Pärnu linnakodaniku maja
Linnakodaniku majas saab tutvuda Pärnu omavalitsuse ajalooga. Külastajatele on vaatamiseks väljapanekud omavalitsuse ajaloost, Pärnu linnaga seotud olulisematest ajaloolistest persoonidest, ekspositsioonid hansa - ja sõpruslinnadest.
Linnakodaniku maja on vanim kahjutuledes ja sõdades säilinud kõrge viilkatusega rõhtpalkidest puitelamu keskaegsel linnaterritooriumil. Andmed maja olemasolust ulatuvad tagasi 1740. a raekirjadesse ning näitavad, et see ehitati keskaegse kivimaja müüridele.
Pärast linnakomandant W. F. Vogdti elasid siin mitme ameti esindajad: garnisoni sõjaväelased, kingsepp- ja lihunikmeistrid ning kaupmehed. Enne Teist maailmasõda olid maja omanikeks ka üks pastor ja üks Tartu Ülikooli professor. Pärast sõda sai majast aastateks Eesti Pimedate Ühingu Pärnu keskus, kus valmistati harju, tööriideid jm. nägemispuudega inimestele jõukohast toodangut. Hiljem hoiti juba tublisti amortiseerunud majas noorte tehnikute varustust ning tube kasutati laoruumidena.
Möödunud sajandi kaheksakümnendatel aastatel otsustati maja restaureerida ning 1988. a asus siia kultuuriosakond. 2000. a viidi kultuuriametnikud haridusosakonna koosseisu ning mitu aastat tegutsesid siin kontserdibüroo, festivalikeskus ja linnaorkestri juhtkond. 2003. a otsustasid linnavõimud säilitada ajalooline maja linnale ja kogudes, talletades ning eksponeerides siin materjale Pärnu omavalitsuse ajaloost, anda hoonele uus sisu.
Värskendatud sisekujundusega maja avati külastajatele 2. juunil 2004. aastal. Linnaelanike poolt tehtud ettepanekute seast valiti maja nimetuseks ajaloolisele tõele kõige ligem: LINNAKODANIKU MAJA.
Maja avamisest möödunud aastate vältel on sisustatud ja informatsiooni sisaldavate väljapanekutega varustatud kõik maja seitse tuba. Aastas külastab Kodanikumaja keskmiselt 900-1000 inimest. Nende seas on ajaloohuvilised linnakodanikud, õpilasgrupid, kodu-uurimisega tegelejad, linna külalised ja ametlikud delegatsioonid. Ruumide väiksust ja spetsiifilist iseloomu arvestades pole maja lülitatud ekskursioonimarsruutidesse.
Kodanikutoas on andmeid linna elanikkonna, valimiste ning Pärnu autasusid pälvinud inimeste kohta. Omavalitsuse tuba kajastab linna haldusorganite lugu alates rae likvideerimisest ning tutvustab linnatüüril olnud inimesi.
Külalistetubades võtavad linnajuhid sageli vastu auväärsemaid linnakülalisi ja delegatsioone, arutatakse koostööküsimusi ning toimuvad ka pidulikud koosolekud. Nende tubade seintel on näha kümne Pärnus sündinud või tegutsenud ja laiemalt tuntud inimeste portreed kunstnik Vello Paluoja teostuses.
Hansatoaks on nimetatud kunagine kaupmeeste laoruum -katusealune. Selle ruumi väljapanekud kõnelevad Pärnust kui mere-, sadama- ja hansalinnast. Siin näidatakse ka pilte Pärnu minevikuloost, toimuvad teematunnid külastajatele ning ruumi kasutavad linnavalitsuse ja volikogu töötajad õppeklassina.
Sõpruslinnade toas saab külastaja ülevaate Pärnu kaheteistkümnest sõpruslinnast, leiab nende kohta pildi- ja muud infomaterjali ning linna sõpradelt saadud meeneid. Siin on ka koht vahetatavate näituste tarvis.




Konstantin Possiet - Pärnu aukodanik 1886, maadeuurija
Friedrich Fromhold Martens - Pärnu aukodanik 1901, õigusteadlane ja diplomaat
Konstantin Päts - Pärnu aukodanik 1934, EV esimene president
Neeme Järvi - Pärnu aukodanik 2007, dirigent
Valter Ojakäär - Pärnu aukodanik 2008, helilooja
Jüri Jaanson - Pärnu aukodanik 2009, sõudja
Johann Heinrich Rosenplänter - estofiil
Johann Voldemar Jannsen - Pärnu Postimehe asutaja
Elisabeth Aspe - kirjanik
Konstantin Süvalo - kunstnik
Olev Siinmaa - arhitekt
Pärnu linnakodaniku maja |