Pärnu linna ja Soomet seovad pikaajalised koostöö- ja sõbrasuhted.

Soome läänerannikul Pohjanmaa maakonnas asuv Vaasa on Pärnu vanim sõpruslinn (juba aastast 1956), paljudel Pärnu koolidel ja lasteaedadel on ülelahe naabrite juures oma sõpruslinnad, kellega tihedalt lävitakse, Eesti suvepealinnas toimetab mitmeid soomlaste osalusega ettevõtteid.

Pärnut ja soomlasi ei ühenda aga pelgalt institutsionaalsed ja ärilised sidemed, vaid ka tõsiasi, et meie põhjanaabrid armastavad siin puhkamas käia – nii kohalikes majutusasutustes kui ka suvekorterites.

Ei ole liialdus väita, et soome keel on Pärnu spaades olulisem suhtlusvahend kui inglise või vene keel. Linna pealgi kuuleb sugulaskeelt vahel sagedamini kui eest keelt, sest Soome turistid on aastaid olnud Eesti inimeste järel aktiivsemad Pärnu linna külastajad.

Mõistmaks paremini hõimurahva ootusi kohalikele puhke- ja teenindusasutustele, kaubandusele, meelelahutusvõimalustele ja taristule, tellib Pärnu linn järjepidevalt Soome turiste käsitlevaid uuringuid, korraldab Soome turgu käsitlevaid seminare ja küsitlusi ning Soome sihtturule suunatud turundus- ja reklaamikampaaniaid.

» Mida teeb Pärnu Soome turul? (ettekanne)
» Soome turist Pärnus 2019 (uuring)
» Mida soomlased Eestis reisides soovivad näha ja teha? (ettekanne)

14.03.2020


Täna hommikuks on Pärnumaal saanud kinnituse 6 COVID-19-viiruse juhtumit, kindlasti on viiruse kandjaid meie seas juba veelgi rohkem. Viiruse leviku pidurdamiseks kuulutati kogu riigis 12. märtsi õhtul välja eriolukord kuni 1. maini 2020.

Hädaolukorra seaduse alusel on kohaliku omavalitsuse kriisikomisjonid kehtestanud erinevad piirangud ja juhised. Oleme valmis selleks, et viiruse levik laieneb ja seetõttu on eriti oluline täita riigi ja omavalitsuste poolt kehtestatud käitumisjuhiseid. Esmalt on vaja mõelda oma tervise julgeoleku peale ja käituda vastavalt.

Viige oma kohtumised teiste inimestega miinimumini: ei mingeid külastusi, kohtumisi, shoppamist kaubanduskeksustes, toitlustuskohtade külastamist, sõprade või vanematega koos ajaveetmist! Karantiinis või terve inimese isolatsioonis viibimine tähendab seda, et ta on kodus ja ei liigu ringi. See kehtib eriti koolilaste kohta, kes jäävad esmaspäevast koju koduõppele. Ärge lahkuge kodust ilma äärmise vajaduseta. Viibige värskes õhus, kuid seda teistest inimestest eemale hoides.

Kui siiski tekib äärmine vajadus külastada poodi või apteeki, kasutage hingamiskaitsevahendeid ja vältige lähikontakti. Inimestevaheline kaugus peab olema vähemalt 2 meetrit, sest just niikaugele võib sülg suust lennelda. Terviseamet loeb haigega kontaktis olnud isikuteks neid, kes on olnud haigele lähemal kui 2 meetrit. Võimalusel kasutage poodides iseteeninduskassasid, jälgides rangelt hügieeninõudeid: puudutage nuppe-puuteekraane kas kinnastes, või kui seda võimalust pole, desinfitseerige käed kohe vastava ainega.

Äärmiselt oluline on isiklik hügieen ja eriti kätepesu. Parim vahend on ikkagi soe vesi ja seep ning võimalikult tihe kätepesu. Desinfitseerimisvahendid on hädapärasteks olukordadeks, kui kätepesu võimalus puudub. Mõistlik on abi saamiseks või teiste inimestega suhtlemiseks kasutada telefoni ja interneti-põhiseid suhtluskanaleid.

Kriisikomisjoni otsusega on suletud kõik koolid ja huvikoolid. Palun ärge lubage oma lapsi trenni, võistlustele või sõpradega välja! Hetkel on õigel kohal nutisõltuvus, kuna interneti kaudu COVID-19 ei levi. 30. märtsini on suletud ka kõik kultuuri- ja külakeskused, huviringid ning keelatud on igasugune ühistegevus. Pärnu linnas on suletud vanemaealiste päevakeskused ja noortekeskused, samuti raamatukogud ja muud asutused, kus on inimeste kogunemise tõttu võimalik saada viirus.

Lasteaiad on küll avatud, kuna riigi toimimiseks on vaja tagada töötajatele laste hoid, kuid neis asutustes rakendatakse täiendavaid hügieenireegleid ja igat haigestumist käsitletakse juhtumipõhiselt, kuni lasteaia sulgemiseni välja. Kriisikomisjon soovitab lapsi, keda on võimalik kodus hoida, mitte lasteaeda tuua. Kõigile linna allasutuste töötajatele on edastatud juhised, kuidas eriolukorras ja haigusjuhtude ilmnemisel käituda.

Kuni 1. maini on ära jäetud igasugused koosolekud, õppused, koolitused ja avalikud üritused, suletud on muuseumid, kontserdi- ja etendusasutused. Tungiv soovitus on vältida igasuguseid rahvarohkeid kohti, mitte minna rahvarohketesse söögikohtadesse või ööklubidesse. Soovitav on mitte pidada ka erapidusid ja sünnipäevi, kuhu on oodata rohkem tuttavaid-sõpru.

Oluline on vältida paanikaga kaasa minemist ja paanika tekitamist. Eriolukord riigis tähendabki seda, et meie tavapärane elu käib teiste reeglite järgi ja kõik asjad ei toimi harjumuspäraselt. Pole mõtet toitu ja hügieenitarbeid suurtes kogustes kokku osta, sest kaubandusettevõtted on kinnitanud: tarneahelad töötavad ja ajutiselt tühjad riiulid on tingitud sellest, et kaupa ei jõuta lihtsalt nii palju välja panna, kui korraga ära ostetakse. Toidu kokkuostmise puhul on oht, et see rikneb ja tuleb hiljem asjatult ära visata.

Mõistlik on hoiduda kuulujuttude levitamisest. Ärge mõistke hukka neid, kes on nakatunud. Haigete inimeste vaenamine ja nende häbivääristamine ei tee neid terveks ega terveid haigeks. Paanika asemel tuleks jälgida isikliku hügieeni reegleid, hoida end füüsilisest kokkupuutest teiste inimestega (min vahe 2 meetrit!) ja mitte väljuda põhjuseta kodust.

Töölkäivad inimesed peavad kindlasti jälgima tööandja juhiseid. Tööandja otsustab, kas ja kui pikaks ajaks töötajad sundpuhkusele saadetakse, kuidas töö ümber korraldatakse, nt tiimidesse või lukustatud tsoonidesse, kas võimaldatakse kodutöötamist või jätkatakse tööd rakendades kõrgendatud isikukaitsemeetmeid töökohtades. Kui tööandja saadab töötaja koju haiguskahtluse tõttu, siis see tähendab rangelt kodus viibimist, mitte sõprade külastamist või töötamist teise tööandja juures.

Iga inimene, kes tunneb end halvasti, ilmnevad haigusnähud või on teadlik, et on kokku puutunud haigustkandva isikuga (kontakt lähemal kui 2 meetrit!), peab end iseseisvalt koju isoleerima ja võtma ühendust oma perearstiga, et saada juhiseid tervenemiseks. Kindlasti mitte minna ise arsti otsima või asuda seisukohale, et „pole hullu midagi, ega mina ei haigestu ega nakata teisi“! Sellise käitumisega seate veelgi suuremasse ohtu enda tervise ja aitate kaasa viiruse levikule - see on vastutustundetu käitumine!

