Pärnu linnavalitsus osaleb koostöös Sotsiaalkindlustusametiga projektis „Isikukeskse erihoolekande teenusmudeli rakendamine kohalikus omavalitsuses". Projekti rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest.
Projekti eesmärk on katsetada psüühilise erivajadusega inimeste abistamisel teenuskomponentidel põhinevat lähenemist ja testida korraldusskeemi, kus psüühilise erivajadusega inimeste teenuste korraldaja rollis on kohalik omavalitsus.
Isikukeskse erihoolekande teenusmudeli pilootprojekt kohaliku omavalitsuse korralduse baasil viiakse läbi Euroopa Sotsiaalfondi prioriteetse suuna „Tööturule juurdepääsu parandamine ja tööturult väljalangemise ennetamine“ alategevuse „Töövõimereformi sihtrühma töövõimelisuse tõstmine ja nende töötamise soodustamine“ tegevuse „Integreeritud, isikukeskse ja paindliku erihoolekandeteenuste süsteemi piloteerimine“ raames.
Uues teenusmudelis käsitletakse inimesele ja tema lähedastele osutatavat abi ühe tervikliku teenusena. See kujuneb iga abivajaja puhul personaalselt tema vajadustele vastavatest tegevustest ehk teenuskomponentidest. Abi- ja toetusmeetmete korraldamisel saab teenuse saaja ja vajadusel tema lähedased, ka personaalset tuge spetsialistilt, kes nõustab ja koordineerib koostööd teiste osapooltega (sh teenuskomponentide osutajatega, sidusvaldkondade partneritega) nii toetussüsteemi sisenemisel kui kogu toetussüsteemis liikumisel.
Projekti piloteeritava teenusmudeli sihtrühmaks on raske, sügava või püsiva kuluga psüühilise erivajadusega isikud, kelle puhul on täidetud kõik alljärgnevad tingimused:
1) vähemalt 16- aastane
2) isikul ei ole diagnoositud põhidiagnoosina dementsust ega alkoholisõltuvust;
3) sihtgrupp vastab ühele järgmistest tingimustest: a. isik on erihoolekandeteenusel, kuid tema abivajadus on muutunud, mille tõttu on vajalik teenuse vahetus (nt vajab vähesema toetusega teenust), b. isik ei kasuta veel erihoolekandeteenuseid, kuid on SKA erihoolekandeteenuse järjekorras, või c. isik vajab KOV sotsiaaltöötaja või SKA juhtumikorraldaja hinnangul toimetulekuks ja ühiskonnas osalemiseks või tööturule sisenemiseks toetavaid ja integreeritud teenuseid.
ISTE projekt on võimaldanud toetada abivajajate iseseisvat toimetulekut suurendades nende enesekindlust ja motiveerides neid, võimaldanud toetada pereliikmeid ja vähendanud erihoolekandeteenuste järjekorda. Projekt on võimaldanud asutuste vahelise koostöö parema toimimise, läbi mille on kohalikul omavalitsusel hea ülevaade kliendist ja teenuseosutamisest.
ISTE projekt pakub inimestele tuge nende kodukohas, pakub tuge tegevustes, millega endal võib olla keeruline toime tulla. Sinu jaoks on olemas inimene, kelle poole saad vajadusel pöörduda. Vajadusel saab tuge ka Sinu pere.
Vaata lisaks:
• ISTE teenusemudeli tutvustus (Sotsiaalkindlustusamet)
• Infoleht abivajajale
Teenusmudeli rakendamine Pärnu linnas
• Pärnu linn osales projekti II etapis 2020–2021, jätkuprojektis 2022 ning perioodil 2023–2024
• Sihtrühmaks on raske, sügava või püsiva kuluga psüühilise erivajadusega isikud, kelle elukoht on rahvastikuregistri andmetel Pärnu linn.
2023–2024
Projekti rahastamine: Euroopa Sotsiaalfond, TAT „Sotsiaalkaitse ja pikaajalise hoolduse kättesaadavus“
Omafinantseering = 0
Projekti maksumus 631 554 eurot
Projekti elluviimise aeg: 01.01.2023–31.12.2024
Perioodil on 55 teenuskohta
2022
Projekti rahastamine: Euroopa Sotsiaalfondist
Omafinantseering: 0
Projekti toetussumma ja maksimaalne rahaline maksumus: 243 540,00
Projekti elluviimise aeg: 01.01.2022–31.12.2022
Projekti raames osutatakse teenust 50-le abivajavale Pärnu linna elanikule.
2020–2021
Projekti rahastamine: Euroopa Sotsiaalfondist
Omafinantseering: 0 eurot
Projekti toetussumma ja maksimaalne rahaline maksumus: 478 080 eurot
Projekti elluviimise aeg: 17.02.2020–31.12.2021
Projekti tulemusel osutati teenust 50 abivajavale Pärnu linna elanikule
Teenused ja teenuseosutajad
Projekti raames osutavad teenuseosutajad abivajajatele senistest erihoolekande- ja rehabilitatsiooniteenustest erineva sisulise ülesehitusega teenust (nö teenuskomponentidest koosnevat teenust), mis põhineb seni erihoolekande- ja sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuste osaks olevatel tegevustel ning mida on teenusdisaini protsessi käigus vajaduspõhiselt täiendatud.
2023
• Pärnu Sotsiaalkeskus, MTÜ Sotsiaalne Kaasatus, MTÜ Pesapuu, Pärnu Haigla Psühhiaatriakliiniku Päevakeskus, OÜ Vaarikasaar ning OÜ Solve et Coagula. 2024. aastaks sõlmitakse uued lepingud.
