutele tegevustoetust:
- MTÜ Gratia Domini 2470 eurot
- MTÜ EELK Pärnu Diakooniakeskus 3930 eurot
- MTÜ MTÜ Pärnu Naiste Tugikeskus 600 eurot
- MTÜ Pärnumaa Puuetega Inimeste Koda 6130 eurot
- MTÜ Pärnu Pimedate Ühing 3800 eurot
- MTÜ Maarjakodu 7220 eurot
- MTÜ Hingerahu 1930 eurot
- MTÜ Pärnu Parkinsoni Haiguse Selts 300 eurot
- MTÜ Eakate Ühing Elulust 1160 eurot
- MTÜ Pärnu Pensionäride Liit 1500 eurot
- MTÜ Sotsiaalne Kaasatus 1152 eurot

Eraldati toetust sotsiaalprojektidele:
- MTÜ Gratia Domini „Olen abiks autistile“ 940 eurot
- MTÜ Pärnumaa Puuetega Inimeste Koda “Puuetega inimeste kulutuurifestival-mess 2018” 1000 eurot
- MTÜ Pärnumaa Invaühing „Koostöö Narva Invaühinguga“ 562 eurot

5. veebruar 2018
Eraldati sotsiaalvaldkonnas tegutsevale mittetulundusühingule tegevustoetust:
1. Pärnu Toidupank 3250 eurot

22. jaanuar 2018
Eraldati sotsiaalvaldkonnas tegutsevatele mittetulundusühingutele tegevustoetust:
1. MTÜ Ärkamine 4750 eurot.

7. november 2017
1. MTÜ Pärnu Shalomi Abikeskus “ Vaade sajandite tagusesse ellu ja liikumine tänapäevasel viisil toimetulekuraskustes noortele” 490 eurot
2. MTÜ Pärnu Pensionäride Liit „Eesti Vabariik 100“ 740 eurot
3. MTÜ Ärkamine „Advendiaja tähistamine“ 500 eurot

8. august 2017
Eraldati toetust sotsiaalprojektidele:
1. MTÜ Pärnumaa Puuetega Inimeste Koda “Liikmesühingute koolitamine” 500 eurot
2. MTÜ Pärnu Ratastooli Klubi „SilverWheels maailmameistrivõistlustele 3“ 714 eurot
3. MTÜ Pärnumaa Invaühing „Liikumine on tervis“ 300 eurot
4. MTÜ Maarjakodu „Käsitöö õpitoad intellektipuudega täiskasvanutele“ 600 eurot

8. mai 2017
Eraldati toetust sotsiaalprojektidele:
1. MTÜ Teotahe „Vähenenud toimetulekuvõimega perede teadlikkuse tõstmine ja sotsiaalsete oskuste praktiline arendamine“ 500 eurot
2. Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuur „Turvaliselt suureks“ 350 eurot
3. MTÜ Pärnumaa Lasterikaste Perede Liit „Tänupidu lasterikaste perede emadele“ 100 eurot
4. MTÜ Pärnumaa lastevanemate ja noorte koolituskeskus „Riskivabalt koos edasi II“ 800 eurot
5. MTÜ Eakate Ühing Elulust „Osalemine Memme-taadi päeval“ 300 eurot
6. MTÜ Pärnumaa Invaühing „Taas Käsmu“ 400 eurot
7. MTÜ Pärnumaa Puuetega Inimeste Koda “Rahvusvahelise puuetega inimeste päeva tähistamine ” 1000 eurot
8. MTÜ Pärnu Diabeetikute Selts „Diabeedi haigete toetus“ 500 eurot
9. MTÜ Pärnumaa Vaegkuuljate Ühing „Koos tervemaks ja tugevamaks“ 500 eurot
10. MTÜ Pärnumaa Vähiühing ”Tervise heaks” 300 eurot
11. MTÜ Pärnumaa Kurtide Ühing „Pärnumaa Kurtide Ühingu Pantomiimitrupi osalemine Balti Kurtide Kultuurifestivalil 17. juuni 2017“ 100 eurot
12. MTÜ Pärnu Pimedate Ühing „Eesti Rahva Muuseumi külastuspäev Tartus“ 390 eurot
13. MTÜ Pärnu Maakonna Kutsehaigete Ühing “Kutsehaigete 2017 aasta koolitusprogramm” 600 eurot
14. MTÜ Pärnu Toimetulekukooli Toetajate Ühing „Toimetulekukooli suvepäevad“ 580 eurot

