Jäta menüü vahele
Pärnu linn. parnu.ee avalehele

Prügi põletamine saastab õhku ja ohustab inimeste tervist

Dagmar Undrits
Keskkonnaameti välisõhu peaspetsialist


Sügis toob kaasa jahedad ilmad ja koos sellega kütteperioodi alguse. Sooja saamiseks tehakse kodustes küttekolletes tuld ning mõnes majapidamises visatakse lisaks küttepuudele ahju ka jäätmeid. Nii aga teha ei tohi, sest olmejäätmete põletamine saastab õhku.

Kodusesse küttekoldesse, olgu see siis kamin, pliit, ahi või katel, sobib ainult puhas kuiv puit. Selline küttematerjal põleb kõrgemal temperatuuril ning tekitab vähem tuhka ja lenduvaid saasteaineid. Tulehakatuseks sobib üksnes kiletamata papp või paber.

Sobimatu küttemarjali: niiske või töödeldud puidu või lausa jäätmete põletamisel tekivad tervisele ohtlikud peened osakesed ja vingugaas. Plastjäätmete põletamisel lenduvad aga eriti mürgised saasteained (nt dioksiinid ja furaanid), mis võivad põhjustada vähktõbe, väärarenguid ja arengupeetust. Korstna kaudu õhku lendunud saasteained langevad maapinnale ning vette, kust need omakorda liiguvad edasi toidulauale, kui sööme oma aias kasvatatud saadusi.

Dioksiinid on silmale nähtamatud ja nende mõju inimese tervisele ei avaldu kohe. Võib minna aastaid, enne kui haigusnähud ilmnevad. Peale välisõhu jõuavad saasteained ka siseõhku, suuremas koguses näiteks siis, kui pikka aega kütmata ahi või pliit suitsu sisse ajab. Põlemisel tekkinud peened tahmaosakesed võivad aga soodustada südame-veresoonkonna ja hingamissüsteemi haigusi.

Välisõhu kvaliteedi mõõtmistest selgub, et õhukvaliteet halveneb peenosakeste tõttu just kütmisperioodi algul ning seda eelkõige ahiküttega piirkondades. Suits ei rända kaugele, madalatest korstnatest väljunud suits ning suur osa saastest langeb maha sealsamas piirkonnas, sest külmal ajal on hajumistingimused halvemad. Kütteperioodil võib peenosakestest põhjustatud õhusaaste küündida ahiküttega piirkondades tasemele, mis on võrreldav liiklusest tuleneva saastega tipptunnil suure magistraali ääres.

Saasteainete vähendamiseks tuleb kütmiseks kasutada ainult kuiva puitu. Niisked küttepuud ei sütti ahjus korralikult ning süttimisfaas venib märksa pikemaks – see omakorda suurendab vingugaasi ja peenosakeste arvukust õhus. Niiske puidu kasutamine tähendab ka seda, et osa soojusest läheb raisku, sest osa energiat kulub puidu kuivatamisele.

Tuli tuleks süüdata ahjus alati ülevalt ja kui võimalik, siis halud laduda restina. Nii põlevad puud palju kõrgemal temperatuuril ja keskkonda eraldub vähem saasteaineid. Kuna ahjuukse avamisel paiskub saasteaineid ka tuppa, siis peaks ust avama võimalikult harva.

Suurem kogus papi- ja paberijäätmeid on põletamise asemel mõistlik hoopis ringlusse saata. Need saab viia avalikesse kogumiskonteineritesse või kohalikku jäätmejaama, sinna saab viia ka plastpakendid. Lähima jäätmejaama, avaliku pakendikonteineri või vastuse küsimusele, kuhu millised jäätmed viia, leiad lehelt kuhuviia.ee.


Kas teadsid, et …
Ühe perekonna tekitatud jäätmete koduahjus põletamisel vabaneb keskkonda hinnanguliselt sama palju toksilisi ühendeid kui u 200 tonni prügi põletamisel jäätmepõletustehases. Tehases põletatakse jäätmeid stabiilselt kontrollitud keskkonnas temperatuuril 1000–1100 °C, mille juures põlevad toksilised õhusaasteained vähemohtlikeks põlemisproduktideks. Seevastu koduahjus põleksid jäätmed madalamatel temperatuuridel ja ebastabiilselt, mistõttu ei põle toksilised ühendid lõplikult ära.

Langenud puulehti ei tarvitse kõikjalt koristada

Helen Kivisild
Keskkonnaameti keskkonnateadlikkuse spetsialist


Sügisel haaravad paljud meist innukalt reha järele ja asuvad maha langenud puulehti kokku riisuma. Paikades, kus lehed meid tegelikult ei sega, tasub need jätta looduse loomulikku aineringlusse.

