Allikas: Oja, T., Medijainen, E. 1993. Eesti vapid ja lipud. 16. sajand - 1940. Tallinn: Olion.
Arvatavasti 14. saj algul sai Uus-Pärnu linnaõiguse. Pärnu linna vanim pitser on aastast 1361. Sellel kujutatakse paremalt poolt pitserile ulatuvat pika varrukaga kätt, mis hoiab käes risti. Risti kõrval on võti, keel ülespoole. 17. sajandil ilmus risti hoidev käsi välja pilve seest, võtme asend jäi muutumatuks. 18. sajandil kirjeldasid Pärnu linna vappi kirikuõpetaja G. F. Müller ning baltisaksa kirjanik ja keelemees August Wilhelm Hupel. 4. okt 1788 kinnitati Pärnu linna vapp järgmisel kujul: helesinisel vapiväljal on pilvedest väljuv käsi, mis hoiab kuldset risti, ning vapikilbi vasakul poolel on kuldne võti keelega ülespoole.
1841. a esitati Senati Heraldikadepartemangule Pärnu linna vapp, mille väli on sinine. Punasest pilvest vapi parempoolses nurgas väljub kollases kindas käsi, mis hoiab kuldset risti. Ristist vasakule jääb kuldne võti. 1866. a St. Peterburgi esitatud vapijoonis on sarnane eespool kirjeldatuga. C. Metting on 1908. a Pärnu linna vapijoonise koostamisel võtnud aluseks vanima linnapitseri kujutise. Vapiväli on helesinine ja varruka värviks on ta valinud valge, mis peaks meenutama orduvenna rriietust. Rist ja võti on kuldsed.
O. Greiffenhagen polnud 1925. a rahul vapiga, mille sinisel põhjal punane käsivars. Tema arvates sobinuks rohkem valge käsi. Vapikomisjon esitaski valge käsivarrega kavandi. 20. juunil 1934 otsustas Pärnu Linnavolikogu, et vapiks peab olema sinisel põhjal hallist pilvest väljaulatuv punase käisega käsi, mis hoaib kuldset risti. Samasugune vapp võeti muudatusteta vastu 1937. a detsembris.
1. oktoobril 1992 kinnitas Pärnu Linnavolikogu Pärnu praeguse vapi. Vapil on sinisel kilbil paremas ülanurgas asuvast hõbedasest pilvest väljaulatuv punases varrukas käsi, mis hoiab kaldu lõigatud otstega kuldset ladina risti. Kilbi vasakul poolel on püstiasendis kuldne võti.
 |
 |
 |
 |
 |
 |
|
1841 |
1866 |
1906 |
1937 |
1992 |