Pärnu aukodanik

Pärnu Aukodaniku tiitli andmise ajalugu ulatub aastasse 1886. Tsaariajal oli aukodaniku tiitli andmiseks ette nähtud kindel protseduur. Tiitli andmise aluseks oli linnavalitsuse ettepanek, mida kaalus edasi volikogu. Lisaks oli vaja Liivimaa kuberneri ettepanekul tsaari kinnitust ning ka nominendi enda nõusolekut. Eesti iseseisvudes muutus tiitliga seotud asjaajamine küll veidi lihtsamaks, ent aukodaniku tiitlit siiski kergel käel ei jagatud.

Tänapäeval võivad väärikaid aukodaniku kandidaate pakkuda aga sisuliselt kõik kodanikud. Tiitel antakse välja kord aastas, ent kui sobivat kandidaati ei leita, jääb see välja andmata.

1886 - Admiral Konstantin Possiet
1901 - Professor Friedrich Fromhold Martens
1934 - Riigivanem Konstantin Päts
2007 - Dirigent Neeme Järvi
2008 - Helilooja ja muusikaloolane Valter Ojakäär
2009 - Sõudja Jüri Jaanson
2017 - Pianist ja muusikapedagoog Arbo Valdma

2. jaanuar 1820 (vkj 21. detsember 1819) – 8. mai (vkj 26. aprill) 1899
Pärnu linna aukodanikuks nimetatud 1886. aastal

Pärnus sündinud Vene admiral Konstantin Possiet käis ümbermaailmareisil fregatil Pallada, oli suurvürsti kasvataja, juhtis sõjalaevade uurimisekspeditsiooni põhjameredele, oli Venemaa teedeminister, teaduste akadeemia ja Vene geograafia seltsi auliige, Venemaa riiginõukogu liige, kindraladjutant ja admiral.

1886. aastal tähistas ta oma 50-aastase teenistuse juubelit. Nii otsustas Pärnu linnavolikogu linnavalitsuse ettepanekul saata linnapea Oscar Brackmanni, linnanõunik N. Bremeri ja volikogu liikme Chr. Schmidti 18. detsembril Peterburi andma linna nimel Possietile üle auaadressi ja ühtlasi paluma ka admiralilt nõusolekut olla Pärnu linna aukodanik.

Possieti nime kandis Pärnus tänav, mis alles 1948. aastal nimetati Oktoobri tänavaks. Alates 1991. aastast kannab see Suur-Posti nime. 2. jaanuaril 2020 avati Konstantin Possietile mälestustahvel tema endise kodumaja seinal Suur-Posti tänav 2.  Loe lisaks ...

27. august (vkj. 15. august) 1845 – 20. juuni (vkj. 7. juuni) 1909
Pärnu linna aukodanikuks nimetatud 1901. aastal

Pärnus sündinud ja kasvanud Peterburi professoril Friedrich Fromhold Martens oli 1872-1905 Peterburi ülikooli professor, aastast 1884 rahvusvahelise õiguse instituudi president ja Haagi rahvusvahelise arbitraažitribunali alaline liige.

18. jaanuaril 1901. aastal oli tal 30 aasta tööjuubel. Volikogu otsustas teha kuulsale kaaslinlasele ettepaneku võtta vastu kodulinna aukodaniku tiitel. 22. märtsil 1901 jäi Liivimaa kuberneri ettepanekul Martensile Pärnu aukodaniku tiitli omistamisega nõusse ka tsaar Nikolai II. Alles siis saadeti nõunikuga Martensile auaadress ja allkirjade ning linna pitsatiga diplom.

Martensile on avatud mälestustahvel Pärnu SEB panga hoonel (Rüütli 40a), sest seal asus raudteejaam, kust professor alustas oma viimaseks jäänud rongisõitu.(reisil tabas teda südameatakk ja Martens suri Valga raudteejaamas). Martensist on kirjutanud romaani Jaan Kross - „Professor Martensi ärasõit“.  Loe lisaks ...

23. veebruar 1874 – 18. jaanuar 1956
Pärnu linna aukodanikuks valitud 24. augustil 1934

Konstantin Päts oli Eesti riigitegelane, hariduselt jurist. Ta pidas mitmeid riigiameteid, muuhulgas ka ajalehe Teataja toimetaja, Tallinna linnanõunik, Eesti Maavalitsuse esimees, Eesti Päästekomitee esimees. Iseseisva Eesti riigi kujunemisel mängis K. Päts väga suurt rolli, jõudes hiljem riigivanema ning Eesti Vabariigi esimese presidendi ametisse (aastatel 24. aprill 1938 – 21. juuli 1940).

Konstantin Päts on Pärnu aukodanikest andnud kõige suurema nähtava panuse linna arengusse. Tema jõulisel toetusel ehitati Pärnusse sillad, koolimajad, Rannahotell ja rannakohvik.

