Pärast tsaarivõimu kukutamist 1917. aastal valiti Pärnu linnapea toolile esimene eestlane, advokaat Jaan Leesment. Ka volikogu juhatajaks sai eestlane - loomaarst Johan Pajo. Kuni 1938.a. uue linnaseaduseni valiti volikogu juhataja üheks aastaks ning tema põhiülesanne oligi istungite juhtimine. Kuni Teise maailmasõjani olid oma tegevuse haardelt silmapaistvad volikogu eesistujad Johan Pajo ja Julius Kurg.
Linnavolikogu juhatajad
Johan Pajo (1877–1942)
Loomaarst. Sündis 23.01.1877 Viljandimaal taluomaniku peres. Õppis Treffneri ja Pärnu gümnaasiumides, eriala omandas Tartu Veterinaaria Instituudis. 1904. a nimetati J. Pajo Pärnu maakonna loomaarstiks, 1919. a sai temast Pärnu tapamaja juhataja. Tollases baltisaksalikus väikelinnas võitles ta aktiivselt eestlaste mõju tugevdamise eest linna volikogus ja majanduselus. Ta oli üks Pärnu Majanduse Ühisuse asutajaid, kuulus Endla seltsimaja ehitamise komisjoni, pöördeaegadel osales korra kindlustamises ja miilitsa loomises. 1917. a valiti ta linnavolikogu juhatajaks ja ta aitas kujundada esimest eestlastest koosnevat linnavalitsust. Johan Pajo arreteeriti nõukogude jõuorganite poolt 1941. aastal ning ta hukkus Siberi surmalaagris 1942. aastal.
Julius Kurg (1888–1942)
Kohtunik. Sündis 10.04.1888 Pärnumaal Taali vallas. 1908.a. lõpetas Pärnu gümnaasiumi, õppis õigusteadust Tartu ja Peterburi ülikoolides. Ta tegutses advokaadina Riias, Pärnus ja Peterburis, oli Eesti Vabadussõjas sõjaringkonnakohtu uurija ja selle alaline liige. 1921. aastast töötas J. Kurg Pärnus kohtunikuna kuni punaste võimuhaaramiseni 1940. aastal. Uue linnaseaduse kehtestamiseni 1938. a oli ta pikaaegseim ja korduvalt valitud linnavolikogu juhataja Pärnus. Oma põhitöö ja tegutsemise kõrval volikogus on ta olnud skautide maleva rühmavanem, Pärnu Eesti Kooliseltsi ja Endla seltsi juhatuste liige. J. Kurg arreteeriti 1941.a. nõukogude võimuorganite poolt ning ta hukkus Siberis 1942. aastal.
Nõukogude võimu aastatel tähendasid valimised tegelikult ühe kandidaadi poolt hääletamist. Sellisel viisil kujundatud esindus nimetati linnanõukoguks ja igal istungjärgul valiti selle juhataja ning sekretär kohalolevate liikmete seast.
Eesti taasiseseisvumise protsessis taasnimetati linnaelanike esinduskogu volikoguks ning selle eesistuja nimetati volikogu esimeheks. Esimees valitakse terveks koosseisu volituste perioodiks ja tema ülesanded volikogu ning selle organite ladusa töö tagamiseks on kunagise istungi juhataja omadest tunduvalt laiemad.
Linnavolikogu esimehed
Margus Tammekivi (sünd 1956)
Linnavolikogu esimees aastatel 1989–1993 ja 2002–2005
Jurist
Sündis 23.01.1956 Viljandimaal. Pärast TÜ õigusteaduskonna lõpetamist 1979. a töötas prokuratuuri uurijana Tallinnas ja Pärnus ning hiljem ka Pärnu rajooni prokurörina. 1989. aastal valiti M. Tammekivi taasiseseisvumise aja esimese Pärnu linnavolikogu esimeheks ning kandis ühena alustajatest selle ajajärgu muutuste ning ümberkujundamiste raskust ja vastutust. Alates sellest on teda järjepidevalt valitud volikogu koosseisu. Kaks korda on ta nimetatud volikogu esimeheks, kahes linnavalitsuse koosseisus on ta olnud abilinnapea ametis. Kogenud omavalitsustegelasena on M. Tammekivi olnud osaline paljude Pärnule oluliste otsuste tegemisel ja elluviimisel. Ta kuulus ka Eesti Linnade Liidu taastajate hulka ja on olnud selle juhatuse liige.