Mis oleks, kui jätaksime koduaias, haljasaladel ja parkides lehed riisumata? Eluslooduse loomulik aineringe on täiuslik süsteem, millest tasub eeskuju võtta! Metsas langenud lehti ei riisuta, need lagunevad kohapeal ja rikastavad mulda toitainetega. Midagi ei lähe kaotsi ega jää üle. Ka aias või pargis jõuavad lehtede lagunedes toitained tagasi mulda, sealt aga uuesti juurte kaudu taimedesse. Lagunevad lehed on nii murule, puudele kui ka põõsastele loomulikuks väetiseks.

Lagunemise protsessi kiirendamiseks purustavad paljud aiapidajad lehti muruniidukiga, et kevadeks neist maapinnale palju alles ei jääks. Seda ei tasu tingimata teha eelkõige seetõttu, et nii võivad viga saada ka paljud lehekihis toimetavad elusolendid. Lehtede all talvituvad näiteks siilid, selgrootud ja teiste seas paljud aiale kasulikud putukad, kes söövad aiakahjureid. Niisiis tasub ka elurikkuse toetamiseks vähemasti mõnedes paikades jätta lehed riisumata. Aeglasemalt lagunevaid tammelehti sobib kasutada näiteks põõsaste all multšina, talvel kaitsevad langenud lehed ka puujuuri külma eest.

Veel soovitame lehti aiast riisumata jätta sinu enda aja ja energia kokku hoidmiseks, aga ka keskkonna säästmise vaatevinklist. Lehtede inimjõul riisumine ja lehepuhuri abil koristamine, kilekottidesse panemine ja vedu komposteerimisväljakutele on energiakulukad tegevused, mis ei olegi alati otstarbekad.

Millal siiski tasub lehed kokku riisuda?
Ohutuse huvides on mõistlik kõnniteedelt lehed kokku korjata ja läheduses sobilikus kohas kompostida. Kuna kütusega töötavad lehepuhurid saastavad õhku ja teevad häirivat müra, soovitame nende asemel eelistada reha või luuda. Lehtede koduaias põletamine pole aga hea mõte, sest madalal temperatuuril põledes tekivad tervisele kahjulikud lenduvad mürgised ühendid. Pigem tasub lehtede põletamise asemel eelistada kompostimist.

NB! Pärnu linna ja selle osavaldade tihedalt asustatud ja hoonestatud elamualadel on puuokste, -lehtede ja muude haljastusjäätmete põletamine keelatud.

Juhul, kui koduaias on võõrliikidest nälkjaid nagu hispaania teetigusid või mustpeanälkjaid, siis soovitame aiast siiski lehed kokku korjata. Ka hobukastani-keerukoidega nakatunud kastani või saaresurmaga saarepuu lehti on mõistlik puude alt koristada ja kompostida, et järgmisel kevadel oleks nakkusohtlikke tegelasi vähem. Võõrnälkjatega lehti ei tohiks koduaiast mujale viia – komposti need aias ja kaeva hunnik enne talvekülmasid läbi, et teomunad ei saaks sügaval hunnikus kevadel arenema hakata. Kui kahjulikele võõrliikidele võimalikke talvitumispaikasid vähendada, siis on järgmisel kevadel palju vähem isendeid, keda kokku korjata.

Metsa alla ega mujale loodusesse ei tohi kokku riisutud lehehunnikuid viia seetõttu, et nii reisivad kaasa teiste seas võõrliikide seemned ning kahjurid. Metsaalustest aiaprügi hunnikutest ongi juba laiali kandunud mujalt sissetunginud ehk invasiivseid võõrliike nagu kanada kuldvitsa, verevat lemmmaltsa, pargitatraid ja hispaania teetigusid. Lehehunnikuid liigutamata seda ohtu ei teki.

Üldjuhul soovitame aga lehtede koristamisse suhtuda laisalt – tee seda nii palju kui vajalik ja nii vähe kui võimalik.

Biolagunevad jäätmed - kõik jäätmed, mida on võimalik kas aeroobselt või anaeroobselt lagundada. Need on toidu- ja köögijäätmed, aia-ja haljastusjäätmed, puulehed, oksad, muru ja niitmisjäägid, immutamata ja värvimata puit, saepuru ja puukoor, kalmistujäätmed.

