Toetused, soodustused

Invatransporditeenuse osutamise kord

Pärnu linnas pakub invatransporditeenust Eakate Avahoolduskeskus (EAK).

Teenuse kasutamise õigus on:
- Pärnu linna elanikul, kellele on Sotsiaalkindlustusameti poolt määratud raske või sügav nägemis-, liikumis-, vaimupuue ja/või muud liiki puue ning kes kasutavab liikumisabivahendit või kõrvalist abi liikumisel ja transpordivahendi kasutamisel
- puudega inimesel ja tema ühel saatjal kuni Sotsiaalkindlustusameti poolt määratud puude raskusastme kehtivuse lõpuni

Teenuse taotlemine:
Juhul, kui puudega inimene ei ole veel, teenuse saajate nimekirjas, aga teenus on tema igapäevaeluks vajalik, peab isik, tema volitatud esindaja või seadusjärgse ülalpidamiskohustusega isik, eestkostja, hooldaja või sotsiaaltöötaja pöörduma teenuse taotlemiseks sotsiaalosakonna avahooldusspetsialistide (tel 444 8128, 444 8127) poole.

Teenuse tellimine:
5880 0893; 442 5769
parnuinvatakso[at]gmail.com 
E-R 8.00-15.00

- vajalik on sõidu tellimine vähemalt 1 tööpäev ette, samal päeval tellides ei pruugi teenuse kasutamine olla võimalik
- trepironija kasutamise vajadusest tuleb teavitada invatranspordi tellimisel

Loe lähemalt...

Sotsiaalministeerium
Sotsiaalkindlustusamet

Eesti Kurtide Liit

Eesti Pimedate Liit
Eesti Kuulmispuuetega Laste Vanemate Liit
Eesti Nägemispuuetega Laste Vanemate Liit
Eesti Kurtide Noorte Organisatsioon
Eesti Vaegkuuljate Liit
Eesti Liikumispuudega Inimeste Liit
Eesti Invaspordi Liit

Pärnumaa Puuetega Inimeste Koda
Pärnumaa Invaühing
Riia mnt 70, 80010 Pärnu linn, Pärnu linn
442 5741
parnukoda[at]hot.ee
http://www.epikoda.ee/

Pärnu Haigla SA psühhiaatriakliiniku päevakeskus
Ristiku 1, 80021 Pärnu linn, Pärnu linn
447 3288; 517 3273
http://www.ph.ee

MTÜ Pärnu Pimedate Ühing
Riia mnt 15, Pärnu linn, Pärnu linn
443 3664
parnupimedad[at]gmail.com
http://www.pimedateliit.ee

Vaata lisaks:
Pärnu linna hallatavad hoolekandeasutused
Pärnumaa hooldekodud ja õendusabiteenuse pakkujad

anna teada2Veebirakenduse Anna teada abil saab teavitada kohalikku omavalitsust või Maanteeametit heakorraprobleemist, näiteks prügihunnik metsa all, nõuetele mitte vastav tee, lahtine kaev, tänavavalgustuse lamp ei põle vms.

Nii nutitelefonis kui ka veebileheküljel kasutatav rakendusprogramm võimaldab enda muret kirjeldada ja lisada sellest foto. Samuti suudab see määrata GPS-i koordinaatode abil probleemi asukoha ja edastada see kas maanteeameti või kohaliku omavalitsuse infopostkasti. Mugavaks teavituste saatmiseks lae oma telefoni mobiilirakendus "Anna teada" - see on olemas nii Androidi, iOSi kui Windows Phone'i jaoks.

Infosüsteemi haldaja on AS Andmevara. Rakendus on välja töötatud Siseministeeriumi tellimusel. Projekti rahastas Euroopa Regionaalarengu Fond.

Anna teada
(klikake pildil ja sisenege rakendusse)

anna teada

Matusebüroo Viimne Tee OÜ
Riia mnt 48 80013 Pärnu
443 7400
518 5201; 512 6113 (24 h)
matuseburoo[at]viimnetee.ee
http://www.viimnetee.ee

Matusebüroo Hingemaa OÜ
Haapsalu mnt 48, Pärnu
447 0090; 5823 6658 (24 h)
www.hingemaa.ee

Airen Matuseteenused
5676 1454; 552 9209
info[at]matuseteenused.com
matuseteenused.com

Matusebüroo Vinuk OÜ
Riia mnt 55-5, 80019 Pärnu
5649 1908, 442 5111


Pärnu Krematoorium
Paide mnt 2a, 80042 Pärnu
442 2200
5192 9002 (24h)
info[at]parnukrematoorium.ee
https://parnukrematoorium.ee/



