Linnavalitsuse hallatavad kultuuri- ja spordiasutused

Projekti nimi: Ankru tänav koos maha-sõitudega
Projekti kood: MKM 31.03.2020 KK nr 62

Projekti rahastamine: Majandus – ja Kommunikatsiooniministeerium kohaliku tee ehitamiseks juhtumipõhine investeeringutoetus

Toetussumma: 100 000,00
Omafinantseering: 497 476,37
Projekti kogumaksumus: 597 476,37

Projekti elluviimise aeg: 01.04.–02.10.2020


Ankru tänav on 328 m pikkune Loode Pärnus asuv tänavaosa, mis ühendab Vana-Sauga ja Uus-Sauga tänavat. Tänav on kaetud kruusa freesasfaldiga, kuid ei ole kasutatav raskeveokitele.

Projektiga on rekonstrueeritud Pärnus, Ülejõe linnaosas asuv Ankru tänav Vana-Sauga tänavast Uus-Sauga tänavani, mis lihtsustab läbipääsu Pärnu-Tallinn maanteele..Loodud on võimalused Loode-Pärnu tööstusala arenguks, investeeringu võimalused suurenevad, Ankru tänava äärde saab välja ehitada tööstusala.
Raskeveokid saavad pääsevad ohutumalt ja keskkonnasäästlikumalt liikuma oma sihtkohtadesse.

Projekti nimi: Riia mnt, Tammiste tee, Kaubasadama tee, Roheline tn, Vana-Sauga tn ja J. V. Jannseni tn ülekatted
Projekti kood: KK130

Projekti rahastamine: Rahandusministeerium, Covid investeeringutoetus
Toetussumma: 571 279
Omafinantseering: 48 082
Projekti kogumaksumus: 619 361

Projekti elluviimise aeg: 08.07.2020 –28.08.2020

Riia mnt, Tammiste tee, Kaubasadama tee, Roheline tn, Vana-Sauga tn ja J. V. Jannseni tn sõiduteekatete uuendamine. Tööde maht ca 49 400 m2.

Projekti nimi: Audru muuseumile maakütte rajamine
Projekti kood: KK 191


Projekti rahastamine: Rahandusministeerium, Covid investeeringutoetus
Toetussumma: 51 900
Omafinantseering: 0
Projekti kogumaksumus: 51 900

Projekti elluviimise aeg: 20.11.2020 –19.02.2021

Audru muuseumi hoone (Pärna allee 14) on suletud netopinnaga 456,5 m2, kahe korruseline hoone. Hoonet köetakse diiselkütusega. Kinnise soojussüsteemi rajamine (maaküte) aitab kokku hoida püsikulusid.

Projekti nimi: Rannapromenaadi rekonstrueerimine I etapp
Projekti kood: KK 191


Projekti rahastamine: Rahandusministeerium, Covid investeeringutoetus
Toetussumma: 349 454
Omafinantseering: 196 522
Projekti kogumaksumus: 545 976

Projekti elluviimise aeg: 01.12.2020 –01.07.2021

Pärnu ranna atraktiivsuse tõstmine.
2006. aastal rajatud promenaad on amortiseerunud. 2020 aastal on remonditud purskaevud. Rannapromenaadi terviku lahendamine (ka Kuuse ja Side tänava sihile jäävate väljakualadega), projekteerimine ja I etapi välja ehitamine.

Projekti nimi: Härma tänava (tänav ja kergliiklustee) eitamine
Projekti kood: KK 191


Projekti rahastamine: Rahandusministeerium, Covid investeeringutoetus
Toetussumma: 708 367,00
Omafinantseering: 0
Projekti kogumaksumus: 708 367

Projekti elluviimise aeg: 15.11.2020–31.12.2021

Loode-Pärnu tööstusettevõtjate ja jalgpalli staadioni ligipääsu parandamine. Projektiga ehitatakse välja Härma tänava lõik (Rehepapi tn kuni Tallinna mnt) ca 430 m, mis on ajutise freeskattega vana tee põhi. Läbisõitu takistab läbi tee voolav oja. Loode-Pärnu tööstusküla valmis 2019 aastal ning jalgpalli staadion ehitatakse välja 2020 aastal kuid ligipääs puudub.

