Eimar Rand

Tõstamaa valla vapimägi kavaler 2001


Eimar Rand on sündinud 1932.aastal Tõhelas Häidaste külas põliste põllumeeste pere esimese lapsena ja truuks oma kodukohale ta on jäänudki. "Tööd peab austama ja armastama," oli kõige tähtsam õpetus, mis vanemad talle kodust kaasa andsid. Ja seda õpetust on ta kalliks pidanud juba väikese poisina karja järel kõndides ja ka hiljem eluteel.

Kooliteed alustas ta Tõhela 6­-klassilises algkoolis ja selle lõpetamisel siirdus Tõstamaa kooli 7­ndasse klassi. Sellega koolitee piirdus - ­ootasid kodutalu põllud. Juba mõneteistaastase poisina tuli hakkama saada nii adra kui äkkega.

1949.aastal toimus Eestimaal suur kollektiviseerimine. Kolhoosist ei pääsenud ka Eimar. Ta oli just jõudnud saada 16 aastaseks ja nii sai temastki kolhoosi asutajaliige. 1949. aasta kevadel on kolhoosikoosoleku protokolli kirjutatud read: "Anda Rand, Eimarile 1 paar tööhobuseid inv. nr 13 ja 14, üks heinaniidu masin nr.164, kahehobuse ühehõlmaline ader nr. 122, vanker' nr. 118" ja läkski tööks lahti. Aga tehnikahuvilist noormeest see töö ei rahuldanud ja aasta pärast avanes võimalus õppima minna traktoristide kursusele. Järgnes töö traktoristina Tõstamaa ja Audru traktorijaamades ja 1958. aastal, seoses traktorijaamade likvideerimi­sega, kolhoosis "Kiir". Vahepeal tuli sõduririided selga tõmmata ja teenida sõdurpoisina kodumaad 3 aastat Mongoolias.

Kolhoosis on ta töötanud traktoristina, mehaanikuna, keevitajana, lukk­sepana. Majandite nimed on küll muutunud: Kungla kolhoos, kolhoos "Kiir", Tõstamaa sovhoos, kaluri­kolhoos "Pärnu Kalur", Tõhela kolhoos, osaühing Tõhela. Aga põllud on ikka samad, kõik kivid, kraavid ja kännudki tuttavad.

Töökaaslased on temast lugu pidanud ta tehnilise taibu, kogemuste, kuldsete käte ning kohusetundliku töössesuhtumise pärast. Üle viiekümne aasta on ta harinud oma kodukoha põlde ning teeb seda veel praegugi osaühing Tõhelas. Ta on ehitanud oma käte ja mõistusega nii mõnegi masina ja seadme.

Eimar ei ole kunagi keelanud oma nõuandeid. Ta on olnud pidevalt kolhoosi juhatuse liige. 2000.aastal oli tema abistavat kätt väga palju tunda Tõhelas muuseumi­toa korrastamisel ja mujalgi ei ole ta kunagi oma abi keelanud.

38 aastat on ta jaganud ühiseid rõõme­-muresid abikaasaga ja kasvatanud selle ajaga suureks kolm last.

Allikas: Tõstamaa Tuuled, märts 2001