Pärnu linna Rail Baltic infrastruktuuri Pärnu piirkonna hoolduskeskuse ja kaubaterminali detailplaneeringu ning keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avalik väljapanek toimus 14. juunist 15. juulini 2022.
Väljapaneku käigus esitati kümmekond erinevate ettepanekute ja arvamustega avaldust kavandatava planeeringu lahenduse ning keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande kohta.
Eskiislahenduse väljapaneku tulemuste arutelu toimub 25. augustil 2022 kell 16.00
Pärnu linnavalitsuses (Suur–Sepa 16, III korruse saalis nr 346)
Eskiislahendus
• RB Pärnu kaubaterminali ja hoolduskeskuse DP materjalid
(Materjalid on vormistatud kahe omavalitsuse (Pärnu linn ja Tori vald) osas ühiselt)
Detailplaneeringu koostamise ülesandeks on määrata ehitusõigus Rail Baltic infrastruktuuri Pärnu piirkonna hoolduskeskuse ja kaubaterminali rajamiseks koos vajalike juurdepääsuteede ja infrastruktuuriga ning asjakohaste tehnovõrkudega Pärnu linnas Niidu tööstuspiirkonnas ja seda ümbritsevatel Tori valla metsaaladel, arvestades perspektiivse multimodaalse koridori vajadustega Pärnu sadama suunas ja perspektiivse ühendusega Pärnu suure ümbersõiduga ning sellest tuleneva tunneli ruumivajadusega.
Detailplaneeringu peamiseks eesmärgiks on määrata RB raudtee põhitrassi äärde ehitusõigus RB infrastruktuuri hoolduskeskuse ja kaubaterminali hoonete ja rajatiste ehitamiseks. Täiendavalt määratakse ehitusõigus lao- ja logistikapargi hoonete ja rajatiste ehitamiseks.
Planeeringuala suurus algatamise hetkel kokku oli ca 131 ha, millest Pärnu linna osa oli ligikaudu 101 ha. Planeeringu koostamise käigus on tehtud ettepanek planeeringuala piiride muutmiseks, mille tulemusena on planeeringuala suurus tervikuna vähenenud ca 129 ha-ni, millest Pärnu linna osa moodustab ca 96 ha.
Pärnu linna asustusüksuse üldplaneeringu 2025+ kohaselt kuulub valdav osa planeeringualast Pärnu Kaubajaama arengualale A14 ning väiksem osa puhke- ja haljasala ning transpordimaa juhtotstarbega maa-alale. Detailplaneering on koostatud vastavuses Pärnu linna asustusüksuse üldplaneeringuga 2025+.
Kavandatav tegevus on Pärnu maakonna planeeringu- ja Rail Baltic teemaplaneeringu- ning Pärnumaa arengustrateegiaga vastavuses.
Planeeringulahenduse kohaselt jäävad era- või munitsipaalomanduses Kauba tn 1, Kauba tn 6, Kauba tn 6a ja Kauba tänav T2 kinnistud RB Pärnu kaubaterminali alale (krunt pos 2) ning need tuleb avalikes huvides omandada. RB raudtee põhitrassi projektlahenduse kohaselt ning lao- ja logistikapargi äri- ja tootmismaa kruntide (krundid pos 16 ja 17) realiseerimiseks tuleb Kauba tn 4 kinnistu ja samuti eraomanduses olev Kauba tn 8 elamumaa kinnistu, mis jääb RB infrastruktuuri hoolduskeskuse ja kaubaterminali teenindamiseks vajaliku krundi (krunt pos 13) alale, avalikes huvides omandada.
Kruntide moodustamise andmed on toodud joonistel DP-3 Põhijoonis ja DP-3-10 Kruntimiskava. Pärnu linna territooriumil asuvate kruntide ehitusõigus ja kasutamise tingimused on esitatud planeeringu seletuskirja punktis 3.4.1. Joonisel DP-3 Põhijoonis on kajastatud graafiliselt ja kruntide kasutamise tingimuste tabelis kirjeldatud määratud servituutide ja kitsenduste vajadusi.
Planeeringualale juurdepääsudena kasutatakse põhiliselt Niidu, Lauka, Kase, Jaama tänavat ja teisi piirkonna siseteid. Planeeritava ala liikluskorraldus on jagatud kolme etappi, täpsem kirjeldus on välja toodud seletuskirja punktis 3.6.
Piirkonna metsaalad on ette nähtud valdavas osas säilima puhkemetsadena.
Vähemalt 25% planeeritud äri- ja tootmisala territooriumist on kohustuslik haljastada.
Planeeringualal asuvad osaliselt või terves ulatuses kuus vääriselupaika (VEP).
Botaanilise inventuuri tulemusena tehti ettepanekuid VEP piiride korrigeerimiseks.
Planeeringualalt juhitakse vertikaalplaneerimisega sademeveed hoonetest ja naaberkruntidelt eemale omal krundil paiknevatesse sademevee puhvertiikidesse, kus sademevee kogused ühtlustatakse ning suunatakse piiratud vooluhulgana mööda sademevee torustikku ja RB raudtee põhitrassi äärseid kraave Väike-Niidu oja kaudu Pärnu jõkke. Sademevete ärajuhtimise täpne lahendus sõltub RB põhitrassi sademevee ärajuhtimise lahendusest ning täpsustub ehitusprojekti koostamisel.
Mõjude hindamiseks teostati KSH käigus järgnevad uuringud: müra- ja vibratsiooniuuring, liiklusuuring, metsa botaaniline inventuur, linnustiku inventuur, ulukiuuring, keskkonnaseisundi hinnang, pinnasevee ärajuhtimise eksperthinnang.
Mõjude hindamise käigus käsitleti KSH-s järgmiseid teemasid: Müra mõju; Vibratsiooni mõju; Mõju välisõhu kvaliteedile; Mõju sotsiaalsetele vajadustele ja varale, sh Valgusreostuse mõju; Mõju pinnasele, pinna- ja põhjaveele; Mõju elusloodusele, kaitsealustele liikidele, (sh Mõju elupaigatüüpidele ja vääriselupaikadele; Mõju taimestikule; Mõju linnustikule); Mõju rohevõrgustikule ja ulukitele; Mõju Natura 2000 võrgustiku aladele.
KSH aruande eelnõu koos kõigi lisadega on lisatud detailplaneeringu materjalidele.
Detailplaneering ei käsitle uute keskkonnaohtlike tegevuste kavandamist ega vastavate objektide rajamist ning keskkonnalubade taotlemist.