Jäta menüü vahele
Pärnu linn. parnu.ee avalehele
P2rnu arvudes2017 p2rnuarvudes2015 2 p2rnu-arvudes2014p2rnu-arvudes2013p2rnu-arvudes2012
parnu arvudes 2008parnu arvudes 2007parnu arvudes 2006parnu arvudes 2005

Pärnu keskuslinna elanikud

Allpool on välja toodud Pärnu linna kui asula elanike arv. Vaata lisaks: Elanike arv omavalitsuses 

Aasta 

1. jaanuar

2022

39 474

2021

40 067

2020

40 314

2019

40 136 (02.01.19) *

2018

40 664

2017

40 705

2016

40 914

2015

41 256

2014

41 528

2013

42 036

2012

42 435

2011

42 939

* 01.01.19 seisuga oli elanikke 40 747.  Andmete erinevus tuleneb 02.01.19 jõustunud rahvastikuregistri seadusest, mis muutis rahvastikuregistris kehtetuks isikute elukoha aadressid, kes olid registrisse kantud KOV-täpsusega.

Allikas: Oja, T., Medijainen, E. 1993. Eesti vapid ja lipud. 16. sajand - 1940. Tallinn: Olion.

Arvatavasti 14. saj algul sai Uus-Pärnu linnaõiguse. Pärnu linna vanim pitser on aastast 1361. Sellel kujutatakse paremalt poolt pitserile ulatuvat pika varrukaga kätt, mis hoiab käes risti. Risti kõrval on võti, keel ülespoole. 17. sajandil ilmus risti hoidev käsi välja pilve seest, võtme asend jäi muutumatuks. 18. sajandil kirjeldasid Pärnu linna vappi kirikuõpetaja G. F. Müller ning baltisaksa kirjanik ja keelemees August Wilhelm Hupel. 4. okt 1788  kinnitati Pärnu linna vapp järgmisel kujul: helesinisel vapiväljal on pilvedest väljuv käsi, mis hoiab kuldset risti, ning vapikilbi vasakul poolel on kuldne võti keelega ülespoole.

1841. a esitati Senati Heraldikadepartemangule Pärnu linna vapp, mille väli on sinine. Punasest pilvest vapi parempoolses nurgas väljub kollases kindas käsi, mis hoiab kuldset risti. Ristist vasakule jääb kuldne võti. 1866. a St. Peterburgi esitatud vapijoonis on sarnane eespool kirjeldatuga. C. Metting on 1908. a Pärnu linna vapijoonise koostamisel võtnud aluseks vanima linnapitseri kujutise. Vapiväli on helesinine ja varruka värviks on ta valinud valge, mis peaks meenutama orduvenna rriietust. Rist ja võti on kuldsed.

O. Greiffenhagen polnud 1925. a rahul vapiga, mille sinisel põhjal punane käsivars. Tema arvates sobinuks rohkem valge käsi. Vapikomisjon esitaski valge käsivarrega kavandi. 20. juunil 1934 otsustas Pärnu Linnavolikogu, et vapiks peab olema sinisel põhjal hallist pilvest väljaulatuv punase käisega käsi, mis hoaib kuldset risti. Samasugune vapp võeti muudatusteta vastu 1937. a detsembris. 

1. oktoobril 1992 kinnitas Pärnu Linnavolikogu Pärnu praeguse vapi. Vapil on sinisel kilbil paremas ülanurgas asuvast hõbedasest pilvest väljaulatuv punases varrukas käsi, mis hoiab kaldu lõigatud otstega kuldset ladina risti. Kilbi vasakul poolel on püstiasendis kuldne võti.

 vappvana2 parnu vapp 1841 parnu vapp 1866 parnu vapp 1906 parnu vapp 1937 vapp raamita
 

1841

1866

1906

1937

1992


- Pärnu maakonnaplaneering
- Rail Baltic maakonnaplaneering
- Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneering
- Via Baltica trassikoridori täpsustatud teemaplaneering
- Pärnu maakonna planeeringu tuuleenergeetika teemaplaneering


Rail Balticu maakonnaplaneeringu avalik väljapanek ja arutelu
Avalik väljapanek toimub 29. novembrist kuni 29. detsembrini 2016
Avaliku väljapaneku järgne avalik arutelu toimub 26. jaanuaril 2017 kell 16.00 Pärnu maavalitsuses (Akadeemia 2)

Täpsem info ja planeeringu materjalid: Rail Balticu maakonnaplaneeringu ja selle KSH aruande avalik väljapanek

Lisainfo:
Pärnu Maavalitsus
Akadeemia 2, 80088 Pärnu

Tiiu Pärn
planeeringute talituse juhataja
447 9761
tiiu.parn[at]parnu.maavalitsus.ee

Maamaksuseadus
Maamaksumäärad Pärnu linnas (Pärnu linnavolikogu 24.05.2018 määrus nr 25)

• Hinna- ja viljakustsoonide piirid Maa-ameti geoportaali maainfo kaardirakenduses 
• Maa väärtuste loetelu sihtotstarbe liikide ja kõlvikute kaupa: Pärnu linn ; Audru 1 ; Audru 2Paikuse ; Tõstamaa

Maamaksuvabastus

Maamaksuvabastuse tingimused

- kuni 1500 m2 suuruse elamu- või maatulundusmaa omanik maamaksust vabastatud, kui maaga samal aadressil on rahvastikuregistris ka tema elukoht
- maksuvaba on kuni 1500 m2 suurune elamumaa või maatulundusmaa
- maksusoodustust saab kinnistusraamatusse märgitud maatüki omanik
- omaniku elukoht peab rahvastikuregistris olema kinnistuga samal aadressil

• Eelpool loetletud tingimustel maamaksuvabastuse saamiseks avaldust esitama ei pea, maksuvabastus arvutatakse kohaliku omavalitsuse poolt riiklikes registrites olevate andmete alusel. Maamaksu arvutamisel lähtutakse registrite andmetest maksustamisaasta 1. jaanuari seisuga.


Represseeritu maamaksuvabastus

Täiendavalt on maamaksust vabastatud okupatsioonirežiimide poolt õigusvastaselt represseeritud isikud või represseerituga võrdsustatud isikud, kelle kasutuses on elamumaa sihtotstarbega või maatulundusmaa sihtotstarbega õuemaa kõlvikuga maatükk Pärnu linnas.