Lastekaitse Liit
Eesti Kasuperede Liit
Eesti Lastevanemate Liit

Sotsiaalkindlustusameti Lastekaitse üksuse Lääne piirkond
Õhtu põik 5, 80010 Pärnu linn, Pärnu linn
http://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/lastekaitse

MTÜ Pärnumaa Lastekaitse Ühing
Mai 53-55, 80022 Pärnu linn, Pärnu linn

Noorte Nõustamiskabinet
Malmö 19, 80013 Pärnu linn, Pärnu linn
- noorte psühholoogiline ja meditsiiniline nõustamine, psühholoog
- günekoloog, ämmaemand
Facebook

Pärnu Õppenõustamiskeskus
Metsa tn 1, 80024 Pärnu linn, Pärnu linn
- laste ja noorte eripedagoogiline, pedagoogilis-psühholoogiline, sotsiaalpedagoogiline nõustamine ja loovteraapia
- täiskasvanute individuaalne psühholoogiline nõustamine, paarinõustamine ja perenõustamine
http://www.onk.ee

Laste ja Noorte Tugikeskus
Oja 97, 80040 Pärnu linn, Pärnu linn
444 0094
info[at]parnutugikeskus.eu
http://www.parnutugikeskus

Laste turvakodu
Laste ja Noorte Tugikeskuse 6. peremaja 
Oja 97, 80040 Pärnu linn, Pärnu linn
443 1133 (24h)
Kontaktisik: Ülle Männiste, 5552 2001

Lasteombudsman
Õiguskantsleri Kantselei
Kohtu 8, 15193 Tallinn
info[at]oiguskantsler
http://lasteombudsman.ee

MTÜ Sotsiaalne Kaasatus
Papiniidu 5, Pärnu linn, Pärnu linn (Sillakeskuse büroomaja 1 (4. korrus))
- noorte nõustamine
- sotsiaalnõustamine, võlanõustamine
5552 1999
sotsiaalnekaasatus[at]gmail.com
http://www.sotsiaalnekaasatus.eu

Sotsiaalhoolekande seadus
Pärnu linna omandis olevate eluruumide valdamise, kasutamise ja käsutamise kord
Pärnu linna omandis olevate eluruumide üürileandmist taotlevate isikute üle arvestuse pidamise kord
- Eluruumi üürimise taotlus

Isikule, kes ei ole sotsiaalmajanduslikust olukorrast tulenevalt võimeline enda ja oma perekonna vajadustele vastavat eluruumi tagama, peab elamispinna kindlustama kohalik omavalitsus. Üheks eluruumi tagamise võimaluseks on munitsipaalkorterite väljaüürimine.

Munitsipaaleluruumide üürileandmine
Pärnu linna omandis olevate eluruumide üürileandmist võivad taotleda:
1) omandireformi käigus tagastatud eluruumide üürnikud
2) isikud, kes kes ei ole sotsiaalmajanduslikust olukorrast tulenevalt võimeline enda ja oma perekonna vajadustele vastavat eluruumi tagama
3) muud isikud, kelle eluruumi taotlejana arvelevõtmise otsustab Pärnu Linnavalitsus

Eluruumi taotleja elukohana peab Eesti rahvastikuregistris olema registreeritud Pärnu linn.
Eluruumi saamiseks tuleb esitada Pärnu linnavalitsusele taotlus.

Taotluse esitamine
- Sotsiaalmajanduslikes raskustes isikud esitavad avalduse sotsiaalosakonnale.
- Tagastatud eluruumide üürnikud ja muudel põhjustel eluruumi taotlejad esitavad avalduse majandusosakonnale.

Taotlused palume saata Pärnu linnavalitsuse postiaadressile, e-postile või tuua linnavalitsuse infolauda.
- Suur-Sepa 16, 80098 Pärnu linn, Pärnu linn
- linnavalitsus[at]parnu.ee 

Avalduses märgitakse:
1) eluruumi taotleja ees- ja perekonnanimi, isikukood;
2) isikute, kes asuvad eluruumi taotlejaga koos eluruumi elama, ees- ja perekonnanimed ning isikukoodid.
3) andmed senikasutatava eluruumi kohta – aadress, tubade arv, üldpind, mugavus ja heakorrastatus;
4) põhjus, miks eluruumi üürileandmist taotletakse;
5) andmed taotletava eluruumi kohta - tubade arv, üldpind, mugavus ja heakorrastatus;
6) vajadusel taotluse seisukohalt olulised andmed eluruumi taotleja ja/või isikute, kes asuvad koos taotlejaga eluruumi elama, tervisliku seisundi ja erivajaduste kohta;
7) kui taotleja või isikute, kes asuvad koos taotlejaga eluruumi elama, omandis on eluruum, mille eelpoolnimetatud isik eluruumi üürileandmisel tasuta võõrandab Pärnu linnale, siis märgitakse avalduses andmed võõrandatava eluruumi kohta - aadress, tubade arv ja üldpind;
8) kontaktandmed (telefon, faks, e-posti aadress jms).