Palun järgida Terviseameti, riigi ja kohaliku omavalitsuse kriisikomisjonide juhiseid asutuste kodulehtedelt, meedia ja sotsiaalmeedia vahendusel ning kindlasti juhinduda nende korraldustest ja juhistest. Need ei ole välja mõeldud selleks, et inimesi kiusata, vaid vähendada ülinakkava viiruse levikut ja kaitsta inimeste tervist ning elu. Rakendades eelpool toodud käitumisjuhiseid, iga üks individuaalselt, on meil võimalik kaitsta ennast ja oma pere ning kaaskodanikke ohtlikult kiiresti leviva viiruse eest ning meid ähvardav oht seljatada.


Rahulikku meelt ja tervist!

Romek Kosenkranius
Pärnu linna kriisikomisjoni esimees






14.03.2020

Сегодня утром в Пярнуском уезде получило подтверждение 19 случаев заболевания коронaвирусом COVID-19. Наверняка носителей вируса среди нас намного больше. 12 марта для предотвращения распространения вируса в государстве объявлено чрезвычайное положение до 1 мая 2020.

На основании закона о чрезвычайном положении кризисные комиссии местного самоуправления ввели разные ограничения и руководства. Мы готовы к тому, что вирус будет распространяться. Ввиду этого особенно важно выполнять руководства, установленные государством и органами местного самоуправления. В первую очередь нужно подумать о безопасности своего здоровья и вести себя соответственно. 

Доведите контакты с другими людьми до минимума: никаких гостей, встреч, шопингов, торговых центров, посещений мест общественного питания, проведения времени с друзьями или родителями! Карантин или нахождение здорового человека в изоляции означает, что он находится дома. Это особенно относится к школьникам, которые с понедельника переходят на дистанционное обучение. Не выходите из дома без крайней необходимости. Находитесь на свежем воздухе, при этом не контактируйте с другими людьми.

Если всё же возникла необходимость пойти в магазин или аптеку, используйте медицинскую маску и избегайте контактов. Расстояние между людьми должно быть не меньше 2 метров, так как именно на таком расстоянии слюна воздушно-капельным путём может попасть на вас. Департамент здоровья считает людей, бывших в контакте с больным именно тех, кто был к больному на расстоянии меньше 2 метров. По возможности пользуйтесь в магазинах кассами самообслуживания, помня при этом правила гигиены: дотрагивайтесь до кнопок и экрана в перчатках, если такой возможности нет, то сразу после использования пульта или экрана продесинфицируйте руки соответствующим средством 

Крайне важна личная гигиена, особенно мытьё рук. Лучшее средство всё же вода, мыло и частое мытьё рук. Десинфицирующие средства нужны для крайних ситуаций, когда мытьё рук невозможно. Для получения помощи и общения с другими людьми разумно пользоваться телефоном и интернетом.

По решению кризисной комиссии закрыты все школы и школы по интересам. Пожалуйста не позволяйте своим детям ходить на тренировки, соревнования и встречаться с друзьями! На данный момент очень уместна компьютерная зависимость, поскольку COVID-19 не распространяется по интернету. До 30 марта закрыты все культурные учреждения и центры, кружки по интересам и запрещена какая-либо совместная деятельность.  В городе Пярну закрыты дневные центры и центры для молодёжи, также библиотеки и прочие учреждения, в которых из-за скопления людей может заразиться вирусом. 

Детские сады открыты, поскольку для работы государства мы должны обеспечить работающим людям возможность отводить детей в детский сад. При этом в детских садах будут соблюдаться дополнительные правила гигиены, каждый случай будут рассматривать отдельно, вплоть до закрытия детского сада.  Кризисная комиссия рекомендует при возможности оставлять детей дома и не приводить их в детский сад. Всем подведомственным городу работникам передано руководство, как поступать при обнаружении случаев заболевания. 

До 1 мая отменены все собрания, обучения, курсы и публичные мероприятия, закрыты музеи, концертные залы и театры. Настойчиво рекомендуем избегать все места массового скопления людей, не ходить в места общественного питания и ночные клубы. Рекомендуем не проводить праздники и не отмечать дни рождения, куда может прийти много друзей и знакомых.

Важно не создавать панику и не поддаваться ей. Чрезвычайное положение в государстве означает, что наша повседневная жизнь организована по другим правилам и все идет не по привычному пути. Нет смысла скупать продукты и туалетную бумагу в больших количествах, так как торговые предприятия заверили, что поставка товаров работает и временно пустые полки обусловлены тем, что товар не успевают так быстро разложить на полки. Закупка товаров грозит тем, что его не успеют реализовать и позже придётся выбросить.

Разумно не распространять слухи. Не осуждайте тех, кто заражен. Осуждение больных людей не вылечит их и не поможет здоровым. Вместо паники соблюдайте правила гигиены, избегайте контактов с другими людьми (минимальное расстояние 2 метра!) и не выходите без причины из дома.

Работающие люди должны обязательно следить за указаниями работодателя. Работодатель решит, останутся ли работники работать или на какое время их отправят в вынужденный отпуск, как реорганизуют работу, например, в командах или в закрытых зонах, можно ли будет работать дома или нужно продолжить работу на рабочем месте с использованием средств защиты. Если работодатель отправит домой работника с подозрением на болезнь, то это означает строго домашний режим, никаких встреч с друзьями или работы у другого работодателя.

Каждый человек, который почувствует себя плохо, у которого появятся признаки заболевания или он знает, что общался с больным человеком (контакт ближе чем 2 метра!), должен самостоятельно изолировать себя и остаться дома, а также связаться с семейным врачом, чтобы получить указания для лечения. Нельзя самому идти к врачу или принять позицию «ничего страшного, я не заболею и не заражу других!». При таком поведении подвергнете опасности прежде всего своё здоровье, а также поможете распространению вируса – это поведение безответственного человека!  

Пожалуйста следите за руководством Департамента здоровья, кризисных комиссий государства и местного самоуправления на вэб-станицах учреждений и предприятий, по медиа каналам и в соцсетях, руководствуйтесь этими распоряжениями. Они придуманы не из-за вредности, а для того, чтобы предотвратить распространение сверхзаразного вируса и защитить здоровье и жизнь людей.  Применяя вышеуказанные меры, каждый индивидуально, у нас будет возможность защитить себя, свою семью и сограждан от быстро распространяющегося вируса и победить вирус.



Спокойного настроения и здоровья!

Ромек Косенкраниус
председатель кризисной комиссии гор Пярну

Hukkunud loom Pärnu linna territooriumil
» surnud kass, koer, väikeuluk või linnud -  Varjupaikade MTÜ 524 6705
» surnud suurulukid - keskkonnainspektsiooni infotelefon 1313

Hukkunud loom maanteel
» suuruluk (hunt, karu, ilves, metssiga, punahirv, põder või metskits) - keskkonnainspektsiooni infotelefon 1313
» muu loom maanteel (riigiteel) - maanteeinfo 1510


Randa uhutud surnud hülged
» kui surnud hüljes asub Pärnu linna territooriumil, korraldab koristuse omavalitsus
» kui hüljes on eraomanikule või riigile kuuluval maal, annab osavallakeskus leiust maaomanikule teada ja palub korjuse ära koristada

Omavalitsuse territooriumilt leitud hülgekorjus:
» Valgerannas - Audru osavallakeskus 444 8171 *
» Tõstamaa osavallas - Tõstamaa osavallakeskus 444 8161 
» Pärnu keskuslinna rannas (Vana-Pärnu, Mai, Raeküla, keskrand) - Kesklinna Pargid OÜ, Kalju Villota 525 6256 

» Pärnu linnavalitsuse infotelefonil 1550 (teate saab jätta ka töövälisel)
» Anna teada rakenduse kaudu

* Valgeranna puhul on oluline teada, et selle ranna liivane ala ei kuulu tervenisti Pärnu linnale, vaid osa on erakinnistute ja osa riigi oma. Kuna aga omavalitsus on enamjaolt vahelüli teadete edasi andmisel ja koristuse organiseerimisel, on väga oluline, et surnud hüljest märgates annaks inimene teada hülge võimalikult täpse asukoha, mis muudab lihtsamaks info jõudmise õige maaomanikuni.