Märt Mere (sünd 1945)
Linnavolikogu esimees aastatel 1993–1996 ja 1996–1999
Autotranspordi spetsialist
Sündis 02.08.1945 Pärnus. 1970. aastal lõpetas Tallinna Polütehnilise Instituudi autotranspordi erialal ning jäi valitud erialale truuks ka edasipidises elus. Tööalast karjääri alustas ta Pärnu Auto-Taksopargis ohutustehnika alal, hiljem töötas siin direktori asetäitjana. Aastatel 1972-1983 oli M. Mere Pärnu Autoinspektsiooni ülem, hiljem siseasjade osakonna ülema asetäitja ning edasi juba Pärnu Politseiprefektuuris abiprefekt. 1993. aastal valiti M. Mere Pärnu linnavolikogusse ja ühtlasi ka volikogu palgaliseks esimeheks. Volikogu esimehena näitas ta võimekust otsida ja leida kompromisslahendusi ning ta valiti 1996. aastal samasse ametisse teiseks volituste perioodiks. M. Mere on osalenud mitme ühiskondliku organisatsiooni või liikumise juhtimises: ta on olnud Eesti Linnade Liidu juhatuse esimehe asetäitja, töötanud kaasa Balti Linnade Liidus ja kuulunud jalgratta tänavasõidu eestvedajate hulka Pärnus. Paul Kerese mälestusmärgi püstitamise ühe eestvedajana oli ta ka selle ettevõtmise komisjoni esimees.
Väino Linde (sünd 1959)
Linnavolikogu esimees aastatel 1999–2002
Jurist
Sündis 31.01.1959 Tallinnas. Keskhariduse omandas Pärnu IV Keskkoolis, juristidiplomi sai TRÜ õigusteaduskonna lõpetamisel 1983. a. Aastatel 1985-1993 töötas ta juristina Pärnus, sh ka maakonna abiprokurörina, hiljem prokurörina. Pärnu linna omavalitsusega sidus V. Linde ennast 1994. a, mil ta kutsuti sekretärina tööle Pärnu linnavalitsusse. Pärast linnapea R. Kase lahkumist valiti V. Linde 1995. aastal Pärnu linnapeaks ning oli sellel toolil kuni korraliste valimisteni 1996. a oktoobris. Tema lühikesel linnapea ametiajal vähendati osakondade arv seitsmeteistkümnelt kaheteistkümnele ja toodi Pärnusse Eestimaa suvepealinna tiitel. Pärast ümbervalimist töötas V. Linde advokaadibüroo HETA Pärnu osakonna juhatajana ning täitis samal ajal Pärnu linnavolikogu revisjonikomisjoni esimehe ülesandeid. 1999. a märtsis valiti V. Linde reformierakonna nimekirjas Eesti Vabariigi Riigikogusse ning samal aastal sai temast ka Pärnu linnavolikogu uue koosseisu palgata esimees kuni 2002. aasta kohalike valimisteni. Ta valiti ka järgnevatesse riigikogu koosseisudesse ning on kandnud erinevates komisjonides esimehe vastutust.