Eluruumi üürileandmise avaldusele kirjutavad alla eluruumi taotleja ja kõik täisealised isikud, kes asuvad eluruumi taotlejaga koos eluruumi elama. Avaldusele lisatakse eluruumi taotleja isikuttõendava dokumendi koopia.

Sotsiaalmajanduslikes raskustes eluruumi taotleja esitab täiendavalt alljärgnevad dokumendid:
1) tõendi taotleja staatuse kohta (töötu, pensionär, õpilane, vaegur jne);
2) tõendi taotleja ja tema perekonna sissetulekute kohta;
3) ärakirja tõendist lastekodust või erikoolist tagasipöördumise kohta;
4) ärakirja tõendist kinnipidamiskohast vabanemise kohta;
5) dokumendid eluruumi taotlejale või isikutele, kes soovivad asuda koos taotlejaga eluruumi, kuuluva kinnis- ja/või vallasvara olemasolu või selle puudumise kohta;
6) dokumendid eluruumi taotlejale või isikutele, kes soovivad asuda koos taotlejaga eluruumi, kuulunud kinnis- ja/või vallasvaraga teostatud tehingute kohta;
7) tõendi isiku(te) varandusliku seisu kohta, kellel on taotleja suhtes seadusjärgne ülalpidamise kohustus;
8) muid arvelevõtmiseks vajalikke dokumente.


Munitsipaaleluruumid Pärnus
Pärnu linnas asuvad munitsipaaleluruumid, mida antakse üürile eluruumi isikule või perekonnale, kes ise ei ole suuteline ega võimeline seda endale või oma perekonnale tagama, paiknevad kolmel aadressil:
1. Lai 17
2. Metsa 16
3. Liiva 8d

Lai 17 tänavapoolses majas on 5 eluruumi. Need asuvad esimesel korrusel. Ühetoaliste eluruumide pind on u. 18 m2, WC ja vannituba on igal eluruumil eraldi. Kööki kasutatakse ühiselt, see asub samal korrusel koridori lõpus. Ühetoaliste eluruumide aadressid on Lai 17-1, Lai 17-2, Lai 17-3. Kaks ühetoalist korterit on kohandatud puuetega inimestele. Korteris asuvad köök, WC ja vannituba. Puuetega isikutele kohandatud ühetoaliste eluruumide aadressid on Lai 17-6 ja Lai 17-8a. Lai 17 hoovipoolses majas asuvaid eluruume on kokku 24 (13 m2 toad, WC-d, dušširuumid ja köök asuvad koridorides ja on ühiseks kasutamiseks). Eluruumid asuvad teisel ja kolmandal korrusel. 

Metsa 16 asuvaid eluruume on kokku 40 (Metsa 16-1 kuni Metsa 16-40). Ruumid asuvad viiekorruselises majas, igal korrusel. Eluruumid on korteri tüüpi, ühe (ja kahe) toalised - nendes on eraldi köök, vannituba, ja WC.

Liiva 8d on eluruumideks on kahest toast koosnevad 46 boksi, millel on ühise kasutusega WC ja vannituba. Boksi üldpind on u. 33 m2. Toad on suurusega 10 m2 ja 16 m2. Igal korrusel on 1 ühisköök. 

Pärnu Haigla
Ristiku tn 1, 80010  Pärnu linn, Pärnu linn
ph[at]ph.ee
http://www.ph.ee/

Info: 447 3301 
Kiirabi 112
Registratuur: 447 3300 
Erakorraline vastuvõtt: 447 3393 (ööpäevaringselt)
Plaaniline vastuvõtt: 447 3398

Pärnu Perearstikeskus
Suur-Sepa 14, 80010 Pärnu linn, Pärnu linn
Registratuur ja info: 447 7920; 447 7930
post[at]pak.ee
http://www.pak.ee

OÜ Ülejõe Perearst
J. V. Jannseni 7A, 80032 Pärnu linn, Pärnu linn
443 3300; 442 9960; 442 9925; 4429 970
postpere[at]neti.ee