Pärnu rannaniidu eest hoolitsevad linnalehmad

Lehmade Pärnusse tuleku on tinginud suvepealinna geograafiline asukoht ja siinne eriline loodus: nimelt paikneb Pärnu linna rannikul, Kesklinna, Mai, Raeküla ja Vana-Pärnu linnaosades, Pärnu rannaniidu looduskaitseala. 375-hektarilisel looduskaitsealal on umbes 250 hektarit hooldust vajavaid poollooduslikke kooslusi, enamasti rannaniite.

Neid niite on ajalooliselt rannakarjamaadena peetud. Paraku katkes see tegevus aastateks, mistõttu Pärnu rannaniidud roostusid ja paljud kaitsealused liigid sattusid ohtu. Pilliroogu on küll niitudelt siin-seal niidetud, ent see pole olnud piisav, et rannaniite endisel moel taastada. Kõige tulemuslikumalt hooldavad rannaniite ikkagi loomad.

Just sellest vajadusest – taastada veiste abiga rannaniidud – sündiski linnalehmade projekt. Projektil oli veel teinegi oluline eesmärk - tutvustada inimestele kaitseala ja ehitada selleks välja turismitaristu (linnuvaatlustornid Mai ja Raeküla rannas, infostendid, vaateplatvormiga matkarada Tervise Paradiisi juures jms). 

Projektidega on aga nii, et ühel hetkel saavad need läbi - 2012. aasta jaanuaris käivitunud linnalehmade projekti lõpp saabus 31. detsembril 2016. Kuid looduses ei käi elu projektipõhiselt. See tähendab, et turismitaristu eest hoolitseb edasi linn, ent jätkuma peab alanud viisil ka rannaniitude hooldamine ja veised jäävad ka edaspidi suviti Pärnu randa käima.

Vaid nii säilib haruldaste Pärnu rannaniitude liigirikkus, unikaalsus ja silmailu. Kui kariloomi siia mitte tuua, kasvaksid taastatud alad uuesti kinni ja senini tehtul poleks mõtet. Kes pelgab, et loomad mõjuvad Pärnu rannaveele halvasti, siis vee kvaliteeti uuritakse pidevalt ja Keskkonnaameti kinnitusel ei kujuta veiste tegevus siinsele suplusveele mingit ohtu. 

Kuna Pärnu linnal omal veiseid pole, annab linn rannaniidud rendile loomaomanikele, kes karjatavad niitudel kevadest suveni oma mägiveiseid.

Karjatamistegevus Pärnu rannaniidul

» Mai ja Raeküla rannaniidul on 31. detsembrini 2021 linna lepingupartner Võrumaa talunik Silver Visnapuu - 528 3135, visnapuu[at]gmail.com
» Vana-Pärnu rannaniidul karjatab suvekuudel loomi MTÜ Pärnu rannaniit, kellega on leping sõlmitud määramata ajaks. Kontakt: Siim Suitsmart 5647 5323, suitsmart[at]gmail.com ja Aivar Pukk 509 9409,  aivar.pukk[at]mail.ee
» Pärnu linnavalitsusest on linnalehmade osas kontaktisikuks heakorraspetsialist Piret Unn - 444 8309 ja 5745 0054,  piret.unn[at]parnu.ee

Linnalehmade projekt

2011. aastal sai positiivse rahastusotsuse LIFE+ Nature programmi projekt Urbancows ehk Rannaniidu taastamine ja tutvustamine Pärnu linnas.  

Projekti eesmärgiks oli taastada Pärnu rannaniidu looduskaitseala rannaniidud, rannikulõukad ja erinevate kaitsealuste liikide elupaigad. Selleks oli vajalik niidu puhastamine roost, lõugaste puhastamine sinna kogunenud setetest, rannaniidu loodusliku veerežiimi taastamine ja kaitsealuste liikide elutingimuste parandamine.

» Projekt kestis 2012 . aasta jaanuarist 2016. aasta detsembrini. 
» Projekti partneriteks olid Keskkonnaamet, Pärnu Linnavalitsus ja Tartu Ülikooli Pärnu Kolledž. 
» Projekti kogumaksumuseks oli ligikaudu 1,14 mln eurot, millest 75% oli Euroopa Ühenduse LIFE + Nature programmi ja 25% Eesti riigi panus.
» Kohaliku kaasfinantseeringu tagasid SA Keskkonnainvesteeringute Keskus, Pärnu Linnavalitsus ja Tartu Ülikooli Pärnu Kolledž.

Vaata lisaks:
» Linnalehmade projekt (Keskkonnaministeerium)
» Projekti üldandmed
» Ülevaade projektist ja rannaniidu taastamisest
» Facebook

linnalehmad

» Tõstamaa Vallavolikogu detailplaneeringute otsustele on juurdepääs dokumendiregistris
» Paberkandjal kehtestatud detailplaneeringutega saab tutvuda tööpäeviti Tõstamaa osavallakeskuses. 

Kehtestatud detailplaneeringud
1. Lao külas asuva Munalaiu sadama detailplaneering, eesmärk Munalaiu sadamast arendada kaubasadam. Kehtestatud 08.10.1999 valla volikogu otsusega nr 29

2. Manija külas asuva Kirsi maaüksuse detailplaneering, eesmärk ehituskeeluvööndis ja kaitsealal asuvale vanale vundamendi kohale uue hoone ehitamine. Kehtestatud 04.04.2003 valla volikogu otsusega nr 21

3. Tõstamaa alevikus asuvate maaalade Varbla mnt 44A ja 46A detailplaneering, eesmärk uute katastriüksuste moodustamine tiheasustualal noorte perede maade erastamiseks. Kehtestatud 26.08.2003 Vallavalitsuse korraldusega nr 118.

4. Seliste külas asuva Kotermanni maaüksuse detailplaneering, eesmärk jagada maaüksus 12 suvila- ja elamukrundiks. Kehtestatud 02.10.2003 valla volikogu otsusega nr 37.

5. Manija külas asuva Riida talu detailplaneering, eesmärk ehitada ehituskeeluvööndisse ning kaitsealale laut ja küün ning turismitajatised ja -hooned. Kehtestatud 24.08.2004 valla volikogu otsusega nr 80.

6. Peerni külas asuva Laksu maaüksuse detailplaneering, eesmärk maaüksus jagada 8 suvilakrundiks. Kehtestatud 17.12.2004 valla volikogu otsusega nr 96.

7. Männikuste külas asuva Kastani maaüksuse detailplaneering, eesmärk Kastani katastriüksusele puhke- ja kalastuskompleksi rajamine. Kehtestatud 09.09.2005. a. valla volikogu otsusega nr. 134

8. Lao külas asuva Kadaka maaüksuste detailplaneering. Planeeringu eesmärk maaüksuse jagamine mitmeks eraldi kinnistuks ning nende sihtotstarvete muutmine. Kehtestatud 19.10.2007. a. valla volikogu otsusega nr. 144.