6. veebruar 2017
Eraldati toetust sotsiaalprojektidele: 
1. MTÜ Pärnu Ratastooli Klubi „Ratastooliga võistlema“ 668 eurot
2. MTÜ Pärnu Pimedate Ühing „Pärnu Pimedate Ühingu lauluansambli Rannapiigad tegevuse jätkamine“ 263 eurot

Eraldati sotsiaalvaldkonnas tegutsevale mittetulundusühingule tegevustoetust:
1. Gratia Domini 2470 eurot.

3. jaanuar 2017
Eraldati sotsiaalvaldkonnas tegutsevatele mittetulundusühingutele tegevustoetust:
1. MTÜ Sotsiaalne Kaasatus 1110 eurot
2. MTÜ Pesapuu 1060 eurot
3. MTÜ Elulust 1010 eurot
4. MTÜ Pärnu Pensionäride Liit 1010 eurot
5. MTÜ Pärnumaa Puuetega Inimeste Koda 5570 eurot
6. MTÜ Pärnu Pimedate Ühing 3800 eurot
7. MTÜ Maarjakodu 7060 eurot
8. MTÜ Hingerahu 2030 eurot
9. EELK Pärnu Diakooniakeskus 5950 eurot
10. MTÜ Vanem Vend Vanem Õde 1780 eurot
11. MTÜ Pärnumaa Lasterikaste Perede Liit 3070 eurot
12. MTÜ Ärkamine 4750 eurot
13. MTÜ Selts Raeküla 700eurot


31. oktoober 2016
Eraldati toetust sotsiaalprojektile:
- MTÜ Ärkamine sotsiaalprojektile “Advendiaja tähistamine” 500 eurot

16. august 2016
Eraldati toetust sotsiaalprojektidele alljärgnevalt:
- MTÜ Pärnu Ratastooli Klubi “Silver Wheels maailmameistrivõistlustele 2” 675 eurot
- MTÜ Pärnumaa Puuetega Inimeste Koda „Koostöö ja eestvedamine“ 705 eurot

2. mai 2016
Eraldati toetust sotsiaalprojektidele:
* MTÜ Pärnumaa lastevanemate ja noorte koolituskeskus „Riskivabalt koos edasi“ 700 eurot
* Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuur „Abikäsi“ 200 eurot
* MTÜ Teotahe „Vähenenud toimetulekuvõimega perede ja puudega lastega perede sotsiaalsete oskuste arendamise linnalaager“ 935 eurot
* MTÜ Pärnumaa Puuetega Inimeste Koda „Rahvusvahelise puuetega inimeste päeva tähistamine“ 1000 eurot
* MTÜ Pärnu Diabeetikute Selts „Ühiselt tervemad, tublimad targemad“ 400 eurot
* MTÜ Pärnumaa Invaühing „Käsmu perelaagrisse“ 300 eurot
* MTÜ Pärnumaa Invaühing ”Liikumine on tervis“ 100 eurot
* MTÜ Pärnumaa Vaegkuuljate Ühing „Ühistegemiste kaudu tõstame vaegkuuljate enesekindlust“ 450 eurot
* MTÜ Pärnu maakonna Kutsehaigete Ühing „Ma tulen ka teiega...“ 854 eurot
* MTÜ Pärnumaa Vähiühing „Tervise heaks“ 300 eurot
* MTÜ Pärnu Invateater „OOP“ „Näiteringid puuetega inimestele“ 770 eurot
* MTÜ Pärnu Pimedate Ühing „Esinemisrõõm-Andmisrõõm“ 400 eurot
* MTÜ Eakate Ühing Elulust „Osalemine Memme-taadi päeval“ 300 eurot
* MTÜ Pärnu Pensionäride Liit „Pärnu Pensionäride liidu 25 tegusat aastat“ 500 eurot

