Tervislik linn

2017. aastal on koostatud Pärnu linna terviseprofiil, millest tulenevalt kavandatakse elanikkonna tervist väärtustava hoiaku ja käitumisele ning eluviisi kujundamisele suunatud tegevusi. 

Pärnu linn on 2002. aastal asutatud Eesti Tervislike Linnade Võrgustiku (ETLV), tänaseks Eesti Tervislike Omavalitsuste Võrgustiku asutajaliige.

Pärnu linn on osalenud Euroopa Tervislike Linnade Võrgustiku tegevustes täievolilise liikmena. Osalemine on andnud linnale kogemusi mitmetes arenguga seotud valdkondades ja loonud võimaluse saada teistelt Euroopa linnadelt nende teadmisi ja kogemusi. Vaata lähemalt: Pärnu linn WHO-s

Järgides WHO põhimõtteid ning arengustrateegiaid kogu Euroopas, on asutud tervist toetava linnakeskkonna sihipärasele arendamisele, väärtustatakse ümbritsevat linnakeskkonda ja elutingimusi. 

Eesmärgid
Lähtudes linna tasakaalustatud arengu mudelist, seatakse inimarengus, sotsiaalse sidususe arengus, majandusarengus ning keskkonna säästlikus kasutuses ja arenduses vastavad üldeesmärgid, mis täpsustavad linna arenguvisiooni ning mille poole püüdlemine tagab arengu tasakaalustatuse.

Valdkondlikud eesmärgid on linna arengukava kontekstis vahendid linna tasakaalustatud arengu tagamisel. Linna arengu üldeesmärgid saavutatakse valdkondlike eesmärkide saavutamiseks tehtud tegevustega.

Inimarengu üldeesmärgid
1. Linna ettevõtluses, avalikus ja mittetulundussektoris hõivatud elanike hea tervis ja suur töövõime.
2. Elanike tugev sotsiaalne kompetents ning suurenenud tegutsemisvõime ja -tahe.
3. Elanike keskkonna- ja miljööteadlikkus.

Sotsiaalse sidususe arengu üldeesmärgid
4. Linnaelanike aktiivne osalus seltsingutes (avalik-õiguslikud, era-, mittetulundusorganisatsioonid), mis tagab inimressursi parima rakenduse linna majandusarengus.
5. Linnavalitsuse, valitsusasutuste, ettevõtjate ja mittetulundusühingute efektiivne koostöö linna miljööväärtuse, keskkonna ja infrastruktuuride arendamisel.
6. Pärnu Linnavalitsuse, avalik-õiguslike asutuste, ettevõtjate ja mittetulundusühingute eesmärgipärane osalus riiklikes ja rahvusvahelistes võrgustikes ressursside (teadmised ja oskused, finantsinvesteeringud) kaasamiseks linna inimarengu, majandusarengu ja keskkonna säästliku kasutamise heaks.

Majandusarengu üldeesmärgid
7. Uued tasuvad töökohad ja elanikele töö nende parimatele võimetele vastavalt.
8. Majandusareng era-, avaliku ja mittetulundussektori koostöös.
9. Majandus on parimas kooskõlas linna asendieelduste, keskkonna ja infrastruktuuridega (optimaalne ressursipaigutus).

Keskkonna säästva kasutuse ja arenduse üldeesmärgid
10. Keskkond, mis ei ohusta linna elanike ega külaliste tervist.
11. Keskkonna säästvale kasutusele tuginev linna kõrge miljööväärtus elu- ja külastuskohana.
12. Optimaalsed ja keskkonnasõbralikud infrastruktuurid, mis tagavad parimal viisil inimarengu, majandusarengu ja sotsiaalse sidususe arengu potentsiaali rakendumise.