Jõõpre külas on lõppemas tiheasula veevõrgu rekonstrueerimine. Veevõrgu rekonstrueerimine sai võimalikuks tänu Keskkonnainvesteeringute Keskuse poolt eraldatud toetusele, kes finantseeris "Jõõpre küla fluoriididevaba vee varustamise" projekti raames veetorustike ja puurkaev-pumpla ehitust veemajanduse programmist 195488 euro ulatuses, millele lisandus valla poolne omaosalus 48872 suuruses summas.

Ehituse peatöövõtja leidmiseks korraldas vald riigihanke mille võitis OÜ Nurme Teedeehitus. Projekti käigus ehitati Jõõpre külla puurkaev-pumpla hoone varem rajatud uuele puurkaevule, paigaldati pumpla sisseseade veetöötlusseadmetega ning rekonstueeriti veevarustuse tänavatorustikud koos siibrite, maakraanidega ja majaühendustega.

Piirkonna senine probleem on olnud tunduvalt ülenormatiivne fluoriidide sisaldus joogivees. Projektiga saab tagatud normidele vastav joogivesi Jõõpre külas ja samuti Jõõpre lasteaias ning Jõõpre põhikoolis.

Lääne-Eesti koostöögrupp, kuhu kuuluvad Audru, Tõstamaa, Koonga ja Varbla vallad, osaleb kohalike omavalitsuste (KOV) koostöögruppide tegevussuunas, mille eesmärk on laiendada noorsootöös osalemise võimalusi ja suurendada noorte kaasatust noorsootöösse piirkondlikul tasandil. 

Nimetatud tegevussuuna raames läbisid kõik koostöögruppi kuuluvad omavalitsused SA Archimedes Noorteagentuuri korraldatud arenguprogrammi, mida rahastati Euroopa Sotsiaalfondi tegevusest „Noorsootöötajate koolituste arendamine". Programm aitas analüüsida piirkonnas olemasolevaid noorsootöö võimalusi, noorte vajadusi ning soove. Selle põhjal püstitati piirkondlikud arengueesmärgid noorsootöövaldkonnas ning koostati kahe aastane ühine tegevuskava nende eesmärkide saavutamiseks.

Programmi kestvus: aprill 2017 kuni detsember 2018
Programmi maksumus: 93 673 eurot

Peamised tegevused: olemasolevate noorsootöö teenuste arendamine, uute teenuste loomine ja noorsootöös osalemise võimaluste laiendamine erinevate teenuste kaudu.
Tulemus: rohkem Audru, Tõstamaa, Koonga ja Varbla valdade noori on kaasatud noorsootöösse.
Kaasatakse 15% uusi noori ja luuakse 28 uut võimalust piirkonna noortele.

Lisainfo:
Lääne-Eesti koostöögrupp
KOV koostöögruppide tegevussuunad 

Tegevuste elluviimist toetab riiklikest ja Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest Eesti Noorsootöö Keskus.

Tegevusi rahastatakse haridus- ja teadusministri kinnitatud ning Eesti Noorsootöö Keskuse poolt elluviidava ESF kaasrahastatud programmi „Tõrjutusriskis noorte kaasamine ja noorte tööhõivevalmiduse parandamine" kirjeldatud tegevuste raames.

2013 aasta detsembris lõppesid rekonstrueerimistööd Liu, Lindi, Kõima ja Ahaste puurkaev pumplates. Tööde käigus rekonstrueeriti täielikult Liu ja Lindi pumplahooned, kõigisse nelja pumplasse paigaldati veetöötlusseadmed ning rekonstrueeriti ka Liu küla veetrassid.

Kirjeldatud tööde teostamine sai võimalikuks tänu Keskkonnainvesteeringute Keskuse poolt eraldatud toetusele, kes finantseeris 80% ulatuses tööde teostamist.