18. veebruar 2016
Eraldati toetust sotsiaalhoolekandealase suunitlusega projektidele:
* MTÜ Pärnumaa Puuetega Inimeste Koja projekt “Puuetega inimeste kultuurifestival- mess 2016” 800 eurot
* MTÜ Pärnu Ratastooli Klubi projekt „SilverWheels maailmameistrivõistlustele“ 900 eurot
* MTÜ Maarjakodu projekt „Vaimupuudega inimeste iseseisvuse toetamise õppelaager“ 1618 eurot

18. jaanuar 2016
Eraldati sotsiaalvaldkonnas tegutsevatele mittetulundusühingutele tegevustoetust:
* MTÜ Ärkamine 4750 eurot
* MTÜ Pärnu Diakooniakeskus 5444 eurot
* MTÜ EÜ Elulust 1050 eurot
* MTÜ Pärnu Pensionäride Liit 1050 eurot
* MTÜ Vanem Vend Vanem Õde Pärnu 5490 eurot
* MTÜ Pärnumaa Puuetega Inimeste Koda 5570 eurot
* MTÜ Pärnu Parkinsoni Haiguse Selts 270 eurot
* MTÜ Pärnu Pimedate Ühing 3580 eurot
* MTÜ Maarjakodu 5700 eurot
* MTÜ Hingerahu 2093 eurot

Tervishoiuteenuste korraldamise seadus

Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse alusel tasub ravikindlustuseta isik oma uuringute ja ravikulud ise. Vältimatu abi ravikulud kaetakse riigieelarvest.

Pärnu linn katab haigekassas kindlustamata, sotsiaalselt abivajavate elanike haigusuuringute ja ravi kulud linna eelarvest. Linna eelarvest tasutakse ägedate ja muude haigestumiste uuringuteks ning raviks vajaminevad kulud. garantiikirja alusel. Garantiikirja väljastb linnavalitsuse sotsiaaloskond.

Vältimatu abi korral võib ravikindlustuseta patsient otse pöörduda raviasutuse poole abi saamiseks ja need tema vältimatu abi osutamise kulud tasutakse raviasutusele Sotsiaalministeeriumi poolt. Selleks linna garantiikirja ei ole tarvis.

Koos piirkonna sotsiaaltöötajaga selgitatakse välja isiku sotsiaalne olukord, vajadus linna poolt ravikulude tasumiseks ning sotsiaalosakond väljastab garantiikirja. Garantiikiri kehtib ühe haigusjuhu korral.

Hambaravi eest linnaeelarvest ei tasuta. Haiglaravi eest tasumise garanteerimine (väljaarvatud vältimatu abi) kooskõlastatakse raviarstiga eraldi, sõltuvalt haigusest ja eeldatava ravi pikkusest.

Inimene peab olema Pärnu linna elanik. Kui inimene tegelikult ei ela oma registrijärgses elukohas, vaid elab alaliselt Pärnus, siis peab ta esmalt registreerima oma elukoha Pärnus ja alles seejärel on võimalik selle inimese eest linnaeelarvest ravikulusid tasuda.

Pärnu elanikuks registreerimiseks tuleb pöörduda Pärnu linnavalitsuse rahvastikuregistri spetsialisti poole:
Suur-Sepa 16, kab 104
444 8207; 444 8206
Vastuvõtt: E, T, K, R 9.00-12.00; 13.30-16.00


EBAVÕRDSUS TERVISES (Health inequalities)
Üldmõiste, mida kasutatakse erinevuste, hälvete ja ebaühtluse määramisel üksikisikute ja gruppide tervisesaavutustes. 