Represseeritu ja represseerituga võrdsustatud isiku maamaksust vabastamise kord 
Okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seadus-
Maamaksuvabastuse taotlus represseeritule

• Maksuvabastust antakse okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse mõistes õigusvastaselt represseeritud isikule või represseerituga võrdsustatud isikule, kellel on Pärnu linna territooriumil asuva maatüki osas maamaksu kohustus, st kinnistusraamatu andmetel kinnisasja omanikule, hoonestajale või kasutusvaldajale.
• Maksuvabastuse saab anda elamumaa sihtotstarbega maatükile või maatulundusmaa sihtotstarbega maatükile õuemaa kõlviku osas. 
• Represseeritute maamaksuvabastust rakendatakse vaid sellele kinnistule, millel asuvas hoones asub maksuvabastuse saaja rahvastikuregistrisse kantud elukoht maksu määramise aasta 1. jaanuari seisuga. Kuna kodualuse maa maksuvabastus on pindalaliselt piiratud, katab täiendav maksuvabastus selle osa elamumaa või maatulundusmaa õuemaa kõlviku pindalast, millele koduomaniku maksuvabastus ei ulatunud.
• Kui maatüki elamumaa või õuemaa osa on juba täies ulatuses maamaksust vabastatud, ei saa represseeritu maksuvabastust kasutada teise maatüki osas.

Maksuvabastuse taotlemine

Maksuvabastuse saamiseks tuleb esitada kirjalik avaldus koos represseeritu tunnistuse koopiagahiljemalt maksustamisaasta 10. jaanuariks.
• Nimetatud kuupäevast hiljem esitatud avalduse alusel arvestatakse maksuvabastust alates järgnevast aastast. 
• Avaldus tuleb esitada ühekordselt, ehk isikud, kellele on maksuvabastus määratud, ei pea igal aastal uut avaldust esitama, kuid avalduses esitatud andmete muutumisest peab isik Pärnu linnavalitsust viivitamata teavitama.

Taotlus saata Pärnu linnavalitsusele aadressil:
-  Suur-Sepa 16, 80098 Pärnu linn, Pärnu linn või 
-  e-postile linnavalitsu[at]parnu.ee.

Taotluse võib tuua ka osavallakeskustesse või linnavalitsuse infolauda.


KKK

Kuidas arvutatakse maamaksuvabastust, kui kinnistul on mitu sihtotstarvet?
Maamaksust on vabastatud ainult elamumaa sihtotstarbega maa. Kui katastriüksuse sihtotstarbeks on näiteks osaliselt ärimaa ja osaliselt elamumaa, siis on omanik maamaksu tasumisest vabastatud ainult talle kuuluva elamumaa osa eest, ärimaa osa eest tuleb jätkuvalt maamaksu tasuda. Kui varasemalt on maatükile määratud ka ärimaa sihtotstarve, kuid kinnistul ei toimu enam äritegevust, tuleks kinnistu sihtotstarvet muuta. Sihtotstarbe muutmiseks tuleb pöörduda kohaliku omavalitsuse poole.

Kuidas arvutatakse maamaksu kaasomandis oleva maatüki eest?
Kui maatükk on kaasomandis, siis arvutatakse iga kaasomaniku kohta maamaksu proportsionaalselt tema omandi suurusele.

Kuidas jaguneb maamaksuvabastus, kui kinnistul on mitu omanikku?
Mitme kaasomaniku korral ei suurene maamaksust vabastatav osa, see jaguneb omanike vahel proportsionaalselt nendele kuuluva kaasomandi osa suurusega. Piirang ei kehti korteriomandite puhul. Maksuvabastus rakendub maatüki kinnistusraamatusse kantud omanikule. Kui tegu on abikaasade ühisomandiga, kuid kinnistusraamatusse on omanikuna märgitud vaid üks neist, saab maksuvabastust kasutada vaid juhul, kui kinnistusraamatus omanikuna märgitud isiku rahvastikuregistrijärgne elukoht asub samal aadressil.

Kui mul on mitu kinnistut, siis millise maatüki osas mul on õigus maksuvabastusele?
Maksuvabastuse võib elamumaa omanik saada ainult ühe, kodualuse maatüki osas, määravaks on rahvastikuregistris elukohaks märgitud aadress. Kui üks kinnisasi koosneb mitmest katastriüksusest, võiks kaaluda maatükkide liitmist.

Pärnu ajalooline raekoja hoone koosneb kahest osast - Uue tänava äärne klassistsistlikus stiilis (Uus 3), algselt kaupmees Harderi elamuks ehitatud hoone ning 1911. aastal valminud juurdeehitusest - linnavolikogu saalist. 

1813. aastal kaupmees P.  R. Harder suri. Pärast omaniku surma osteti 1819. aastal keiser Aleksander I käsul hoone 24 100 kuldrubla eest Pärnu komandadi majaks. Pärast Pärnu kindluse likvideerimist 1835. aastal anti linnale üle ka komandandi maja. Raad määras selle raekojaks, foogtikohtu istungite paigaks, politsei asukohaks ja vanglaks. Viimane asus esiotsa keldris, hiljem selle tarvis ümberehitatud kõrvalhoones. 

Raad asus majja 1839. aastal ning hoone vastuvõtmisel loetleti selles 17 eluruumi ja 3 muud ruumi. Raekoja ja kõrvalhoone ruumid täitsid periooditi mitmeid erinevaid funktsioone, sh renditi avaraid võlvkeldreid kohalikele kaupmeestele laoruumideks.

18. sajandi lõpul ehitatud ühekorruselises kõrvalhoones lääneküljel (Uus 2) asusid tõllakuur, tall ja kutsari eluruum. Alates 1835. aastast rentis raad kõrvalhoonet kaupmeestele laopinnaks. 1879. aastal kohandati see ümber pritsihooneks. 19. sajandi jooksul oli hoone lisaks kasutuses vangla ja söögisaalina. 1947. aasta ülesmõõtmisjoonistel oli hoonel kivikatus ja kuuese ruudujaotusega aknad. Katuse keskossa oli ehitatud puidust kõrge püstak. Munga tänavale avanes üks uks, kolm ust avanesid sisehoovi.


