Madis Veskimägi

Tõstamaa valla vapimägi kavaler 2003

Mõned killud Madisest, nii nagu ta ise endast arvab: 
· Sündinud Tallinnas 25.03.1969.
· Elanud Pelgulinnas suurema osa oma elust.
· Olnud varases lapsepõlves väga jonnaks - kui midagi ei saanud kisaga, siis sai oma tahtmise valju või väga valju kisaga.
· On olnud väiksem vend ja teab, mis on venna arm. Pooldab seda, et vendade vahel oleks võrdsus, mitte vendlus.
· Kooliajal on olnud veidi omapärane (muuseas on ta selline tänaseni).
· Kui tahtis, siis õppis ja tulemustel polnud väga viga, kuid tavaliselt ta ei tahtnud ja ka hinded olid vastavad.
· Kooliaegsetest hobidest väärib märkimist elektriasjandus, elektroonika, laeva- ja lennukimudelism, hiljem fotograafia, siis aga bioloogia ja looduskaitse.
· On omandanud mitmeid erialasid: III kategooria arvutielekromehhaanik, füüsikalaborant-kinomehhaanik keskkooli lõpuklassides, fotorahvaülikooli kaheaastased kursused.
· Aeg-ajalt mainib seda, et oskusi võib ju olla mitmeid, kuid "ELUKUTSE" olgu üks ja korralik.
· Peab ennast suureks idealistiks ja usub seda, et kõik inimesed on loomult head.
· Arstiks saamise valiku tegi ta kuskil 5.-6. klassis, hiljem, kuni ülikooli lõpuni, ei võtnud seda keegi tõsiselt.
· Arstiks saamise kavatsust mõjutas isa ja ema kasvatus, arusaamine aitamise rõõmust. Eeskujusid on olnud ka kirjandusest: muinasjutt "Eluvesi", raamatud "Doktor Doolittle", "Tahan saada kirurgiks". Hiljem ka "Doktor Arrowsmith" ja "Vikenti Veressajevi mälestused" ning "Kirurgi süda".
· Kui mõni lapsevanem soovib endale tulevikus tuttavat arsti, siis võiks neid teoseid muretseda oma 8-10 aastastele lastele.
· Ülikooli sisseastumisel olid tugevamateks külgedeks füüsika, keemia ja bioloogia, nõrgem oli kirjand.
· Õpinguaastad ülikoolis möödusid suuremate viperusteta, kursusi kordama ei jäetud ja "eksmatti" ka ei saanud. Keskmine hinne matriklis oli 4,5.
· Päris arstiks saamise järel 1995.a. suvel, töötas teadurina Tallinnas Kivimäel Pulmonoloogia osakonna teadurina.
· Olles suutnud seda tööd teha kaks nädalat, tekkis mõte otsida midagi muud.
· Tõstamaast kuulis esimest korda septembris 1995. Enne seda arvas, et Tõstamaa on kuskil Peipsi ääres.
· Esimest korda Tõstamaa pinnal 5.10.1995. Päris töö algas 1.jaanuarist 1996.
· Tõstamaa kasuks aitasid otsustada mitmed tõsiasjad: eraldatus, muhedad inimesed, võimalus panna ennast proovile. Tehti ju ettepanek sisustada tühjale kohale arstikabinet. Oluline oli ka korteriprobleemi lahendamine. Ühe sammuga said lahenduse kõik noore mehe ees olevad raskused: eluase, töökoht ja kõik sinna juurde kuuluv.
· Esimesed tööaastad veetis põhiliselt vanas haiglas, seejärel uues kabinetis. Mungaelu elav tohter meeldis patsientidele: arst alati võtta ja uks lahti.
· Siis aga aitas sellisest elust, võttis naise ja väikeste vahedega sündisid kaks last.
· Hiljuti pööras veidi ära ja otsustas hakata poliitikuks. Seda sammu põhjendab sellega, et teatud piirini saab teha ja olla oma jõududega, siis aga saabub lagi. Töös on kogunenud rida kogemusi, mille vastu on tuntud laiemat huvi. Võiks mainida kriitilist märkust ajalehes "Pärnu Postimees", kus kurdeti: "Miks hoolitsetakse nii hästi Tõstamaa rahva eest ja mitte inimeste eest, kus elanikke mitu korda rohkem."
· Jne, jne, jne.
· Lõpetuseks arvab ikka veel, et on loomult idealist, kõike saab muuta paremaks kui üksteist rohkem hoida, kuulata ja üritada mõista.

Allikas Tõstamaa Tuuled, märts 2003.