• Biolagunevad jäätmeid ei tohi panna segaolmejäätmete konteinerisse.
• Jäätmed tuleb koguda eraldi ning tellida äravedu või kompostida oma aias. 
Haljastusjäätmete, sh ka puulehtede ja -okste, põletamine koduaedades ei ole lubatud nii Pärnu keskuslinnas kui ka Audru, Tõstamaa ja Paikuse osavaldade tihedalt asustatud ja hoonestatud elamualadel. Taimset päritolu prügi lõkkes või tulekoldes hävitamine saastab õhku ja õhusaaste kahjustab tervist.
• Metsa, parki ega võsa vahele aias tekkinud jäätmeid viia ei tohi, sest lisaks prügistamisele võib sel viisil loodusesse sattuda looduse tasakaalu ohustavaid võõrliike.

Aia- ja haljastusjäätmed

Nendeks on näiteks kokku riisutud puulehed ja muru, aga ka peenramaalt, kasvuhoonest ja viljapuude alt ära viskamisele minevad viljad, lillepealsed ja saadused. Aia- ja haljastusjäätmete käitlemiseks on mitu võimalust:
1) kompostida jäätmed oma aias
2) koguda jäätmed konteinerisse või biolagunevatesse kottidesse ja tellida siis Ragn-Sellsilt tasuta äravedu
3) viia ka OÜ Paikre prügila kompostimisplatsile.

Kõige keskkonnasõbralikum ja odavam on aia- ja haljastusjäätmeid oma aias ise ära kompostida. Puuoksi võib ka purustada ja kasutada aias multši, täite- või kattematerjalina.

Kui on soov haljastusjäätmetele tellida tasuta äravedu, tuleb need õigesti pakendada – valida haljastusjäätmete kogumiseks konteiner või prügikast, kus ongi vaid need biolagunevad aiajäätmed, mitte muu prügi. Või siis panna muru, puulehed jms aias tekkiv rohekraam biolagunevatesse kilekottidesse.

Paikre prügila kompostimisplatsil võetakse puuoksi, võsa ja muid puidujäätmeid vastu aastaringselt. Teenus on tasuline.

Loe lisaks: 
» Langenud puulehti ei tarvitse kõikjalt koristada
» Prügi põletamine saastab õhku ja ohustab inimeste tervist
» Abiks aiapidajale. Mida teha aia- ja haljastusjäätmetega?
» Tasuta äraveoks tuleb aia- ja haljastusjäätmed õigesti pakendada
» Aiasaaduste koht ei ole pargipuude all

Biolagunevate aia- ja haljastusjäätmete tasuta äravedu

» Pärnu keskuslinna elanikelt viib õigesti pakendatud aia- ja haljastusjäätmed Ragn-Sells ära tasuta
» Kogutud puulehed, muru, umbrohi, peened oksad, õunad jmt tuleb pakendada biolagunevast materjalist kottidesse või eraldi konteinerisse

NB! Puuoksad ja -kännud tasuta äraveoteenuse alla ei käi, samuti mitte köögis tekkivad söögijäägid (näiteks kartulikoored)

Aiajäätmete konteinerid
- aiajäätmete konteiner võib olla kõige tavalisem plastikust prügikast või- konteiner, mida müüvad nii jäätmekäitlusettevõtted kui aiandus- ja ehituspoed
- oluline on, et konteinerisse kogutaks ainult aia- ja haljastusjäätmeid
- konteinereid saab tellida ka Ragn-Sells'-st

Biolagunevaid kotte saab osta
Pärnu Haldusteenustst (Suur-Sepa 16), 443 3877, 5300 0550, info[at]haldusteenused.ee *
Pakendikeskusest (Pae 1): 442 0054, 509 4633, parnu[at]pakendikeskus.ee 

Kottide ja konteinerite äravedu saab tellida Ragn-Sells'-st. Tellimisel teata:
- aadress, kust jäätmeid soovid ära anda
- kliendi tuvastamiseks lepingu number (selle saab arvelt)
- äraantavate kottide arv ja asukoht (kas on aias või tänava ääres. soovitav on panna kotid veopäeval jäätmeveokile võimalikult ligipääsetavasse kohta)
- pärast tellimuse esitamist teatab Ragn-Sells päeva, millal vedu toimub
- täidetud kott ei tohi kaaluda üle 20 kg (raskem kott võib tõstmisel puruneda ning autojuhil on keeruline neid kõrgele visata)

Ragn-Sells
info[at]ragnsells.ee
606 0439
konteineri tellimine veebis


 

Biojäätmed - loetelu

Jäätmete sorteerimise juhend 
Jäätmed taaskasutusse - juhend

Veebilehel kasutatakse küpsiseid