Muinsuskaitse

Pärnu linnas asub 3 arheoloogiamälestist:
1. Asulakoht nr 11792 (Sauga jõgi - Vana-Sauga - Jannseni - Tallinna mnt - Oja - Kaevu - Pärnu ja Sauga jõgi)
2. Asulakoht nr 11793 (Vallikraav - Õhtu põik - Akadeemia - Rüütli - Ringi - Riia mnt - Kalda)
3. Asulakoht nr 11791 (Vana-Pärnu kalmistu - Ranna - Soo - Merekalda - Pärnu ja Sauga jõgi)

Pärnu linna arheoloogilised kaitsealad on määratud Pärnu linna üldplaneeringuga, mille piirid on kantud arhitektuursete tingimuste plaanile. Plaanil märgitu tingmärgid on leitavad maakasutuse legendist.
• Pärnu linna üldplaneering 2025+
• Arhitektuursete tingimuste plaan
• Maakasutuse legend

Miljööväärtusega hoonestusala on planeeringuga määratletud ala, mille terviklik miljöö kuulub säilitamisele oma ajalooliselt väljakujunenud tänavavõrgu, haljastuse, hoonestusviisi, ühtse ja omanäolise arhitektuuri või muu avaliku huvi tõttu.

Pärnu linna üldplaneeringuga määratud miljööväärtuslikud alad Pärnus:
1) Haapsalu mnt äärsed kinnistud Mõrra ja Emajõe tn vahelises lõigus
2) Jaani - Voorimehe - Kadri - Uus-Sauga tänavate vaheline kvartal
3) Vanapargi tn - Vingi tn - Pärnu jõe parem kallas - IV Jõe tn - Suur-Jõe tn - Liiva tn - Riia mnt - Karjamaa tn - Pardi tn - Kanali tn - Väike-Posti tn - Aia tn - A. H. Tammsaare pst - Remmelga tn - Esplanaadi tn vaheline territoorium
4) Riia mnt - A.H.Tammsaare pst - Kooli tn - Heina tn vaheline piirkond
5) Aia tn - Karusselli tn - Auli tn - Kajaka tn vaheline ala
6) Riia mnt äärsed kinnistud Raja ja Lennuki tn vahelises lõigus
7) Pärnu muulid

Üldtingimused miljööväärtuslikel aladel:
1) Pärnu linna miljööaladel teostatavate hoonete renoveerimis- ja ümberehitustöödel on keelatud omavoliline hoonete välisilme (sh avatäidete muutmine või vahetamine, fassaadikujundus, rõdude ja lodžade kinniehitamine värvimine) ja krundipiirete muutmine mistahes viisil.
2) Kui kavandatavad tööd eeldavad ehitusprojekti olemasolu, võib ehitamine toimuda ainult Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakonna poolt väljastatud projekteerimistingimuste alusel koostatud ja kooskõlastatud projekti järgi.
3) Ehitusprojekti koostamine on kohustuslik väikeehitise ehitamiseks miljööväärtusega alal, muinsuskaitse alal ja selle kaitsetsoonis ning tehnokommunikatsiooni rajatise ehitamiseks.
4) Miljööaladel kehtivad elementaarsed krundi ja ehitise korrashoiu nõuded. Ehitisel peab olema korrastatud välimus. Hoonete välisseinte kate, aknad, uksed, karniisid, vihmaveetorud ja muud fassaadielemendid peavad olema terved ja hooldatud.
5) Fassaadikujunduse või värvilahenduse muutmiseks loa saamiseks esitatakse planeerimisosakonnale vabas vormis avaldus, milles näidatakse ära hoone asukoht ja millele lisatakse fassaadijoonised ning värvinäidistena või katalooginumbritena värvitoonid, mida soovitakse kasutada.
6) Kui hoone asub muinsuskaitse alal, kooskõlastatakse hoone välisilme muudatused ka muinsuskaitseametiga.
7) Soovi korral võib hoone omanik tellida fassaadi värvide lahenduse planeerimisosakonnalt. Linnaarhitekti teenistus kooskõlastab hoone värvipassi. Ehitusloa taotlemisel antakse hoone välisfassaadide värvilahendused projekti mahus.
8) Rõdude ja lodžade kinniehitamine ning varikatuste ehitamine toimub sellekohase ehitusprojekti ja ehitusloa alusel.
9) Krundi tänavaäärse piirde ehitamiseks tuleb piirde joonis esitada kooskõlastamiseks planeerimisosakonnale.