9. Kõpu külas asuva Korstna, Maria ja Mulgu maaüksuste detailplaneering eesmärgiga planeeritavale maa-alale (kokku 30,88 ha) ehitusõiguse andmine ja maade sihtotstarvete määramine. Kehtestatud 30.11.2007. a. valla volikogu otsusega nr. 153. ´

10. Ermistu külas asuv 14,2 ha suurusega Mätta maaüksuse detailplaneering eesmärgiga maaüksuse 8 krundiks jagamine ning maade sihtotstarvete muutmine. Kehtestas 30.05.2008.a. valla volikogu otsusega nr. 180

11. Männikuste külas asuva Köössa-Kadri katastriüksuse detailaplaneeringu. Kehtestatud Tõstamaa Vallavolikogu 30.05.2008.a. otsusega nr. 181

12. Kastna külas Antsu ja Vahtra kinnistute detailplaneering, kehtestatud 29.08.2008 Tõstamaa Vallavolikogu otsusega nr 187. Planeeringu eesmärgiks maaüksuse ehituskruntideks jagamine, ehitusõiguse ja hoonestuse tüübi määramine ning maade sihtotstarvete muutmine.

13. Kastna külas Kruusiaugu I maaüksuse detailplaneering, kehtestatud 29.08.2008 Tõstamaa Vallavolikogu otsusega nr 188. Detailplaneeringu eesmärk maaüksuse jagamine 5 krundiks, 3-le krundile ehitusõiguse ja hoonestuse tüübi määramine ning sihtotstarbe muutmine elamumaaks. Katastriüksusele elamumaa sihtotstarbe määramisel selle minimaalseks lubatud pindalaks on 2 ha, millele antakse ehitusõigus.

14. Tõstamaa alevikus Varbla mnt 16 kinnistu detailplaneering, kehtestatud 29.08.2008 Tõstamaa Vallavolikogu otsusega nr 189. Planeeringu eesmärk 2950 m2 suuruse kinnistu kaheks jagamine, ehitusõiguse ja hoonestuse tüübi määramine ning moodustatava katastriüksuse sihtotstarbe muutmine (75% ärimaa ja 25% elamumaa).
15. Kastna külas Taltsi-Oja kinnistu detailplaneering, kehtestatud 10.10.2008 Tõstamaa Vallavolikogu otsusega nr 196. Planeeringu eesmärk 8,74 ha kinnistu jagamine 2 ha suurusteks kruntideks , sihtotstarbe muutmine suvilakruntide maaks, ehitusõiguse andmine ning hoonestuse tüübi määramine.

16. Kastna külas Suure ja Väikese Rohtaia kinnistute detailpaneering, kehtestatud 12.12.2008 Tõstamaa vallavolikogu otsusega nr 199. Planeeringu eesmärk maaüksuste kruntideks jagamine (krundi minimaalseks suuruseks on 1 ha) ja sellega seoses maa sihtotsarbe muutmine.

17. Poosti külas Mereranna kinnistu detailplaneering, kehtestatud 06.02.2009 Tõstamaa vallavolikogu otsusega nr 205. Planeeringu eesmärk 4,8 ha Mereranna maaüksuse kruntideks jagamine suvilate ehitamiseks ja nende sihtotstarvete määramine. Läbi viidud ka keskkonnamõjude strateegiline hindamine.

18. Ermistu külas Puusepa kinnistu detailplaneering, kehtestatud 06.02.2009 Tõstamaa vallavolikogu otsusega nr 206. Planeeringu eesmärk 8,8 ha suuruse maaüksuse kolmeks jagamine, sihtotstarvete muutmine ning ehitusõiguse ja hoonestuse tüübi määramine.

19. Kastna külas Kruusiaugu maaüksuse detailplaneering, kehtestatud 26.03.2009 Tõstamaa vallavolikogu otsusega nr 212. Planeeringu eesmärgiks maaüksuse jagamine ning moodustatavatele kinnistutele sihtotstarvete määramine. Kruusiaugu maaüksus on 10,2 ha suur.

20. Kastna külas Jaanuse kinnistu detailplaneering, kehtestatud Tõstamaa Vallavolikogu 26.03.2009 otsusega nr 213. Planeeringu eesmärk maaüksuse kaheks jagamine, ühele maaüksusele ehitusõiguse andmine ja hoonestuse tüübi määramine ning maa sihtotstarbe muutmine.

21. Kavaru külas Kavaru 20 detailplaneering, kehtestatud Tõstamaa Vallavolikogu 18.12.2009 otsusega nr 15

22. Kastna külas Reinu kinnistu detailplaneering, kehtestatud Tõstamaa Vallavolikogu 12.02.2010 otsusega nr 12. Planeeringu eesmärk maa sihtotstarbe muutmine elamumaaks ja ehitusõiguse ja hoonestustüübi määramine.

23. Männikuste külas Meierei maaüksuse detailplaneering, kehtestatud Tõstamaa Vallavolikogu 10.09.2010 otsusega nr 32. Planeeringu eesmärk jagada maaüksus kaheks, moodustatavatele maaüksustele sihtotstarvete määramine ning munitsipaalomandisse taotlemine.

24. Manija külas Manija Külakeskuse detailplaneering, kehtestatud Tõstamaa Vallavolikogu 10.09.2010 otsusega nr 33. Planeeringu eesmärk leida võimalus rajada antud alale muuseumi abihooned, mis koos täna seal asuva saarekeskusega moodustavad tulevikus saare kultuurilise keskpunkti.

25. Manija külas Manija maaüksuse detailplaneering, kehtestatud Tõstamaa Vallavolikogu 22.10.2010 otsusega nr 34. Planeeringu eesmärk ehitusõiguse ja hoonestustüübi määramine ning õueala määramine.

26. Kastna külas Kastna mõisa Suur Karjaaia maaüksuse detailplaneering, kehtestatud Tõstamaa Vallavolikogu 03.12.2010 otsusega nr 42.

27. Kastna külas Enno kinnistu detailplaneering, kehtestatud Tõstamaa Vallavolikogu 01.04.2011.a. otsusega nr. 55. Detailplaneeringuga jagati Enno kinnistu 12 krundiks, millest 8 krundile määrati kasutamise otstarbeks pereelamu maa, 1 krundile puhkerajatiste maa, 1 krundile veetootmise ja veepuhastuse ehitise maa, 1 krundile elektrenergia tootmise ja jaotamise ehitise maa ning 1 krundile kasutamise sihtotstarbeks tee ja tänava maa.

28. Kastna külas Mulgi kinnistu detailplaneering, kehtestatud 18.11.2011 Tõstamaa vallavolikogu otsusega nr 69. Detailplaneeringu lahendus näeb ette moodustada mere ääres asuva 36,36 ha suurusega Mulgi kinnistust 2ha suurune elamumaa krunt Popi ning sellele ehitusõiguse seadmist ühepereelamu ehitamiseks.

29. Kastna külas Rüssa, Käo ja Teispere kinnistu detailplaneering, kehtestatud 27.01.2012 Tõstamaa Vallavolikogu otsusega nr 71. Planeeringu eesmärgiks on nendest katastriüksustest kokku moodustada neli 2 ha-list uut katastriüksust, moodustavatele katastriüksustele ehitusõiguse ja hoonestuse tüübi määramine ning nende sihtotstarbe muutmine elamumaaks. Planeeringuga on hõlmatud ca 8 ha. Igale moodustatavale katastriüksusele planeeritakse üks ühepereelamu.

30. Värati külas Kanistu kinnistu detailplaneering, kehtestatud 21.06.2013 Tõstamaa Vallavolikogu otsusega nr 106. Detailplaneeringuga on kavandatud rajada kaks elamut koos kõrvalhoonega. Lisaks on kavandatud rajada puurkaev ja tuletõrjeveevõtukoht. Kanalisatsioon lahendatake omapuhastite baasil.

31. Männikuste külas Männipõllu detailplaneering, kehtestatud 29.11.2013 Tõstamaa Vallavolikogu otsusega nr 15 . Detailplaneeringuga on kavandatud Männipõllu kinnistule mobiilsidemasti rajamine. Kavandatud tegevus on Tõstamaa valla üldplaneeringu kohane ja aitab parandada piirkonna mobiilsidelevi.

