Hansalinn Pärnu

Hansa Liit oli 13.-17. sajandil tegutsenud, umbes sadat kaubalinna siduv liit, kus ülekaalus olid Põhja-Saksa linnad eesotsas Lübecki, Hamburgi ja Kölniga.

Alates 14. sajandi keskpaigast võib juba täie õigusega rääkida Hansa Liidust kui kindla struktuuri, juhtimise ja eesmärkidega kaubandus-poliitilisest ühendusest. Kõigile võrdsetele täisliikmetele anti ühised õigused, samal ajal said aga mõned liikmed või piirkonnad ka eriõigusi. Hansa Liidu üks esmaseid kohustusi oli kindlustada ohutus maal ja merel. Samuti aitas ta kaasa kaunite kunstide arengule, käsitööoskuste levikule Skandinaavia ja Liivimaa linnades, soodustas reformatsiooni, mõjutas kirjakeelte arengut ja ergutas Rostocki ülikooli loomist.

Eesti keskaegsetest linnadest kuulusid Hansa Liitu Tartu, Tallinn, Uus-Pärnu ja Viljandi. Kaubanduslikult igati soodsalt paiknenud Narva jäeti aga Tallinna vastuseisu tõttu hansalinnade hulgast välja. Pärnu oli oluline sisseveosadam, kuhu toodi kaupu peamiselt Lübeckist.

Olulisematest sisseveoartiklitest oli esikohal kalev, järgnesid õlu, humalad, sool, linane riie, heeringad, kuivatatud tursk ja mitmesugused veinid. Lübeckisse veeti kohalikust kaubast lina (92,5% Pärnu ekspordi koguväärtusest), rukist, tuhka, tõrva, hülgerasva, sokusarvi, kanepiheiet ja kasetohtu.

1541. aastal peetud Liivimaa linnade maapäeval kaebasid Riia, Tallinna ja Tartu linnade saadikud uuspärnakate salakaubanduse üle, väites, et Pärnust veetakse välja keelatud kaupu - otra, linnaseid ja linaseemet.

Riikide suurenemise ja kaubateede ümberpaiknemise tõttu hakkas Hansa Liidu tähtsus järk-järgult vähenema ja see lagunes Kolmekümneaastase sõja ajal (1616 -1648).

Tekst: Risto Tamm, Ilona Must


Parnu kindluslinn EAA-copy

Kindluslinn Rootsi arhiiv

Tallinna v2rav Liina Hansen
Tallinna värav (Foto: Liina Hansen)

Punane Torn Tarvi SitsPunane Torn (Foto: Tarvi Sits)

Mudaravila Margit Kurvits
Mudaravila (Foto: Margit Kurvits)


Veebilehel kasutatakse küpsiseid