Ehitustööde teostajaks oli OÜ Serinus ja ehitusjärelevalvet teostas P.P Ehitusjärelevalve OÜ. Projekti tulemusena on saanud lahenduse senised Liu, Lindi, Kõima ja Ahaste küla kehva veekvaliteedi probleemid, pumplad on saanud kaasaegsed veepuhastusseadmed ja pumplatest väljuv vesi vastab joogiveele kehtestatud normidele.

» Projekti dokumendid ja materjalid

Tõstamaa Keskkool tegi 2014 – 2016 koostööd Charlottenlundi Keskkooliga Trondheimist Norras.

Projekti nimi „Happy School“ . Peamiseks eesmärgiks koostöös partneriga välja töötada uusi atraktiivseid ja uuenduslikke õppemeetodeid ainetes, mis kipuvad olema õpilastele vahel igavad ja ebahuvitavad.

Projekti sihtgrupiks õpetajad, kes koostöö käigus analüüsisid õpetamise ja klassitööga seotud peamisi probleeme ning leidsid lahendusi muutmaks õppimist tegevuseks, mida õpilased ise TAHAVAD teha.

Eestipoolseks projektijuhiks ja koordinaatoriks Liina Käär, See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Koostööprojekti toetati Euroopa Majanduspiirkonna Norra stipendiumiprogrammist ning projektiperiood on 1. septembrist 2014 kuni 30.augustini 2016.

4.-6.mail 2015 toimus Tõstamaa Keskkooli ja Charlottenlundi kooli koostööprojekti “Happy School” kolmas kohtumine, mis seekord oli taaskord Eestis. Kohtumisel jätkati tööd selle nimel, et õppetöö klassis muutuks nii õpilastele kui õpetajatele huvitavamaks ja motiveerivamaks.

Kohtumise käigus toimus ka kaks töötuba, millest esimene oli seotud motivatsiooniga ning teine õppemängude loomisega.

2014 aasta mais lõppesid tööd Kihlepa puurkaev pumplas. Tööde käigus teostati pumpla sisene sanitaarremont ja paigaldati veetöötlusseadmed.

Kirjeldatud tööde teostamine sai võimalikuks tänu Keskkonnainvesteeringute Keskuse poolt eraldatud toetusele, kes finantseeris 80% ulatuses tööde teostamist.

Ehitustööde teostajaks oli Miridon OÜ ja ehitusjärelevalvet teostas P.P Ehitusjärelevalve OÜ. Projekti tulemusena on saanud lahenduse senised Kihlepa küla kehva veekvaliteedi probleemid, pumpla on saanud kaasaegsed veepuhastusseadmed ja pumplast väljuv vesi vastab joogiveele kehtestatud normidele.

Projekti nimi: Pärnu linna Raeküla lasteaia energiatõhususe parandamine
Projekti kood: Kliima.2.01.20-0157

Projekti rahastamine: Hoone energiatõhusamaks muutmist toetas Eesti riik Riigihalduse ministri 12. oktoobri 2018. a määruse nr 40 „Kohaliku omavalitsuse hoonete energiatõhusaks muutmiseks antava toetuse kasutamise tingimused ja kord“ alusel
Toetussumma: 339 975,48
Omafinantseering: 226 650,32
Projekti kogumaksumus: 

Projekti elluviimise aeg: 17.09.2020–31.12.2022

Projekti eemärk on Pärnu Raeküla lasteaiahoonesse tehtavate investeeringute kaudu energiatõhususe parandamine ning kasvuhoonegaaside heite vähendamine, viies lasteaiahoone energiklassi C, mille tulemusena on lasteaia hoone rekonstrueeritud energiasäästlikumaks ning vähenenud on hoone ülalpidamiskulud.

Pärnu Raeküla lasteaia hoone on ehitatud 1966 aastal. Renoveerimistöid on teostatud erinevatel aegadel. Maja ventilatsioon on ehitusaegne loomuliku väljatõmbega. Samuti on maja küttesüsteem ehitusaegne ning kütteallikaks on õlikatel.