Fons Perearstid OÜ
J. V. Jannseni 5, 80010 Pärnu linn, Pärnu linn (II korrus)
443 8003; 443 8000

OÜ Mai Perearstid
Metsa 28, 80025 Pärnu linn, Pärnu linn
443 6600; 443 6601

OÜ perearst Kersti Metsa
Metsa 28, 80025 Pärnu linn, Pärnu linn
440 0001; 447 7925




Pärnu Naiste Tugikeskus
5398 1620, 5365 0260
naistevarjupaik[at]gmail.com
http://naistevarjupaik.ee/

MTÜ Maarjakodu
Karja 12, 80018 Pärnu linn, Pärnu linn
5887 4224, 5887 3242
info.maarjakodu[at]gmail.com
https://www.maarjakodu.ee/
- sotsiaalteenused erivajadustega inimestele

MTÜ Pärnu Diakooniakeskus
Nikolai 22, 80010 Pärnu linn, Pärnu linn
5664 8484
erika.kukk[at]gmail.com
http://www.parnudiakoonia.eu
- heategevuskohvik (Riia mnt 28)
- vältimatu sotsiaalabi (riideabi) (Riia mnt 28)

MTÜ Aktiviseerimiskeskus Tulevik
Kuninga 19, 80010 Pärnu linn, Pärnu linn
5667 6238
mirjam[at]tulevik.info
http://www.tulevik.info/
- majutusteenus kinnipidamiskohast vabanenutele (Rääma 23a)

MTÜ Ärkamine
Suur-Posti 16, 80018  Pärnu linn, Pärnu linn
551 9753; 5552 8995
liblika[at]gmail.com
- supiköögiteenus

MTÜ Pärnu Horisont
Mihkli 2, 80032  Pärnu linn, Pärnu linn
443 3201, 5596 8218
parnuhorisont[at]gmail.com
- majutusüksus (Mihkli 2a)
- vältimatu sotsiaalabi (toiduabi) (Mihkli 2a)
- sotsiaalõppe teenus (Suur-Posti 18)
- täiskasvanute varjupaiga ja päevakeskuse teenus (Suur-Posti 18b)

Samaaria Eesti Misjon 
Sauga-Jõekalda 1, 80031  Pärnu linn, Pärnu linn
443 0068
http://www.samaaria.ee
- turvakodu

Pärnumaa Lasterikaste Perede Liit
Kuninga 34, 80010 Pärnu linn, Pärnu linn
443 6344
parnulpl[at]gmail.com
http://lasterikkad.ee/parnumaa

Eesti Punase Risti Pärnumaa Selts

Kuninga 30a, 80014 Pärnu linn, Pärnu linn
512 2881
punanerist.parnumaa[at]mail.ee
http://www.redcross.ee/et/parnumaa.html

Pikk 18, 80089 Pärnu
Vastuvõtt: tööpäeviti 8.00-16.30 (eelneval kokkuleppel)

Pärnu konstaablijaoskonna juht Karin Uibo, 444 6618, 53312038, karin.uibo[at]politsei.ee
Rääma piirkonnapolitseinik Erik Rand, 444 6463, 5323 1473, erik.rand[at]politsei.ee
Mai-Papiniidu Uus-Sauga, Vana-Sauga, Maarit Sofia Eisenberg 4446528/59182997, maarit-sofia.eisenberg[at]politsei.ee
Kesklinna piirkonnapolitseinik Tarmo Talts, 4446576/58605409, tarmo.talts[at]politsei.ee
Raeküla-Papiniidu/ Paikuse piirkonnapolitseinik Kristi Vahi, 4446584, 51998082, kristi.vahi[at]politsei.ee
Audru osavald, Tõstamaa osavald, Kihnu valla piirkonnapolitseinik Signe Laasi, 4496111, 53017467, signe.laasi[at]politsei.ee

Pärnu konstaablijaoskonna noorsoopolitseinikud:
- noorsoopolitseinik Kaire Kukk, 444 6628, 5341 4654, kaire.kukk[at]politsei.ee
- noorsoopolitseinik Kelly Nurk, 444 6654, 59125716, kelly.nurk[at]politsei.ee
- noorsoopolitseinik Piret Aas, 444 6532, 53082703, piret.aas[at]politsei.ee
- noorsoopolitseinik Tagni Koppel, 444 6455, 53088974, tagni.koppel[at]politsei.ee
- noorsoopolitseinik Merilin Allikvee, 444 6467, 53059966, merilin.allikvee[at]politsei.ee

Politsei hädaabinumber 112 (ööpäevaringne) ja kliendiinfo 612 3000
Hädaabinumbrile 112 helistage siis, kui vajate politseilt kiiret abi ja tahate teatada korrarikkumistest, kuriteost või liiklusõnnetusest. NB! Kõik hädaabinumbrile saabunud kõned salvestatakse.