1877. aastal hakati Baltikumis rakendama vene linnaseadust, mille põhjal likvideeriti kitsa priviligeeritud ringkonna poolt moodustatud raad kui omavalitsusorgan ning 1878. aastal astus asemele linnakodanikest maksumaksjate poolt valitud linnaduuma ehk linnavolikogu. Volikogu valis linnavalitsuse eesotsas linnapeaga. Pärast linnavolikogu valimisi asus raekotta linnavalitsus oma ametkonnaga. Suurearvuline volikogu aga vajas kooskäimiseks avaramaid ruume ning pidas oma koosolekuid esiotsa poeglaste gümnaasiumi saalis.

Energilise linnapea O. Brackmanni eestvõttel otsustati teha raekojale juurdeehitus. Eraalgatuse korras annetati ehituse tarvis 10 tuhat rubla, linn lisas 6 tuhat ning 27. juunil 1911. aastal pidas linnavolikogu esimese istungi uutes ruumides. 

Raekoja juugendstiilis juurdeehitus (Riia arhitekt W. Bocksloff) on imposantne, kuid üldjooniselt lihtne ja rahulik hoone. Sisekujundus on tammepuust seinatahveldise, keerdtrepi ja saali rõdukaartega maitsekalt tagasihoidlik (tislermeister C. Klein). Saali mööbli kujundas arhitekt O. Siimann (O. Siinmaa). 

Loe lisaks Kultuurimälestiste registrist: Pärnu raekoda ja Pärnu raekoja kõrvalhoone

Tiibhoone teisel korrusel asuvas saalis toimuvad linnavolikogu istungid. Suurepärase akustikaga saal on juba aastakümneid kasutusel ka kontsertsaalina. Siin toimuvad festivalid ja kammerkontserdid ning esinevad rahvusvahelise suurusjärgu tähed.

Raekoja hoones tegutsevad Pärnu Linnagalerii ja Pärnu Linnaorkester

- Teede ja tänavate sulgemise eeskiri
- Teede ja tänavate sulgemise maks
Teede ja tänavate sulgemise taotlus

Teede ja tänavate sulgemise eeskiri sätestab demonstratsioonide, rongkäikude ja muude ürituste (edaspidi üritused) korraldamiseks ning ehitus- ja remonttööde teostamiseks Pärnu linna territooriumil asuvate üldkasutatavate teede, tänavate, väljakute, parkide ja puhkealade või nende osa sulgemise korra.

Sulgeja on kohustatud omama maa-ala sulgemiseks sulgemisluba ja tasuma teede ja tänavate sulgemise maksu.

Maa-ala sulgemise taotlemine
Sulgeja esitab sulgemisloa taotlemiseks majandusosakonnale sulgemise avalduse:
1) vähemalt 14 päeva enne maa-ala sulgemist
2) vähemalt 20 päeva enne maa-ala sulgemist maksusoodustuse saamiseks avalikest huvidest lähtuvate tööde puhul
3) vähemalt 35 päeva enne maa-ala sulgemist, kui maa-ala sulgemine tingib ühistranspordi liiniveo ümberkorraldamise
4) järgmise tööpäeva jooksul, kui avariitöödest tingitud maa-ala sulgemisest on möödunud 24 tundi

Sulgeja esitab avaldusele lisaks:
1) suletava maa-ala asendiskeemi
2) tööde teostamise või ürituste läbiviimise ajagraafiku
3) liikluse ümberkorraldamisel liikluskorralduse projekti
4) andmed liikluskorralduse ja -ohutuse eest vastutava isiku kohta (nimi, aadress, telefon, faks ja elektronposti andmed)
5) tööde puhul kirjaliku tõenduse rahaliste ja muude vahendite olemasolu kohta tööde tähtaegseks ja nõuetekohaseks tegemiseks
6) tööde projekti või tööde või ürituse kirjelduse
7) ühistranspordi liiniveo ümbersõiduskeemi paberkandjal mõõtkavas 1:500
8) eeskirja § 2 lõike 1 punktis 3 nimetatud kokkulepe

Täidetud ja (digi)allkirjastatud taotlus palume saata Pärnu Linnavalitsusele või tuua linnavalitsuse infolauda.
- Suur-Sepa 16, 80098 Pärnu linn, Pärnu linn või
- linnavalitsus[at]parnu.ee

Jäätmete sortimise eesmärgiks on nende taaskasutamine võimalikult suures ulatuses. Meeles tuleb pidada, et taaskasutuseks sobivad ainult puhtad pakendijäätmed, vajadusel tuleb pakendeid enne pakendikotti panemist pesta ning kokku pressida.

• Jäätmete sorteerimisjuhend eesti keeles ; vene keeles ; kortermaja elanikele
Sorteerimisjuhendid (Ragn Sells)
Ohtlikud jäätmed
Biolagunevad jäätmed

Kuhu viia? Prügilad, kogumiskohad, jäätmepunktid

• Kaardirakendus kuhuviia.ee
Paikre prügila: Põlendmaa, 445 5760, info[at]paikre.ee
Paikre Sorteerimisjaam: Raba 39, Pärnu ; 445 5750 

Audru ohtlike jäätmete kogumispunkt: Pärna allee 5b, Audru, 5450 2523
Lavassaare jäätmejaam: Lavassaare (Biopuhasti kinnistu), 5695 0746 
• Kõima vanarehvide kogumispunkt: Keskuse tee 8, Kõima küla, 5450 2523
Tõstamaa jäätmejaam: Tööstuse 1, 88101 Tõstamaa, L  9–13, 5835 8906

Jäätmepunktid Pärnu keskuslinnas
• Metsa 1: K 16–18 ja L 9–12
• Vana-Sauga: T 16–18 ja L 12.30–16  (sillapoolses Vana-Sauga bussipeatuses)
• Raeküla: K 16–18 ja L 9–12 (Kalevi pst ja Lääne tn nurgal)

• Metsa 1 jäätmepunktis võetakse vastu ohtlikke jäätmeid ning kompleksseid elektri- ja elektroonikaseadmeid, Vana-Sauga ja Raeküla jäätmepunktis lisaks neile ka autorehve ning keraamikajäätmeid
• Ohtlikke jäätmeid saavad tasuta ära anda Pärnu linna elanikud, komplekssed elektri- ja elektroonikaseadmed ning kuni 8 autorehvi aastas võetakse tasuta vastu kõikidelt, keraamikajäätmed 21,20 €/m3