32. Kastna külas Vahtra detailplaneering, kehtestatud 23.01.2014 Tõstamaa Vallavalitsuse korraldusega nr 43. Detailplaneering muudab kehtivas Antsu ja Vahtra detailplaneeringus toodud hoonestusala. Uus hoonestusala on märgitud vastavalt olemasolevatele hoonetele. Detailplaneering on koostatud Planeerimisseaduse mõistes lihtsustatud korras.

33. Seliste külas Käära kinnistu detailplaneering, kehtestatud 13.06.2014 Tõstamaa Vallavolikogu otsusega nr 29. Detailplaneeringuga on kavandatud Käära kinnistule mobiilsidemasti ja seadmete konteineri paigaldamine.

34. Männikuste külas Lageda kinnistu detailplaneering, kehtestatud 19.12.2014 Tõstamaa Vallavolikogu otsusega. Detailplaneeringuga on kavandatud maantee poolsesse serva neli elamumaa sihtotstarbega krunti. Planeeritud kruntidele on kavandatud ehitada üks elamu koos kõrvalhoonega.

35. Ermistu külas Johanni kinnistu detailplaneering, kehtestatud 29.05.2015 Tõstamaa Vallavolikogu otsusega nr 49. Detailplaneeringuga muudeti Puusepa detailplaneeringus kehtinud hoonestusala asukohta vastavalt olemasolevale hoonestusele.

36. Kastna küla Kardoni kinnistu detailplaneering, kehtestatud 27.10.2015 Tõstamaa Vallavalitsuse korraldusega nr 460. Detailplaneeringuga jagatakse maaüksus kaheks, millest üks määratakse elamumaaks ja teine jääm maatulundusmaaks. Elamumaale on lubatud rajada kuni 60m2 suuruse ehitusaluse pinnaga elamu ja kõrvalhoone.

» Loomakaitseseadus
» Loomatauditõrje seadus
» Lemmikloomaregister
» Loomade varjupaik, hulkuvad loomad
» Lemmiklooma pidamise nõuded

Lemmiklooma registreerimine

» Vastavalt loomakaitseseadusele ja loomatauditõrje seadusele peab loomaomanik tagama oma lemmiklooma identifitseerimise.
» Koeraomanik on kohustatud üle kolme kuu vanused koerad registreerima.
» Soovitatav on registreerida ka kassid ja muud lemmikloomad, et võimaldada nende kaduma minemise korral teie kiiret tuvastamist leidja poolt.
» Loomaomanik saab oma lemmiklooma ise registrisse kanda Lemmikloomaregistris
» Loomi saavad lisaks registreerida ka veterinaarid, varjupaigad, lepingulised omavalitsused, hulkuvate loomadega tegelevad ühingud jpt
» Looma registreerimine on tasuta 

Hulkuvast lemmikloomast teatamine

Pärnu kodutute loomade varjupaik
Raba 32, 80041 Pärnu linn, Pärnu linn
524 6705
parnu[at]varjupaik.ee
www.varjupaik.ee

 

Pärnu linnavalitsuse sotsiaalosakonnal on 7 piirkondlikku hoolekandekontorit, millest kolm kontorit asuvad osavaldades. Hoolekandekontorites töötavatelt sotsiaalkonsultantidelt saab küsida esmast abi ning nõustamist.

Tähistamaks rahvusvahelist eakate päeva sõidame

teisipäeval, 1.oktoobril väljumisega kell 15.30

rahvusvahelise muusikapäeva kontserdile
Pärnu kontserdimajja

Esinevad:
Juhan Uppin (päkarauakannel)
Una Corda koosseisus Kristi Mühling (kannel), Liis Viira (harf), Ene Nael (klavessiin). Marliis Miilimäe (kannel), Katariina Viik (kannel)
Kandleansambel koosseisus Laura-Johanna Käärma, Meel Suursild, Nora Nummert

Registreerimine telefonidel
4448 163 Tiiu 4448 161 Liia

Üritus on tasuta!


07.06.2019

Riigihanke „Tammiste hooldekodu Brüsseli maja energiatõhususe parandamise ehitustööd“ võitnud PVT Haldus OÜ ja Eston Ehitus AS soojustavad sügiseks hooldekodu Brüsseli maja.

Ehitustööde käigus vahetatakse välja maja uksed ja aknad, soojustatakse seinad, lagi ja vundamendisokkel, paigaldatakse soojustagastusega ventilatsioon, pannakse radiaatoritele termoregulaatorid ja paigaldatakse katusele päikesepaneelid, et viia hoone energiatõhusus energiaklassi C. Praegu on hoone sügiseti liiga niiske ja talvel kohati liiga jahe.

Tööd maksavad 192 540 eurot, millest 64 650 tasub rahandusministeerium ja ülejäänu linn.

Teet Roosaar
Pärnu linnavalitsuse meedianõunik
444 8272, 510 3444
teet.roosaar[at]parnu.ee


EL Regionaalarengu Fond horisontaalne

II taotlusvoor oli avatud 7. juunist kuni 7. juulini 2019

Eluruumi kohandamise projekti eesmärk on Pärnu linna puuetega inimestele läbi eluruumi kohandamise tagada paremad elamis-, õppimis- ja töötamistingimused ning suurendada iseseisvat toimetulekut, tagades läbi selle puuetega inimeste võrdsed võimalused ühiskonnaelus osalemisel.

Eluruumide kohandamine võimaldab puudega inimeste iseseisvat toimetulekut, vähendab hooldajate hoolduskoormust ja loob ebasobiva elukeskkonna tõttu tööturult eemal olijatele eeldused osaleda tööturul. 

Lisainfo: projektijuht Viktooria Iljin, sotsiaalosakonna puuetega inimeste hoolekande peaspetsialist, 444 8129, viktooria.iljin[at]parnu.ee


Tingimused ja toetatavad tegevused

Õigus toetusele
» Eluruumi kohandamist saab taotleda isik, kellel on tuvastatud puude raskusaste puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse mõistes ja kellel on sellekohane kehtiv otsus

Meetme raames eluruumi kohandamist saab taotleda erivajaduse katmiseks:

» liikumisega seotud toimingutes (püsti, pikali ja istuma saamine, treppidest üles ja alla liikumine, ustest ja väravatest sisse ja välja liikumine)
» hügieenitoimingutes (pesemis- ja tualetitoimingud)
» köögitoimingutes (toiduvalmistamine, söömine ja joomine)

Kohandada saab eluruumi, mis:
» asub Pärnu linna haldusterritooriumil
» on kohanduse saaja rahvastikuregistri järgne ja tegelik elukoht
» on aastaringseks elamiseks sobiv
» on kohanduse saaja või tema pereliikme omandis, kaasomandis või kasutuses lepingu alusel

» Kohandused (ehitustööd) peavad valmima hiljemalt 30.09.2021
» 2019. aastal teostatavate eluruumide kohandamiste järjekorra loomise aluseks on taotluse registreerimise aeg Pärnu Linnavalitsuses
» Kui kohandamise tegelik maksumus ületab meetme vahenditest rahastatava maksimaalse maksumuse ja linnaeelarve vahenditest tasutava summa, tuleb eluruumi kohanduse saajal katta ülejäänud summa omaosalusena

Taotlemine 

» Taotlusvorm
» Volikiri
» Omaniku nõusolek
» Juriidilise omaniku nõusolek
» Korteriühistu nõusolek

Taotlus eluruumi kohandamiseks tuleb esitada hiljemalt 7. juulil 2019

Taotluse kohustuslikud andmed:
1. taotleja nimi, isikukood, kontaktandmed (või taotleja esindaja nimi, isikukood, kontaktandmed, esindusõiguse alus);
2. kohandatava eluruumi andmed: tänav, maja number, korteri number, kasutamise alus (leping, omand, kaasomand);
3. eluruumi kohandamise eesmärk (liikuvusega seotud toimingute, hügieenitoimingute või köögitoimingute parandamiseks) ja selgitus;
4. kohandamise liik (platvormtõstuki paigaldus, laetõstuki paigaldus, ukse automaatika paigaldus, vaheplatvormita kaldtee rajamine, hoone välisukseava kohandus, korteri välisukseava kohandus, siseukseava kohandus, uksekünnise paigaldus, lävepakuta ukseava kohandus, tualettruumi (st pesemisruum ja WC ühes ruumis või pesemisruumi) kohandus, WC-ruumi kohandus, inva-WC-poti paigaldus, käsipuude paigaldus, muu);
5. otsuse ja lepingu kättesaamise viis (e-postiga, lihtkirjaga või tähtkirjaga taotlusel märgitud kohandamist vajava eluruumi aadressil).

