Milvi Rand

Tõstamaa valla vapimägi kavaler 2012

Milvi Rand sündis 2. novembril 1960. aastal Sillametsa talus Pootsi külas kaluri peres. Kooliteed alustas Pootsi koolis, selle lõpetamise järel omandas keskhariduse Tõstamaa keskkoolis. Edasi asus Milvi õppima müüja ametit Pärnus ETKVLi kaubanduskoolis. Peale lõpetamist töötas ta mitmel pool müüjana, kuni pakuti Seliste poe juhataja kohta. Selistes töötas Milvi 12 aastat ja see töö meeldis talle väga.

Niikaua kui Milvi mäletab, on nende majapidamises alati kurki kasvatatud, lisaks sellele muu köögivili ja loomad. Vanemate kõrvalt õppis Milvi kõiki talutöid. 1994ndal aastal, kui perre oli sündinud ka juba kolmas laps, tuli otsustada, kas jätkata palgatöölisena poes või arendada edasi oma talu. Talu oli selleks ajaks arenenud juba niikaugele, et Milvi otsustas riigitöö jätta, liiatigi kui talongiajal suurt poes enam midagi müüa polnudki. Eks pere ikka muretses, et kas talu suudab neid kõiki ära toita, aga nagu ütleb vanarahvas, kui hunti kardad, ära metsa mine. Alguses kasvatati põhiliselt kurki ja tomatit ning taimi. Hiljem tulid juurde juba lilled, maasikad ja kapsad.

Sillametsa perenaine Milvi on talu arendaja ja edasiviija. Ei ole olnud harvad juhud, kus tal on oma ideid olnud pere ees raske läbi suruda. Enamasti on tema otsused targaks osutunud, siis sedavõrd on vähenenud ka vastuseis kõigele uuele. Tänaseks on pojad Rainer ja Jürgen diplomeeritud põllumehed ja tütar Maarjan ema kõrvalt aedniku oskused omandanud ning nüüd pakuvad just nemad Milvi rõõmuks uusi ideid ühiselt peetava aiandustalu edendamiseks. Koos perega istutakse ühise laua taga ja planeeritakse töid ja tegemisi päris tihti. Milvi jaoks on praegu tegutsemise parimad aastad ja ta tunneb ennast koos perega äris üha kindlamalt. Rainer on universaalne tehnikamees ja talle meeldib ka müügitöö, Jürgen jällegi taimekasvatuse spets ja tallegi meeldib müügiringidel käia. Maarjan teeb ka kõike, aga lisaks toimetab arvutimajandusega. Ema loodab, et tütar võtab ühel päeval ärijuhtimise üle.

Laste meelest on ema väga sihikindel, hea, lahke, abivalmis ja annab oma kogemuste põhjal neile head nõu ning lubab alati kõike teha ja katsetada.

Milvile läheb korda meie riigi käekäik, eks sellest sõltu ju omakorda, millised on arengud ettevõtluses ja ka külaelus. Kõik ei ole ettevõtjaks loodud, aga tänases maaelus enam töölisele kohta ei ole ja see teeb Milvi südame haigeks. Teisalt on juba ka tööharjumus ja -kultuur kadunud. Naist kurvastab riigimeeste üldistav ja ülbe suhtumine, et maal elavad ainult joodikud ja laisad, see on väga solvav. Sillametsal kasvatatud toitu süüakse üle Eesti.

Milvi tahab areneda ja arendada oma talu. Suur unistus on taastada Sillametsal asuvad sajandeid vanad taluhooned ja rajada iluaed, et siis juba avada ka väike talupark-aianduskeskus. Igal talvel loeb naine teaduslikku kirjandust, õpib, kirjutab projekte ja ootab kevadet, et saaks taas kord näpud sügavasti mulda pista.

Milvi on õnnelik, et saatuse tahtel on sattunud elama Sillametsale Pootsi külla Tõstamaa valda Pärnumaale ning saab siin teha koos oma perega seda, mis meeldib.

Allikas: Tõstamaa Tuuled, märts 2012