Projekti elluviimise tulemusena saavutatakse hoones kvaliteetne sisekliima. Hoone saavutab peale kõigi renoveerimistööde komplekset teostamist energiamärgise klassi C (arvutuslik ETA 139 kWh/m2a).

Loe lisaks:
16.09.2021 Pildigalerii: Raeküla lasteaia renoveeritud hoone
01.09.2021 Raeküla lasteaia mudilased alustasid õppeaastat energiatõhusas majas
17.05.2021 Raeküla lasteaed muudetakse energiasäästlikumaks
26.10.2020 Riik toetab Raeküla lasteaia energiatõhusamaks muutmist

Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehanismi 2009 -2014 programmist "Mõisakoolid – säilitamine läbi kasutamise " rahuldati Tõstamaa Vallavalitsuse projektitaotlus Tõstamaa mõisakooli arendamiseks.

Projekti tegevused kestavad poolteist aastat kuni 2015. aasta lõpuni ning hõlmavad nii koolitusi kui teenuste väljaarendamist.

Projekti raames on läbi viidud järgmised kursused: inglise ja vene keele suhtluskursus, restaureerimiskoolitus ning peagi on lõppemas giiditöö koolitus. Tulemas on masinkudumise koolitus.

Lisaks koolitustele on projekti eesmärgiks arendada ja parandada Tõstamaa mõisakoolis pakutavate turismi- ja kogukonnateenuste kvaliteeti, mille jaoks soetatakse mõisakoolile nii tehnilisi kui muid esemeid teenuste kvaliteedi tõstmiseks. 1. septembriks 2015 on mõisale soetatud uued klaasid, söögiriistade komplekt, kohviku- ja kokkupandavad baarilauad, mõisa uhke jahisaal on saanud elegantsed pimendus- ja tüllkardinad. Tootmises on mõisaserviis ja sepistatud küünlajalad ning õmblemisel stiilsed mõisakleidid. Soetamist ootab veel kino esitlustehnika ning õuetelk väliürituste läbiviimiseks mõisapargis.

Projekti oluliseks tulemuseks on külastuskaardid, mis aitavad vallakülalisel siinsete vaatamisväärsustega tutvuda ning ühtlasi leida teed meie naabervaldadesse ning vastupidi. Samuti kirjutatakse ja trükitakse Tõstamaa mõisa ajalugu käsitlev raamat, mille abil on külalisel võimalik iseseisvalt mõisaga tutvuda, ent on suurepäraseks abivahendiks ka noortele mõisagiididele.

Tõstamaa turism toimib koostöös kohaliku käsitöökeskusega ning sellega seonduvalt koostatakse projekti raames ka piirkonna käsitööturismi arengukava.

Projekti koordineeritakse Kultuuriministeeriumi poolt.

Tõstamaa valla ja mõisa poolt läbiviidava projekti juhiks on Liina Käär, liina tostamaa.ee, 508 3834.

Lisainfo:
https://www.kul.ee/
http://mois.tostamaa.ee/

Projekti nimi: Pärnu linn, Raba 1 lammutamine
Projekti kood: KOV-261

Projekti rahastamine: Sihtasutus KredEx
Toetussumma: 36 126,00
Omafinantseering: 4014,00
Projekti kogumaksumus: 40 140,00

Projektijuht: Neeme Mitt
Projekti elluviimise aeg: 15.02.2021 – 15.02.2022

Projekti eesmärgiks on lammutada Pärnu linnale kuuluval kinnistul Raba 1 kasutusest välja langenud ja väga amortiseerunud hoone, parandades seeläbi elukeskkonda funktsionaalsust ja turvalisust.



Lisainformatsioon:
Neeme Mitt
Pärnu linnavalitsuse ehituse peaspetsialist
444 8313
neeme.mitt[at]parnu.ee

Projekt: Pärnumaa Audru vallas Lindi ojal asuva Lindi Veski paisu kalade läbipääsu eelprojekt

Lindi oja oma tüübilt määratletud kui liigivaene forellipiirkond. Kuna jõgi suubub merre ja on suletud paisudega, siis potentsiaalsed kalade elupaigad jäävad Lindi oja paisutuste tõttu asustamata.