Taotlusele tuleb lisada:
1. koopia esindusõigust tõendavast dokumendist (kohtumäärus, volikiri);
2. eluruumi kasutusõigust tõendav dokument koos omaniku või korteriühistu kirjaliku nõusolekuga kohandamise tegemise kohta;
3. eluruumi kõigi kaasomanike või korteriühistu kirjalik nõusolek kohandamise tegemise kohta, kui taotleja ei ole eluruumi ainuomanik või kohandatakse kaasomanike ühiskasutuses olevaid ruume;
4. olemasolul eksperdi hinnang eluruumi kohandamise vajalikkuse ja võimalikkuse kohta (olemasolu korral Sotsiaalkindlustusameti või Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse hinnang eluruumi kohandamiseks).

» Lisadokumentide olemasolul palume need lisada taotlusele koheselt
» Lisadokumentide puudumisel on võimalik neid täiendavalt juurde esitada

Täidetud ja (digi)allkirjastatud dokumendid saata Pärnu linnavalitsusele aadressil:
» linnavalitsus[at]parnu.ee või 
» Suur-Sepa 16, 80098 Pärnu linn, Pärnu linn

Dokumente saab esitada ka sotsiaalosakonnas kohapeal, sh piirkondlikes hoolekandekontorites ja osavallakeskustes
Vastuvõtt E, T 8.30-12.00; N 8.30-12.00 ja 14.00-17.00


I taotlusvoor 2018 

» Esimeses taotlusvoorus sai taotlusi esitada 20. aprillist kuni 18. maini 2018
» I taotlusvooru tulemusel, mis kestab kuni 15.04.2020, kohandatakse Pärnu linnas 32 puudega inimese kodu nende erivajadustele vastavaks

Vaata lisaks...

 

Pärnu Muuseum

Aida 3, 80010 Pärnu linn, Pärnu linn

443 3231

info[at]muuseum.ee

Koidula Muuseum

Jannseni 37, 80032 Pärnu linn, Pärnu linn

443 3313

info[at]muuseum.ee

Uue Kunsti Muuseum

Esplanaadi 10, 80010 Pärnu linn, Pärnu linn 

443 0772 

muuseum[at]chaplin.ee 

Linnakodaniku Maja

Nikolai 8, 80010 Pärnu linn, Pärnu linn 

444 8149 

 

Audru muuseum

Pärna allee 14, 88301 Audru alevik, Pärnu linn

5300 2172

muuseum[at]audru.ee

Seljametsa muuseum

86601 Seljametsa küla, Pärnu linn

5647 5221 

seljametsamuuseum[at]gmail.com 

Tõstamaa muuseum

Kalli mnt 13, 88101Tõstamaa alevik, Pärnu linn

449 6216

mois[at]tostamaa.ee

 

 

 

 

Pärnu Linnagalerii

Uus tn 4, 80010 Pärnu linn, Pärnu linn

445 5251

info[at]linnagalerii.ee

Kunstnike Maja galerii

Nikolai 27, 80014 Pärnu linn, Pärnu linn

443 6433

info[at]linnagalerii.ee

Teatrigalerii

Keskväljak 1, 80010 Pärnu linn, Pärnu linn

552 2381

galerii[at]endla.ee

Pärnu Külastuskeskuse galerii

Uus tn 4, 80010 Pärnu linn, Pärnu linn

447 3000

info[at]visitparnu.com

 

» Hajaasustuse programm (Riigihalduse ministri 22.02.2018 määrus nr 14)
» Hajaasustuse programm (programiinfo, RTK) 

Taotluste vastuvõtt on lõppenud

• Toetuse saajad ja toetussummad selguvad hiljemalt 15. juuliks 2020

Hajaasustuse programmi eesmärk on tagada hajaasustusega piirkondades elavatele peredele head elutingimused ning seeläbi aidata kaasa elanike arvu püsimisele neis piirkondades. 

Toetatavad tegevused:
» majapidamises joogivee kättesaadavuse tagamine
» elamu heitvee nõuetekohase kanaliseerimist tagava süsteemi rajamine
» aastaringselt ligipääsetava juurdepääsutee rajamine
» leibkonna vajadustele vastava autonoomse elektrisüsteemi rajamine (tingimusel, et majapidamine ei ole liitunud elektrivõrguga) 

Tingimused ja taotluste esitamine

» Toetuse saamise tingimused ja taotlemiseks vajalikud vormid on kättesaadavad programmi lehel
» Taotlusele lisatavad kohustuslikud dokumendid on loetletud nii taotlusvormis kui ka määruses (§ 10)
» Vajalikud dokumendid saata (digi)allkirjastatuna osavallakeskuse postiaadressile või e-postile linnavalitsus[at]parnu.ee
» Taotluse koostamisel saab abi ja nõu projektijuhtidelt (vt kontaktid paremal veerus)


 Aruandlus
» Projekti ajalise kestuse arvestus algab toetuslepingu sõlmimisest ning projekti elluviimine peab olema lõppenud hiljemalt 31. oktoobriks 2021.
» Toetuse kasutamise aruanne tuleb osavallakeskusele esitada ühe kuu jooksul pärast toetuslepingus määratud projekti elluviimise lõppkuupäeva
» Kui projekti tegevused lõppevad planeeritust varem, esitatakse toetuse kasutamise aruanne ühe kuu jooksul pärast projekti tegevuste lõppemist

Lisaks aruandele toetuse kasutamise kohta tuleb toetuse saajal esitada:
» kulu- ja maksedokumentide koopiad
» veesüsteemide valdkonna projekti puhul ka vee kvaliteedi analüüs (välja arvatud juhul, kui projekti eesmärgiks oli torustike ehitamine või pumba paigaldamine olemasolevasse kaevu)

Linnavalitsus kiidab toetuse kasutamise aruande heaks või lükkab selle tagasi 20 tööpäeva jooksul aruande saamisest arvates ning teavitab toetuse saajat otsusest viie tööpäeva jooksul.