Liigiti kogutud jäätmed
• Liigiti kogutud jäätmeid võetakse Pärnu elanikelt vastu Paikre Sorteerimisjaamas
• Ohtlikke jäätmeid, vanu kodumasinaid ning puhtaid, liigiti sorteeritud pakendeid ja vanapaberit saavad Pärnu linna elanikud tasuta ära anda Paikre sorteerimisjaama ja prügilasse. Loe täpsemalt...
• Ohtlikke ning elektri- ja elektroonikajäätmeid saab viia Pärnus Metsa 1 asuvasse jäätmepunkti
• Patarei- ja akujäätmeid koguvad ka MTÜ EES-Ringlus ja MTÜ Eesti Elektroonikaromu. Tühjaks läinud patareid saab viia ka toidupoodidesse kogumiskastidesse või siis patareisid ja/või akusid müüvale ettevõttele
• Biolagunevate aia- ja haljastusjäätmete tasuta äravedu saab tellida Ragn Sells-st
• Pakendikotiteenust saab tellida Ragn Sells-st ja TVO-st

Jäätmete kogumisega tegelevad organisatsioonid:
MTÜ EES-Ringlus
MTÜ Eesti Taaskasutusorganisatsioon (ETO)
MTÜ Eesti Pakendiringlus (EPR)
OÜ Tootjavastutusorganisatsioon (TVO)
MTÜ Eesti Elektroonikaromu

• Toksilised või keskkonnaohtlikud ained ja materjalid, mis põhjustavad või võivad põhjustada kas kohe või aja jooksul ohtu nii inimesele kui keskkonnale - näiteks vanad ravimid, patareid, värvid, kemikaalid, õlifiltrid, akud, luminestsentslambid ja elavhõbedaga kraadiklaasid ja asbest
• Tuleb eraldi koguda ja vältida muude jäätmete hulka sattumist
• Märksõnad: tuleohtlik, plahvatusohtlik, ärritav, mürgine

Ohtlike jäätmete ning vanade kodumasinate tasuta vastuvõtt eraisikutelt

Eraisikutelt, kes on rahvastikuregistri andmetele Pärnu linna (sh osavalla) elanikud, võetakse ohtlikke jäätmeid ja vanu kodumasinaid tasuta vastu Paikre Sorteerimisjaamas

Lisaks saab Pärnus ohtlikke,  elektri- ja elektroonikajäätmeid ära anda jäätmepunktides: 
• Metsa 1: K 16–18 ja L 9–12
• Vana-Sauga: T 16–18 ja L 12.30–16  (sillapoolses Vana-Sauga bussipeatuses)
• Raeküla: K 16–18 ja L 9–12 (Kalevi pst ja Lääne tn nurgal)

• Metsa 1 jäätmepunktis võetakse vastu ohtlikke jäätmeid ning kompleksseid elektri- ja elektroonikaseadmeid, Vana-Sauga ja Raeküla jäätmepunktis lisaks neile ka autorehve ning keraamikajäätmeid
• Ohtlikke jäätmeid saavad tasuta ära anda Pärnu linna elanikud
• Komplekssed elektri- ja elektroonikaseadmed ning kuni 8 autorehvi aastas võetakse tasuta vastu kõikidelt,
• Keraamikajäätmed 21,20 €/m3

Tasuta saab ära anda:
• kodumajapidamises tekkinud ohtlikud jäätmed (patareid, akud, päevavalguslambid, elavhõbedaga termomeetrid, vanad ravimid, kasutatud õlid ja õlifiltrid, värvi-, laki-, liimi-, lahustijäägid, olmekeemia jäägid, ohtlike ainetega määrdunud pakendid jne)
• vanad kodumasinad (külmkapid, pesumasinad, televiisorid, elektripliidid, arvutid, telefonid, tolmuimejad, föönid, röstrid, mikserid jne)

• Tasuta vastuvõetavad elektroonikaseadmed peavad olema olnud kodumajapidamises kasutusel ning ei tohi sisaldada muid jäätmeid ega olla muul moel saastunud.
• Üleantavad seadmed peavad olema terved, st ilma suuremate väliste purustusteta, sisaldama olulisi osi näiteks trafot, kineskoopi, emaplaati. Samuti ei tohi seadmed olla osadeks lammutatud.
• Üleantav kogus ei ületa ohtlike jäätmete piirkogust ning elektri- ja elektroonikaseadmed on komplekssed
Piirkogused ja ohtlike jäätmetega ümberkäimise reeglid

• Tasuta võetakse ohtlikke jäätmeid vastu vaid eraisikutelt (v.a. asbest), juriidilistele isikutele kehtib ohtlike jäätmete hinnakiri
• Asbestijäätmeid saab tasu eest üle anda ainult Paikre prügilasse (Põlendmaal, Paikuse osavallas)

Pärnu Sadam
Kaubasadama tee 2, 80030 Pärnu
447 1700
sadam[at]parnusadam.eu
http://www.parnusadam.eu

Pärnu Jahtklubi
Lootsi 6, 80012 Pärnu
447 1750
info[at]jahtklubi.ee
http://www.jahtklubi.ee

Regulaarliinid Pärnust Kihnu
OÜ Kihnu Veeteed
Papiniidu 5, 80010 Pärnu
Info ja broneerimine 527 2974; 443 1069 (tööpäeviti 9.00-17.00)
http://www.veeteed.com


Transport Manija saarele - liinilaev Manija Mann

Pärnu Haldusteenused
443 3877; 526 3877
info[at]haldusteenused.ee 
https://haldusteenused.ee
Sõiduplaanid

Transport Manija saarele - reisiparvlaev Kihnu Virve
OÜ Kihnu Veeteed
Papiniidu 5, 80010 Pärnu
Info ja broneerimine 527 2974; 443 1069 (tööpäeviti 9.00-17.00)
www.veeteed.com

 

Kuni ühtse kaevetööde eeskirja kehtestamiseni kehtivad enne ühinemist kehtestatud korrad:
• Kaevetööde eeskirjad: Pärnu ;  Audru ; Paikuse ; Tõstamaa  
• Kaevetööde taastamistööde tagatisraha arvestamise alused ja määrad (Pärnu)

• Kaeveloa taotlus
• Kaeveloa tagatisraha arvestuse vorm (Pärnu)

Kaeveloa taotlemine

Kaevetööde teostamiseks peab hiljemalt 5 päeva enne kaevetööde algust esitama Pärnu linnavalitsusele kaeveloa taotluse