22. septembril 2011. aastal avati Konstantin Pätsi perekonnale mälestustahvel nende endise kodumaja seinal Riia mnt 273.
Loe lisaks...

7. juuni 1937
Pärnu linna aukodanikuks nimetatud 18. augustil 2007

Neeme Järvi on üks armastatumaid dirigente tänases muusikamaailmas, pidanud peadirigendi ametit mitmete Eesti muusikakollektiivide ja maailma tipporkestrite juures. Ta on ka üks enim plaadistanud kaasaja dirigent maailmas. Läbi oma tegevuse on Neeme Järvi Pärnut kultuurilinnana tutvustanud kogu maailmas. 2000. aastal toimusid Pärnus esmakordselt maestro Järvi rahvusvahelised meistrikursused dirigentidele, mis olid üks osa David Oistrahhi nimelisest muusikafestivalist.

Tänasel päeval on Pärnu Muusikafestivali lahutamatu osa Neeme Järvi meistrikursus ehk Järvi Akadeemia - klassikalise muusika interpreetide ja austajate seas kõrgelt hinnatud.

12. augustil 2017 avati Neeme Järvile nimeline pink Pärnu Lastepargis. Loe lisaks... 

10. märts 1923 – 27. oktoober 2016
Pärnu aukodanikuks nimetatud 21. veebruaril 2008

Valter Ojakäär oli helilooja ja muusikaajaloolane. Kuuldes sõnu „levimuusika" või „süvamuusika" mõtleme me kohe Pärnus sündinud helilooja, pillimehe ja muusikapublitsisti Valter Ojakääru peale. Just tema oli see tulihingeline levi- ja džässmuusikapropageerija, kes on oma tööga raadios ja televisioonis ning ajakirjanduses publikut muusikaliselt harinud ning neid mõisteid eesti keelde toonud. Lisaks mahukale heliloomingule vedas Ojakäär aastaid saatesarju Eesti Televisoonis ja raadios, kirjutas stsenaariume muusikalistele telefilmidele.

Valter Ojakäär on pälvinud mitmeid kõrgeid tunnustusi, teiste hulgas Raimond Valgre pärandi auhinna ja elutööpreemia Eesti riigilt. 2006. aastal valiti Ojakäär Viljandi Kultuuriakadeemia audoktoriks. Ojakäärul on silmapaistvaid teeneid Pärnu muusikaelu edendamisel ja linna kultuuriloo ulatuslikul kajastamisel oma raadio- ja telesaadetes ning raamatutes, mistõttu 2008. aastal otsustas Pärnu Linnavolikogu nimetada Valter Ojakäär Pärnu aukodanikuks. Ojakäär on nimetatud Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia audoktoriks.

15. juunil 2018 avati Valter Ojakäärule nimeline pink Pärnu Lastepargis. Loe lisaks...

14. oktoober 1965
Pärnu aukodanikuks nimetatud 22. jaanuaril 2009

Jüri Jaanson on Eesti sõudesportlane, võitnud medaleid nii olümpiamängudel kui ka maailmameistrivõistlustel. Jaansoni sportlasekarjäär oma 20 hooajaga üks pikematest maailmas.

Tänu oma silmapaistvatele tulemustele spordis ning kodulinna Pärnu väärtustamisel maailmas läbi spordisaavutuste, otsustas Pärnu Linnavolikogu nimetada Jüri Jaanson Pärnu linna aukodanikuks.

Jaanson on nimetatud Aasta Kodanikuks 2004 ning Eesti Aasta Meessportlaseks 1990, 1995 ja 2004. 2010 anti Jüri Jaansonile Venemaa presidendi aukiri suure panuse eest sportliku koostöö arendamisse. Loe lisaks...

20. veebruar 1942
Pärnu aukodanikuks nimetatud 21. septembril 2017

Pärnust pärit ja kõikjal maailmas hinnatud klaveripedagoog Arbo Valdma juures on õppinud sadu diplomeeritud pianisti, kellest paljud on saavutanud laureaaditiitleid maailma tunnustatud konkurssidel ja on õppejõududeks ülikoolides üle kogu Euroopa, Aasias ja Ameerikas. Arbo Valdma annab meistrikursusi kõikjal maailmas, sealhulgas oma sünnilinnas Pärnus. Lisaks õpetamisele on ta andnud soolokontserte, esinenud orkestritega ja osalenud kammeransamblites.

Pärnu kultuuri- ja hariduselu rikastamise eest on Pärnu linn tunnustanud Arbo Valdmat vapimärgiga. Aukodaniku nimetusega tunnustati teda märkimisväärse panuse eest Pärnu muusikaelu edendamisel ja linna tutvustamisel maailmas.


28. juulil 2018 avati Arbo Valdmale nimeline pink Pärnu Lastepargis.
Loe lisaks...