Üldpõhimõtted olemasoleva hoonestuse remontimiseks:
1) Vanade hoonete korrashoiu tagamiseks teostada järjepidevaid hooldustöid, kontrollides vähemalt 1 kord aastas sademevee äravoolusüsteemi ja ehitise erinevate osade funktsioneerimist ning likvideerida puudused esimesel võimalusel;
2) Hoonete restaureerimisel ja remontimisel järgida head ehitustava ja üldisi restaureerimisprintsiipe;
3) Vanade hoonete remontimisel ja restaureerimisel järgida ehitise rajamisperioodiaegseid fassaadide kujundusprintsiipe (detailide asend, proportsioonid ja profiil). Keelatud on imiteerivate ja tehismaterjalide kasutus (nt. kiviimitatsioonis katuseplekk, plastikaknad, -uksed ja ?vooder, metallpiirdeliistud, plekkvooder jne);
4) Fassaadide soojustamine hoone välisküljel, mis muudab selle välisilmet ja proportsioone ei ole lubatud;
5) Fassaadi välisel soojustamisel peavad aknad ja uksed jääma seina tasapinda;
6) Puit- ja kivihoonete fassaadi viimistlemisel järgida algupärast viimistluskihi koostist, eelistada linaõlivärvi ja lubikrohvi kasutamist;
7) Vanade ehituselementide nagu akende, uste, piirdelaudade, karniiside ja muude ehisdetailide asendamine uutega on lubatud ainult nende halva tehnilise seisukorra tõttu;
8) Uute ehituselementide valmistamisel tuleb järgida algupärase detaili proportsioone, profiili ja materjalikasutust;
9) Uute akende valmistamisel ei ole lubatud kasutada toonitud ega peegelklaase (v.a vitraažid);
10) Vanade puithoonete värvimisel lähtuda ehitise rajamisperioodile iseloomulikest ja traditsioonilistest värvitoonidest;
11) Oluline on kasutada traditsioonilisi töövõtteid, et vähendada vana ehitise pinnakäsitluse muutumist kaasaegse hoone välisilme sarnaseks.

Pärnu linna ehitis- ja ajaloomälestistega saab tutvuda Kultuurimälestiste registris.

Kaitsealuseid ehitismälestiste üksikobjekte on kokku 66
• Vanuselisuse järgi: 15. sajand - 1, 16. sajand - 2, 17. sajand - 7, 18. sajand - 16, 19. sajand - 18, 20. sajandi algul - 22, 
• Hoone tüübi järgi: linnakodaniku elamud - 21, kaitserajatised - 1, koolihooned, võimlad - 7, postijaamad - 1, kuurortarhitektuur - 18, matmispaigad - 3, haiglad - 1, kirikud - 2, apteek - 1, kõrvalhooned - 4.
• Arhitekti järgi: O. Siinmaa - 10, G. F. Finck - 2, E. von Wolffeldt - 4, H. von Wolffeldt - 1, W. Bockslaff - 1, F. Mieritz ja J. Gerassimov - 3, L. C. Brock - 1, P. Jegorov - 1, V. Znamenski - 1, A. Reinberg - 1, E. Dahlberg - 1, A. Nürnberg - 1, A. Soans - 1, I. Laasi - 1, J. Brandtmann - 1,  A. Jung - 1.