Kaeveloa taotlusele lisatakse:
• tehnorajatise ehitusprojekt ja ehitusluba või omavalitsuse kirjalik nõusolek
• puude ja põõsaste istutamise või juurimise korral asendiplaan
• tee ehituse või rekonstrueerimise teeprojekt ja ehitusluba
• üldkasutataval alal kaevamise korral maksekorraldus tagatisraha tasumise kohta või krediidi- või finantsasutuse garantiikiri
• linnavalitsuse poolt määratud vajalikud kooskõlastused
• tegevuslitsents, kui kaeveloa taotluses märgitud tööde tegemiseks on ette nähtud tegevuslitsents või majandustegevuseregistri registreering
• tehnorajatiste ja teede ehitamisel läbi võõra kinnisasja maaomaniku kirjalik nõusolek
• üldkasutataval alal kaevamise korral ülevaatlikud fotod/video plaanitavast kaevekohast
• väljavõte ehitusprojekti asendiplaanist
• liikluskorralduse skeem

Esitatav taotlus peab olema kooskõlastatud:
1) kaeveala maa omanikuga ja kaevetöö koha piiratud asjaõiguse omajaga;
2) kaevetöö kohta läbivate tehnorajatiste valdajatega, sealhulgas elektri, side-, gaasi-, vee-, kanalisatsiooni- või soojavõrkude valdajatega;
3) Muinsuskaitseametiga, kui kaevetöö kavandatakse mälestisel või selle kaitsevööndis;
4) Keskkonnaametiga, kui kaevetöö kavandatakse kaitstaval loodusobjektil või selle kaitsevööndis;
5) tee omanikuga, kui kaevetöö kavandatakse teel või selle kaitsevööndis;
6) liinivedu teostava ettevõtjaga, kui kaevetöö tegemiseks kavandatakse sulgeda tee, millel toimub ühistransport.
7) muud linnavalitsuse poolt määratud vajalikud kooskõlastused;

Taastamistööde tagatisraha Pärnu linnas
• Üldkasutataval alal kaevetöid teostav kaevaja on kohustatud enne kaeveloa saamist tasuma tagatisraha või esitama krediidi- või finantsasutuse garantiikirja linnavalitsuse poolt arvestatud suuruses ja tähtajaga.
• Tagatisraha suuruseks on taastatava tee- või pinnakatte pindala ja vastava tagatisraha määra korrutis, äärekivide puhul taastatava äärekivi pikkuse ja tagatisraha määra korrutis. 
• Kui taastamisele kuulub mitu tee- või pinnakatet, summeeritakse nende tagatisraha suurused.
• Osavalla territooriumil kaevetöid teostades tagatisraha tasuma ei pea

Täidetud ja (digi)allkirjastatud dokumendid palume saata Pärnu linnavalitsusele aadressil:
- Suur-Sepa 16, 80098 Pärnu linn, Pärnu linn või
- linnavalitsus[at]parnu.ee

 

Liikluspiirangud 

Liikluspiirangute avalikustamise ja liikluskeelu alasse loa taotlemise ja loa väljastamise kord
- Liikluskeelualasse sissesõiduloa taotlus

Liikluspiirang on kõikidele sõidukitele või mõnele sõidukiliigile kehtestatud täielik või tingimuslik territoriaalne liikluskeeld. Liikluspiirangu piirkonnad tähistatakse liikluseeskirja kohaselt. Liikluspiirangud avalikustatakse Maanteeameti liiklusinfo veebirakendusel Tarktee

Liikluspiiranguga alad Pärnus
- Pärnu elamupiirkonna tänavatel on teede kaitseks kehtestatud sissesõidukeeld veokitele, sissesõidulube väljastatakse erandkorras.
- Rannapiirkonna sissesõidu keelualale võimaldatakse juurdepääs erandkorras vastavate lubadega
- Piirangutega aladel asuvatesse hoovidesse sissesõiduks väljastatakse luba põhjendatud taotluse alusel

- Rüütli tänaval on võimalik kaupa laadida ajavahemikel 6–11
- Sissesõit Rüütli tänavale toimub suveperioodil Hospidali ja Nikolai tänavate kaudu, Kuninga tänava poolt.
- Väljaspool nimetatud ajavahemikke on võimalik kaupa laadida kõrvalasuvatelt tänavatelt
- Äärmisel vajadusel väljastatakse kirjaliku taotluse alusel väljaspool nimetatud ajavahemikke Rüütli tänavale sõiduks ühekordne sissesõiduluba

Liikluskeelualasse sissesõiduks loa taotlemine
Keelualasse sissesõiduks (laadimistöödeks, spetsiaalsõidukile tööülesande täitmiseks, asutuse, ettevõtte, ehitus- või remondiobjekti teenindamiseks vms loa saamiseks tuleb Pärnu linnavalitsusele esitada taotlus. 

Eriveos

Eriveo tingimused
- Eriveoloa taotlus eesti ; inglise

Pärnu linnas suur- ja/või raskeveose loa saamiseks tuleb esitada Pärnu liinnavalitsusele taotlus. 
Eriluba saadetakse taotlejale kolme tööpäeva jooksul pärast kõigi kooskõlastustega esitatud taotluse saabumist ning eritasu ja menetlustasu maksmist.

Täidetud ja (digi)allkirjastatud dokumendid palume saata Pärnu linnavalitsusele aadressil:
- linnavalitsus[at]parnu.ee või
- Suur-Sepa 16, 80098 Pärnu linn, Pärnu linn 


Riigiteed
Riigiteedel sõitmiseks annab eriloa Maanteeamet, selleks tuleb esitada taotlus Maanteeameti e-teeninduses. Lisainformatsioon suur- ja raskeveoste kohta on kättesaadav Maanteameti veebilehel


Kortermajade juures on sageli paberi- ja klaasikonteinerid, aga miks ei ole pakendikonteinerit?
Pakendikonteinerite asukohad on välja valitud omavalitsuse ja taaskasutusorganisatsioonide koostöös ning lähtudes pakendiseaduses toodud nõuetest. Kogumiskonteinerid paiknevad suuremate kaupluste ja elamupiirkondade juures ning paikades, kus on tagatud jäätmeveoki takistamatu juurdepääs. Kui kortermaja elanikud soovivad oma maja juurde pakendikonteinerit, siis on neil võimalik see tellida oma jäätmevedaja käest. (vt Avalike jäätmepunktide ja pakendikonteinerite asukohad)

Millist liiki prügile tagab linnavalitsus kastid ja äraveo?
Linnavalitsus ei taga ühelegi eramajale prügikaste ega nende äravedu. Linnavalitsus korraldab avalikku kogumisvõrgustikku kuuluvate pakendi- ja vanapaberikastide tühjendamist.