Rahuldatud taotlused

» Pärnu linn: 2018 ; 2019
» Paikuse vald: 2017 ; 2016 ; 2015 ; 2014 2013 2011 2010 2009 2008
» Tõstamaa osavald: 2017 ; 2016 ;  2015 ;  2014 ; 2013 

Nooruse Maja

Roheline 1b, 80036 Pärnu linn, Pärnu linn

445 0070 

info[at]noorusemaja.ee 

FB
Raeküla Vanakooli Keskus

Lembitu 1, 80028 Pärnu linn, Pärnu linn

444 0054

info[at]raekylavanakool.ee

FB 
Pärnu Ingerisoomlaste Selts

Lõuna 18, 80011 Pärnu linn, Pärnu linn

447 1079

hillar.talvik.001[at]mail.ee

 
Maarja-Magdaleena Gild

Uus 5, 80010 Pärnu linn, Pärnu linn

447 1901

info[at]maarjamagdaleenagild.ee

 FB
Tervise Kultuurikeskus

Seedri 6, 80012 Pärnu linn, Pärnu linn

445 0350

klubi[at]spatervis.ee

 
Vana-Pärnu Kultuurikeskus

J. V. Jannseni 39, 80032 Pärnu linn, Pärnu linn

554 3023

vparnuselts[at]gmail.com

 

 

       
Audru Kultuurikeskus

Sauna 1, 88301 Audru alevik, Pärnu linn

5300 5586

audrukultuurikeskus[at]gmail.com

FB

Aruvälja Külakeskus

88306 Ahaste küla, Pärnu linn

5615 3893

aili.elend[at]gmail.com

FB

Eassalu-Neitsi Külastuskeskus

88305 Kihlepa küla, Pärnu linn

5668 8755

eassalu[at]gmail.com

 

Jõõpre Rahvamaja

88303 Jõõpre küla, Pärnu linn

512 5533

joopreklubi[at]gmail.com

FB

Lavassaare Rahvamaja

Mehaanika 6, 87001 Lavassaare alev, Pärnu linn

5343 2464

merle.lillak[at]gmail.com

FB 

Lindi Rahvamaja

88302 Lindi küla, Pärnu linn

5345 4588

lindirahvamaja[at]gmail.com

FB

Sanga Seltsimaja

88311 Lemmetsa küla, Pärnu linn

517 7305

reethollo[at]gmail.com

 

 

       

Seljametsa Külamaja

86601 Seljametsa küla, Pärnu linn

 512 7685

  FB 

 

       

Kastna külamaja

88106 Kastna küla, Pärnu linn

523 0596

karin.miidu[at]gmail.com

FB 

Manija saarekeskus

88112 Manija küla, Pärnu linn 

514 8917 

sveaaavik[at]hotmail.com 

 

Seliste külatuba

88103 Seliste küla, Pärnu linn

5617 8481

liina.kingsep[at]mail.ee

 

Tõhela Rahvamaja

88102 Tõhela küla, Pärnu linn

449 6523

tohelaraamat[at]tostamaa.ee 

FB

Tõhela Päevakeskus

88102 Tõhela küla, Pärnu linn

515 2312

alaur[at]hot.ee

 
Tõstamaa käsitöökeskus

Varbla mnt 24, 88101 Tõstamaa alevik, Pärnu linn

5668 2283

anu[at]folkart.ee

 

Tõstamaa rahvamaja

Varbla mnt 3, 88101 Tõstamaa alevik, Pärnu linn

523 6350

katri[at]tostamaa.ee 

 

 

Linnavalituse vastuvõtt kuld- ja briljantpulmapaaridele toimub 2019. aasta sügisel.

Pidulikule vastuvõtule on oodatud paarid, kellel on 2019. aastal täitunud või täitumas 50 või 60 abieluaastat ehk abielu on registreeritud 1969. või 1959. aastal ning kelle praegune registreeritud elukoht on Pärnu linnas (Pärnus, Tõstamaa, Paikuse või Audru osavallas).

Vastuvõtule saab registreeruda 7. septembrini 2019

» Registreerimisvorm
» Registreerimisvorm on kättesaadav ka osavallakeskustes ning linnavalitsuse infolauas. Avalduse võib kirjutada ka vabas vormis.
» Avaldus saata Pärnu linnavalitsusele aadressil Suur-Sepa 16, 80098 Pärnu linn, Pärnu linn või linnavalitsus[at]parnu.ee

Avalduse võib esitada ka kohapeal või helistades:
» Pärnu linnavalitsuse infolauas (Suur-Sepa 16, 444 8200)
» Audru osavallakeskuses (Pärna allee 7, 444 8171)
» Paikuse osavallakeskuses (Pärnade pst 11, 444 8151)
» Tõstamaa osavallakeskus (Sadama tee 2, 444 8161)

NB! Registreerimisel on kindlasti vaja: abielupaari ees- ja perekonnanimed, abielu registreerimise kuupäev, postiaadress ning kontakttelefon. Kutse saadetakse taotluses märgitud aadressile.

Linnavalitsus ja osavallakeskused on avatud E-N kell 8.00-17.00, R 8.00-16.00


Lisainformatsioon:
Jane Avamere
avalike suhete teenistuse spetsialist
444 8227, 5887 8577
jane.avamere[at]parnu.ee


 


NB! Alates 1. juulist 2019 saab Pärnu linnavalitsusele ja hallatavatele asutustele esitada ainult e-arveid!

» Palume arveid failidena enam mitte saata, vaid esitada need masinloetaval kujul läbi raamatupidamissüsteemi
» Neil äri- ja mittetulundusühingutel, kel selleks võimalus puudub,  saavad arved esitada ettevõtjaportaalis e-arveldaja kaudu

» Lisainfo ja e-arveldamise juhised (Rahandusministeerium)

Küsimuste korral pöörduge linnavalitsuse raamatupidamise teenistuse poole.

Kai Ojassalu
juhtivraamatupidaja
444 8290
kai.ojassalu[at]parnu.ee

» Veebilehe külastamisel kasutame Teie sessiooni identifitseerimiseks küpsiseid (cookies)
» Säilitame tehniliste andmetena Teie IP aadressi, veebilehitseja identifikaatorit, portaali poole pöördumisele eelneva veebilehe URL-i ja autentimisviisi
» Andmeid töötleme üksnes isikustamata kujul külastusstatistika tegemiseks, et selle põhjal lehekülgi arendada ja külastajatele mugavamaks muuta

Küpsistest
Küpsis on väike andmeelement, mis saadetakse veebilehelt ja mis salvestatakse kasutaja veebilehitsejas, mobiiltelefonis või muus seadmes selleks, et:
» meelde jätta kasutaja eelistused;
» saada infot, mille abil kohandada meie veebilehti kasutaja huvidele vastavaks.

Küpsiste liigid
» Sessiooniküpsised salvestatakse kasutaja brauserisse veebilehtede lehitsemise ajaks statistilisel eesmärgil. Nimetatud küpsised kustutatakse brauserist (näiteks Chrome, Safari jt) brauseri sulgedes.
» Teenindava osapoole küpsiseid määrab veebileht, mida kasutaja külastab, et meelde jätta kasutajate eelistusi. 
» Kolmandate osapoolte küpsised ei määra parnu.ee veebileht, vaid kolmas osapool. Mõned lehed võivad sisaldada küpsiseid kolmandatelt osapooltelt, nt Google, Youtube jt. Näiteks, kui kasutaja jagab midagi parnu.ee lehelt sotsiaalmeediasse, siis võib sotsiaalmeedia teenusepakkuja salvestada kasutaja brauserisse küpsise.

» Püsiküpsised salvestatakse kasutaja arvutisse ja neid ei kustutata brauseri sulgemisel. Need jäävad Teie veebilehitsejasse pikemaks ajaperioodiks ning aitavad veebisaidil Teie seadmejärgmine kord ära tunda. Püsiküpsised täidavad järgmisi eesmärke:
- Google Adwords kasutab küpsiseid selleks, et taasaktiveerida külastajaid, kellest veebisaidil käitumise põhjal otsustades võivad tõenäoliselt saada kliendid.
- Google Analytics küpsised registreerivad unikaalse ID ja koguvad statistilisi andmeid selle kohta, kuidas külastaja veebisaiti kasutab. Samuti jälgib see kasutajaid eri seadmete ja turunduskanalite lõikes ning kogub andmeid külastajate seadmete kohta. Meie praeguse seadistuse kohaselt on need andmed anonüümsed.
- Google Tag Manager on teenus, mille kaudu on võimalik käsitleda tõhusalt skripte, mis võivad, aga ei pruugi seadistada jälgimis- ja/või reklaamiküpsiseid. Sellega tagatakse ka, et need skriptid on kaasatud veebilehtedel tõhusal viisil selliselt, et laadimine toimuks lehtedel nii kiiresti kui võimalik.