Lindi oja Lindi Veski paisu kalade läbipääsu vajadusele on antud inventeerimise käigus hinnang 2 ja koondhinnang 2. Ekspertide seisukohast on kalade läbipääs vaja tagada.

2014. aasta veekogumite seisundi koondhinnangule, mis on kinnitatud veemajanduskomisjoni 30.11.2015 protokolliga, on Lindi oja vooluveekogumi seisund kesine. Kesise seisundi põhjuseks on paisud. Kalapääsu rajamisega loodakse eeldused kesise seiundi parandamiseks.

» Projekti dokumendid ja materjalid

Tõstamaa Vallavalitsus teostab Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi toetusega meetme „Kaitsealuste liikide ja elupaikade säilitamine ning taastamine“ projekti „Tõstamaa Mõisapargi tee rekonstrueerimine“.

Projekti eesmärgiks on Tõstamaa mõisapargi rekonstrueerimisega parandada ja säilitada pargi seisundit. Projektiga rajatakse mustkattega jalgtee, tee äärde paigaldatakse pingid, vaateraamid ja prügikastid ning loodusväärtusi tutvustad infostendid.

Projekti tulemusena paraneb Tõstamaa mõisapargi ning kaitstavate liikide elupaiga seisund.

Ühtekuuluvusfondi toetus projektile on 105 000,50 eurot

Projekti nimi: Pärnu linn, Mai 2a lammutamine
Projekti kood: KOV-169

Projekti rahastamine: Sihtasutus KredEx
Toetussumma: 33 912,00
Omafinantseering: 3768,00
Projekti kogumaksumus: 37860,00

Projektijuht: Neeme Mitt
Projekti elluviimise aeg: 16.11.2020 – 15.11.2021


Projekti eesmärgiks on lammutada Pärnu linnale kuuluval kinnistul Mai 2a kasutusest välja langenud ja väga amortiseerunud hoone, parandades seeläbi elukeskkonda funktsionaalsust ja turvalisust.



Lisainformatsioon:
Neeme Mitt
Pärnu linnavalitsuse ehituse peaspetsialist
444 8313
neeme.mitt[at]parnu.ee

Eelprojektiga kavandatakse kalade rändetingimuste parendamist Pärnumaal Audru vallas Kabriste külas
Lindi oja (VEE112170) paikneval Lindi paisul (x= 6466322; y= 516720).

Lindi pais asub ca 0,2 km kaugusel suudmest Pärnu lahes. Paisjärve veelaskmeks on amortiseerunud kaev-veelase, mis ei võimalda veetasemete reguleerimist paisjärves.

Veetasemete vahe paisjärves ja selle alavees on sõltuvuses sademevee hulgast ja merevee tasemest (väliuurimistööde ajal 05.09. 2016. oli ülaveetase 1.47m ja alaveetase -0,05).Pais on ületamatuks rändetõkkeks kaladele.

» Projekti dokumendid ja materjalid

Projekti käigus ehitati Saaremetsa-, Sutiranna- ja Sepamaa kergliiklusteed, et pääseda veekogude äärde. Lisaks paigaldati projekti käigus Tõstamaa alevikku Romantilise Rannatee mänd.

Projekti toetas LEADER kohalik tegevusgrupp.

Projekti nimi: Pärnu linn, Lai T4 lammutamine
Projekti kood: KOV-143

Projekti rahastamine: Sihtasutus KredEx
Toetussumma: 20 736,00
Omafinantseering: 2 304,00
Projekti kogumaksumus: 23 040

Projektijuht: Neeme Mitt
Projekti elluviimise aeg: 01.10.2020 – 29.09.2021


Projekti eesmärgiks on lammutada Pärnu linnale kuuluval kinnistul Lai T4 kasutusest välja langenud ja väga amortiseerunud hoone, parandades seeläbi elukeskkonda funktsionaalsust ja turvalisust.