Kuidas käib prügi äraviimine? Kui on kaks eraldi kasti (nt segaprügi ja vanapaber), kas siis käib ikka üks auto ja kõik kallatakse kokku?
Erinevaid jäätmeliike kogutakse eraldi kogumisringide ajal. Auto võib olla sama, aga enne taaskasutatavate jäätmete kogumisringi auto tühjendatakse ja pestakse puhtaks. Juhul kui paberi- või pakendikonteineris on palju taaskasutamiseks mittesobilikku materjali, mis on rikkunud puhta materjali kasutuskõlblikkuse, siis tühjendatakse need segaprügi autosse ja viiakse prügilasse.

Mitu jäätmenõud peaks olema kortermajas elava tavakodaniku köögis (panditaara, muu pakend, paber, klaas, muud jäätmed)?
Koduses majapidamises tuleks jäätmed sorteerida minimaalselt järgmiselt: 1. ohtlikud jäätmed (patareid, vanad ravimid, õlid, lakid jne) 2. pandipakend (tagatisrahaga pakend) 3. pakendid (klaasist, plastist, metallist, kartongist pudelid/purgid) 4. vanapaber (ajalehed, ajakirjad, pakkparbid) 5. segaprügi. Kõigi jäätmeliikide jaoks ei ole vaja omada eraldi konteinerit, kuid oluline on märgitud jäätmed juba kodus üksteisest eraldada.

Kui mina sorteerin jäätmeid, aga naaber ei sorteeri, kas siis saab kogu ühistu karistada ja peab selle prügi eest rohkem maksma?
Ühistute puhul on tegemist ühisvastutusega, majaühistu vastutab selle eest, et tema konteinerites oleks sobivad jäätmed. Juhul kui jäätmevedaja märkab, et konteineris on sinna mittesobivad jäätmed, siis mahutit ei tühjendata ning ühistule esitatakse tühisõiduarve. Jäätmemahuti tühjendatakse alles siis, kui konteineri sisu viiakse vastavusse lubatuga.

Kes otsustab, kas prügi on nõuetele vastavalt sorteeritud, ning kes määrab trahvi?
Kliendipõhiselt otsustab autojuht, kui ta näeb, et segaprügi konteineris on suurel hulgal vanapaberit, puhast pakendit, ohtlikke jäätmeid või aiaprahti, siis on tal õigus jätta konteiner tühjendamata ning saata kliendile arve tühisõidu eest.

Miks peab prügi sorteerima kui prügilas pannakse kõik ikkagi ühte hunnikusse?
Jäätmete sorteerimine on vajalik, kuna see aitab säästa loodusressursse. Liigiti eraldi kogutud jäätmeid ei viida prügilasse, vaid toimetatakse erinevatesse ettevõtetesse taaskasutamiseks, kus neist tehakse uusi tooteid. Kui taaskasutatavad materjalid on segunenud muu prügiga, siis on need enamasti nii määrdunud, et nende taaskasutamine on liiga keeruline ja kulukas või hoopsiki võimatu. Seetõttu on oluline juba kodus jäätmeid liigiti koguda, et maksimaalsels koguses jäätmeid taaskasutada.

Mis sorteeritud prügist edasi saab?
Vanapaberi- ja pakendikonteinerisse kogutud jäätmed viiakse sorteerimisjaamadesse, kus neid sorteeritakse täiendavalt materjali- ja kvaliteedipõhiselt ning eraldatakse taaskasutamiseks sobimatu prügi. Seejärel jäätmed pressitakse ja pakitakse ning viiakse ümbertöötlemisele. Valdavalt toodetakse ajalehtedest soojustusmaterjali, plastmassist tehakse erinevaid tooted (plastalused, fliis) Vana klaastaara töödeldakse ümber Järvakandis ja osaliselt Lätis.

Mida tähendab puhas pakend ja pakendite pesemine?
Toidujääkidega pakendid nt piima ja jogurtipakid tuleb enne pakendikonteinerisse panekut vee all ära loputada, pesuvahendiga küürida pole vaja. Toidujäätmetega koos hakkavad pakendid kiiresti haisema ja roiskuma ning parasiite ligi meelitama. Paberpakendit pesta ei ole soovitav, kuna vettinud paber pole enam taaskasutuseks kõlbulik. Määrdunud või vettinud paberpakend tuleb visata segaprügi konteinerisse, samuti tuleb segaprügi konteinerisse panna muud liialt määrdunud või pooltäis pakendid, mille pesemine oleks keskkonnaseisukohast otstarbetu (vee- ja energiakulu ületavad saadava kasu).

Mida teha tuhaga?
Tuhk tuleb enne segaprügi konteinerisse panemist jahutada, kuna kuum tuhk võib põhjustada konteineris tuleohtu.

Kuhu visata tühjad kirjutusvahendid, printeritindikassetid?
Kasutatud kirjutusvahendid (pastakad, vildikad jne) tuleb panna segaprügi kasti. Printeritindikassettid kuuluvad elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete hulka ning need tuleb viia vastavasse kogumispunkti, kas nende toodete müügipunkti või Sorteerimisjaama aadressil Raba 39.

Kas ja kust on võimalik tellida nn pakendikotti taaskasutatavate jäätmete äraveoks?
Pakendikoti teenust pakub Pärnu linnas AS Ragn-Sells. Pakendikoti teenus on tasuta, kuid juhul kui pakendikott on veo päeval jäänud jäätmeveokile ligipäästeavasse kohta panemata ja pole eelnevalt teatatud, et antul päeval pakendikoti vedu ei soovita, siis tuleb tasuda tühisõidu tasu.

Kui kilekotid tuleb panna pakendikonteinerisse, kas siis ei tohi segaprügi panna konteinerisse koos kilekotiga?
Tohib ja peabki, sest lahtiselt konteinerisse pandud prügi hakkab haisema ning meelitab ligi närilisi. Pealegi ei tohi määrdunud pakendeid (antud juhul prügikotti) panna pakendikonteinerisse.

Miks peab pakendid kokku pressima?
Pakendid tuleb ruumi kokkuhoiu eesmärgil võimaluste piires kokku pressida, kuna siis mahub konteinerisse palju enam pakendeid ning jäätmevedajad ei pea nn õhku transportima.

