Tõstamaa - Seli Püha Vassiili Apostlik Õigeusu kirik
Seli Püha Vassilius Suure kogudus
Seliste küla, Pärnu linn
www.eoc.ee
Kirik asub Seliste külas Pärnu-Varbla maantee ääres. Puust kirik ehitati valmis Riias munkade poolt, seejärel toodi lahtivõetult mööda jääteed kohale ja pandi 1861. aastal Selistes kokku. Kirik pühitseti 1864.
Seliste ehk Seli Püha Vassili apostliku-õigeusu puust kiriku ehitasid valmis Riia mungad. Riiast toodi kirikudetailid talvel üle jää Selistesse ja hoone ehitati siin üles. Kirik püstitati 1861 ja pühitseti 1864. aastal Püha ülempiiskop Vassilius Suure auks. Kohalik kogudus asutati 1847 ja tegutses 1987. aastani.
Pühakoda on lihtne ja oma ajastu õigeusu kirikuarhitektuuriga võrreldes askeetlik laudadega vooderdatud rõhtpalkehitis, põhiplaanilt ladina risti kujuline. Läänesissepääsu kohal paikneb nelinurksel alusel kaheksatahuline vertikaalse liigendusega torn, mida katab väikese sibulkupliga telkkiiver. Peasissepääsu varikatust toetavad sambad. Sisekujundus on kaunistusteta.
Võsastunud ja räämas kirikut hakati korrastama 1998. aastal. 2001. aasta suvel värviti kirik väljast punaseks ja aknaraamid valgeks.
Tõstamaa EELK Maarja kirik
Tõstamaa Maarja kogudus
Sadama tee 8a, 88101 Tõstamaa, Pärnu linn
www.eelk.ee
Praegune Tõstamaa luteri kirik ehitati maakividest aastatel 1763–1768 Pärnu ehitusmeistrite juhtimisel. KIrik on on raskepärane, suhteliselt madal hoone. Kiviseinad krohviti ning välisnurkadesse maaliti mitmevärviline rustika. Väljast toetavad seinu kummalgil pikiküljel neli massivset maakividest tugipiita. Madala paekivist müürikerega läänetorni toeks on kiriku sees kaks tugevat nelinurkset tulpa.
Laes on säilinud laud, millel aastaarv 1767 ja kiri “Soli Deo Gloria”- ainult jumalale au. Kirikusaali katab peegelvõlvalagi, mida 1888. aastal uuendati ja kivikatuse asemele paigaldati sindlikatus. Kirikutorn oli tähtis maamärk Kihnu väinas. Kiriku sajandaks aastapäevaks (1863) kingiti praegune altarimaal ja puunikerdustega kantsel - kohaliku meistri töö. Viimane orel pühitseti 1885. Kiriku kell on valatud Riias 1861.aastal.
Kirikus on mälestustahvlid kirikuõpetajale, õpetajapouadele ja mõisnikule, samuti mõisahärra pink. Hoone on ehitatud vesiliiv pinnasele, mistõttu juba 19. sajandil hakkasid külgseinad vajuma. Võimaliku varingu vältimiseks ehitati seinu toetavad tugipiilarid. 1972. aasta jaanilaupäeval varisesid kanalisatsioonitrassi kaevamistööde tõttu torn ja esikülg ning hävis ka orel.
1983. aastal alustati taastamistöödega. Aastaks 2000 sai kirik oma praeguse näo, puuduvad veel tornikiiver, kukk ja korralik vettpidav katus. Kirikul on aktiivne kogudus.
Vaata lisaks: Kultuurimälestiste register
Pootsi - Kõpu Kolmainu Apostlik Õigeusu kirik
Kõpu Püha Kolmainu kogudus
88103 Kõpu küla, Pärnu linn
www.eoc.ee
Pootsi-Kõpu Püha Kolmainsuse apostliku-õigeusu kirik on valminud 1873. aastal, kuid kogudus loodi juba enne kiriku ehitamist 1847. Kiriku ehitamise aluseks oli arhitekt G. Schelli 1871. aastal valminud tüüpprojekt, mille järgi on ehitatud mitmeid teisigi õigeusu kirikuid (Uruste kirik Pärnumaal, Ööriku ja Leisi kirik Saaremaal jt).