EBAÕIGLUS TERVISES (Health inequity)   
Mõistega tähistatakse sellist ebavõrdsust tervises, mida peetakse ülekohtuseks või mis tuleneb mõnest õiglusetuse vormist. 

ELUKVALITEET (Quality of life)
Üksikisiku arusaam oma positsioonist kultuuri- ja väärtussüsteemi kontekstis, milles ta elab, seoses oma eesmärkide, ootuste, standardite ja muredega. 

ELUVIIS (TERVIST SOODUSTAV ELUVIIS) (Lifestyle - lifestyles conducive to health)
Kindlal käitumismudelil põhinev elamisviis, mis on määratletud üksikisikute iseloomude, sotsiaalse koostöö ning sotsiaalmajanduslike ja keskkonna elamistingimuste vastastikuse mõjuga.

ESMATASANDI TERVISHOID (Primary health care)
Olulise tähtsusega tervishoiu valdkond, mis tehakse kättesaadavaks selles ulatuses, mida riik ja ühiskond võivad endale lubada ja meetoditega, mis on praktiliselt ja teaduslikult põhjendatud ning sotsiaalselt aktsepteeritavad. Olemuselt esmatasandi arstiabist ulatuslikum.

KESKKONNATERVIS (Environmental health)
On valdkond, k. a. elukvaliteet, mida mõjutavad keskkonna füüsikalised, keemilised, bioloogilised, sotsiaalsed ja psühhosotsiaalsed tegurid; puudutab ka praeguse ja tulevaste põlvkondade tervisele potentsiaalselt ebasoodsalt mõjuda võivate keskkonnategurite hindamise, korrektsiooni ja tõkestamise teooriat ja praktikat.

KESKMINE EELDATAV ELUIGA (Life expectancy)
Mingis vanuses keskmiselt elada jäävate aastate arv elutabeli järgi, kui suremus ei muutuks. (0 aasta vanuses ? eeldatav eluiga sünnimomendil ? life expectancy at birth).

KONTSEPTSIOON (Conception)
Käsitus ehk vaadete süsteem.

RAHVASTIKU TERVIS (Population health) On osa rahvastiku kvaliteedi näitajatest, koondmõiste, mis hõlmab kogu rahvastiku tervislikku seisundit statistiliste ja demograafiliste näitajate järgi. 

RAHVATERVIS (Public health)
Tervise edendamise, haiguste ennetamise ja eluea pikendamise teadus ja praktika, mida viiakse ellu kas kogu rahvastikule või selle teatud rühmadele suunatud tervise interventsioonivormide kaudu. 

RIIKLIK TERVISEPOLIITIKA (Healthy public policy)
Tähendab  sotsiaalselt ja füüsiliselt tervist toetava keskkonna loomist, et võimaldada inimestel elada tervislikku elu ning teha tervislikud valikud neile võimalikuks või lihtsamaks. Poliitikat peab läbima arusaamine vastutusest tervise eest.  

RISKIFAKTOR (Risk factor)
Sotsiaalne, majanduslik või bioloogiline staatus, käitumised või keskkonnad, mis on seoses  või põhjustavad spetsiifilistele haigustele kasvavat vastuvõtlikkust, põdurust või vigastusi.

RISKIKÄITUMINE (Risk behaviuor)
Eriline käitumisvorm, millega võib kaasneda kasvav vastuvõtlikkus teatud haigustele või põdurusele.

SIDUSRÜHMAD (Stakeholders) 
Inimesed või organisatsioonid, keda programmi/projekti protsess või lõpptulemus otseselt või kaudselt mõjutab.

SOTSIAALNE KAPITAL (Social capital)
Ühiskonnas eksisteeriva sotsiaalse kokkukuuluvuse astme näitaja, mis on tihedalt seotud elanikkonna või sellesse kuuluva inimrühma tervisega. Seda luuakse inimestevahelises suhtluses, sotsiaalsete võrgustike loomise, normide, vastastikuse usalduse ja toetusega. 