Hädaabinumbrile helistades:
- teatage võimalikult kiiresti ja selgelt, mis on juhtunud, kus see juhtus ning kes helistab;
- jääge rahulikuks ja vastake esitatud lisaküsimustele;
- jätke meelde ja andke operaatorile edasi sündmusega seotud isikute (mees/naine, eeldatav vanus, kasv, riietuse kirjeldus), sõidukite (reg number, mark, värvus) ja muude asjaolude võimalikult täpne kirjeldus;
- ärge lõpetage kõnet enne, kui operaator annab selleks loa.

Avaliku teabe seadus
Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seadus

» Teabenõudega küsitakse asutuses juba olemasolevat teavet (nt dokumenti või väljavõtet)
» Teabenõue ei ole vihjete edastamiseks, selgituste saamiseks, seisukohtade avaldamiseks, kaebuse või vaide esitamiseks
» Teabenõude võib esitada kas suuliselt või kirjalikult
» Teabenõudele vastatakse 5 tööpäeva jooksul

Teabenõudes tuleb esitada järgmised andmed:
1) teabenõudja ees- ja perekonnanimi;
2) asutuse või juriidilise isiku nimel esitatava teabenõude puhul juriidilise isiku nimi või asutuse nimetus;
3) teabenõudja sideandmed (posti- või elektronpostiaadress või faksi- või telefoninumber), mille kaudu teabevaldaja saaks teabe väljastada või teabenõudjaga ühendust võtta;
4) taotletava teabe sisu või dokumendi liik, nimetus ja sisu või teabenõudjale teada olevad dokumendirekvisiidid;
5) taotletav teabenõude täitmise viis.

NB! Palume tähele panna, et mitte iga pöördumine ei ole teabenõue

Juhul, kui küsite asutuse hinnangut või nõu, juhite tähelepanu puudustele või soovite mingi toimingu tegemist, siis see ei ole teabenõue. Siis on tegemist selgitustaotlusega ning sellele vastatakse 30 kalendripäeva jooksul. 

Küsimused, ettepanekud, märgukirjad võib saata:
- avalike suhete teenistuse e-postile press[at]parnu.ee
- linnavalitsuse üldaadressile linnavalitsus[at]parnu.ee 
teenistujatele

ESITA TEABENÕUE

 (Vajalik sisselogimine ID-kaardiga, mobiil-ID-ga või panga kaudu)

Pikk 20A, 80010 Pärnu
Üldtelefon: 444 7800
Päästeala infotelefon: 1524

Vastuvõtuajad: E: 09.00-11.00; N: 13.00-15.00

- Päästeameti kontaktid

- Korruptsioonivastane seadus

Vastavalt korruptsioonivastase seaduse § 11 lg 3 punktidele 4, 5 ja 7 tuleb toimingute ja otsuste kohta, mille puhul toimingupiiranguid ei kohaldata, avaldada teade avalikku ülesannet täitva asutuse/linna veebilehel.

Toimingupiiranguid ei kohaldata ja teade tuleb avaldada:
1) kui ametiisiku asendamine ei ole võimalik asendajale esitatavatele nõuetele vastava isiku puudumise tõttu;
2) toimingute või otsuste puhul, millega avalikku ülesannet täitev asutus tagab oma töö korraldamise, välja arvatud teenistusalased otsused;
3) linnaasutuses, kui kohaliku omavalitsuse üksuse eripära arvestades oleks toimingupiirangu kohaldamine avaliku huvi seisukohast ebamõistlik.

Hetkel teateid toimingupiirangute kohaldamata jätmise kohta ei ole.

Linnavara valitsemise kord
 

P2rnu arvudes2017 p2rnuarvudes2015 2 p2rnu-arvudes2014p2rnu-arvudes2013p2rnu-arvudes2012
parnu arvudes 2008parnu arvudes 2007parnu arvudes 2006parnu arvudes 2005
Pärnu linna elanikud

(1. jaanuari, 1. aprilli ja 1. novembri seisuga)
Allpool on välja toodud Pärnu linna kui asula elanike arv. Vaata lisaks: Elanike arv omavalitsuses 

Aasta 

1. jaanuar

1. aprill

1. november

2020

40 314

   

2019

40 136 (02.01.19) *

40 230

40 293 

2018

40 664

40 609 

40 726 

2017

40 705

40 700 

40 558 

2016

40 914

40 890

40 731 

2015

41 256

41 170

40 975

2014

41 528

41 441

41 248

2013

42 036

41 776

41 504

2012

42 435

42 305

42 000

2011

42 939

42 790

42 470

* 01.01.19 seisuga oli elanikke 40 747.  Andmete erinevus tuleneb 02.01.19 jõustunud rahvastikuregistri seadusest, mis muutis rahvastikuregistris kehtetuks isikute elukoha aadressid, kes olid registrisse kantud KOV-täpsusega.