Ahti Kõo (sünd 1952)
Linnavolikogu esimees aastatel 2005–2009
Jurist
Sündis 1952, lõpetas Tartu Riikliku Ülikooli juristidiplomiga 1975 ning on töötanud nii vandeadvokaadina kui prokurörina. Aastatel 1990–1992 oli ta Eesti Vabariigi Ülemnõukogu liige ja tegi aktiivselt kaasa Eesti taasiseseisvumise protsessi. Erksa sotsiaalse närvi ning suure kogemustepagasiga poliitikuna kuulus A. Kõo pikki aastaid Pärnu linnavolikogu koosseisu, oli aastatel 1993-1996 ja 1999-2002 volikogu aseesimees, valiti 2005. aastal linnapeaks ning samal aastal toimunud valimistel Pärnu linnavolikogu esimeheks. Nii volikogus kui linnapeana taotles A. Kõo omavalitsusorganite võimalikult regulaarset ja avatud suhtlemist linna elanikonnaga ning osales alati ka ise nendel kohtumistel.
Cardo Remmel (1953–2018)
Linnavolikogu esimees aastast 2009 kuni 2011 juuni
Ehitusinsener
Sündis 1953. a Pärnus ja lõpetas siin L. Koidula nim. 2. Keskkooli. Kõrghariduse omandas Tallinna Polütehnilises Instituudis ning tööalast karjääri alustas ehitusmeistrina. Ta on läbinud mitmed täienduskoolitused, muude hulgas Eesti Majandusjuhtide Instituudis ja IMD juhtimiskoolis Lausanne´is. C. Remmel on olnud mitme ettevõtte juhiks, sh 17 aastat Saku Õlletehases. Ta on juhtinud ka Eesti Toiduainetööstuse Liitu, Eesti Golfiliitu, on kuulunud Eesti Kaubandus- ja Tööstuskoja juhatusse ja mitmetesse nõukogudesse, olnud Eesti Olümpiakomitee liige ja SA Pärnu Haigla nõukogu esimees. Majandusalase kogemuse kõrval on ta osalenud juhtivalt ka kohaliku omavalitsuse tegevuses – ta oli abilinnapea M. Viisitamme linnavalitsuse koosseisus ning 2009. aastal valiti linnavolikogu esimeheks. 2011. a pöördus C. Remmel tagasi majandustööle asudes AS TRK Estonia juhataja kohale.
Vahur Mäe (sünd 1980)
Linnavolikogu esimees 2011 juunist - 2013 valimisteni
Ta sündis 1980. aastal Pärnus, lõpetas 1998. a Pärnu Humanitaargümnaasiumi, rakendusliku kõrghariduse sotsiaaltöö korralduse valdkonnas omandas Tartu Ülikooli Pärnu Kolledžis. Gümnaasiumiaastatel õppis ta klarnetimängu kohalikus muusikakoolis ning hakkas harrastama erinevaid spordialasid: ujumist, aerutamist, sõudmist, jooksmist ja suusatamist. Lemmikalaks kujunes sõudmine, milles on saavutanud seitse eesti meistritiitlit ning kaheksapaadil pronksmedali üliõpilaste maailma-meistrivõistlustel 2004. aastal. V. Mäe põhitöökohaks on projektijuhi amet Pärnumaa Spordiliidus, kus ta veab veebilehe toimetamist, projektinõustamist ja võistluste korraldamist. Kümmekond aastat on ta toimetanud ka Eesti Sõudeliidu veebilehte. V. Mäe kuulub 2001. aastast Jüri Jaansoni nimelise jooksuvõistluse korralduskomiteesse, kus ta on olnud mitme liikumisharrastusürituse peakorraldaja. Pärnu Kahe Silla Klubi tuntakse ka kui olulist survegruppi Pärnu jõe kallasradade väljaarendamise vajaduse teadvustamisel. 2009. aastal kandideeris Vahur Mäe Pärnu Linnavolikokku Toomas Kivimägi valimisliidu nimekirjas ning pärast C. Remmeli üleminekut majandustööle valiti 2011. a juunis linnavolikogu esimeheks.