Kuidas küpsistest keelduda?
» Kui soovite loobuda küpsiste salvestamisest oma arvutisse, võite valida veebilehitseja turvaseadistustest küpsistest keeldumise. 
» Samuti võite muuta oma veebilehitseja seadistusi, et Teile kuvataks hoiatus iga kord, kui sait üritab küpsist seadistada, ning seejärel võite otsustada iga küpsise osas eraldi, kas aktsepteerida seda või mitte.
» Võimalik on ka kõik küpsised ära blokeerida ning kustutada seadmesse salvestatud küpsised. Küpsiste blokeerimisel tuleb arvestada, et veebilehed ei toimi ettenähtud viisil. Sessiooniküpsiste blokeerimisel ei ole enam võimalik parnu.ee veebilehte kasutada.

Lisainfo
Lisainfot küpsiste ja nendest keeldumise / piiramise võimaluste kohta saate lugeda Andmekaitse Inspektsiooni veebilehelt

» Kui ilmneb, et õpilasel on tekkinud koolitöös raskusi, tasub nõu saamiseks pöörduda esmalt kooli tugimeeskonna poole (psühholoog, sotsiaaltöötaja, eripedagoog, logopeed, HEVKO-hariduslike erivajadustega õpilaste õppe koordineerija koolis).
» Tugimeeskonna liikmete kontaktid leiate vastavate koolide kodulehtedelt ja ka Pärnu Õppenõustamiskeskuse kodulehelt.
» Kui õpilase, lapsevanemate, kooli tugimeeskonna ja õpetajate koostöö vilja ei kanna, saate täiendavaks nõustamiseks ja tugimeetmete määramiseks pöörduda Innove Rajaleidja keskusesse Pärnumaal.

Teid nõustavad ja aitavad ka:
» Pärnumaa laste ja noorte vaimse tervise keskus
» Psühhiaatria ja psühhoteraapia keskus Sensus
» Mitmedimensioonilise pereteraapia (MDFT) programm
» Pärnu Noorte Tugila

Soovi ja võimaluse korral saate osaleda lastevanematele mõeldud tegevustes:
» "Imelised aastad" vanemlusprogramm
» Gordoni perekool
» Rajaleidja keskuse Lastevanemate Kooli loengud

Vaata lisaks: Noorte- ja nõustamiskeskused

Viktoriini "Meie Pärnu" 2018 küsimused ja vastused

 

Kuurortlinn Pärnu

1. Mis aastal alustati teadaolevalt esimese ehk siis vanima pargi rajamist Pärnus? Park, millest kujunes peaaegu 19. sajandi lõpuni pärnakate ning Pärnut külastanud supelsakste vabaajaveetmise ja suvise seltsielu keskus. Pargi nimi? (2 punkti)
VASTUS: 1832 – Vana ehk Goldmani ehk Musse park

2. 19. sajandi lõpus pälvis Pärnu kuurort tollaste supelsakste poolt romantilise hüüdnime? Kuidas Pärnut tollal kutsuti? (1 punkt)
VASTUS: Läänemere Tuhkatriinu

3. 1896.a. oktoobris sai Pärnu esimest korda raudteeühenduse muu maailmaga. 10 aastat hiljem e 1906 sai esimest korda Vene impeeriumis, Pärnu linnas teoks veel üks tehniline uuendus. Missuguse uuendusega oli tegemist? (1 punkt)
VASTUS: Esimesena Vene impeeriumis asendati õhku reostav gaasilaternate tänavavalgustus elektrivalgustusega.

4. Sinilipp on rahvusvahelise keskkonnakoolituse fondi FEE (Foundation for Environmental Education) koordineeritav supelranna või väikesadama keskkonnasõbralikku majandamist, turvalisust ja puhast vett näitav ökomärgis. Mis aastal sai Pärnu esimest korda sinilipu väikesadamale ja mis aastal supelrannale? (2 punkti)
VASTUS: Pärnu Jahtklubi 1994; Pärnu rand 2001

5. 1937. aastal avas Pärnu suvekülalistele uksed Rannahotell, üks ilusamaid funktsionalistlikus stiilis hooneid. Mis asutus tegutses aga Rannahotellis nõukogude ajal? (1 punkt)
VASTUS: Sanatoorium (Sanatoorium nr. 1 (1946 – 1962) ning sanatoorium Estonia (1962 -1991))

6. Milliste spordialade harrastamiseks rajati 1890ndate teisel poolel rannarajooni praegune Rannastaadion? (2 punkti)
VASTUS: Jalgrattasport ja tennis

7. Pärnu kuurordiks kujunemisel on olnud väga oluline roll vähemasti kolmel Oskaril? Kes need olid? (3 punkti)
VASTUS: Oskar Aleksander Brackmann, linnapea 1879-1915, 1918, Oskar Kask, linnapea 1924-1936, sotsiaalminister 1936-1940, Olev Siinmaa (kuni aastani 1936 Oskar Siiman), linnaarhitekt 1925-1944

Eestluse ärataja Jannsen ja tema tütar Lydia

8. 1843. aastal ilmus E.Ahrensi eesti keele grammatika, mis sai uue häälduspärase kirjaviisi aluseks ja sündis kirjanik, ajakirjanik ja eesti teatri asutaja Lydia Koidula. Mis oli tema pärisnimi? (1 punkt)
VASTUS: Lydia Emilie Florentine Jannsen

9. Mis aastal avati Pärnu Ülejõe vallakool ja kes oli Pärnu Ülejõe kooli esimene õpetaja? (2 punkti)
VASTUS: 1850; Johann Voldemar Jannsen

10. 5. juunil 1857. aastal hakkas ilmuma Jannseni toimetamisel ajaleht. Mis nime see leht kandis? (1 punkt)
VASTUS: Perno Postimees ehk Näddalileht

11. Kes andis Lydia Emilie Florentine Jannsenile luuletajanime KOIDULA? (1 punkt)
VASTUS: Carl Robert Jakobson

12. Esimesel Eesti üldlaulupeol 1869. aastal kanti lauludena kaks Koidula luuletust, millele oli viisid loonud helilooja Aleksander Saebelmann-Kunileid. Üks neist oli laul „ Sind surmani“, teine aga…… (1 punkt)
VASTUS: Mu isamaa on minu arm

Pärnu Postimehe küsimused

13. Kellele jagab Pärnu Linnavalitsus hõbelusikaid? (1 punkt)
VASTUS: Pärnus sündinud lastele

14. Millise spordialaga tegelevad Vändrast pärit Tanel Kangert ja Rein Taaramäe? (1 punkt)
VASTUS: jalgrattasport

15. Milline menukas Endla teatri lavastus etendub järgmisel suvel viimast korda? Järgmisel kuul tähistatakse näidendi autori 175. sünniaastat. Kes on näidendi autor? (2 punkti)
VASTUS: Säärane mulk; Lydia Koidula

Perekonnaseisuametnikud

Suur-Sepa 16
80098 Pärnu linn, Pärnu linn
E, T, N: 8.00-12.00; 14.00-16.00
R: 9.00-12.00

Kristina Jürissoo
kab 328 (III korrus)
444 8231
kristina.jurissoo[at]parnu.ee

Liis Rausk
kab 329  (III korrus)
444 8232
liis.rausk[at]parnu.ee

Sotsiaalosakond

Suur-Sepa 16
80098 Pärnu linn, Pärnu linn
444 8120
linnavalitsus[at]parnu.ee
Vastuvõtt: E, T 8.30-12.00
N 8.30-12.00 ja 14.00-17.00

Hoolekandekontorid
Hoolekandeasutused

Veebilehel kasutatakse küpsiseid