Allikas: Oja, T., Medijainen, E. 1993. Eesti vapid ja lipud. 16. sajand - 1940. Tallinn: Olion.

Arvatavasti 14. saj algul sai Uus-Pärnu linnaõiguse. Pärnu linna vanim pitser on aastast 1361. Sellel kujutatakse paremalt poolt pitserile ulatuvat pika varrukaga kätt, mis hoiab käes risti. Risti kõrval on võti, keel ülespoole. 17. sajandil ilmus risti hoidev käsi välja pilve seest, võtme asend jäi muutumatuks. 18. sajandil kirjeldasid Pärnu linna vappi kirikuõpetaja G. F. Müller ning baltisaksa kirjanik ja keelemees August Wilhelm Hupel. 4. okt 1788  kinnitati Pärnu linna vapp järgmisel kujul: helesinisel vapiväljal on pilvedest väljuv käsi, mis hoiab kuldset risti, ning vapikilbi vasakul poolel on kuldne võti keelega ülespoole.

1841. a esitati Senati Heraldikadepartemangule Pärnu linna vapp, mille väli on sinine. Punasest pilvest vapi parempoolses nurgas väljub kollases kindas käsi, mis hoiab kuldset risti. Ristist vasakule jääb kuldne võti. 1866. a St. Peterburgi esitatud vapijoonis on sarnane eespool kirjeldatuga. C. Metting on 1908. a Pärnu linna vapijoonise koostamisel võtnud aluseks vanima linnapitseri kujutise. Vapiväli on helesinine ja varruka värviks on ta valinud valge, mis peaks meenutama orduvenna rriietust. Rist ja võti on kuldsed.

O. Greiffenhagen polnud 1925. a rahul vapiga, mille sinisel põhjal punane käsivars. Tema arvates sobinuks rohkem valge käsi. Vapikomisjon esitaski valge käsivarrega kavandi. 20. juunil 1934 otsustas Pärnu Linnavolikogu, et vapiks peab olema sinisel põhjal hallist pilvest väljaulatuv punase käisega käsi, mis hoaib kuldset risti. Samasugune vapp võeti muudatusteta vastu 1937. a detsembris. 

1. oktoobril 1992 kinnitas Pärnu Linnavolikogu Pärnu praeguse vapi. Vapil on sinisel kilbil paremas ülanurgas asuvast hõbedasest pilvest väljaulatuv punases varrukas käsi, mis hoiab kaldu lõigatud otstega kuldset ladina risti. Kilbi vasakul poolel on püstiasendis kuldne võti.

 vappvana2 parnu vapp 1841 parnu vapp 1866 parnu vapp 1906 parnu vapp 1937 vapp raamita
 

1841

1866

1906

1937

1992


- Pärnu maakonnaplaneering
- Rail Baltic maakonnaplaneering
- Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneering
- Via Baltica trassikoridori täpsustatud teemaplaneering
- Pärnu maakonna planeeringu tuuleenergeetika teemaplaneering


Rail Balticu maakonnaplaneeringu avalik väljapanek ja arutelu
Avalik väljapanek toimub 29. novembrist kuni 29. detsembrini 2016
Avaliku väljapaneku järgne avalik arutelu toimub 26. jaanuaril 2017 kell 16.00 Pärnu maavalitsuses (Akadeemia 2)

Täpsem info ja planeeringu materjalid: Rail Balticu maakonnaplaneeringu ja selle KSH aruande avalik väljapanek

Lisainfo:
Pärnu Maavalitsus
Akadeemia 2, 80088 Pärnu

Tiiu Pärn
planeeringute talituse juhataja
447 9761
tiiu.parn[at]parnu.maavalitsus.ee

- Maamaksuseadus
- Maamaksumäärad kuni 31.12.2018 (15.10.2015 määrus nr 28)
Maamaksumäärad alates 01.01.2019 (24.05.2018 määrus nr 25)