Krista Nõmm (sünd 1972)
Linnavolikogu esimees 01.11.2013–2015
28. märtsil 1972 Pärnus sündinud Krista Nõmm tegutseb kinnisvara alal. Ta on lõpetanud Pärnu IV Keskkooli ning Tartu Ülikooli bioloogia-geograafiateaduskonna. Kohalike omavalitsuste volikogude valimistel 2013. aastal kandideeris Krista Nõmm Erakonna Isamaa ja Res Publica Liit nimekirjas, osutus valituks ning temast sai volikogu esimees kuni 31. detsembrini 2014.
Andrei Korobeinik (sünd 1980)
Linnavolikogu esimees 01.01.2015–06.11.2017 ja 28.05.2020–14.10.2022
5. novembril 1980 Pärnus sündinud Andrei Korobeinik on IT-ettevõtja ja poliitik. Ta lõpetas aastal 1998 Pärnu Vene Gümnaasiumi ning asus samal aastal õppima Tartu Ülikooli matemaatika-informaatikateaduskonda. Korobeinik on XII ja XIV Riigikogu koosseisu liige ning kuulub Eesti Keskerakonda. Ta valiti aastatel 2013, 2017 ja 2021 Pärnu linnavolikogu liikmeks ja on kolmel korral valitud linnavolikogu esimeheks. Andrei Korobeinik on ingel-investor ning erinevate IT-firmade kaasasutaja või osanik.
Andres Metsoja (sünd 1978)
Linnavolikogu esimees 2017–11.03.2020 ja alates 14.10.2022–
25. novembril 1978 Vändras sündinud Andres Metsoja on poliitik ja Riigikogu liige (XIII ja XIV koosseis). Ta lõpetas 1997. aastal Järvakandi Gümnaasiumi ja 2004. aastal Audentese Ülikooli ärikorralduse erialal. Metsoja töötas aastatel 2002–2007 Kaisma vallavanemana, 2007–2010 Pärnumaa Omavalitsuste Liidu juhatuse esimehena ja 2010–2015 Pärnu maavanemana, alates 2004. aastast on ta Res Publica / Isamaa liige. Aastatel 2013, 2017 ja 2021 valiti ta Pärnu linnavolikogu liikmeks, aastatel 2017-2020 oli volikogu esimees. Metsoja on alates 2015. aastast Riigimetsa Majandamise Keskuse nõukogu liige ja 2018-2020 Pärnumaa Omavalitsuste Liidu üldkogu esimees. Kuulub Lions klubisse LC Pärnu, 2015. aastal omistati talle Pärnumaa vapimärk.
Meelis Kukk (sünd 1959)
Linnavolikogu esimees 11.03.2020–28.05.2020
26. juulil 1959 Kablis sündinud Meelis Kukk on tippjuht ja poliitik. Ta lõpetas 1977. aastal Pärnu II Keskkooli ja 1982. aastal Tallinna Polütehnilise Instituudi (TPI) puidutöötlemise tehnoloogia erialal. Pärast seda töötas ta aktsiaseltsis Viisnurk erinevatel ametikohtadel, olles aastatel 1990-2002 ettevõtte direktor ja juhatuse esimees. Viisnurgast lahkumise järel oli Kukk OÜ Viram tegevdirektor, Pärnu linnavalitsuse majandusosakonna juhataja, AS Pärnu Vesi juhatuse liige ja ERGO Kindlustuse korporatiivkliendi haldur, 2011. aastast töötab Pärnu linnavalitsuses abilinnapeana. Aastatel 2013, 2017 ja 2021 valiti Meelis Kukk Pärnu linnavolikogu liikmeks, 11.03.2020-28.05.2020 oli ta volikogu esimees. 1993. aastal tunnustati teda Eesti Vabariigi majanduspreemia, 2001. aastal Pärnu linna vapimärgi ja 2003. aastal Valgetähe V klassi teenetemärgiga.