Lisainformatsioon:
Neeme Mitt
Pärnu linnavalitsuse ehituse peaspetsialist
444 8313
neeme.mitt[at]parnu.ee

Audu vald ehitab kolmes erinevas etapis kokku 5850 m kergliiklusteid, rekonstrueeritakse 1000 m kergliiklusteed ja valgustatakse 2740 m olemasolevaid kergliiklusteid.

» I etapis valmib 3,850 km Pärnu-Lihula ja Vikero-Nooruse kergliiklusteed ning ehitatakse kergliiklusteede valgustust, mille tulemusena paigaldatakse kergliiklusteid valgustama 214 ledvalgustit.
» II etapis valmib 1,6 kilomeetrit Valgeranna kergliiklusteed.
» III etapis valmib 1,4 kilomeetrit kergliiklusteed. Paisu kergliiklusteed ehitatakse kokku 0,57 km (570 m), millest reksontrueeritakse 440 m ja ehitatakse uut teed 130 m. Põldeotsa kergliiklusteed ehitatakse 0,87 km (870 m), millele ehitatakse täies ulatuses valgustus. Kõik teed ühendatakse Pärnu linnapiirkonna kergliiklusteede ühtsesse võrku.

» Projekti dokumendid ja materjalid

Projekti oodatavad tulemused
Pärnu linna lähiümbruse kergliiklusteede võrgustiku seni puudunud teelõikude ühendamine ühtseks tervikuks. Projekti tulemusel on rajatud ja rekonstrueeritud valgustatud kergliiklusteed, mille tulemusel on parendatud jalgsi ja jalgrattaga liikumise võimalusi, suurendatud säästvate liikumisviiside kasutajate osakaalu, loodud võimalused kergteel liiklejaile ja olulisel vähendatud liiklusõnnetuste riske nendel liiklejagruppidel Kergliiklustee on sobiv liiklemiseks jalakäijatele, rulluisutajatele, rulasõitjatele, ratastooli ja tõukeratta kasutajatele ning jalgratturitele, samuti on võimalik teehooldetöid teha vastavate mehhanismidega.

Projekti kirjeldus
Projekt tuleneb linnapiirkondade strateegia eesmärgist nr. 2 „Linnapiirkonna kergliiklusteede võrgustik on välja arendatud", mille tulemusel on aktiivselt kasutuses kas tööteena, kooliteena, sportlike ajaveetmiste või jalutusteena optimaalne kergliiklusteede võrgustik. Oluline eesmärk on kvaliteetse kattega turvaliste kergliiklusteede valmimine.

Strateegia väljatöötamise käigus on jälgitud tegevussuunda:
nr. 1 "Linnapiirkondade kergliiklusteede võrgustiku arendamise kava ülevaatamine"
nr.2 „Kergliiklusteede rajamine vastavalt võrgustiku kavale"

Rajatud on kergliiklusteed, mis vastavad elanike ja külastajate liikumisvajadusele ning on modustunud terviklik võrgustik teiste linnapiirkonna regioonidega. Kergliiklusteede võrgustiku väljaehitamine aitas saavutada paremat ühilduvust muu transpordiga, aidates inimestel kulgeda kergliiklusteid mööda vastavatesse transpordi sõlmpunktidesse. Samuti on oluline hea kergliiklusteede võrgustiku olemasolu teenuste ja töökohtade paremaks kättesaadavuseks keskustes. Väljaspool keskusi elavate inimeste ligipääs teenustele ja töökohtadele peab olema tagatud ühistranspordi abil ning pääsemine elamualadelt ühistranspordile peab olema mööda kergliiklusteid. Rajatud kergteed tagavad ligipääsu kõigile olulisematele teenustele ja asutustele. Samuti on kergliiklusteede võrgustik keskkonnasäästlik, tervisliku, kiire, mugava ja ohutu liikumise toetuseks.

Kergliiklusteede ja valgustuse hooldus ja haldamine on tagatud Audru valla eelarvelistest vahenditest.