SOTSIAALNE TÕRJUTUS (Social exclusion)
Mõiste kuulub tervise sotsiaalsete determinantide hulka ja on seotud süstemaatilise diskriminatsiooni ja tõrjutuse erinevate vormidega.

SOTSIAALSED VÕRGUSTIKUD (Social networks)
Sotsiaalsed suhted ja sidemed üksikisikute vahel, mis võivad pakkuda juurdepääsu tervise sotsiaalsele toetusele või mobiliseerida seda.

SOTSIAALNE VASTUTUS TERVISE EEST (Social responsibility for health)
Kajastub otsusetegijate tegevuses nii avalikus kui ka erasektoris, püüdlemaks poliitika ja praktika poole, mis edendab ja kaitseb tervist.

STRATEEGIA (Strategy)
Kaugema eesmärgi saavutamiseks koostatud tegevuskava.

SÄÄSTEV ARENG (Sustainable development)
Säästvat ehk jätkusuutlikku arengut on defineeritud kui arengut, mis rahuldab oleviku vajadusi, säilitades  tulevastele põlvkondadele võimaluse rahuldada ka nende ette kerkivaid nõudmisi.       

TERVENA ELATUD ELUIGA (Healthy life years / healthy life expectancy) - mingis vanuses keskmiselt tervena (hea või täie tervise juures) elada jäävate aastate arv tervise enesehinnangu ja elutabeli järgi. Samasse gruppi kuulub ka n.ö puuete või piirangutevaba eluiga (disability free life expectancy) e. puuete või piiranguteta elada jäävate aastate arv.

TERVIS (Health)
WHO defineerib tervist kui täielikku füüsilise, sotsiaalse ja vaimse heaolu seisundit ning mitte ainult kui haiguste ja puuete puudumist; tervis ei ole elamise eesmärk, vaid igapäevase elu vahend; positiivne mõiste, mis toonitab sotsiaalseid ja individuaalseid ressursse ning füüsilisi võimeid.

TERVISE ARENDUS   (Health development) 
Üksikisikute ja elanikkonna gruppide terviseseisundi jätkuva ja progressiivse parandamise protsess (Jakarta Deklaratsioon kirjeldab tervisedendust kui tervise arenduse olulist elementi).

TERVISEDENDUS (Health promotion)
WHO defineerib tervisedendust kui protsessi, mis võimaldab inimestel muuta tervist määravaid tegureid juhitavaks ning selle kaudu tugevdada tervist (Termini sisu määratleti esimesel rahvusvahelisel tervisedenduse konverentsil 1986. a. dokumendis, mis on tuntud Ottawa Harta nime all.); tervisedenduse tõlgendamisel tuleb eristada tervisedendust kui oodatavat tulemust (lähi- ja kaugeesmärgid) ja kui strateegiat (protsessid ja tegevused). 

TERVISE DETERMINANDID (Determinants of health)
Rida isiklikke, sotsiaalseid, majandus- ja keskkonnategureid, mis määravad üksikisikute või elanikkonna terviseseisundi.

TERVISEKAITSE (Health protection)
Haiguste ennetamise juurde kuuluv terviseteenistus, milles kehtivad kohustuslikud normid ja eeskirjad; tervisekaitse käsitleb vahendeid ja abinõusid elanikkonna tervise halvenemise vältimiseks ning on suunatud tervisele ohutu füüsilise, keemilise ja bioloogilise keskkonna tagamisele. 

TERVISEKASVATUS (Health education)
Sisaldab teadlikult loodud võimalusi õppimiseks, kaasates mõningaid kommunikatsiooni vorme terviseharituse parandamiseks, mis sisaldavad teadmiste täiendamist ning üksikisiku ja ühiskonna tervisele kaasa aitavate eluks vajalike oskuste arendamist.

TERVISKÄITUMINE (Health behaviour)
Igasugune üksikisiku poolt ettevõetud tegevus, hoolimata hetkelisest või eelnevast terviseseisundist, tervise edendamiseks, kaitsmiseks või säilitamiseks; olenemata sellest, kas selline käitumine on lõppkokkuvõttes objektiivselt efektiivne või mitte.