- Hinna- ja viljakustsoonide piirid Maa-ameti geoportaali maainfo kaardirakenduses 
- Maa väärtuste loetelu sihtotstarbe liikide ja kõlvikute kaupa: Pärnu linn ; Audru 1 ; Audru 2Paikuse ; Tõstamaa

Maamaksuvabastus

Maamaksuvabastuse tingimused
- kuni 1500 m2 suuruse elamu- või maatulundusmaa omanik maamaksust vabastatud, kui maaga samal aadressil on rahvastikuregistris ka tema elukoht
- maksuvaba on kuni 1500 m2 suurune elamumaa või maatulundusmaa
- maksusoodustust saab kinnistusraamatusse märgitud maatüki omanik
- omaniku elukoht peab rahvastikuregistris olema kinnistuga samal aadressil

» Eelpool loetletud tingimustel maamaksuvabastuse saamiseks avaldust esitama ei pea, maksuvabastus arvutatakse kohaliku omavalitsuse poolt riiklikes registrites olevate andmete alusel. Maamaksu arvutamisel lähtutakse registrite andmetest maksustamisaasta 1. jaanuari seisuga.


Represseeritu maamaksuvabastus (kehtiv al 01.01.2019)
Täiendavalt on maamaksust vabastatud okupatsioonirežiimide poolt õigusvastaselt represseeritud isikud või represseerituga võrdsustatud isikud, kelle kasutuses on elamumaa sihtotstarbega või maatulundusmaa sihtotstarbega õuemaa kõlvikuga maatükk Pärnu linnas.

Represseeritu ja represseerituga võrdsustatud isiku maamaksust vabastamise kord 
- Okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seadus
- Maamaksuvabastuse taotlus represseeritule

» Maksuvabastust antakse okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse mõistes õigusvastaselt represseeritud isikule või represseerituga võrdsustatud isikule, kellel on Pärnu linna territooriumil asuva maatüki osas maamaksu kohustus, st kinnistusraamatu andmetel kinnisasja omanikule, hoonestajale või kasutusvaldajale.
» Maksuvabastuse saab anda elamumaa sihtotstarbega maatükile või maatulundusmaa sihtotstarbega maatükile õuemaa kõlviku osas. Represseeritud vabastatakse maamaksust sõltumata elukohast.
» Kui isikul on mitu nimetatud sihtotstarbega maatükki ja tal on õigus ka koduomaniku maksusoodustusele, saab ta täiendavat maksuvabastust kasutada selle maatüki osas, millele koduomaniku soodustus rakendub.
» Kui maatüki elamumaa või õuemaa osa on juba täies ulatuses maamaksust vabastatud, ei saa represseeritu maksuvabastust kasutada teise maatüki osas. 
» Kui isikule ei rakendu koduomaniku soodustus ja tal on Pärnu linnas mitu elamumaa või õuemaa kõlvikuga maatükki, saab ta maksuvabastuse neist ühe osas.

Maksuvabastuse taotlemine
Maksuvabastuse saamiseks tuleb esitada kirjalik avaldus koos represseeritu tunnistuse koopiaga hiljemalt maksustamisaasta 10. jaanuariks.

» Nimetatud kuupäevast hiljem esitatud avalduse alusel arvestatakse maksuvabastust alates järgnevast aastast. 
» Avaldus tuleb esitada ühekordselt, ehk isikud, kellele on maksuvabastus määratud, ei pea igal aastal uut avaldust esitama, kuid avalduses esitatud andmete muutumisest peab isik Pärnu linnavalitsust viivitamata teavitama.

Taotlus saata Pärnu linnavalitsusele aadressil:
- Suur-Sepa 16, 80098 Pärnu linn, Pärnu linn või 
-  e-postile linnavalitsu[at]parnu.ee.

Taotluse võib tuua ka osavallakeskusesse või linnavalitsuse infolauda.


KKK

Kuidas arvutatakse maamaksuvabastust, kui kinnistul on mitu sihtotstarvet?
Maamaksust on vabastatud ainult elamumaa sihtotstarbega maa. Kui katastriüksuse sihtotstarbeks on näiteks osaliselt ärimaa ja osaliselt elamumaa, siis on omanik maamaksu tasumisest vabastatud ainult talle kuuluva elamumaa osa eest, ärimaa osa eest tuleb jätkuvalt maamaksu tasuda. Kui varasemalt on maatükile määratud ka ärimaa sihtotstarve, kuid kinnistul ei toimu enam äritegevust, tuleks kinnistu sihtotstarvet muuta. Sihtotstarbe muutmiseks tuleb pöörduda kohaliku omavalitsuse poole.