Ilmaohud - kuidas käituda

 Riigi Ilmateenistuse juhised
Päästeameti juhised 

NB! Jääaeg!
Päästeamet kutsub kõiki inimesi üles ettevaatlikkusele ja tähelepanelikkusele veekogude ääres viibimisel ning järgima ohutusnõudeid. Meeles tuleb pidada seda, et jääkattele tohib minna alles siis, kui selle paksus on vähemalt 10 sentimeetrit. Kaasas peavad olema ohutusvahendid, ka siis kui jää pakus on 10 cm, sest ühe veekogu piires võivad jääolud tugevalt varieeruda. 

• 
Millised on jääl liikumise ohud, mida jälgida, kuidas käituda ja palju muud kasulikku on kirjas Päästeameti veebilehel veeohutus.ee
 Siseveekogude jääolude kaart - kaardilt saab jälgida siseveekogude jää paksust, Päästeameti meeskonnad kannavad mõõtmisandmed kaardile iga päev kell 12 
• Merejää kaart
(Riigi Ilmateenistus)

Kui märkate hädalist või vajate ise abi, siis tuleb esimesel võimalusel helistada hädaabi numbril 112.


Heakorranõuded Pärnu linnas

Pärnu linna heakorraeeskiri
Heakorranõuded Pärnu linnas

Kinnistuomaniku kohustused:

- kinnistuomanikul on kohustus hooldada krundiga vahetult piirnevaid kõnniteid, teha talvisel ajal lume- ning libedustõrjet
- libeduse tõrjeks on soovitatav kasutada liiva või kuni 6mm läbimõõduga graniitsõelmeid
- lumi, jää ja jääpurikad tuleb katustelt eemaldada

Erakinnistuga piirneval kõnniteel tuleb teha lume- ja libedusetõrjet

Talvine teedehooldus Audru osavallas
 Talvine teehooldus Tõstamaa osavallas

 


Katused peavad olema jääst ja lumest puhastatud!

 
TTJA paneb südamele hoida hoonete katused lumest puhtana

31.01.2022

TTTJA tuletab hooneomanikele meelde, et katustele kogunev raske lumi võib kujutada endast ohtu nii katuste all liiklejaile kui ka varale, näiteks autodele. Oht suureneb veelgi sulailmadega, mil lumi ja jää hakkavad katustelt alla libisema. Võimaliku ohu puhul tuleb piirata inimeste ligipääsu räästa alusele alale ning puhastada koheselt nii katus kui ka räästad.

Loe edasi...

• Raieloa andmise kord 
• Raieloa taotluse vormi ja raieloa vormi kinnitamine
• Raieloa taotlus doc e-vorm 

Pärnu linna tiheasustusaladel kasvavate üksikpuude raiumiseks annab vastava taotluse alusel loa Pärnu linnavalitsus.

Raieloa taotluse võib esitada:
1) puu kasvukoha maa-ala omanik või seaduslik valdaja omaniku nõusolekul;
2) Pärnu linna omandis oleval maa-alal kasvava puu puhul asjast huvitatud isik;
3) puu kasvukoha kinnistu naaberkinnistu omanik, kui taotletakse üle piiri ulatuvate puuokste kõrvaldamist.

Taotlus peab sisaldama:
 1) taotleja andmeid (nimi; isiku- või registrikood, aadress, kontakttelefon, e-posti aadress jms);
 2) põhjendust puu langetamiseks või hoolduslõikuseks. Hoolduslõikuse korral soovitavat lõikuse ulatust ja võra kuju pärast lõikust;
 3) pildimaterjal olemasolevast olukorrast;
 4) puu kasvukoha aadressi ning vajadusel asendiplaani või joonist puu asukoha selgitamiseks või puu asukoha täpset kirjeldust;
 5) kinnitust, et puu raiumisel järgitakse ohutusnõudeid ning tagatakse tööde järgselt heakord;
 6) asjakohasel juhul ehitusloa või –teatise number.

Vajadusel lisatakse taotlusele:
1) kõikide kaasomanike nõusolekud kaasomandis oleval kinnistul asuva puu langetamiseks või hoolduslõikuseks 
2) juhatuse või üldkoosoleku otsus ühistu kinnistul asuva puu langetamiseks või hoolduslõikuseks 
3) kui puu kasvab naaberkinnistul, lisatakse taotlusele dokumendid, et on täidetud asjaõigusseaduses sätestatud üle piiri ulatuvate okste eemaldamiseks vajalikud tingimused.

Blanketil täidetud ja (digi)allkirjastatud taotlus saata aadressil
- linnavalitsus[at]parnu.ee või
- Suur-Sepa 16, 80098 Pärnu linn, Pärnu linn 



Raieluba ei ole vaja:
1) tuuleheite ja tormimurru korral ning kohest likvideerimist nõudvale (avariiohtliku) puu langetamiseks;
2) kuivanud, murdunud ja rippes okste ning vesivõsude kõrvaldamiseks;
3) elupuu ja vormipuu hoolduslõikuseks;
4) väljaspool Pärnu linna muinsuskaitseala, selle kaitsevööndit või miljööväärtuslikku ala kasvava puu hoolduslõikuse teostamiseks;
5) okste kärpimiseks osas, mis varjavad liikluskorraldusvahendit või takistavad jalakäijate ja/või sõidukite liiklust;
6) Pärnu linna omandis oleval maa-alal kasvava puu raieks, juhul kui puu langetatakse või hoolduslõikust teostatakse Pärnu linnaga sõlmitud lepingu alusel;
7) maakatastriseaduse mõistes maatulundusmaal kasvava puu langetamiseks.


Pärnu kodutute loomade varjupaik
Raba 32, 80041 Pärnu linn, Pärnu linn
524 6705
parnu[ät]varjupaik.ee
http://www.varjupaik.ee/

Avatud: T-R 12-17; L-P 12-14
Väljakutseid võetakse vastu tööpäeviti 9-17 ning laupäeval 10-14

Väljaspool tööaega jätke palun oma teade automaatvastajale. Kodututest koertest ja kassidest võib teatada telefonil 524 6705

Hoove korrastavate korterelamute toetamise kord
• Toetusetaotlus .doc ; e-vorm
Kuluaruanne

• Toetus on mõeldud avalikult läbipääsetavate ehk piirdega piiramata korterelamute õuealade heakorrastamiseks.
• Toetust võivad taotleda kõik Pärnu keskuslinnas ja osavaldades tegutsevad korteri-, elamu- või hooneühistud. 
• Toetusetaotluse võivad esitada ka õueala jagavad naabermajad koos.