TERVISEMÕJU ANALÜÜS (Health impact assessment)
Meetodite ja/või protseduuride kombinatsioon, mis võimaldavad hinnata poliitilise otsuse, programmi või projekti mõju rahvastiku tervisele.

TERVISEPOLIITIKA (Health policy)
Institutsioonisisene (eriti valitsuse) selgesõnaline otsus või protseduur, mis määratleb tegevuse prioriteedid ja parameetrid vastusena tervisevajadustele, kättesaadavatele ressurssidele ja poliitilistele survetele.

TERVISESEISUND (Health status)
Indiviidi või elanikkonna tervise kirjeldus ja/või mõõtmine mingil kindlal ajahetkel, vastandudes samastavatele standarditele, viidates tavaliselt tervise indikaatoritele.

TERVISESEKTOR (Health sector)
Hõlmab organiseeritud avalikke ja eraterviseteenistusi (s. h. tervisedendus, haiguste ennetamine, diagnostika, ravi- ja hooldusteenused), tervishoiu osakondade ja ministeeriumide poliitikat ja tegevust, mitteriiklikke tervisega seotud organisatsioone ja ühiskondlikke gruppe ning kutsealaseid assotsiatsioone.

TERVISE TULEMUSED (Health outcomes)
Üksikisiku, inimgrupi või rahvastiku terviseseisundis toimuv muutus, mida võib omistada planeeritud sekkumisele või sekkumiste seeriale, vaatamata sellele, kas taoline sekkumine oli  planeeritud tervise seisundit muutva tegevusena.

TERVISE ÕIGLUSPÄRASUS (Equity in health) 
Õigluspärasus tähendab erapooletust; tervises tähendab heaolu võimaluste jaotamist vastavalt inimeste vajadustele.

TERVIS KÕIGILE (Health for All)
Inimkonna teadmised tervisest, mis võimaldavad neil elada sotsiaalselt ja majanduslikult täisväärtuslikku elu.

TERVIST TOETAVAD KESKKONNAD (Supportive enviroments for health)
Keskkonnad, mis pakuvad inimestele kaitset tervist ohustavate asjaolude eest ning võimaldavad inimestel suurendada oma võimeid ja arendada eneseusaldust tervises; hõlmab inimeste elukeskkonda, nende kodu, kus nad töötavad ja mängivad ning ka inimeste ligipääsu tervise ressurssidele ja nende võimestamisele.

VAESUS (Poverty)
Sotsiaalne probleem, mis väljendub teatud inimrühmade materiaalsete ressursside ebapiisavusest tingitud ilmajäetuses ühiskonnas hädavajalikuks peetud elustandardist ning sotsiaalmajanduslikust osalusest; jaotub: absoluutne vaesus, suhteline vaesus, süvavaesus ja toimetulekut ohustav vaesus.

VÕIMESTAMA, VÕIMESTUMA (Empowerment for health)
Inimese sisemine kontrollitaju oma elu üle, milles on teadmised ja usk oma kompetentsusse ja toimimise tõhususse; selle puudumine avaldub inimese märgatavas jõuetuses midagi korda saata, ta on tõrjutud ja tal avaldub õpitud abituse sündroom.

VÕRGUSTIK (Network)
Üksikisikute, organisatsioonide ja asutuste pühendumisel ning usaldusel põhinev grupp, mis on organiseerunud mittehierarhilisel alusel tegelemaks üldiste probleemide või muredega, mida seiratakse aktiivselt ja süstemaatiliselt.

VALDKONNA ARENGUKAVA (Field development plan)
Kajastab ühe või mitme valdkonna eesmärke ja nende saavutamiseks vajalikke meetmeid, mille elluviimist korraldab kas üks või mitu ministeeriumi koostöös.

Veebilehel kasutatakse küpsiseid