Kuidas arvutatakse maamaksu kaasomandis oleva maatüki eest?
Kui maatükk on kaasomandis, siis arvutatakse iga kaasomaniku kohta maamaksu proportsionaalselt tema omandi suurusele.

Kuidas jaguneb maamaksuvabastus, kui kinnistul on mitu omanikku?
Mitme kaasomaniku korral ei suurene maamaksust vabastatav osa, see jaguneb omanike vahel proportsionaalselt nendele kuuluva kaasomandi osa suurusega. Piirang ei kehti korteriomandite puhul. Maksuvabastus rakendub maatüki kinnistusraamatusse kantud omanikule. Kui tegu on abikaasade ühisomandiga, kuid kinnistusraamatusse on omanikuna märgitud vaid üks neist, saab maksuvabastust kasutada vaid juhul, kui kinnistusraamatus omanikuna märgitud isiku rahvastikuregistrijärgne elukoht asub samal aadressil.

Kui mul on mitu kinnistut, siis millise maatüki osas mul on õigus maksuvabastusele?
Maksuvabastuse võib elamumaa omanik saada ainult ühe, kodualuse maatüki osas, määravaks on rahvastikuregistris elukohaks märgitud aadress. Kui üks kinnisasi koosneb mitmest katastriüksusest, võiks kaaluda maatükkide liitmist.

Pärnu Raekoda

Pärnu ajalooline raekoja hoone koosneb kahest osast - Uue tänava äärne klassistsistlikus stiilis, algselt kaupmees Harderi elamuks ehitatud hoone, ning 1911. aastal valminud juurdeehitusest - linnavolikogu saalist

1813. aastal kaupmees P.  R. Harder suri ning hoone pandi selle ehitamisel tekkinud võlgade tõttu müüki. Keisri käsul osteti hoone 1819. aastal 24100 rubla eest Pärnu komandandi majaks. Peale Pärnu kindluse likvideerimist 1835. aastal anti linnale üle ka komandandi maja. Raad määras selle raekojaks, foogtikohtu istungite paigaks, politsei asukohaks ja vanglaks. Viimane asus esiotsa keldris, hiljem selle tarvis ümberehitatud kõrvalhoones.

Raad asus majja 1839. aastal ning hoone vastuvõtmisel loetleti selles 17 eluruumi ja 3 muud ruumi. Raekoja ja kõrvalhoone ruumid täitsid periooditi mitmeid erinevaid funktsioone, sh renditi avaraid võlvkeldreid kohalikele kaupmeestele laoruumideks.

1877. aastal hakati Baltikumis rakendama vene linnaseadust, mille põhjal likvideeriti kitsa priviligeeritud ringkonna poolt moodustatud raad kui omavalitsusorgan ning 1878. aastal astus asemele linnakodanikest maksumaksjate poolt valitud linnaduuma ehk linnavolikogu. Volikogu valis linnavalitsuse eesotsas linnapeaga. Pärast linnavolikogu valimisi asus raekotta linnavalitsus oma ametkonnaga. Suurearvuline volikogu aga vajas kooskäimiseks avaramaid ruume ning pidas oma koosolekuid esiotsa poeglaste gümnaasiumi saalis.

Energilise linnapea O. Brackmanni eestvõttel otsustati teha raekojale juurdeehitus. Eraalgatuse korras annetati ehituse tarvis 10 tuhat rubla, linn lisas 6 tuhat ning 27. juunil 1911. aastal pidas linnavolikogu esimese istungi uutes ruumides. 

Raekoja juugendstiilis juurdeehitus (Riia arhitekt W. Bocksloff) on imposantne, kuid üldjooniselt lihtne ja rahulik hoone. Sisekujundus on tammepuust seinatahveldise, keerdtrepi ja saali rõdukaartega maitsekalt tagasihoidlik (tislermeister C. Klein). Saali mööbli kujundas arhitekt O. Siimann (O. Siinmaa). 

Tiibhoone alumisel korrusel on volikogu kantselei ja linnavolinike tuba, hiljem kohvikuruumidena kasutusel olnud sinine saal oli algselt linnapea kabinet. Teisel korrusel asuvas saalis toimuvad linnavolikogu istungid.  

Pärnu raekoja suurepärase akustikaga saal on juba aastakümneid kasutusel ka kontsertsaalina. Siin toimuvad festivalid ja kammerkontserdid ning esinevad rahvusvahelise suurusjärgu tähed.

Raekoja hoones tegutsevad Pärnu Linnagalerii, Pärnu Linnaorkester ja Pärnu Külastuskeskus.

Veebilehel kasutatakse küpsiseid