Toetust saab taotleda:
1) mängu- või spordiväljaku rajamiseks või parendamiseks
2) jalakäijate ala, sealhulgas haljas- või puhkeala rajamiseks või parendamiseks
3) hooviinventari paigaldamiseks või korrastamiseks
4) rataste ja sõiduautode parkimiskohtade rajamiseks või parendamiseks

Toetust antakse taotlejale kuni 40% töö kogumaksumusest, kuid mitte rohkem kui:
1) 2000 eurot ühe taotleja kohta või
2) 4000 eurot ühe üle 50 korteriomandiga taotleja kohta või
3) 4000 eurot ühistaotluse korral

Taotlemine
• Toetuse taotlemiseks tuleb esitada Pärnu linnavalitsusele vormikohane avaldus.
• Taotlusi saab esitada 15. jaanuarist kuni 15. maini

Taotlusele tuleb lisada: 
1) korteriomanike üldkoosoleku või põhikirjast tulenevate volituste alusel juhatuse protokolli koopia, mis sisaldab otsust hoovi heakorrastamiseks vajaliku töö teostamise kohta;
2) ühistaotluse esitamisel kinnitus nõusoleku kohta ühistaotluse esitamiseks;
3) vajadusel taotleja valitseda oleva naaberkinnistu omaniku nõusolek;
4) kinnistu või kinnistute plaan kavandatava töö asukoha skeemiga ning kavandatava töö kirjeldus;
5) fotod kavandatava töö asukohast enne tööde algust;
6) kavandatava töö eelarve;
7) vajaduse korral asjakohased kooskõlastused või nõusolekud kavandatava töö tegemiseks.


Tähtajad
• kavandatav töö tuleb ellu viia hiljemalt toetuse saamise aasta 1. detsembriks
• teostatud tööde kohta tuleb esitada aruanne hiljemalt 3. detsembriks
• toetus makstakse toetuse saajale välja hiljemalt ühe kuu jooksul alates nõuetekohase aruande esitamisest.

Blanketil täidetud ja (digi)allkirjastatud taotlus/aruanne palume saata Pärnu linnavalitsusele:
- Suur-Sepa 16, 80098 Pärnu linn, Pärnu linn või
- linnavalitsus[at]parnu.ee

• Heakorraeeskiri 

Heakorra tagamiseks tuleb tiheasustusalal või tihedalt asustatud hoonestatud elamualal asuval kinnistul:
1) hoida korras kinnistu, selle piirdeaed ja kinnistul asuvad ehitised ning vältida kinnistult prahi, tolmu ja muu sarnase lendumist kõrvalkinnistutele;
2) koristada maha langenud lehed;
3) tagada numbrisilt hoone välisseinal või kinnistu sissepääsul ning numbrisildi nähtavus avalikult kasutatavalt teelt;
4) tagada haljastuse korrashoid, sh vältida tuleb kinnistu võsastumist (muru või heina kõrgus maapinnast ei või ületada 20 cm); *
5) tagada ehitise ohutus, sh kõrvaldada kinnistul paikneva hoone üldkasutatava territooriumiga vahetult piirneva ehitise katuselt lumi, jää (sh jääpurikad), varisemisohtlikud kivid, plaadid jms ning tagada ohu korral ja ohu kõrvaldamise tööde ajal üldkasutataval territooriumil ohutu liiklemine;
6) vältida kinnistul kasvava taimestiku, sh puude ja selle juurestiku kahjustamist;
7) mitte hoida kütte-, ehitus- või muud materjali tänava-äärses õueosas kõrgemal piirdeaiast või hekist;
8) vältida aia- ja haljastusjäätmete põletamist;
9) kärpida üle kinnistu piiri ulatuvaid puude ja põõsaste oksi, mis varjavad liikluskorraldusvahendeid või takistavad liiklust, eemaldada puudelt murdumisohtlikud ja kuivanud oksad, koristada tuulemurd ning likvideerida kuivanud puud kooskõlas puu langetamist ja hoolduslõikust reguleerivate õigusaktidega.

* Suurematel kui 0,5 ha suurustel haljasaladel ja maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistutel muru kõrguse nõuet ei kohaldata, kuid nõuete täitmiseks tuleb suurematel kui 0,5 ha suurustel haljasaladel muru niita vähemalt kaks korda aastas (esimene kord hiljemalt 24. juuniks ja teine kord hiljemalt 20. augustiks) ja maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistutel vähemalt kord aastas (hiljemalt 20. augustiks).

Koormis tiheasustusaladel ja tihedalt asustatud hoonestatud elamualadel
• Kinnistu kasutaja on kohustatud tegema heakorratöid tema omandis või valduses oleval tiheasustusalal või tihedalt asustatud hoonestatud elamualal asuval kinnistul ja sellega vahetult piirneval üldkasutatava territooriumil osas, mille korrashoiukohustus ei ole seadusega antud teistele isikutele.
• Isik, kellel koormise täitmine lasub, võib oma arvel lasta selle täita teisel isikul, mis juhul tuleb koormise täitmiseks kohustatud isikul esitada linnavalitsusele kirjalik põhjendatud taotlus maksta koormise täitmise eest raha, mida tuleb kasutada selle koormise täitmiseks.
• Taotluse saamisel ja põhjendatud juhul tellib linnavalitsus linnavalitsuse hallatavalt asutuselt koormise täitmiseks vajalikud tööd.
• Koormise täitmise tasu arvestamisel lähtutakse sellest, et tasu peab vastama madalaimale turuhinnale ning see tasutakse kuni kolmes osas vähemalt kolme kuu jooksul.
Tiheasustusealade ja tihedalt asustatud hoonestatud elamualade kaart

Pärnu linna poolt hooldatava üldkasutatava territooriumi heakorda ning määruses nimetatud kõnniteede talvist teehooldust korraldab Pärnu linnavalitsus.

Pärnu linna omandis olevate objektide haldamise ja hooldamisega tegeleb Pärnu Haldusteenused. Lisaks osutatatakse ka erinevat liiki haldus- ja heakorrateenuseid ka linnakodanikele – alates hauaplatside korrashoiust kuni majakatustel tehtavate lumetõrje töödeni.


tervislik p2rnu 

Veebilehel kasutatakse küpsiseid