Kirik on suur ristikujulise põhiplaaniga imposantne hoone, mis arhitektuuriliselt lahenduselt on Pärnumaal küllaltki erandlik, nimelt puudub jumalakoja peasissepääsu kohal kõrguv kellatorn. Pootsi-Kõpu kirikusse tulijaid tervitab rist eeskoja madala kaldega viilkatuse harjalt.
Kirik on ehitatud maakividest ja osalislt krohvitud. Krohvikatte on saanud nurgaliseenid, katusealune lai karniis ja akende-uste raamistused. Kõik see annab hoonele barokset hõngu. Samas stiilis on ehitatud ka kiriku võimsad kuplid. Kirikus on mälestustahvel Kõpul sündinud Eesti Apostliku-õigeusu kiriku esimesele piiskopile Platonile (Paul Kulbuschile). Kirik on muinsuskaitse all. Kogudus tegutseb tänini.
Vaata lisaks: Kultuurimälestiste register
Tõhela - Murru Ristija Johannese Apostlik Õigeusu kirik
Tõhela Ristija Johannese apostliku-õigeusu kirik asub tegelikult Männikuste külas. Enne oma kiriku ehitust kuulusid selle piirkonna õigeusklikud Seliste kogudusse, preester viis piirkonna rahvale jumalateenistusi läbi algul Ansutoa talus ja 1873. aastast Tõhela koolimajas. Kuna piirkonnas oli peaaegu 1200 õigeusklikku (u. 75% elanikest), siis asutati 1876. aastal oma kogudus. 1894. aastal osteti kiriku ehitamiseks maatükk ning juba samal aastal alustati ehitustöödega. Projekti autoriks on arhitekt A. Edelson.
Kirik on traditsioonilise kolmeosalise ehitusega hoone, millel läänes torn, keskel saaliga põhikorpus ning idas altariruum. Kiriku hoolikalt valitud ja tahutud ning puhtalt laotud suhteliselt suurtest maakividest müürile sekundeeris Tõstamaa kollane tellis, millest oli ehitatud ka torn. Siseruumi kaunistas lae all kulgev lihtne karniis ja napid neoklassitsistlikud maalingud.
Tõhela kirik ja kogudus tegutsesid aastani 1962. 1990ndatel tehti kirikule hädapärane katuste ja torniremont, et kaitsta seda edasise lagunemise eest.
Kastna Püha Suure Arseeni Apostlik Õigeusu kirik
Kastna Püha Arseniuse apostliku-õigeusu kirik on ehitatud 1904. aastal bütsantsi arhitektuuri matkivas stiilis. Kastna kandi rahvas kuulus varem teisel pool Tõstamaad asuvasse Seliste kogudusse nii nagu Tõhela rahvaski. Iseseisev Kastna kogudus loodi 1896. aastal. Samal aastal valmis väike puidust kirik.Kivikirik valmis ja õnnistati sisse 25. novembril 1904.
Kastna kirik on lähiümbruse kirikutega võrreldes ehitatud kõige hiljem ja sarnaseb Tõhela kirikuga. Hoone sissepääsu kohal on telkkiiver ja seda lõpetava väikese sibulkupliga kellatorn. Pühakoja müüristiku põhiosa on ehitatud maakivist, nurgaliseenid, karniisid ja kahe horisontaalse vööna kulgev jõuline siksakfriis on kollasest Tõstamaa tellisest. Akna-ukseavaused on ümarkaarsed ja samuti kollasest tellisest raamistuses.
Kogudus tegutses 1986. aastani. Likvideerimise järel viidi kiriku varad Vasknarva. Praegu on kirik tühi. Aastal 2004 tehti hädapärased tööd kiriku lagunemise peatamiseks.