• Teenuste hinnakiri 2023
• 2022: Pärnu Sotsiaalkeskus, MTÜ Sotsiaalne Kaasatus, MTÜ Pesapuu, Pärnu Haigla Psühhiaatriakliiniku Päevakeskus, OÜ Solve et Coagula
• 2020–2021: Pärnu Sotsiaalkeskus ja MTÜ Sotsiaalne Kaasatus.
Teenusmudel
Teenusmudelis käsitletakse psüühilise erivajadusega inimesele ja tema lähedastele osutatavat abi tervikliku integreeritud teenusena, mis põimitakse iga abivajaja puhul kokku personaalselt tema toetamiseks vajalikest tegevustest (ehk teenuskomponentidest). Erihoolekande ja sotsiaalse rehabilitatsiooniteenuste tegevused on jagatud teenuskomponentideks, mida kombineeritakse vastavalt inimese vajadustele. Igale teenusmudeli piloteerimises osalevale abivajajale tagab personaalse toe konkreetne sotsiaalhoolekande praktik (baastoetuse osutaja töötaja), kes teda nõustab, juhendab ja koordineerib inimese eluolukorrale vastavalt võrgustikutööd vajalike teiste osapooltega, sh lisateenuskomponentide osutajatega ja sidusvaldkondade partneritega.
Inimesele vajalike teenuskomponentide ja nende tegevuste planeerimisega tegeleb teenusmudelis baastoetuse osutaja. Eesmärk on personaalse tegevusplaani koostamine, teenuskomponentide planeerimine ja teenuskomponentide osutajatega seostamine. Järjepidevalt, kogu projekti perioodi vältel, jälgitakse abivajaduse muutumist, hinnatakse senise teenuse tulemuslikkust ning vastavalt muutustele planeeritakse vajadusel inimesele osutatava teenuspaketi sisu ümber. Tegevusplaan, sinna planeeritud teenuskomponendid ja selle muudatused kooskõlastatakse KOViga, kes on vastutab vajalike teenuskomponentide olemasolu ja eelarve eest.
Koostöövalmis abivajaja puhul koostab baastoetuse osutaja koos abivajaja (ja/või lähedastega) personaalse tegevusplaani. Tegevusplaani koostamisel võib baastoetuse osutaja aluseks võtta endale ja inimese vajadustele sobiva metodoloogia, kuid see peab olema kaasav (st abivajaja ja lähedased on teadlikud teenussüsteemi võimalustest ning neid toetatakse informeeritud valikute tegemisel) ning võtma aluseks abivajaduse hindamise tulemused (st teenuse planeerimine ja eesmärkide seadmine peab lähtuma tuvastatud abivajaduse tasemest erinevates eluvaldkondades). Isiku puhul, kes ei ole valmis koostööks, koostatakse toetusplaan.
Toetusplaani koostamisse kaasatakse võimalusel abivajaja lähedased jt olulised võrgustiku liikmed. Toetusplaani eesmärgiks on üldjuhul abivajajaga kontakti loomine ning koostöövalmiduse saavutamine taastumisprotsessi toetamisel ja abi vastuvõtmiseks. Koostöövalmiduse saavutamisel vaadatakse toetusplaan üle ja asutakse koostama inimesele personaalset tegevusplaani. Plaani elluviimise etapis teevad koostööd baastoetuse osutaja, lisatoetuse osutaja(d) ning KOV, et pakkuda paindlikku ja terviklikku teenust, mis arvestab inimeste personaalset toetusvajadust kõigis eluvaldkondades.
Teenuse pakkumine toimub läbi lisatoetuse teenuskomponentide, mida võivad pakkuda erinevad teenuseosutajad (sh baastoetuse osutaja). Komponendipõhine lähenemine võimaldab kombineerida ühte teenuspaketti nii tänaseid erihoolekande ja rehabilitatsiooniteenuse sisutegevusi kui ka kogukonna ressursse. Plaani elluviimise etapis jätkub baastoetuse osutamine.
Baastoetuse osutaja ülesanne on plaani elluviimise raames võrgustiku töö koordineerimine - sh sotsiaalse võrgustikuga suhtlemine. Toetuse eesmärgiks on terviklik personaalne juhtumikorraldus (sh informeerituse protsessist, lihtne ja arusaadav dokumentatsioon, arusaadav ülevaade teenussüsteemi toimimise põhimõtetest, toetus teenuskomponentidega tutvumiseks koha peal jms). Baastoetuse pakkuja tagab abivajajale võimalikult kiire, lihtsa ja arusaadava asjaajamise teenuskomponentide kättesaadavuse tagamiseks. Baastoetuse osutaja tagab teenusplaani elluviimise koostöös lisatoetuse komponentide osutajate ja KOViga, Baastoetuse osutaja tagab planeeritud lisatoetuse komponentide kättesaadavuse abivajajale.
Lisatoetuse eesmärk on pakkuda paindlikkust ja terviklikku lähenemist teenuse sisu planeerimisel, mis arvestaks kõiki eluvaldkondi. Lisatoetuse teenuskomponendi osutaja vastutab oma teenuskomponendi sisuliste tegevuste ja teenuskomponendi kvaliteedi eest
Vaata lisaks:
• 10.01.2022 Psüühilise erivajadusega inimene saab igapäevaeluga toimetulekuks vajalikku tuge
• 26.08.2020 Psüühikahäiretega inimesed ja nende lähedased saavad vajalikku tuge
• Isikukeskse erihoolekande teenusmudeli rakendamine kohalikus omavalitsuses II